Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
22. detsember 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1464
Haldusasi
X kaebus Harju maavanema 7. septembri 2010. a korralduse nr 1435-k osaliseks tühistamiseks ja Viimsi Vallavolikogu 19. mai 2020. a otsuse nr 32 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Viimsi vald Kolmas isik – EKK Investments OÜ
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1464 resolutsiooni punkti 1 peale osas, milles halduskohus tagastas kaebuse Harju maavanema 7. septembri 2010. a korralduse nr 1435-k tühistamist puudutavas osas.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2020. a määruse haldusasjas nr 3-20-1464 resolutsiooni punkt 1 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Y esitas Viimsi vallale 18.12.1997 avalduse 2500 m2 suuruse elamumaa ostueesõigusega erastamiseks Leppneeme külas asuva Metsa talu (hilisem Metstoa talu) juurde. Viimsi Vallavalitsus esitas Y-le maareformi seaduse (MaaRS) § 221 lg 6 ja Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud maa ostueesõigusega erastamise korra § 131 alusel 13.11.2006 piiride kulgemise ettepaneku Lännemäe tee 17 maaüksusel (praegused Lännekalda tee 7 ja 10 maaüksused) asuva elamu ja sauna juurde maa ostueesõigusega erastamiseks, mille kohaselt ei kuuluks elamu ja sauna vahele jääv tee erastatava maa koosseisu. Y ei vaielnud
3-20-1464 piiride kulgemise ettepanekule vastu ning tellis ettepanekust lähtudes maamõõdutööd, mille põhjal koostati 31.01.2007 katastriüksuse plaan ja piiriprotokoll, mis nägid ette kahe üksteisest teega eraldatud katastriüksuse loomise. Mõõdistustulemused jäid tollal maakatastrisse kandmata. Viimsi Vallavalitsus teavitas 02.10.2013 kirjaga Y erastamismenetluse jätkamise vajadusest, millele vastuseks esitas Y 30.12.2013 avalduse maa ostmiseks viitega 18.12.1997 avaldusele. Y suri enne erastamismenetluse lõppemist 21.06.2018 ning tema pärijateks said 10.10.2018 pärimistunnistuse nr 2649 kohaselt võrdsetes 1/3 mõttelistes osades X, R ja D. X esitas Viimsi Vallavalitsusele 09.10.2018 taotluse Metstoa talu ehitiste ja maa enda nimele vormistamiseks. Lännekalda tee 7 ja 10 (katastritunnused 89001:001:1527 ja 89001:001:1611) maaüksused on jätkuvalt reformimata riigimaaks.
2.Viimsi Vallavalitsus esitas Harju Maavalitsusele 07.06.2010 taotluse anda MaaRS § 28 lg 1 p 1 alusel munitsipaalomandisse mh Leppneeme külas asuva Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 reformimata riigimaa kinnistu, mis asub osaliselt ka Lännekalda tee 7 ja 10 maaüksuste vahel. Taotluse kohaselt ei ole Viimsi Vallavalitsusele esitatud taotlusi Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu riigi omandisse jätmiseks ega ka maa ostueesõigusega erastamiseks ning hoonestusõiguse seadmiseks. Harju maavanem andis 07.09.2010 korraldusega nr 1435-k MaaRS § 25 lg-te 1, 2 ja 6, § 28 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ alusel Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu (registriosa nr 13760002; katastritunnus 89001:003:1904; pindala 2688 m2; sihtotstarve 100% transpordimaa) Viimsi valla munitsipaalomandisse. Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kinnistu kohta koostati 13.10.2010 piiriprotokoll ning katastriüksus kanti maakatastrisse 03.01.2011 ja kinnistusraamatusse 13.05.2011.
3.Viimsi Vallavolikogu algatas 19.06.2018 otsusega nr 48 EKK Investments OÜ 09.04.2018 avalduse alusel Lehe kinnistu (registriosa nr 7016402; katastritunnus 89001:003:0491; pindala 3085 m2; sihtotstarve 100% elamumaa) ja lähiala detailplaneeringu (DP), kinnitas planeeringu lähteseisukohad ning jättis keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. DP võeti vastu Viimsi Vallavolikogu 12.11.2019 otsusega nr 62 ja kehtestati Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsusega nr 32. DP alasse kuuluvad Lehe kinnistu ja Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 ning DP-ga moodustatakse üks 3030 m2 üksikelamumaa krunt, millele antakse ehitusõigus ühe kuni 8,5 m kõrguse üksikelamu ja ühe kuni 5 m kõrguse abihoone püstitamiseks, ning kolm tee ja tänava maa kasutamise sihtotstarbega krunti.
4.Viimsi Vallavalitsus muutis 29.04.2020 korraldusega nr 254 Leppneeme külas asuva Metstoa maaüksuse (katastritunnus 89001:001:1611) koha-aadressi ning määras uueks kohaaadressiks Lännekalda tee 10, sest kinnistule pääseb ligi Lännekalda tee kaudu.
5.X esitas Viimsi Vallavolikogule 10.06.2020 vaide (täiendatud 04.07.2020) Viimsi Vallavolikogu 19.06.2018 otsuse nr 48, 12.11.2019 otsuse nr 62 ja 19.05.2020 otsuse nr 32 ning Viimsi Vallavalitsuse 29.04.2020 korralduse nr 254 kehtetuks tunnistamiseks. Viimsi Vallavolikogu tagastas 13.07.2020 otsusega nr 1-13/41-1 X vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, kuna vaide esitajal puudub õigus vaiet esitada ning kuna vaide esitaja ei ole korduvatele palvetele vaatamata kõrvaldanud vaide puudusi. Vaidest ei selgu, kuidas rikuvad vaidlustatud haldusaktid vaide esitaja õigusi. Viimsi Vallavalitsuse 29.04.2020 korraldus ei reguleeri DP alal asuvaid maaüksusi. Vaides on viidatud ka Harju maavanema 07.09.2010 korraldusele nr 1435-k, kuid vaidest ei selgu, kuidas on maa munitsipaalomandisse andmine seotud Lehe kinnistu DP menetlusega.
6.X esitas Tallinna Halduskohtule 07.08.2020 kaebuse (täiendatud 31.08.2020 ja 25.11.2020), mille nõueteks jäid taotlused tühistada osaliselt Harju maavanema 07.09.2010 2(8)
3-20-1464 korraldus nr 1435-k, tühistada Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 kohta koostatud 13.10.2010 piiriprotokoll koos maaüksuse 03.01.2011 maakatastrisse ja 13.05.2011 kinnistusraamatusse kandmisega, kohustada Viimsi valda vormistama Lännekalda tee 7 ja 10 krundid kaebaja nimele ning paigutada ümber jalgtee teemärgistus, tühistada Viimsi Vallavalitsuse 29.04.2020 korraldus nr 254 ja Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsus nr 32. Harju maavanema 07.09.2010 korraldusega nr 1435-k kaebajale kuuluvate Lännekalda tee 7 ja 10 maaüksustel asuvate ehitiste vahelise jalgtee munitsipaalomandisse andmine rikub kaebaja õigusi, sest sellega on kolmandatel isikutel lubatud liigelda kaebaja maal. Teealuse maa munitsipaalomandisse andmisel ei arvestatud sellega, et ajalooliselt moodustasid Lännekalda tee 7 ja 10 maaüksused ühtse krundi ning tee on vajalik kaebaja ehitiste teenindamiseks. Korraldus on aluseks ka hilisematele kaebaja õigusi rikkuvatele haldusaktidele ja toimingutele. Kaebaja soovib Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 tagastamist osas, mis algab Reinu teest ja kulgeb kaebaja kinnistute sissesõiduni. Samuti palub kaebaja Viimsi vallal muuta tee liiklusmärgistust, mis praegusel kujul suunab kõrvalisi isikuid kaebaja maale ja ehitiste vahele. Kaebaja vanaisa F ostis Metstoa talu ehitised (elamu ja saunamaja) 1963. a-l S.M. Kirovi nimeliselt näidiskalurikolhoosilt ning kinkis ehitiste valduse 10.01.1984 kinkelepingu alusel kaebajale. Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsusega nr 32 kehtestatud DP rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning on vastuolus avalike huvidega. Kinnistu koha-aadressi muutmine ei ole põhjendatud, mh kuna see sümboliseerib ajaloolise Metstoa talu jagamist kaheks krundiks. Ühtlasi palus kaebaja ennistada Harju maavanema 07.09.2010 korralduse vaidlustamise tähtaeg. Kaebaja sai sellest korraldusest teada alles Viimsi Vallavalitsuse 06.05.2020 kirjast nr 10-11/1010-1. Kaebaja asus Lännekalda tee 10 kinnistule elama alles 2018. a-l ning tema ema, kes oli kinnistu varasem omanik, ei teavitanud teda kordagi kinnistuga toimuvast. Alates kinnistule elama asumisest on kaebaja asunud lahendama kinnistuga seotud probleeme. Kaebaja on esitanud taotluse saada Viimsi valla arhiivist 07.09.2010 korralduse koopia, kuid 31.08.2020 sai kaebaja arhivaarilt telefoni teel teada, et korraldust ei ole võimalik arhiivist leida. Kaebaja sai alles Tallinna Halduskohtu 03.11.2020 määrusest aru, mida ta tegelikult vaidlustab.
7.Viimsi vald märkis 24.09.2020 vastuses (täiendatud 21.10.2020), et Lännekalda tee 7 ja 10 ehitised asuvad reformimata riigimaal ning nende omandiõigus ei ole selge. Kaebaja on esitanud 10.01.1984 ja 02.04.1990 lihtkirjalikud kinkelepingud, kuid tol ajal kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi § 260 lg 3 kohaselt pidanuks ehitiste kinkelepingud olema sõlmitud notariaalses vormis. Ostueesõigusega erastamise eeltoiminguid ei ole seni lõpule viidud ning vald ei ole võtnud vastu erastamist puudutavaid haldusakte, mistõttu jäävad kaebaja nõudmised ebaselgeks ja arusaamatuks. Nõuded on esitatud tähtaega rikkudes ja isegi nende rahuldamise korral ei oleks kaebajal võimalik saavutada oma eesmärki saada jätkuvalt reformimata riigimaal asuvad Lännekalda tee 7 ja 10 maaüksused enda ainuomandisse.
8.Tallinna Halduskohus tagastas 22.12.2020 määrusega X kaebuse nõuete osas tühistada Harju maavanema 07.09.2010 korraldus nr 1435-k, 13.10.2010 piiriprotokoll, kinnistu katastritunnusega 89001:003:1904 (jalgtee) 03.01.2011 maakatastrisse kandmine ja 13.05.2011 kinnistusraamatusse kandmine ning kohustada vormistama Lännekalda tee 7 ja 10 krundid kaebaja nimele ja paigutama ümber jalgtee teemärgistus (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata kaebaja taotluse ennistada Viimsi Vallavalitsuse 29.04.2020 korralduse nr 254 tühistamise nõude osas kaebetähtaeg ja lõpetas selles osas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2). Halduskohus võttis menetlusse kaebuse Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsuse nr 32 tühistamiseks (resolutsiooni p 3) ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse EKK Investments OÜ (resolutsiooni p 5). 3(8)
3-20-1464 Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k tühistamise ja jalgtee kaebajale tagastamise nõue tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebaja ei ole esitanud jalgtee erastamise taotlust ja MaaRS § 40 lg-st 1 tulenevalt ei saa ta seda enam ka teha. Asja materjalide kohaselt esitas kaebaja ema Y 1997. a-l taotluse Metsa (Metstoa) talu elumaja (Lännekalda tee 10) juurde 2500 m2 suuruse elamumaa ostueesõigusega erastamiseks. Viimsi vald esitas Y-le 2006. a-l piiride kulgemise ettepaneku, mille kohaselt ei kuulunud jalgtee erastatava maa koosseisu. Y ei vaielnud piiride kulgemise ettepanekule vastu, vaid tellis maamõõdutööd ning asjaolu, et jalgtee ei kuulunud erastatava maa koosseisu, kinnitab ka 31.01.2007 katastriüksuse plaan. Kuna jalgtee erastamiseks ei olnud avaldust esitatud ja jalgtee ei kuulunud pooleli olnud menetluses erastatava maa hulka, siis ei saa Harju maavanema 07.09.2010 korraldus nr 1435-k rikkuda kaebaja õigusi. Isegi kui kaebajal oleks Harju maavanema 07.09.2010 korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus, tuleks menetlus selle nõude osas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebetähtaja (HKMS § 46 lg 1) rikkumise tõttu. Kaebaja sai 31.08.2020 ennistamistaotluse kohaselt sellest korraldusest teada 06.05.2020. Samas on ta märkinud, et elab Lännekalda tee 10 elamus alates 2018. a-st ja on sellest ajast proovinud lahendada ka ehitistega seotud probleeme. Lisaks väidab kaebaja, et sai alles kohtu 25.11.2020 selgitustest teada, mida ja miks ta vaidlustab, ning vald ei ole andnud talle informatsiooni ja venitas küsimuste lahendamisega. Kaebaja ei ole toonud välja selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis takistasid tal õigeaegselt kohtusse pöörduda. Kaebaja on Harju maavanema 07.09.2010 korraldusele viidanud juba Viimsi vallale esitatud 04.07.2020 kirjas, milles teavitas ka oma kavatsusest pöörduda kohtusse. Järelikult pidi kaebaja mõistma nii korralduse sisu kui ka asjaolu, et see rikub tema õigusi. Selge taotluse 07.09.2010 korralduse tühistamiseks esitas kaebaja alles 31.08.2020. Kaebetähtaja ületamist ei õigusta asjaajamine vastustajaga ning kohtuvälistele läbirääkimistele vaatamata tulnuks kaebajal pöörduda kohtusse tähtaegselt. Tegemist ei ole sedavõrd keeruka nõudega, mis saaks õigustada tähtaja ennistamist kaebaja õigusliku kogenematuse tõttu (vt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Tühistamisnõue oleks esitatud kaebetähtaja rikkumisega ka juhul, kui lugeda see nõue esitatuks juba algses kaebuses (07.08.2020). Kuna kaebaja pidi olema korraldusest teadlik 04.07.2020, tulnuks kaebus esitada hiljemalt 03.08.2020. Ka nõuded 13.10.2010 piiriprotokolli ning jalgtee (katastritunnus 89001:003:1904) 03.01.2011 maakatastrisse kandmise ja 13.05.2011 kinnistusraamatusse kandmise tühistamiseks tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse puudumise tõttu. Katastrimõõdistamine oli menetlustoiming ning maakatastrisse ja kinnistusraamatusse kandmine olid Harju maavanema 07.09.2010 korralduse täitmiseks vajalikud toimingud (vt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 16 lg 1; kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 8 lg 1). Kuna jalgtee erastamiseks ei ole esitatud ühtegi avaldust, siis ei saa need toimingud rikkuda kaebaja õigusi. Menetlustoimingut saab iseseisvalt vaidlustada üksnes erandina (HKMS § 45 lg 3). Kaebaja ei ole millegagi põhjendanud, kuidas rikuvad eeltoodud toimingud tema õigusi. Kaebaja nõue kohustada Viimsi valda vormistama Lännekalda tee 7 ja 10 krundid kaebaja nimele tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu, sest sarnaselt jalgteele ei esitanud kaebaja õigeaegselt avaldust Lännekalda tee 7 ja 10 kruntide erastamiseks. Avalduse nimetatud kruntide erastamiseks esitas kaebaja ema, kes on praeguseks surnud. Seega oleks kaebajal võimalik saada erastamise teel kruntide omanikuks üksnes oma ema pärijana. Kaebajal on kruntide omandiõiguse üle teiste pärijatega vaidlus, mille lahendamiseks on pädev maakohus, mitte halduskohus.
4(8)
3-20-1464 Nõue Viimsi valla kohustamiseks paigutada ümber jalgtee teemärgistus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ja põhjusel, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning kaebuse rahuldamine asjaoludest tulenevalt ebatõenäoline. Kaebaja selgitas, et Reinu tee ja Lännekalda tee ristmikule (kergliiklusteel), kus on sissesõit Metstoa talu maale, on 2020. a augustis paigaldatud Lännekalda tee nimetusega silt, kuid puudub teave selle kohta, et 100 m kaugusel on tupik. Seetõttu on tihenenud võõraste liiklemine sõidukite ja jalgratastega ning jalgsi. Kuna Metstoa talu ei ole piiratud aiaga, siis on hakatud käima kaebaja õuealal, mis häirib teda ja koeri. Võõraste autode umbteelt välja tagurdamine on ohtlik ja häiriv. Liiklusmärke ja teekattemärgistusi võib reeglina pidada haldusaktideks (s.o üldkorraldusteks) ning võimalik on nõuda nende tühistamist ja tagajärgede kõrvaldamist. Praegusel juhul häirib kaebajat teabetoiming (Lännekalda tee nimetusega silt) ja tema eesmärk on teabetoimingu kõrvaldamine (sildi eemaldamine) või täiendava toimingu tegemine (tupiku märgi või muude märkide lisamine). Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab seda, et haldusorgan on kohustatud nõutud toimingut tegema ja kaebaja on esitanud sellekohase nõude pädevale haldusorganile, kuid see on jäetud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 1 ja 3). Kaebaja ei ole vastustajale esitanud taotlust teemärgistuse ümberpaigutamiseks ja kuna kohustamiskaebuse rahuldamise eeldused ei ole täidetud, puudub kaebajal kaebeõigus. Isegi kui selline eeldus oleks täidetud, oleks kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, sest Viimsi vald ei ole kohustatud teemärgistust ümber paigutama. Viimsi vallal on õigus tähistada temale kuuluvat teed selle nime kajastava sildiga. Äratuntav ei ole seegi, kuidas teemärgistuse ümber paigutamine parandaks kaebaja olukorda. See ei välistaks inimeste sattumist teele ja olukorras, kus kaebaja ei ole oma elukohta ümbritsevat hoovi aiaga piiranud, ei ole välistatud ka inimeste sattumine kaebaja hoovialale. Nt umbteed kajastava liiklusmärgi paigaldamine võib küll teele eksivate kõrvaliste inimeste hulka vähendada, kuid seda tuleb kaebajal taotleda Viimsi vallalt. Viimsi Vallavalitsuse 29.04.2020 korralduse nr 254 (Metstoa talu elumajale Lännekalda tee 10 koha-aadressi määramine) tühistamise nõude osas tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel lõpetada, sest kaebetähtaega on ületatud ja tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata. Isegi kui tähtaeg ennistada, tuleks nõue tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel vähese riive ja väheste eduväljavaadete tõttu. Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsuse nr 32 (Lehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine) tühistamise nõude, mis hõlmab ka kaebuse 19.06.2018 otsuse nr 48 (detailplaneeringu algatamine) peale, võtab kohus menetlusse.
9.Tallinna Halduskohus rahuldas 24.05.2021 otsusega X kaebuse ja tühistas Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsuse nr 32 „Viimsi vallas, Leppneeme külas, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“. Kaebaja on alusetult jäetud planeeringumenetlusse kaasamata ja vastustaja ei ole tema vastuväiteid sisuliselt kaalunud ka vaidemenetluses, seega on Viimsi vald jätnud kaalutlusõiguse kaebaja osas teostamata. Arvestada ei saa ka vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendustega, sest neid ei olnud detailplaneeringu kehtestamise ajal veel olemas. Kohtuotsus jõustus edasi kaebamata 26.06.2021.
10.Viimsi Vallavalitsus määras 10.02.2021 korraldusega nr 58 Lännekalda tee 10 asuva elamu juurde ostueesõigusega erastatava maa pindalaks 3245 m2 ja Lännekalda tee 7 asuva sauna juurde ostueesõigusega erastatava maa pindalaks 1075 m2, nõustus nende maaüksuste erastamisega võrdsetes 1/3 mõttelistes osades D-le, X-le ja R-le, määras katastriüksuste maksustamishinnaks vastavalt 1620 ja 1540 eurot ning sihtotstarbeks mõlemal juhul 100% elamumaa. X esitas korralduse peale 10.03.2021 kaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 16.09.2021 otsusega nr 3-21-506 rahuldamata, leides, et kuivõrd tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et tema oli Metstoa talu hoonete omanik, olid need Y surma (21.06.2018) hetkel tema pärandvaraks ning Viimsi vald käsitas erastamise õigustatud subjektidena põhjendatult kõiki
5(8)
3-20-1464 pärijaid võrdselt. X on esitanud halduskohtus otsuse peale 15.10.2021 apellatsioonkaebuse, mis on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
11.X palub 13.01.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2020 määruse resolutsiooni p 1 osas, millega tagastati Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k tühistamise nõue, ning ennistada kaebetähtaeg nimetatud korralduse vaidlustamiseks. Kaebaja õigusi riivab eelkõige Harju maavanema 07.09.2010 korralduse p 1.3, mis võimaldab kasutada Lännekalda tee 7 ja 10 kruntide vahel paiknevat jalgtee maad transpordiks. Kõnealune teeosa algab Lännekalda tee ja Reinu tee ristmikul ning lõpeb tupikuga. Kaebaja eesmärgiks on saavutada lahend, mis võimaldab moodustada Lännekalda tee 7 ja 10 kruntidest uuesti terviku ehk ühendada elumaja ja sauna krundid, nagu see oli aastatel 1930–2010. Kaebaja nõustub, et Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k vaidlustamise tähtaeg on mööda lastud. Samas annab kohtusse pöördumiseks põhjust just asjaolu, et 07.09.2010 korralduse andmisest on möödunud enam kui 10 aastat, kuid kõnealusest Lännekalda tee osast ei ole seniajani saanud transporditeed ja selle teeosa kasutamine transpordimaana ei ole ka tehniliselt võimalik ilma Lännekalda tee 7 ja 10 kinnistutel asuva elumaja, sauna ja salvkaevude lammutamiseta. Harju maavanema 07.09.2010 korralduse p 1.3 ei ole ainult mittetöötav, vaid see lisaks provotseerib Viimsi valla ebaseaduslikke tegevusi ja tegevusetust. Seda näitlikustavad tekkinud probleemid Lännekalda tee 7 ja 10 ehitiste vormistamisega ning kõrvalasuva Lehe kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine, mis näeb juurdepääsu Lehe kinnistule ette vaidlusaluse teeosa kaudu, kuigi sellel alal puudub tegelikkuses transporditee ja seal liiklemine ei ole turvaline. Kaebaja on Viimsi Vallavalitsusele esitanud ka 03.01.2021 taotluse paigaldada vaidlusalusele teeosale liiklusmärgid „Umbtee“ (osutusmärk 552a), „Veoauto sõidu keeld“ (keelumärk 313a), „Käigukeeld“ (keelumärk 324), „Suurim kiirus 30 km/h“ (keelumärk 351), „Peatumiskeeld“ (keelumärk 361), „Ees on reguleerimata ülekäigurada“ (hoiatusmärk 171), „Loomad, linnud või kahepaiksed“ (hoiatusmärk 178).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus mõistab määruskaebust selliselt, et kaebaja ei vaidlusta kaebuse nende nõuete tagastamist, milles vaidlustati Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k ettevalmistamist või täitmist (s.o 13.10.2010 piiriprotokoll, 03.01.2011 maakatastri kanne ja 13.05.2011 kinnistusraamatu kanne), ning kaebaja nõustub ka halduskohtu järeldusega, et kaebus Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k tühistamiseks on esitatud tähtaja rikkumisega. Küll leiab kaebaja, et tal on 07.09.2010 korralduse vaidlustamiseks kaebeõigus ja tühistamiskaebusega kohtusse pöördumise tähtaeg tuleks ennistada.
13.Määruskaebuses ei ole halduskohtu määrust lisaks vaidlustatud osas, milles halduskohus tagastas kaebuse vastustaja kohustamiseks vormistada Lännekalda tee 7 ja 10 krundid kaebaja nimele. See nõue ei oleks enam asjakohane ka põhjusel, et vastustaja on Lännekalda tee 7 ja 10 hoonete juurde maa ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide ringi määranud kindlaks Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldusega nr 58, mille üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-21-506.
14.Määruskaebuse põhjendustest ja lisast 1 nähtuvalt esitas kaebaja vastustajale 03.01.2021 avalduse vaidlusalusele teeosale täiendavate liiklusmärkide paigaldamiseks, seega on kaebaja halduskohtu määrusega nõustunud ka osas, milles kohus leidis, et nõue kohustada vastustajat muutma jalgtee teemärgistust (st eemaldada tee nimi või paigaldada umbtee märk või muud 6(8)
3-20-1464 märgid) tuleb enne halduskohtusse pöördumist esitada vastustajale ning kohustamiskaebuse saab esitada alles siis, kui vastustaja on jätnud kaebaja taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata.
15.Kokkuvõtlikult on määruskaebuses vaidlustatud halduskohtu 22.12.2020 määrust üksnes osas, milles halduskohus tagastas X kaebuse Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435k tühistamiseks ja leidis, et isegi kui kaebajal oleks kaebeõigus, tuleks nõude menetlus kohtusse pöördumise tähtaja rikkumise tõttu lõpetada, sest kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisavalt HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
16.Harju maavanem andis 07.09.2010 korraldusega nr 1435-k MaaRS § 25 lg-te 1, 2 ja 6, § 28 lg 1 p 1 ja Vabariigi Valitsuse 02.06.2006 määruse nr 133 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ ning Viimsi Vallavalitsuse 07.06.2010 taotluse alusel Viimsi valla omandisse Leppneeme külas Reinu tee lõik 3 // Lännekalda tee maaüksuse (pindala 2737 m2, sihtotstarve transpordimaa, kasutusotstarve teerajatiste teenindusmaa). Korralduse p 4 kohaselt läks maa omandiõigus Viimsi vallale üle alates maaüksuse registreerimisest riigi maakatastris.
17.X taotles kaebuses Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k tühistamist ning Lännekalda tee 7 ja 10 katastriüksuste vahele jääva tee erastamist. Halduskohus tagastas X kaebuse selle nõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus juhtis tähelepanu, et kaebaja ema Y ei vaielnud vastu temale 2006. a-l esitatud piiride kulgemise ettepanekule, mille kohaselt ei kuulunud kõnealune tee erastatava maa koosseisu, vaid tellis katastrimõõdistuse vastavalt piiride kulgemise ettepanekule. Samuti viitas halduskohus, et MaaRS § 40 lg-s 1 sätestatud tähtaegade möödumisest tulenevalt ei saa kaebaja enam esitada avaldust maa erastamiseks.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et X-l puudub praegusel juhul ilmselgelt kaebeõigus Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k vaidlustamiseks. Olenemata sellest, et kaebaja ema 18.12.1997 avaldus Metsa (Metstoa) talu hoonete juurde 2500 m2 suuruse elamumaa ostueesõigusega erastamiseks oli Y surma ajaks (21.06.2018) lõplikult lahendamata, oli ehitiste (elamu ja sauna) teenindamiseks vajaliku ostueesõigusega erastatava maa piiride kulgemine siiski siduvalt kindlaks määratud. Viimsi Vallavalitsus saatis 13.11.2006 kirjaga nr 11-10/3487 Y-le erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, mis on Y-le kätte antud 14.11.2006. Piiriettepanekus oli arusaadavalt märgitud, et maa erastatakse kahe lahustükina (elamu juurde ca 3100 m2 ja sauna juurde ca 1100 m2). Selliselt on 31.01.2007 koostatud ka katastriüksuse plaan (maatükkide täpsustatud suurused 3249 m2 ja 1093 m2).
19.MaaRS § 221 lg 6, Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määrusega nr 267 kinnitatud „Maa ostueesõigusega erastamise korra“ § 131 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p-de 7 ja 8 kohaselt määrab ehitiste juurde ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid kindlaks kohalik omavalitsus, kes koostab selleks erastatava maa piiride kulgemise ettepaneku, millele taotlejal on võimalik esitada oma vastuväited. Pikaajalise kohtupraktika järgi on erastatava maa piiride kulgemise ettepanek eelhaldusakt (vt HMS § 52 lg 1 p 2), millega ei lahendata erastamise küsimust veel lõplikult, kuid ettepanek on aluseks katastriüksuse moodustamisele ning sellega määratakse siduvalt kindaks hilisema maa erastamise otsuse tegemisel olulist tähendust omavad asjaolud (nt Riigikohtu 16.11.2006 otsus nr 3-3-1-78-06, p 12; 13.11.2002 otsus nr 3-3-1-61-02, p-d 14– 16). Ettepanek muutub siduvaks, kui taotleja ei esita sellele tähtaegselt vastuväited või need 7(8)
3-20-1464 jäetakse rahuldamata (nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2008 otsus nr 3-06-2453, p 13). Seda ei väära asjaolu, et piiride kulgemise ettepanek on üksnes ligikaudne ning erastatava maa täpne suurus ja piirid määratakse kindlaks alles pärast katastriüksuse moodustamist tehtavas kohaliku omavalitsuse otsuses.
20.Kuna Y ei esitanud ühe kuu jooksul (vt kuni 11.01.2014 kehtinud redaktsioonis ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra p 9) vastuväiteid Viimsi Vallavalitsuse 13.11.2006 kirjaga nr 11-10/3487 tehtud Metsa (Metstoa) talu hoonete (elamu ja sauna) juurde erastatava maa piiride kulgemise ettepanekule, muutus ettepanek edasises erastamismenetluses pärast selle tähtaja möödumist siduvaks. Harju maavanema 07.09.2010 korraldusega nr 1435-k ei ole Viimsi valla munitsipaalomandisse antud maad, mis on määratud Lännekalda tee 7 ja 10 ehitiste teenindamiseks vajalikuks ja nende juurde ostueesõigusega erastatavaks maaks. Seetõttu ei saanud Reinu tee lõik 3 // Lännekalda tee maaüksusele transpordimaa sihtotstarbe määramine ja maa munitsipaalomandisse andmine rikkuda Lännekalda tee 7 ja 10 erastamise õigustatud subjektide (sh kaebaja) õigusi.
21.Kuivõrd ringkonnakohus nõustus halduskohtuga, et maavanema 07.09.2010 korraldus ei saa rikkuda kaebaja õigusi, sest sellega ei ole antud Viimsi valla munitsipaalomandisse sellist maad, mille erastamist Lännekalda tee 7 ja 10 hoonete juurde oleks kaebaja õiguseellane saanud veel taotleda, ning kaebus tuleb seetõttu tagastada, puudub vajadus täiendavalt analüüsida, kas 07.09.2010 korralduse tühistamiseks kohtusse pöördumise tähtaeg tulnuks ennistada.
22.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.12.2020 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.