Xi kaebus Viimsi vallavolikogu 19.05.2020 otsuse nr 32 „Viimsi vallas, Leppneeme külas, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxx) Vastustaja – Viimsi vald, volitatud esindaja Gunnar Kender Kolmas isik – EKK Investments Osaühing, seaduslik esindaja Heikki Bergson
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Viimsi vallavolikogu 19.05.2020 otsus nr 32 „Viimsi vallas, Leppneeme külas, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine“.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 (viisteist) eurot. Muud võimalikud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avalikustatavas kohtuotsuses füüsiliste isikute nimed ja kaebaja isikukood tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.06.2021. a.
1.Viimsi Vallavolikogu kehtestas 19.05.2020 otsusega nr 32 Viimsi vallas, Leppneeme külas, kinnistu Lehe ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu alasse kuuluvad Lehe kinnistu (katastritunnus 89001:003:0491) ja Lännekalda tee//Reinu tee lõik 3 kinnistu (katastritunnus 89001:003:1904). Detailplaneeringuga moodustatakse üks üksikelamumaa krunt ning kolm tee ja tänava maa kasutamise sihtotstarbega krunti. Üksikelamumaa sihtotstarbega krundile antakse ehitusõigus ühe kuni 8,5 m kõrguse üksikelamu ja ühe kuni 5 m kõrguse abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga kokku 500 m2.
2.X esitas 10.06.2020 Viimsi vallale e-posti teel avalduse, milles väljendas soovi vaidlustada otsusega nr 32 kehtestatud detailplaneeringut. 13.06.2020 Viimsi vallale saadetud kirjas selgitas X, et esitas 1 (8)
10.06.2020 otsusega nr 32 kehtestatud detailplaneeringule vaide. X selgitas, et ta pole detailplaneeringu kehtestamise otsusega nõus ning planeeringu täitmine ja elluviimine toob tulemusena metsahävitamise, haigrute pesitsemisala hävitamise ja Xi kinnistu hävitamise. Viimsi vald tagastas 13.07.2020 kirjaga nr 1-13/41-1 pärast korduvaid puuduste kõrvaldamisi vaide põhjustel, et detailplaneeringu kehtestamise otsusele ei saa avalikes huvides vaiet esitada ja isikul on sellisel juhul õigus pöörduda kohtusse (HMS § 79 lg 1 p 1) ning kaebaja ei ole vaide puuduseid kõrvaldanud (HMS § 79 lg 1 p 2).
3.X esitas 07.08.2020 Tallinna Halduskohtule Viimsi Vallavolikogu 19.05.2020 otsuse nr 32 tühistamiseks kaebuse. Kohus võttis kaebuse detailplaneeringu tühistamiseks 22.12.2020 määrusega menetlusse. 08.02.2021 määrusega luges kohus detailplaneeringu avalikes huvides vaidlustamiseks esitatud kaebuse esitatuks pärast kaebetähtaja möödumist ja rahuldas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Määrus kaebetähtaja ennistamise kohta on jõustunud.
4.Kaebuse põhjendused:
1.Detailplaneeringu kehtestamisel hakatakse kaebaja elukoha juures asuvat teed tihedamini kasutama. Teel jalutavad võõrad inimesed, seda hakatakse kasutama nii jalgrataste kui autodega. Kaebaja ehitised aiaga ei ole piiratud ja võõrad inimesed hakkasid käima kaebaja murul, lillepeenarde, õunapuu, ploomipuu, kasvuhoone ja kaevude juures. Kaebaja elukohas tegutseb ka pikakarvaliste takside kennel ning inimesed jalutavad aiaga piiratud koerte jalutamishoovi juures ja kiusavad koeri. Koeri häirib ka laste jalgratastega sõitmine, jooksmine ja karjumine. Selle peale hauguvad rohkem ka koerad, mis omakorda häirib naabreid.
2.Lännekalda tee Lehe kinnistu ja kaebaja kasutuses kinnistu vahel on vaid 2 meetrit lai ja seal liiklevad korraga nii sõiduautod, veoautod (nt prügivedu) kui ka jalakäijad. Näiteks sõidavad autod teele sisse ja avastades, et tegemist on tupikteega sõidetakse tagurpidi ohtlikult tagasi. Alternatiivne juurdepääs võiks toimuda mööda lähedalasuvat Kivimäe teed. Tee laiendamine eeldaks elumaja ja kaevu või saunamaja ja kaevu lammutamist.
3.Ohtu satub kaebaja ehitiste veesüsteem, sest salvkaevude kõrval hakkab liikuma transport ja hakatakse ehitama teed. Tee kasutamine ainult jalakäijate poolt veesüsteeme ei ohusta. Joogivee kaevud asuvad 1-1,5 (elumaja juures olev kaev) ja 5 meetri (saunamaja juures olev kaev) kaugusel teest. Oma tegevusega rikub vald veeseaduse §-e 148, 149, 151, 153 ja 154. Näiteks toimusid 2020. aasta jaanuaris joogivee kaevude juures kaevamistööd seoses Telia sidekaabli paigaldamisega. Kaevuvee kasutamine on eluliselt vajalik Metstoa talu maadel elavatele inimestele kui ka kenneli koertele.
4.Tee ehitus hävitab praegu Reinu tee lõik 3 // Lännekalda tee kinnistul asuvad kaebaja vanaema istutatud leht- ja okaspuud, mille kunagise istutamise eesmärgiks oli loodusliku puhvri kujundamine, et kaitsta talu meretuule, sõidutee tolmu ning vihma- ja lumetormide eest. Puud kaitsevad talu ka Reinu tee ja selle ääres asuva kõnnitee tihedast kasutamisest tuleneva lärmi eest, sh kaitsevad puud koeri, kes on siis rahulikumad, ei haugu ega tekita sellega ebamugavusi naabritele. Haljastuse vähenemine kaotab eelkirjeldatud kaitse ning sunnib kaebajat otsima muid viise lärmi kostumise takistamiseks.
5.Detailplaneeringuga raiutakse ja hävitatakse mets ja haigrute pesitsusala Lehe kinnistul ja selle ümbruses. Haljastuse vähenemine rikub avalikke huve, kuna avalikult kasutatav kõnnitee/terviserada kaotab oma looduslikku välimust. Samuti ei tohi raiuda puid, mille diameeter on rohkem kui 8 cm. Detailplaneeringu menetluse käigus oleks tulnud läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine.
6.Kaebajat ei ole valla otsustest teavitatud ega informeeritud ja kaebaja huvidega ei ole arvestatud.
5.Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja palub jätta selle rahuldamata:
1.Vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud. Otsusega ei ole rikutud kaebaja õigusi või vabadusi ja otsus ei ole vastuolus avaliku huviga. 2 (8)
2.Kaebaja väidetav mure oma privaatsuse kadumise pärast jääb arusaamatuks. Transpordimaa Lännekalda tee//Reinu tee lõik 3 on munitsipaalomandis olev avalikult kasutatav tee. Tee on paiknenud seal enne Metstoa talu ja kaevude rajamist ligi sadakond või enam aastat ja tee oli juba 19181940. aastatel avalikult kasutatav. Seega on tee jaganud ajalooliselt kaebaja elamu ja saunamaja nii, et need paiknevad teine teisel pool avalikku teed. Sarnast lahendust esineb lähipiirkonnas veelgi. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et avalikus kasutuses olev Viimsi vallale kuuluv Lännekalda tee jääks teenindama vaid Lännekalda tee 7 ja 10 kinnistuid.
3.Tee jagatakse detailplaneeringuga väiksemateks kruntideks. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et teed ei ehitata laiemaks ja kehtestatud planeeringuga teedeehituslikke töid ei kavandata. Planeeringuga nähakse ette teemaa laiendus, et oleks tagatud olemasolevale teetaristule piisav teenindusmaa transpordimaa sihtotstarbega kinnistu koosseisus. Selleks liidetakse planeeringuga Lännekalda teele ka kitsas riba Lehe kinnistust, mis on vajalik avalikult kasutatava Lännekalda tee ohutuks teenindamiseks. Juurdepääs Lehe kinnistule on planeeritud Lännekalda, mitte Reinu teelt eelkõige liiklusohutuse seisukohast – Reinu tee on tiheda liiklusega ja seetõttu on otstarbekas sellelt uusi juurdepääse kinnistutele minimiseerida.
4.Salvkaevu näol ei ole tegemist veehaardega veeseaduse § 148 mõistes. Veehaare on tulenevalt veeseaduse §-st 16 ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist. Isegi juhul, kui rajatis on veehaare ja vastab veehaarde nõuetele ja sellele kohaldub sanitaarkaitseala, siis tulenevalt veeseaduse § 151 lõikest 2 on sanitaarkaitsealas lubatud mh rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu (nt teehoolde käigus niitmine); õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Lännekalda tee on õiguspäraselt ehitatud ja seega oleks sõidutee kasutamine ka sanitaarkaitseala olemasolul lubatud.
5.Koostatud on dendroloogiline hinnang, mille kohaselt Lehe kinnistul kasvavad puud üksikpuudena väärtust ei oma, kuid soovitav on puid ja põõsaid rühmade kaupa säilitada. Hoonestusala asub krundi keskosas, seega saab krundi servades haljastust säilitada, mis võimaldab ka puhvri olemasolu. Äralõigatav teemaalõik tee laienduse tarbeks on kitsas, seega sellel lõigul likvideeritavate puude hulk on väike.
6.Enne detailplaneeringu algatamist koostati keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang, mille kohaselt ei ole KSH koostamine vajalik. Ühe elamukrundi planeerimine juba väljakujunenud elamupiirkonda ei avalda olulist keskkonnamõju ega põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Kaitsealuseid liike KSH eelhinnang ei tuvastatud. Seoses Reinu tee 114 kinnistu ehitusloa menetlemisega (luba väljastati 11.11.2020) koostati eksperthinnang, milles selgitatakse, et hallhaigur ei kuulu kaitsealuste liikide nimekirja ja millest nähtub, et haigrute pesitsusala ei ulatu Lehe kinnistule. Lisaks teostas vastustaja 17.03.2021 Lehe ja Lännekalda tee 7 kinnistutel paikvaatluse haigrupesade tuvastamiseks, kuid pesi ei tuvastanud.
7.Lännekalda tee 7 ja 10 näol oli detailplaneeringu menetlemise ajal tegu reformimata riigimaaga ja reformimata riigimaa valitsejaks oli Maa-amet, kellele saadeti teated avaliku väljapaneku ja kehtestamise kohta. Kaebajat ei ole kirja teel detailplaneeringu menetlusse kaasatud, kuid teated detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja kehtestamise kohta avaldati ajalehtedes „Viimsi Teataja“ ja „Harju Elu“. Kaebaja kaasamata jätmise üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et Lännekalda tee 10 ja Lännekalda tee 7 ehitiste juurde kuuluva maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingud, mida Viimsi vald läbi viis, olid aeganõudvad ja keerulised just seoses isikute ringi väljaselgitamisega. Kaebajal oli võimalik vaidlustatud detailplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ja kehtestamisest teada saada ajalehtedes „Viimsi Teataja“ ja „Harju Elu“ avaldatud teadete kaudu.
8.Isegi juhul, kui kaebajale kirjaliku teate saatmata jätmine detailplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise kohta (algatamisel on erastamise õigustatud isikuks Y) oli menetlusnõuetest kõrvalekaldumine, ei ole alust otsuse tühistamiseks. Kaebaja erinevad väited, mis on kas alusetud, põhjendamata või ka vastuolulised, on ümber lükatud haldusasjas olevate materjalidega, sh Viimsi valla vastustega. Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, ei saaks vastu võtta teistsugust otsust ega kehtestada teistsugust detailplaneeringu lahendust. 3 (8)
6.Menetlusse kaasatud kolmas isik EKK Investments Osaühing kaebusele seisukohta ei esitanud. Kolmanda isiku kaasamise määrus (22.12.2020) on kohtute infosüsteemi andmetel on kolmanda isiku esindajale kätte toimetatud ning kätte on toimetatud ka 25.03.2021 määrus, millega kohus määras seisukohtade esitamise tähtajad ja kohtuotsuse kuulutamise aja.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus selgitab, et käesolevas asjas on vaidluse all üksnes detailplaneeringu kehtestamine. Kohus tagastas 22.12.2020 määrusega kaebaja kaebuse Harju maavanema 07.09.2010 korralduse nr 1435-k tühistamise nõudes (jalgtee Viimsi valla omandisse andmine), 13.10.2010 piirkontrolli tühistamise nõudes (katastriüksuse mõõdistamine), kinnistu katastritunnusega 89001:003:1904 (jalgtee) 03.01.2011 maakatastrisse kandmise ja 13.05.2011 kinnistusraamatusse kandmise tühistamise nõudes, Lännekalda tee 10 ja 7 kruntide kaebaja nimele vormistamise kohustamise nõudes ning jalgtee teemärgistuse ümberpaigutamise kohustamise nõudes. Sama määrusega lõpetas kohus menetluse Viimsi vallavalitsuse 29.04.2020 korralduse nr 254 tühistamise nõudes. Määrus ei ole jõustunud ja määruse peale esitatud määruskaebus on kohtuotsuse tegemise aja seisuga Tallinna Ringkonnakohtus määruskaebemenetluses. Määruskaebuse (osalisel) rahuldamisel saab kohus jätkata vastava nõude osas haldusasjas menetlust, kuivõrd kaebaja nõuete osas on võimalik teha osaotsus. Detailplaneeringu menetluses ei ole arutluse all erastamise ja pärimisega seonduv. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-21-506 võtnud menetlusse kaebaja nõuded tühistada Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2021 korraldus nr 58, millega otsustati Läänekalda tee 7 ja 10 maa ostueesõigusega erastamine võrdsetes osades kaebajale ja kahele teisele eraisikule, kohustada Viimsi Vallavalitsust lahendama Leppneeme külas, katastriüksustel Lännekalda tee 10 ja 7 asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise küsimus uuesti ning tühistada Viimsi Vallavalitsuse 14.10.2020 maa ostueesõigusega erastamise maksustamishinna aktid, mis on tehtud Leppneeme külas, katastriüksustel Lännekalda tee 10 ja 7 suhtes. Pärimisvaidluse lahendamiseks on pädev maakohus.
8.Kohtumenetluse kestel, tutvudes haldustoimikuga, on asja keskseks küsimuseks muutunud, kas kaebaja tuli planeeringumenetlusse kaasata ja ära kuulata või piisas sellest, et kaebajal oli võimalik detailplaneeringu menetlusest teada saada ajalehtedes avaldatud teadete kaudu osana muust avalikkusest. Juhul, kui kaebaja tuli kaasata, on vaidlus selles, kas kaasamata ja ärakuulamata jätmine on oluline menetlusviga ning detailplaneeringu kehtestamise otsus tuleks tühistada või ei saanud kaebaja ärakuulamata jätmine detailplaneeringu lahendust ja kehtestamist mõjutada ka juhul, kui kaebaja oleks kaasatud juba haldusmenetluses (HMS § 58).
9.HMS § 40 lg 1 kohaselt tuleb menetlusosaline enne haldusakti andmist ära kuulata. Planeerimisseaduse (PlanS) § 127 lg 2 kohaselt kaasatakse detailplaneeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Lõike 3 kohaselt võib planeeringu koostamisse kaasata isiku, kelle huve võib planeering puudutada. PlanS § 128 lg 8 sätestab, et detailplaneeringu algatamisest teavitatakse koostamisse kaasatud isikuid. Samu isikuid tuleb näiteks teavitada ka detailplaneeringu koostamise lõpetamisest (PlanS § 129 lg 2). Kaasatud isikuid teavitatakse võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 133 lg 1), detailplaneeringu avalikust väljapanekust (PlanS § 135 lg 6), avalikust arutelust (PlanS § 136 lg 3) ja detailplaneeringu kehtestamisest (PlanS § 139 lg 6 p 2). Eeltoodust tulenevalt on kaasatud isikule detailplaneeringu menetluses tagatud pidev teavitamine planeerimismenetluse seisust ja sellega ka võimalus oma seisukohti planeeringu kohta menetluse kestel aktiivselt avaldada. Sellest tuleneb, et ka seadusandja on pidanud korrektset isikute kaasamist oluliseks, andes kaasatud isikutele laiemad menetluslikud garantiid.
4 (8)
Planeerimisotsustuste ulatusliku diskretsioonilisuse tõttu on isiku õigeaegsel kaasamisel ja ärakuulamisel planeerimismenetluses suurem roll võrreldes tavapärase haldusmenetlusega (vt Riigikohtu 18.02.2002 otsuse nr 3-3-1-8-02 p 6). Isiku ärakuulamine võimaldab haldusorganil selgitada, millises ulatuses kavandatav haldusakt isiku õigusi ja huve riivab ning otsida võimalusi kõiki puudutatud isikuid rahuldava lahenduse saavutamiseks (vt Riigikohtu 14.05.2002 otsuse nr 3-3-1-25-02 p 22). Erinevaid huve arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamiseni kui planeerimismenetluse ühe eesmärgini jõudmiseks on puudutatud isikutele ja avalikkusele planeerimismenetluse erinevate etappide käigus ette nähtud võimalus oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvessevõtmist kaaluda (vt 6. novembri 2002. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-62-02, p 16). Riigikohus on varasemas praktikas asunud ka seisukohale, et avalikkuse kaasamata jätmise korral ei saa välistada võimalust, et nõuetekohase kaasamise korral oleks lõpptulemus kehtestatud planeeringust erinenud ja seetõttu HMS § 58 ei kohaldu (vt Riigikohtu 12.05.2008 otsuse nr 3-3-116-08 p 13).
10.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et Lännekalda tee 7 piirneb Lehe kinnistuga lõunaküljest ning Lännekalda 10 kinnistu asub Lehe kinnistust läänes üle Lännekalda tee. Detailplaneeringu põhijoonise (dtl 410) kohaselt piirneb detailplaneeringuga planeeritava ala piir Lännekalda 7 ja 10 kinnistutega. Riiklikest registritest nähtuvalt olid Lännekalda tee 10 ja 7 kinnistud planeeringu kehtestamise ajal reformimata riigimaad, mille valitsejaks oli Maa-amet. Vastustaja on sellele tuginedes, sh kuna kaebajal oli võimalik saada detailplaneeringust teada avalike ajaleheteadete kaudu, jätnud kaebaja planeerimismenetlusse kaasamata. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud erastamismenetluse kulgu (24.09.2020, 21.10.2020 ja 13.05.2021 menetlusdokumendid koos lisadega) ja kaebaja erinevaid pöördumisi valla poole: - Y esitas 1997. aastal avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks, millega Y taotles 2500 m2 suuruse maa eraldamist Viimsi vallas, Leppneeme külas, Metsa talu isikliku omandiõiguse alusel kuuluva hoone juurde (dtl 134). - Y allkirjastas 2007. aastal piirikontrolli (dtl 139-140), kuid teadmata põhjustel jäid katastriüksuste mõõdistamise toimikud katastripidajale esitamata. Vallal puuduvad ka viited mõõdistustoimikute liikumise ja edastamise kohta. - 2012. aastal otsustas vald kuulutada Lännekalda tee 7 asuva ehitise (saun) peremehetuks (dtl 141, 144). - 2013. aastal otsustas vald taotleda nimetatud ehitist ja selle alust maad munitsipaalomandisse (dtl 145). - Munitsipaliseerimise käigus selgus, et maa osas on pooleli erastamismenetlus ja saunahoone kuulub Y. - 2013. aastal teavitas vald Y, et erastamismenetlus on pooleli (dtl 147) ja Y esitas aasta lõpus vallale avalduse maa ostmiseks (dtl 148). - Seetõttu tunnistati 2014. aastal Lännekalda tee 7 munitsipaliseerimine kehtetuks (dtl 146). - Y suri 21. juunil 2018. a. 10. oktoobril 2018 väljastanud pärimistunnistuse kohaselt on Y pärijateks 1/3 mõttelistes osades koos kaebajaga veel kaks kaaspärijat (dtl 121-122). - X on maa ostueesõigusega erastamise teemal esitanud vallale korduvalt avaldusi ja kirju, sh detailplaneeringu menetluse ajal 09.10.2018 (dtl 136), 23.10.2018, 23.12.2019, 27.01.2020, 13.03.2020, 12.04.2020 ja 11.05.2020. Eelnevast nähtub, et vald pidi enne detailplaneeringu kehtestamist olema teadlik, et kaebaja on Lännekalda 10 ja 7 osas huvitatud isik, erastamistaotluse esitanud Y pärija ja elab Lännekalda tee 10 elumajas.
11.Järgnevalt analüüsib kohus, kas erastamiseks õigustatud isik tulnuks detailplaneeringu menetlusse kaasata. Kohus selgitas 25.03.2021 määruses, et Riigikohus on planeerimisseaduse varasema redaktsiooni § 16 lg 1 osas leidnud, et selle sätte alusel tuleb planeerimismenetlusse kaasata isik, kes omab 5 (8)
nõudeõigust planeeringualal asuva maa tagastamiseks (vt 12.06.2008 määruse nr 3-3-1-27-08 p 6 alapunkt 1 ja p 9). Eelnimetatud sätete sarnasusest tulenevalt tuleb planeerimismenetlusse kaasata PlanS § 127 lg 2 mõttes ka isik, kelle õigusi võib planeering puudutada võimalikust erastamisõigusest tulenevalt. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab, kui esineb mõistlik kahtlus, et riive esineb (nt Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20, 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 13; 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8). Vastustaja hinnangul ei saa Riigikohtu seisukohta asjas nr 3-3-1-27-08 käesolevale vaidlusele kohaldada, kuivõrd viidatud lahendis ei olnud puudutatud isikul võimalust detailplaneeringu vaidlustamiseks selle kestel, kuigi detailplaneeringu alal olid ka temale tagastatavad maad. Käesolevas asjas ei olnud Xil puutumust detailplaneeringu alasse jäävate kinnistutega, samuti sai ta vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise. Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-27-08 on kohaldatav kaebaja kaasamise kontekstis, mitte kaebaja õiguse osas detailplaneeringut vaidlustada. Kohus leiab, et olenemata sellest, et Lännekalda tee 10 ja 7 osas oli erastamismenetlus pooleli ja kaebaja ei olnud (veel) kinnisasjade (ühis)omanik, oleks ta tulnud detailplaneeringu menetlusse PlanS § 127 lg 2 alusel kaasata. PlanS § 127 lg-d 2 ja 3 ei nõua, et kaasataks üksnes isikud, kelle õiguste riive on ilmselge, vaid kaasata tuleb iga isik kelle õiguseid (lg 2) või huve (lg 3) võib planeering puudutada. Nii erastamise kui ka tagastamise korral ei ole isiku tulevikus tekkiv omandiõigus kindel, kuid võib olla võimalik. Sealjuures on tegemist planeeritava alaga piirneva kinnistuga ehk sisuliselt piirinaabriga. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses ka väiteid, kuidas planeeringulahendus võib teda piirinaabrina kahjulikult mõjutada. Eeltoodust tulenevalt pidi vastustaja möönma võimalust, et planeering võib puudutada kaebaja õigusi ja huve, kuna tegemist on võimaliku naaberkinnistu omanikuga, mistõttu pidi vastustaja kaebaja menetlusse kaasama PlanS § 127 lg-te 2 ja 3 alusel. Detailplaneeringul on selle naabritele eeldatavalt suurem mõju, kui muule, kaugemal asuvale avalikkusele. Kohus märgib, et vastustaja on kaasanud ka planeerimisalast oluliselt kaugemal asuvate kinnisasjade omanikke (Sauna kinnistu, Mäemetsa kinnistu – vastustaja 22.03.2021 lisa 4; Reinu tee 111, Lännekalda tee 12, Lännekalda tee 6 – samas lisad 5 ja 6), sh on kaasatud ka planeeringualast pea 300 meetri kaugusel asuva Lännemäe 21 omanik (samas lisad 5 ja 6).
12.Eelnevale tuginedes tuli vastustajal kaebaja detailplaneeringu menetlusse kaasata ja kaasamata jätmist ei saa põhjendada sellega, et erastamismenetluses oli õigustatud isikute ringi väljaselgitamine keerukas. Nagu kohus selgitas otsuse punktis 10, on kaebaja korduvalt kirjutanud maa ostuõigusega erastamise teemal vallale, sh detailplaneeringu menetluse ajal. Seega pidi vastustajale olema enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja kehtestamist teada, et kuigi erastamismenetlus on pooleli, elab detailplaneeringu ala naaberkinnistul erastamisõigusega isik, mistõttu tuli ta detailplaneeringu menetlusse kaasata. Võimalikud eksimused seetõttu, et erastamise ja planeeringutega tegelevad erinevad ametnikud, ei saa olla kaebaja kaasamata jätmise aluseks.
13.Kohtul on võimalik kohtumenetluses arvestada haldusorgani vaidemenetluses esitatud põhjendustega, kuivõrd vaideotsuses esitatud põhjendusi saab lugeda haldusaktiga üheks tervikuks (vt Riigikohtu 11.05.2015 otsuse nr 3-3-1-90-14 p 17 ja 20.04.2018 otsuse nr 3-15-443 p 13). Kaebaja on kohtumenetluses esitanud väiteid ja põhjendusi, mida esitas ka vaidemenetluses (vt nt kaebaja 13.06.2020 dokument dtl 97 ja 04.07.2020 dokument dtl 6). Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja väiteid vaidemenetluses sisuliselt kaalunud (v.a KSH väide). Vastustaja on pärast kaebaja vaide korduvat puuduste kõrvaldamist selle tagastanud puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu (kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud vaide osas) ja vaideõiguse puudumise tõttu (avalikes huvides esitatud vaide osas) (dtl 9-11). Kaebaja väidete kaalumine vaidemenetluses ei oleks kõrvaldanud kaa6 (8)
samisviga (vt Riigikohtu 19.12.2019 otsuse nr 3-17-1329 p 25), kuid kohtul oleks olnud võimalik kontrollida vaideotsuse põhjendusi haldusakti osana. Samas on kaebaja detailplaneeringu menetlemise ajal (dtl 136) ja vaidemenetluses esitatud kirjadest (dtl 36, 97, 102-103) selgelt näha, et kaebaja elab detailplaneeringu naabruses endises Metstoa talus (Lännekalda tee 10 ja 7), sh on kaebaja märkinud selle enda aadressiks. Seetõttu oleks vastustaja pidanud olenemata kaebaja kirjade sisu teatavast ebaselgusest aru saama vähemalt sellest, et üks detailplaneeringuala naabritest on jäänud planeeringumenetlusse kaasamata.
14.Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Olukorras, kus kaebaja on jäetud täielikult ära kuulamata ja vastustaja ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid detailplaneeringule käsitlenud ka vaidemenetluses, on vastustaja jätnud kaebaja osas kaalutlusõiguse teostamata. HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt võib haldusakti jätta kehtetuks tunnistamata, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesolevas asjas ei ole kaasamata ja ärakuulamata jätmine tinginud üksnes menetlusnõuete rikkumist (formaalne õigusvastasus), vaid on kaasa toonud ka sisulise õigusvastasuse, kuivõrd haldusaktis puuduvad asjakohased põhjendused ja kaalutlused erinevate osapoolte, s.o käesoleval juhul kaebaja ja kolmanda isiku huvide ja õiguste tasakaalustamise kohta (PlanS § 10). Kohus võib esitatud materjalide alusel oletada või tuletada, mis võiksid olla edaspidi võimalikud kaalutlused, kuid selliselt tegutsedes asuks kohus vastustaja asemel planeerimislahendust koostama. Vastustaja kohtumenetluses esitatud põhjendusi ei saa arvestada haldusakti põhjendustena, kuivõrd vastustaja ei ole näidanud, et kaebaja väited ja seisukoht oli teada juba planeerimismenetluse ajal ja kaebaja väiteid tegelikkuses ka kaaluti. Kuivõrd planeerimismenetluses on kohalikul omavalitsusel väga lai kaalutlusõigus, kuhu kohus saab sekkuda erandjuhtudel, on kohus ka menetlusnormide järgimisel rangem, eelkõige juhtudel, mis puudutavad isikute kaasamist, ärakuulamist ja nende seisukohtade kaalumist haldusaktis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaasamata ja ärakuulamata jätmise tagajärjed kohtumenetluses kõrvaldatavad ja detailplaneeringu kehtestamise otsus tuleb tühistada. Kuivõrd vastustaja on oluliselt rikkunud menetlusnorme, jättes kaebaja täielikult ärakuulamata, ja vastustajal tuleb kaebaja kaasamine ja ärakuulamine läbi viia, ei pea kohus vajalikuks analüüsida kaebaja sisulisi vastuväiteid detailplaneeringule.
15.Vastustajal on võimalus valida, kas algatada uus detailplaneeringu menetlus või uuendada olemasolev (vt ka Riigikohtu 19.05.2020 otsuse nr 3-18-529 p 36). Menetluse uuendamise korral tuleb vastustajal jätkata detailplaneeringu menetlust etapist, kus viga tehti, s.t alates kaasamisest (PlanS § 133 lg 1), kaebaja kaasata ja ära kuulata ning teha pärast seda vajalikud menetlustoimingud. Vastustaja ei ole kohustatud kordama menetlustoiminguid, mida menetluse uuendamise põhjused, s.o kaebaja kaasamata jätmine, ei mõjuta (HMS § 44 lg 4). Kuigi vastustaja on kaebaja väidetele kohtumenetluses vastanud, tuleb kaebaja ärakuulamisel neid koosmõjus teiste huvitatud ja puudutatud isikute väidetega kaaluda, sh väiteid seoses privaatsusega, võimaliku ohuga kaebaja veesüsteemidele ning tee laiuse ja seal liiklevate jalakäijate ja sõidukite (ohutus) ning haljastuse vähenemisega. Lännekalda tee // Reinu tee lõik 3 Viimsi valla omandis ja avalikus kasutuses olemine ei tähenda, et kaebajal ei oleks õigust privaatsusele, veesüsteemide säilimisele või liiklusohutusele. Eeltoodu ei tähenda, et vastustaja peab uuel läbivaatamisel kaebaja põhjendusi arvestades planeeringulahendust muutma, kuid kaebaja seisukohti tuleb sisuliselt kaaluda ning nendega mittearvestamist mõistlikul määral põhjendada. Seega ei ole välistatud, et vastustaja jõuab uuel läbivaatamisel samasuguse planeeringulahenduseni. 7 (8)
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse. Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 15 eurot, muude menetluskulude väljamõistmist ei ole kaebaja taotlenud. Seetõttu mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot. Muud menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
17.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel otsuses füüsiliste isikute nimed ja kaebaja isikukoodi tähemärkidega. Kaebaja nimi ja isikukood ning otsuses kajastatud kaebaja ema nimi võimaldavad neid mõlemat üheselt identifitseerida.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.