U.K kaebus Eesti Töötukassa 26.01.2021 otsuse nr TVH/21/005058 ja 08.03.2021 vaideotsuse nr 770 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – U.K Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Triin Tamm, Raido Rink ja Lembi Aug
Asja läbivaatamine
03.11.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tagastada läbivaatamatult U.K esitatud tõendid ja dokumendid: „Lisa nr 5 Luminor panga Maksekorraldus“, „IMG_20211102_174832“, „LISA nr 1 Tervise infosüsteemi kantud terviseandmed(3)“, „LISA nr 2 Töötukassa seisukoht U.K haldusasjas 3-21-629_0(2)“, „LISA nr 3 24_1 Experdi arvamus(2)“ ja „LISA nr 4 Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas 3-21-629_0(2)“.
Tagastada läbivaatamatult U.K 05.11.2021 esitatud täiendav seletus.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.12.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U.K (kaebaja) esitas 08.01.2021 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotluse. Põhjendused:
1.1.Kaebaja ei saa töötada omandatud erialal. Tal on kaks kõrgharidust – insener ja õpetaja. Mõlemad eeldavad tööd arvutiga, mida kaebajal olevad silmaprobleemid ei võimalda. Ta töötab koristajana. Samuti on kaebajal mäluprobleemid. Ta orienteerub halvasti. Kaebaja töötas 2019. a augustist detsembrini lasteaias kõige nooremate lastega, keda oli vaja tõsta, riietada, pesta jne. Ta lahkus töölt omal soovil, sest oli väga väsinud. Kaebaja tervisehäired ja vanus ei luba tal head tööd leida.
1.2.Kaebaja kardab trepist alla minna, sest kardab komistada ja kukkuda. Eriti kardab tänaval asuvaid treppe ja ühistranspordist väljuda. Kaebaja murdis 2020. a veebruaris tänaval kukkudes käe, mille tagajärjel diagnoositi tal osteoporoos. Kaebaja seostab seda haigust koristajana töötades ilmnevate vaevustega. Kaebaja võimekus käsi tõsta ja kõverdada on muutlik. Viga saanud kätt on valus tõsta, liigutada ja selja taha panna. Käsi väsib, eriti kui peab töötama kiiresti ja raskusi tõstma.
1.3.Kaebajal on maakuli degeneratsioon. Kaebaja märkas 2017. a pärast 2014. a esinenud insulti nägemise märgatavat halvenemist. Alguses oli sel kuiv vorm, nüüd märg. Süstid ei aita. Samuti on kaebajal alanud katarakt, mis raskendab tööd arvutiga. Ka prillidega nägemine on vaevaline ja töötada saab vaid ekraanisuurendusega. Silmaarstide sõnul on operatsiooni vara teha. Kaebajale teadaolevalt ei saa seda ravida, kuna see on tekkinud insuldi tagajärjel, st tegemist on ajukahjustusega.
1.4.Kaebajal esineb kord paari aasta jooksul teadvusehäireid. Tegevusetult istudes võib teadvus kaduda, tekib tahtmine magada. Seda esines ka enne insulti. Kaebaja minestas 2014. a septembris töö juures ja aasta hiljem järjekorras seistes. 2018. a augustis ei olnud hommikul ärgates jõudu voodist tõusta. Kiirabiga konsulteerides mõistis ta, et mõnikord langeb vererõhk nii madalale, et toob kaasa teadvusekao.
1.5.Kaebajal on igapäevategevuste osas väikeseid raskusi. Varem tegi mitu asja korraga. Nüüd tuleb võtta aega planeerimiseks.
2.Eesti Töötukassa (vastustaja) leidis 26.01.2021 otsuses nr TVH/21/005058, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused, peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on traumajärgne seisund. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Kaebaja kirjeldatud piiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Käesolevalt on seisund püsinud tablettraviga stabiilne. Kaebaja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade käimine ja treppidest liikumine koormustaluvuse languse ning kiire väsimise tõttu. 2(17)
3-21-629
Kaebajal on piiratud käte ja käsivarte kasutamine vasema õlaliigese liikuvuspiiratuse ja valu tõttu. Kaebajal on piiratud igapäevatoimingute tegemine ja mitme ülesande täitmine mälu halvenemise tõttu. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Kaebaja esitas 28.01.2021 vaide, paludes enda taotluse uuesti läbi vaadata. Kaebajal on osaline töövõime. Kaebaja ei saa teha erialalist tööd. Pärast 2014. a esinenud insulti on tervis läinud ainult halvemaks. Kaebajal on algav katarakt koos maakuli düstroofiaga, osteoporoos ja selgroolülide haigus, südamelöökide puudumine elektrokardiogrammis (lüngad). Nende haiguste tõttu tarvitab kaebaja pidevalt ravimeid.
Vastustaja jättis 08.03.021 vaideotsusega nr 770 vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ja TIS-i kantud terviseandmed. Otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja (TTO) AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku üldist töövõimet ja hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid ei too kaasa üldist töövõime vähenemist. TTO ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid ja jäi eksperdiarvamuses toodu juurde. Ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
4.2.TTO ekspertarst on vaidemenetluses tuvastanud, et kaebajal esineb jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused, peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on piiratud pikkade vahemaade käimine ja treppidest liikumine koormustaluvuse languse ning kiire väsimise tõttu. Kaebajal esinevad kaebused seljavaludele ja valudele labajalgades. Terviseandmete kohaselt on teda Hallux valguse tõttu opereeritud, mis olulisi piiranguid ei põhjusta. Terviseandmetes puuduvad viited valuravi tarvitamise kohta. Vererõhuväärtused on ravi mõjul olnud suhteliselt stabiilsed. Rütmihäireid enam kordunud ei ole, sünkoope pole esinenud. Kaebaja tarvitab rütmihäirete tõttu ravimeid, mille mõjul püsib seisund hea. Kaebajal kirjeldatakse MRT uuringul vaskulaarse entsefalopaatia leidu, esineb väsimus, mistõttu on liikumine kergelt piiratud. Kaebajal on diagnoositud osteoporoos. Ta on kukkudes murdnud õlavarreluu, mille järgselt uuriti ka luutihedust. Kaebaja saab ravi, mistõttu käesolevalt osteoporoosist tingitud piiranguid määral, mis mõjutaksid töövõimet, ei esine. Osteoporoos iseenesest ei põhjusta liikumispiiranguid, valusid ega lihasjõudluse vähenemist. Terviseandmete kohaselt kaebajal olulisi liikumispiiranguid põhjustavaid seisundeid ei esine.
4.3.Kaebaja terviseandmetes puuduvad andmed, mis kinnitaksid orienteerumisraskuste esinemist. Kaebajal diagnoositud vaskulaarne entsefalopaatia võib tähendada muutusi erinevates vaimse valdkonna funktsioonides. Paraku ei ole teostatud ühtegi vaimse võimekuse uuringut, mille alusel piiranguid hinnata.
3(17)
3-21-629
4.4.TTO ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käte sirutamine“, mille põhjuseks on traumajärgne seisund. Kaebajal on piiratud käte ja käsivarte kasutamine vasema õlaliigese liikuvuspiiratuse ja valu tõttu, mis on jäänud peale õlavarreluu murdu. Kaebaja on käinud füsioteraapias, mille järgselt seisund mõnevõrra paranes, valuravi püsivalt ei tarvita. Osteoporoos iseenesest lihasjõudluse langust ega valusid ei põhjusta. Liigesliikuvus on piiratud vasemas õlas. Kaebaja on paremakäeline, parema käega piiranguid käelistes tegevustes ei esine. Terviseandmetes puuduvad andmed lihasjõudluse vähenemise kohta.
4.5.TTO ekspertarsti hinnangul esineb kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang ka õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“, mille põhjuseks on peaajuveresoonte haigused. Kaebajal on piiratud igapäevatoimingute tegemine ja mitme ülesande täitmine mälu halvenemise tõttu. TTO ekspertarst on tegutsemispiirangu hindamisel nõustunud kaebaja enda hinnanguga.
4.6.Kaebaja poolt taotluses kirjeldatud piiranguid teabe edastamise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebajal esineb nägemisteravuse langus, probleemid silmadega ja ta on silmaarsti jälgimisel. Oftalmoloog dr Pastaku 30.06.2020 epikriisi kohaselt on kaebaja nägemisteravuse langus prillidega rahuldavalt kompenseeritud.
4.7.Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei ole terviseandmete kohaselt töövõimet mõjutavad. Kaebajal on terviseandmete kohaselt esinenud ajusisene hemorraagia, mistõttu kaotas teadvuse, on esinenud rütmihäireid (madala pulsiga). Praegu püsib seisund ravimite tarvitamise mõjul stabiilne ja tema poolt tarvitatavad ravimid töövõime langust ei põhjusta. Puuduvad viited teadvushäirete esinemise kohta viimastel aastatel. Kaebaja on kardioloogi jälgimisel, suhteliselt sagedasti on teostatud rütmi kontroll, mille alusel võib väita, et rütmihäired käesolevalt teadvusehäiret ei põhjusta. Terviseandmetes puuduvad viited madalate vererõhuväärtuste kohta.
4.8.Kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust ka vaidemenetluses. Kaebajal esineb terviseandmetes korduvalt vihjeid kognitiivsete häirete languse kohta, kuid diagnoosid puuduvad, puuduvad ka visiidid ja ravi. Edaspidisteks hindamiseks on vajalik eelnevalt vaimse võimekuse testimine. Käesolevalt puuduvad andmed orienteerumisraskuste esinemise kohta.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 26.01.2021 otsuse ja 08.03.2021 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
5.1.Vastustaja ei ole tutvunud kaebaja arstide määratud diagnoosidega, hinnanud neist tulenevaid piiranguid ja nende eeldatavat kestust. Kaebajal on maakuli düstroofia, algav katarakt, südame rütmihäire, selgroolülide ja parema reie osteoporoos (mis tekitab luumurru ohu) ning kaela osteokondroos. Kõik haigused tekkisid pärast insulti ja halvendasid kaebaja tervist.
5.2.Insuldi vältimiseks tuleb alandada vererõhku. Samas on kaebaja vererõhk juba väga madal ja on põhjustanud kahel korral minestamist. Kaebaja mõõdab iga päev vererõhku 2-3 korda päevas ja võtab ravimeid vastavalt sellele.
5.3.Osteoporoosi raviperiood on 5-6 aastat. Ravimid määrati 2020. a augustis ja järgmine visiit on 2022. a juulis. Perearst kohandab siiani kaltsiumi ja D3-vitamiini annuseid.
4(17)
3-21-629
5.4.Kaebajal on valus pead pöörata ja kallutada. Samuti on valus viga saanud kätt tõsta, ringikujuliselt liigutada ja selja taha panna, kätt sirutada ning painutada õla- ja küünarliigesest. Kaebaja on bursiidi tõttu rohkem kui aasta valude käes kannatanud. Seetõttu on ka koristajana töötamine raskendatud. Ainult parema käega ei saa tööd teha. Kaebaja võimleb igal hommikul, et vasakut kätt, selgroogu ja paremat puusa liikuma saada.
5.5.Maakuli degeneratsioon ja katarakt raskendab tööd arvutiga. Süstid ei aita ja kaebaja keeldus neist. Ka prillidega on nägemine halb ja töötada saab vaid ekraani suurendusega. Silmaarsti sõnul on operatsiooni teha vara. Kardetakse eelmise operatsiooni õmbluste kahjustamist. Kuna tegemist on insuldi tagajärjel tekkinud haigusega, siis ei saa seda ravida, sest kahjustatud pole silm, vaid aju.
5.6.Kaebaja ei võta rütmihäirete raviks ravimeid, sest tema pulsisagedus on väga madal. Elektrokardiogrammilt nähtuva sünkoobi tõttu käis kaebaja 08.01.2020 kardioloogi juures, kes jättis ta perearsti kontrolli alla.
5.7.Kaebaja orienteerub halvasti. Taastusravis tegeleti tähelepanu ja mäluga, kuid midagi ei muutunud.
5.8.Andmete puudumine TIS-ist ei tähenda, et kaebajal terviseprobleeme ei esineks, vaid et need vajavad täiendavat uurimist. Vastustaja saab nõuda kaebaja pöördumist arsti juurde, kuid ei saa teha järeldusi arsti juures mitte käimisest. Pandeemia on seni piiranud arstidega kohtumist. Kaebajal on mitmed ravimatud haigused. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid täiendavaid uuringuid ja millise arsti juures peaks ta veel tegema.
5.9.Kaebaja ei teadnud taotluse täitmisel, kuidas piiranguid hinnatakse. Seda teada saades hindab kaebaja liikumise, käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkondades esinevad piirangud raskusastmega 3. Kaebajal ei ole probleeme suhtlemise ja enesehooldusega. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on vastustaja hinnanud kõiki kaebaja piiranguid hindega 9 ja seejärel hindega 0.
5.10.Kuna kaebaja soovib jääda 15.11.2021 pandlikule vanaduspensionile, siis palus ta tuvastada osalise töövõimetuse perioodil 08.12.2020–14.11.2021. Samuti palus kaebaja kohustada vastustajat korraldama kaebaja üleminek töövõimetuspensionilt paindlikule vanaduspensionile.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr LA vaatas ka kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle ning koostas 07.05.2021 seisukoha, milles jäi oma esialgse seisukoha juurde.
6.2.Vastavalt töövõime hindamise metoodikale ei toimu töövõime hindamine mitte diagnoosipõhiselt, samuti ei lähtuta ainult subjektiivsest enesehinnangust, vaid põhirõhk on inimese tegelikul tegutsemisvõimel, mida hindamise käigus seostatakse terviseandmetega. Terviseseisundi hindamisel töövõime aspektist on põhirõhk inimese kehalisel ja vaimsel tegutsemisvõimel, mis võib ühe ja sama diagnoosi puhul olla erinevatel inimestel väga erinev. Tegutsemisvõimet hinnatakse koos adekvaatse ravi, kasutatavate abivahendite ja kompenseerivate meetoditega, mida isik oma tegutsemispiirangute tõttu kasutab. Kui taotleja terviseandmetest ei selgu objektiivset põhjendust raviskeemi mittejärgimiseks (või abivahendi mittekasutamiseks), siis kasutab ekspertarst piirangute hindamisel kaalutlusõigust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivusega. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida. 5(17)
3-21-629
6.3.Ravimite õige annustamine on oluline ravieesmärkide saavutamiseks ja annustamisskeemi muutmist tuleks alati arutada raviarstiga. Pideva vererõhu mõõtmise ja vastavalt sellele oma suva järgi ravimite võtmine on võrreldav ravi mittejärgimisega ning sellisel puhul on oht üle- või alaannuste kasutamiseks. Vererõhuravi adekvaatsus hinnatakse 24 tundi kestva monitooringuga, mis teostati kaebajal 25.10.2017. Siis oli ööpäeva keskmine vererõhk 134/85 mmHg. Ravi ei vajanud selles osas korrigeerimist. Ka kardioloog RV 08.01.2020 epikriisi kohaselt on hüpertensioon kompenseeritud ja ravi ei muudetud. Tõenäoliselt on ravimite üleannustamisega seotud teadvuskaotusepisoodi kirjeldatud perearst IP 27.02.2017 epikriisis. Hiljem seisundi kordumist terviseandmed ei kinnita ja vererõhuhaiguse saab lugeda terviseandmetele tuginedes raviga kompenseerituks ning üldist töövõimet mitte mõjutavaks. 30.11.2020 epikriisi kohaselt mõõdeti viimati kaebaja vererõhku perearst IP vastuvõtul väärtusega 140/90 mmHg.
6.4.Kaebajal on diagnoositud osteoporoos ja määratud ravi koos elustiili soovitustega. Osteoporoos on luuhaigus – luuhõrenemine, mis võib vanemasse ikka jõudes mõjutada kõiki inimesi, sest luukoe hõrenemine on vananemise normaalne osa. Osteoporoos iseenesest ei põhjusta liikumispiiranguid, valusid ega lihasjõudluse vähenemist. Õigeaegne ja järjepidev ravi koos regulaarse treeningu ja mitmekülgse toitumisega aitab ära hoida tüsistuste teket, kuid ei ole iseenesest töövõime vähenemise põhjuseks. Analüüside jälgimine ja vastavalt raviannuste muutmine on adekvaatne arstlik tegevus. Ravi korrigeerimine ei ole võrdsustatav seisundi halvenemisega. Kaebaja saab ravi, mistõttu ei esine tal osteoporoosist tingitud piiranguid määral, mis mõjutaksid töövõimet.
6.5.Osteokondroos on tavaline haigus, mille arengut põhjustavad ainevahetushäired, vitamiinide ja mineraalide puudus ja oluline roll on pärilikul eelsoodumusel. Selja- ja kaelavalu on osteokondroosi peamine sümptom. Valusid on terviseandmetes kajastatud ja esineb ka osteokondroosi diagnoos. Perearst IP 30.11.2020 epikriisis on teave muutuste kohta lülisamba kaelaosas. Neid asjaolusid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Tegemist on kerge piiranguga, sest kaebaja ei ole retseptikeskuse andmetel püsivalt valuravi 2 aasta jooksul vajanud (ühekordselt valuravim määratud veebruaris 2020) ja olulisi liikumispiiranguid ei ole kirjeldatud. Kerge tegutsemispiirang ei too kaasa töövõime langust.
6.6.Perearst IP 30.11.2020 epikriisis kirjeldatud kaebused (pidev halb enesetunne ja nõrkus, aeglus, uimasus, pidev unisus, nägemise halvenemine, käekirja muutnus, valu vasakus õlaliigeses ja õlavarres, seljavalud) ei leia täies mahus kinnitust terviseandmete objektiivse leiu osas. Enamuse epikriisist moodustavad anamnestilised andmed, varasemad uuringutulemused ja teostatud analüüside vastused. Kaebajale ei ole teostatud ühtegi vaimse võimekuse uuringut, mille alusel piiranguid hinnata. Perearst ei kirjelda visiidi raames kaebaja aeglust, unisuse ilminguid, ei teosta nägemise kontrolli ega ole teinud ka käekirja analüüsi. Perearst on mõõtnud vererõhku, auskulteerinud südant ning leidnud luu- ja liigessüsteemi uurides, et liigutused vasakus õlaliigeses on valulikud, vasaku õla palpatsioon valulik, mõõdukas valulikkus kaela piirkonnas ja torakolumbaalpiirkonna palpatsioon. Ravi osas on D3-vitamiini doosi tõstetud, muus osas ravi muutmist ei esine. See epikriis ei anna alust tegutsemispiirangute raskusastmete muutmiseks.
6.7.Kaebaja kardiaalset seisundit on eriarstide poolt uuritud ja hinnatud korduvalt ning teostatud erinevaid kardiaalseid uuringuid. Kaebajal on esinenud vähesel määral ekstrasüstoleid (vahelööke), kuid mitte tõsiseid ja eluohtlikke rütmihäireid (ei esine pikki pause ega ventrikulaarset tahhükardiat, mis võiksid põhjustada teaduse kaotust või äkksurma), 6(17)
3-21-629
ning ta ei ole viimasel 2 aastal vajanud spetsiifilist antiarütmilist ravi. Holter-uuring on olulise patoloogiata ja sarnased on olnud ka korduvad varasemad Holter-uuringu tulemused (2016. a novembris, 2017. a detsembris, 2018. a mais). Vererõhuväärtused on raviga kontrolli all ja ravi korrigeerimist selles osas ei vaja. Kaebajal ei ole diagnoositud südamepuudulikkust ega määratud vastavat ravi. 28.11.2019 epikriisis toodud rindkere röntgenuuringul puudulikkuse nähte ei esine.
6.8.Kaebajal on MRT (21.08.2020) alusel dr ML poolt (10.09.2020 epikriis) diagnoositud vaskulaarne entsefalopaatia, mis tähendab seda, et võivad, kuid ei pruugi esineda muutused erinevates vaimse tervise valdkonna funktsioonides või neuroloogilises leius. Paraku ei ole teostatud ühtegi vaimse võimekuse uuringut, mille alusel piiranguid hinnata. Ka dr L ei määra ravi ega täiendavaid uuringuid, vaid piirdub soovitustega, peab vajalikuks jälgida vererõhku ja vajadusel neuroloogi konsultatsiooni. Hilisemat neuroloogi poole pöördumist kaebaja terviseandmed ei kajasta.
6.9.Kaebaja käelise tegevuse hindamisel on 06.05.2020 epikriisi arvestatud ja on tuvastatud, et kaebajal esineb kerge piirang käte sirutamise võtmetegevuses. Kaebajal on pärast õlavarreluu murdu jäänud liigesliikuvuse piiratus, esineb valu. Kaebaja on käinud füsioteraapias, mille järgselt seisund mõnevõrra paranes, valuravi püsivalt ei tarvita. Liigesliikuvus on piiratud vasakus õlas. Kaebaja on paremakäeline, parema käega piiranguid käelistes tegevustes ei esine. Piirangu hindamisel võetakse arvesse mõlema käe funktsionaalset võimekust koostoimes. Terviseandmetes puuduvad andmed lihasjõudluse vähenemise kohta.
6.10.Eeltoodu põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks tema töötamine üldse või osaliselt takistatud. TTO ekspertarst on välja toonud, et kaebajale sobib puhkepausidega töö. Kaebajale ei sobi raske füüsiline töö. Tema töövõimet toetab füsioteraapia, põhihaiguste ravi ja tervislikud eluviisid. Samuti on kaebajale soovitatud vaimse võimekuse hindamist.
6.11.Kaebaja töövõime hinnati perioodil 08.12.2016–07.12.2020 osaliseks, kuna siis oli 2014. a tekkinud peaajusisesest verevalumist möödunud suhteliselt vähe aega ja vererõhu väärtused olid vaatamata ravile aeg-ajalt normist kõrgemad. Praeguseks on kaebaja vererõhk raviga kompenseeritud, verevalum resorbeerunud, neuroloogilisi ärajäämanähte, retsidiive ei ole tekkinud. Esines ka vasaku suurvarba deformatsioon, mis raskendas käimist ja mille osas planeeriti operatiivset ravi. Praeguseks on operatsioon edukalt läbi viidud ja sellega seotud liikumispiirangud taandunud.
6.12.Ekspertarst hindab taotleja töövõimet taotluses täidetud standardse küsimustiku ja TIS-is olevate andmete alusel. Töövõime hindamise metoodika ei näe ette loetelude koostamist, sekkumist raviarsti meditsiinilisse tegevusse. Samuti ei anna ekspertarst hinnangut taotleja raviarstide töö kvaliteedile või pädevusele. Ekspertarstil ei ole õigust lisada taotlejale diagnoose, määrata ravi ega suunata teda eriarstid vastuvõttudele ega täiendavatele uuringutele. Kui taotleja on esitanud andmeid eriarsti vastuvõtul või uuringutel käimise kohta, mille osas ei ole andmeid TIS-is, on ekspertarstil kohustus teha päring vastavale eriarstile täiendava teabe saamiseks. Visiidipõhine ekspertiis on põhjendatud juhtudel, kui töövõime hindamise taotlusel välja toodud piirangud ja terviseandmed erinevad olulisel määral või arstide poolt TIS-i sisestatud terviseandmed on sisult vastuolulised, st taotleja kirjelduse ja terviseandmete põhjal kogutud info vajab objektiviseerivaid teste hinnangu andmiseks. Visiidipõhist hindamist ei tehta, kui isik ei ole taotlusel välja toodud piirangutega seoses arsti
7(17)
3-21-629
vastuvõtul käinud või taotluses välja toodud piiranguid kinnitavad terviseandmed on olemas ja terviseandmetes puuduvad vastuolud. Kaebaja on käinud erinevate eriarstide vastuvõttudel ja vastuolusid ei kajastu. Samuti ei korraldata visiidipõhist hindamist uute diagnooside püstitamiseks või ägenemiste ja remissioonidega kulgevatest haigustest tulenevate piirangute tuvastamiseks.
6.13.Vastustaja palus kaebaja poolt 25.10.2021 esitatud täiendavad tõendid tagastada, sest need on esitatud hilinenult ja vastustaja ei saanud nendega vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
I
7.HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.
7.1.Kaebaja esitas 23.03.2021 dokumendi „Lisa nr 5 Luminor panga Maksekorraldus“ ja 02.11.2021 dokumendi „IMG_20211102_174832“, mis tõendavad kaebaja selgituse kohaselt töötasu saamist Puhastusproff OÜ-lt. Praeguses asjas ei ole vaidluse all asjaolu, et kaebaja töötab. Seega ei vaja see asjaolu tõendamist. Asjas on vaidluse all asjaolu, kas kaebaja töövõime on piiratud. Seda asjaolu kaebaja esitatud tõendid ei tõenda. Pelgalt see, et kaebaja on saanud viidatud tõendites näidatud summas töötasu, ei tõenda, et tal on vaid osaline töövõime, et tal puudub võimalus muud tööd teha või suuremat töötasu teenida. Tegemist on praeguse vaidluse seisukohalt asjakohatute tõenditega, mis tuleb kaebajale läbivaatamatult tagastada.
7.2.Kaebaja esitas 02.07.2021 dokumendid „LISA nr 1 Tervise infosüsteemi kantud terviseandmed(3)“, „LISA nr 2 Töötukassa seisukoht U.K haldusasjas 3-21-629_0(2)“, „LISA nr 3 24_1 Experdi arvamus(2)“ ja „LISA nr 4 Töötukassa ekspertarsti seisukoht haldusasjas 321-629_0(2)“. Tegemist on vastustaja 12.05.2021 esitatud vastusega kaebusele ja sellele lisatud dokumentidega. Seega esitas kaebaja uuesti dokumendid, mille vastustaja on juba kohtule esitanud. Selliseks dokumentide dubleerimiseks puudub vajadus ja see koormab põhjendamatult kohtutoimikut. Seetõttu tuleb ka need dokumendid kaebajale tagastada.
8.Kohus otsustas 17.05.2021 määrusega vaadata asja läbi 03.11.2021 toimuval kohtuistungil ning andis menetlusosalistele täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks tähtaja kuni 08.10.2021. Teise menetlusosalise poolt esitatule vastamiseks oli tähtaeg 22.10.2021. Kaebaja esitas 11.10.2021 kohtule taotluse pikendada tõendite esitamise tähtaega kuni 22.10.2021. Kohus rahuldas kaebaja taotluse ja lubas esitada täiendavaid tõendeid kuni 22.10.2021. Kohus vaatas asja läbi 03.11.2021 toimunud kohtuistungil ja lõpetas istungil asja arutamise, otsustades teha kohtuotsuse avalikult teatavaks 15.11.2021. Kaebaja esitas 05.11.2021 kohtule täiendava seletuse. Kohus selgitab kaebajale, et menetlusosalistel tuli esitada täiendavad seisukohad kohtu antud tähtaja jooksul (HKMS § 51 lg-d 1-3). Menetlusosalistel ei ole lubatud esitada seletusi pärast tähtaja möödumist. Seda enam, et kohus lõpetas 03.11.2021 kohtuistungil asja arutamise. Pärast seda ei saa menetlusosaline enam uusi seisukohti esitada. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks tal ei olnud võimalik esitada oma seletust tähtaegselt (HKMS § 51 lg 4). Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaks asja arutamise uuendamist (HKMS § 130). Tähtaega
8(17)
3-21-629
rikkudes esitatud avalduse vastuvõtmine tooks kaasa menetluse viibimise, sest kohtul tuleb küsida selle kohta vastustajalt seisukohta ja lükata edasi varem kindlaks määratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg. Seepärast jätab kohus kaebaja 05.11.2021 avalduse vastu võtmata ja tagastab selle läbivaatamatult.
9.Kaebaja taotles vastustaja kohustamist töövõimetuspensionilt paindlikule vanaduspensionile.
korraldama
kaebaja
üleminek
9.1.Töövõimetuspensioni reguleerisid riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-d 1419. Alates 01.01.2017 on nimetatud normid kehtetud ja Eesti õiguskorras enam töövõimetuspensioni ei eksisteeri. Alates 01.07.2016 hakkas kehtima töövõimetoetuse seadus (TVTS), mille 3. peatükk näeb ette töövõimetoetuse maksmise. Vastustaja selgituse kohaselt määrati kaebajale perioodiks 08.12.2016–07.12.2020 osaline töövõime. See tähendab, et kaebajale maksti sel ajal TVTS § 11 alusel töövõimetoetust, mitte töövõimetuspensioni.
9.2.Paindlikku vanaduspensioni reguleerib RPKS § 91. Selle määramise õigus on RPKS § 32 järgi Sotsiaalkindlustusametil, mitte vastustajal. Seega puudub kohtul võimalus kohustada vastustajat kaebajale vanaduspensioni määrama ja kaebajal puudub õigus seda nõuda.
9.3.Samuti tuleb tähele panna, et praeguses asjas on vaidluse all kaebaja töövõime hindamine, mitte talle pensioni määramine. Pensioni määramisega seotud nõue väljub praeguse asja raamidest. Kaebus tuleb viidatud nõudes läbivaatamatult tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1). II
10.Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud. Kaebaja leidis, et tal on osaline töövõime. Kaebaja viitas seejuures mitmetele oma terviseprobleemidele ja arstide poolt pandud diagnoosidele.
11.TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
12.Eeltoodud sätetest tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et töövõime hindamisel ei ole oluline, kui mitu tervisehäda kaebajal on ja millised diagnoosid on talle määratud. Oluline on, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Paljudel inimestel on oma tervisega mõningaid hädasid, eriti vanuse suurenedes, kuid need ei piirata alati töövõimet. Samuti on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kui arstid on määranud kaebaja terviseprobleemidele asjakohase ravi või kaebaja kasutab terviseprobleemide leevendamiseks abivahendeid, siis tuleb töövõime hindamisel selle ravi või abivahendiga arvestada (tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus
9(17)
3-21-629
nr 39) § 5 lg 3). Seega ei piisa osalise või puuduva töövõime tuvastamiseks pelgalt asjaolust, et kaebajal on diagnoositud terviseprobleem, vaid kas see terviseprobleem piirab määratud ravile või abivahendi kasutamisele vaatamata tema tegutsemisvõimet. Lisaks ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala või varasem töökogemus. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, vaid kas kaebaja on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on alati võimalik muuta, vastustaja osutab tööalase rehabilitatsiooni teenust (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 9 1) ja tööturukoolitust ameti- või muude oskuste omandamiseks või arendamiseks (TTTS § 13). Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selle hindamiseks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.
13.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse määruse nr 39 § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud vastustaja seisukoht, et töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui taotleja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.
14.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab taotleja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on jätkuvalt aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei tule töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i viimase 5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita, sest kui taotleja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne terviseprobleemiga enam arsti juurde pöördunud, siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi või ta on oma terviseprobleemiga kohanenud, st see ei põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid takistusi. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust.
15.Vastustaja palus kohtul tagastada kaebajale kõik uued tervisedokumendid, mis on saadud pärast vaidlusaluste otsuste tegemist, sest vastustajal ei olnud võimalik nendega vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega on 10(17)
3-21-629
kohtul võimalik asja lahendamisel arvestada ka hilisemaid dokumente, kuid vastustaja otsuste õiguspärasust hinnates tuleb siiski arvestada, millised andmed ja dokumendid olid vastustajale nende dokumentide koostamise ajal teada. Kui hilisemad dokumendid kinnitavad taotlejal piirangu olemasolu ja ekspertarstil pidanuks varasematest tervisedokumentidest piirangu olemasolu osas kahtluse tekitama, kuid ekspertarst ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu ja vastustaja ei suunanud taotlejat andmete täpsustamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3), siis võib see tuua kaasa vastustaja otsuste tühistamise ebapiisava uurimiskohustuse rakendamise tõttu (TVTS § 1 lg 3, haldusmenetluse seaduse § 6). Selle kontrollimiseks ei tagasta kohus kaebajale tema esitatud uusi tervisedokumente.
16.Kaebaja heitis ette, et talle jäi ekspertarsti poolt kaebaja töövõime hindamisel hindepunktide andmine arusaamatuks. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Kuna kaebaja 08.10.2021 töövõime hindamise taotlus ei sisaldanud viidatud skaala kohaseid punktiväärtusi ja alati ei olnud kaebaja antud selgitused hinnatavad eespool viidatud punktiväärtustele vastavalt, siis määrati põhjendatult punktiväärtuseks 9. Olenemata sellest, kas kaebaja oskas ise punktiväärtusi määrata või mitte, tuli ekspertarstil igal juhul iga kaebaja kirjeldatud piirangule omapoolne eksperthinnang anda ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Vastustaja otsuste tühistamiseks ei piisa sellest, kui kaebaja toob kohtumenetluses välja, et tema arvates on temal esinevate piirangute raskusastmeks 3. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid. Praeguses asjas hindas ekspertarst kaebajal esinevaid piiranguid madalamate punktidega, kui kaebaja ise põhjendatuks pidas. Vastustaja otsuse õiguspärasuse tuvastamiseks tuleb kohtul kontrollida, kas ekspertarst on kaebajal esinevaid väidetavaid tegevuspiiranguid õigesti hinnanud ja kaebaja töövõime hindamisel kõigi oluliste asjaoludega arvestanud.
17.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 2 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid. Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.
11(17)
3-21-629
18.Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Kaebaja töövõime hindamise taotlusest nähtub, et kaebaja hinnangul esinevad tal piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.
19.Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes liikumine eri tasapindadel ja liikumisega seotud muud piirangud.
19.1.Võtmetegevuse liikumine eri tasapindadel juures tõi kaebaja välja, et ei suuda raskusteta ringi liikuda ja treppides käia. Kardab trepist alla minna, komistada ja kukkuda. Samuti ei suuda takistusi (lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada. Eriti kardab tänaval ja bussides asuvaid treppe. Kaebaja viitas osteoporoosile ja 2020. a veebruaris toimunud käeluumurrule. TTO ekspertarst viitab eksperdiarvamuses TIS-ist nähtuvatele seljavaludele ja valudele labajalgades. Hallux valguse tõttu on opereeritud, olulisi piiranguid ei põhjusta. Puuduvad viited valuravi tarvitamise kohta. Vererõhuväärtused olnud ravi foonil suhteliselt stabiilsed. Rütmihäireid enam kordunud ei ole, sünkoope pole esinenud. Rütmihäirete tõttu tarvitab ravimeid, mille foonil püsib seisund hea. Kaebajal kirjeldatakse MRT uuringul vaskulaarse entsefalopaatia leidu, esineb väsimus. Liikumine on kergelt piiratud. Diagnoositud osteoporoos. Kaebaja on kukkumise tõttu murdnud õlavarreluu, mille järgselt uuritud ka luutihedust. Kaebaja saab ravi, mistõttu käesolevalt osteoporoosist tingitud piiranguid määral, mis töövõimet mõjutaksid, ei esine. TTO ekspertarst hindas selles võtmetegevuses kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1; vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Kohtu hinnangul ei ole ekspertarst kaebaja tegevuspiiranguid selles võtmetegevuses hinnates ilmselgeid vigu teinud. Kaebaja ei ole ise töövõime hindamise taotluses seljavaludele ega valudele labajalgades tuginenud, mistõttu võib järeldada, et need tema igapäevaelu oluliselt ei sega. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja kasutaks jala või seljavalude tõttu valuravi. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole treppidest käimisel ja ühistranspordi kasutamisel raskusi. Seda ei ole võimalik järeldada ka tema terviseandmetest. Osteoporoos ehk luuhõrenemine iseenesest töövõimet kuidagi ei piira, tegutsemisvõimet piiravaid valusid ei põhjusta ja lihasjõudlust ei vähenda. Osteoporoosi peamiseks avaldumiseks on luumurru tekkimine ilma 12(17)
3-21-629
erilise tugeva traumata. Selle haiguse käes kannataval inimesel võivad tekkida kergemini luumurrud1, kui ta nt kukub või muul viisil viga saab. Seega ainuüksi osteoporoosi diagnoosi olemasolu kaebajal töövõime piiratust ei tõenda. Pealegi on kaebajale määratud ravi. Ka D-vitamiini puudus iseenesest töövõimet ei mõjuta ja D-vitamiini taset organismis on võimalik tõsta. Kaebaja enda esitatud väljavõte haigusloost 2021. a oktoobri kohta kinnitab, et lihastoonus jalgades ja kätes on normipärane, lihasjõud jalgades ületab vastupanu. Arvestades kaebajal 2014. a olnud insulti ja sellest tekkinud ajukahjustust, võib eeldada, et tal võib olla mõningaid vaevusi liikumise valdkonnas (kaebaja on viidanud väsimusele), kuid puudub alus arvata, et see piirang võiks mõjutada kaebaja igapäevaelu enam kui kergel määral. Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja terviseandmetest selliseid terviseprobleeme, mille ekspertarst oleks ebaõigesti arvestamata jätnud ja mis võiks mõjutada kaebaja töövõime hindamist.
19.2.Võtmetegevuse liikumisega seotud muud piirangud osas tõi kaebaja välja, et ta orienteerub halvasti. TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirang ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal diagnoositud vaskulaarne entsefalopaatia võib tuua kaasa muutusi erinevates vaimse valdkonna funktsioonides. Paraku ei ole teostatud ühtegi vaimse võimekuse uuringut, mille alusel piiranguid hinnata. Käesolevalt meditsiinilistel andmetel orienteerumisfunktsioon korras – puuduvad visiidid, diagnoos, ravi. Ekspertarsti hinnangul puudub kaebajal selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0; vt määruse nr 39 § 6 lg 3 p 1). Kohus selgitab, et liikumise valdkonnas hinnatakse füüsilisi, mitte vaimseid piiranguid. Orienteerumisraskus ei ole füüsiline piirang, vaid vaimne, sest ei ole tingitud jalgade või keha liigutamise raskusest või valudest neis. Seetõttu ei ole selle piirangu kajastamine ja hindamine liikumise valdkonnas põhjendatud. Seda piirangut saab käsitleda õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.
19.3.TTO ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebajal esineb piirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi haigusseisundid, peaajuveresoonte haigused. Piiratud on pikkade vahemaade käimine, koormustaluvus on kergelt langenud. Kaebaja väsib kiiremini. Piirang on põhjustatud muutustest peaaju struktuurides. Piirangut põhjustanud haigus on ajas püsinud. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Ta on olnud hea ravisoostumusega. Tegeleb regulaarselt mõõduka füüsilise treeninguga. Ekspertarst tuvastas kaebajal võtmetegevuses liikumine eri tasapindadel kerge piirangu (raskusaste 1). Muudes võtmetegevustes ekspertarst kaebajal liikumise valdkonnas piiranguid ei tuvastanud. Seega on liikumise valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 1 (määruse nr 39 § 6 lg 5). Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga. Ekspertarst ei ole teinud viga valdkondlike piirangute raskusastmete kokkuarvestamisel (määruse nr 39 § 6 lg 5).
20.Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes käte sirutamine ja käelise tegevusega seotud muud piirangud.
20.1.Võtmetegevuse käte sirutamise osas tõi kaebaja välja, et tal on valus murtud kätt tõsta, seda ringikujuliselt liigutada ja selja taha panna. Käsi väsib, eriti kui peab kiiresti töötama ja raskusi tõstma. TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebajal on peale õlavarreluu murdu jäänud liigesliikuvuse piiratus, esineb valu. Kaebaja on käinud füsioteraapias, mille järgselt seisund mõnevõrra paranes, valuravi püsivalt ei tarvita. TTO ekspertarst hindas selles võtmetegevuses kaebajal esineva piirangu kergeks (raskusaste 1).
Vt nt https://www.inimene.ee/haigused-ja-seisundid/list/haigused-ja-seisundid/osteoporoos/.
13(17)
3-21-629
Kohtu arvates ei saa TIS-i andmetele tuginevalt pidada ekspertarsti antud hinnangut ilmselgelt ebaõigeks. TIS-ist nähtub, et kaebaja murdis 09.02.2020 tänaval kukkudes õlavarreluu. Sama aasta märtsi kandest nähtuvalt on kaebajal olemas ortoos, mida ta ei kanna. Ravimeid valu tõttu ei võta, vaid määrib. Sama aasta juuni kandest nähtub, et kaebaja käis taastusravis ja füsioteraapias, mille tulemus on rahuldav. Kaebaja on kurtnud õlaliigese valulikkust ka sama aasta septembris, kuid ei nähtu, et talle oleks määratud valuravi. Kaebaja töötas töövõime hindamise taotluse esitamise ajal koristajana. Kaebaja ei ole väitnud ja ka tervisedokumendid ei kinnita, et kaebaja vajanuks igapäevategevustes kellegi abi. Seega on kaebaja vaatamata käevaludele saanud ise oma igapäevatoimetustega hakkama ja suutnud ka tööl käia. Sellest tulenevalt puudub alus arvata, et käevalud takistasid sageli tema igapäevaelu ja muutsid tegevuste tegemise oluliselt raskemaks. On usutav, et käsi võib traumajärgselt mõningal määral valutada ja valulikkus ei võimalda kätt täiesti vabalt liigutada, kuid tervisedokumendid ei kinnita, et käevalud piiranuks töövõimet. Arvestades, et kaebaja on paremakäeline, siis piirab vasaku käe valulikkus kaebajat tegutsemisel vähem, kui seda teeks parema käe valulikkus. Kaebaja esitatud haigusloo väljavõttest nähtub, et kaebajal diagnoositi 2021. a septembris õlabursiit. See aga ei tõenda, et bursiit oli kaebajal õlas ka tema töövõime hindamisel jaanuaris 2021. Tegemist on tõenäoliselt hiljem tekkinud tervisehädaga, millega ekspertarst ei saanud juba töövõime hindamisel arvestada. On eluliselt usutav, et kui kaebajal oleks olnud õlabursiit juba töövõime hindamise taotluse esitamise ajal, oleks ta juba varem kurtnud arstidele õlavalusid ja otsinud õlavalude vastu ravi. Selle tegemata jätmine võimaldab järeldada, et enne 2021. a septembrit õlavalud kaebajat igapäevaelu ei häirinud. Pealegi on bursiit üldiselt hästi ravitav2, seega ei saa see pikaajaliselt töövõimet piirata. TIS-i andmetel ei ole kaebaja arstidele käte väsimist kurtnud. Võib arvata, et traumajärgselt võib käsi kiiremini väsida, kuid see ei põhjenda veel töövõimetust, sest mitte iga töö ei eelda kätega raske füüsilise töö tegemist. Ekspertarst leidis, et kaebajale sobib puhkepausidega töö. Kaebaja esitatud haigusloo väljavõte 2021. a oktoobrist kinnitab, et lihastoonus kätes on normipärane. Seega ei ole töövõime vähenemine käte väsimise tõttu tõendamist leidnud. Eeltoodud põhjendustel ei saa ekspertarsti hinnangut, et kaebajal on selles võtmetegevus kerge piirang, pidada ilmselgelt põhjendamatuks. Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks jätnud mingite kaebaja terviseandmetega arvestamata või oleks kaebaja tervisepiiranguid ebaõigesti hinnanud.
20.2.Käte väsimisele viitas kaebaja ka võtmetegevuse käelise tegevusega seotud muud piirangud juures. TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirang ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad meditsiinilised andmed, mis kinnitaksid lihasjõudluse languse esinemist ülajäsemetes. Ekspertarsti hinnangul puudub kaebajal selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Kohus selgitab, et käte väsimise küsimust on käsitletud juba käte sirutamise võtmetegevuse juures ja kohtu hinnangul ei saanud seda terviseprobleemi pidada kaebaja töövõimet mõjutavaks.
20.3.TTO ekspertarst leidis kokkuvõttes, et kaebajal esineb piirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on vigastuse jääknähud. Piiratud on käte ja käsivarte kasutamine. Vasema õlaliigese liikuvus on piiratud, esineb valu. Parema käega piiranguid ei esine. Piirang on põhjustatud muutustest ülajäseme struktuurides. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ajas
mõnevõrra paranenud. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Füsioteraapia järgselt on seisund parem. Ekspertarst tuvastas kaebajal võtmetegevuses käte tegevus kerge piirangu (raskusaste 1). Muudes võtmetegevustes ekspertarst kaebajal käelise tegevuse valdkonnas piiranguid ei tuvastanud. Seega on käelise tegevuse valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 1. Kohus nõustub ekspertarsti hinnanguga. Ekspertarst ei ole teinud valdkondlike piirangute raskusastmete kokkuarvestamisel viga.
21.Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses teabevahetusega seotud muud piirangud. Kaebajal on maakuli degeneratsioon. Kaebaja märkas 2017. a pärast 2014. a esinenud insulti nägemise märgatavat halvenemist. Alguses oli sel kuiv vorm, nüüd märg. Süstid ei aita. Samuti on kaebajal alanud katarakt, mis raskendab tööd arvutiga. Ka prillidega nägemine on vaevaline ja töötada saab vaid ekraanisuurendusega. Silmaarstide sõnul on operatsiooni vara teha. Kaebajale teadaolevalt ei saa seda ravida, kuna see on tekkinud insuldi tagajärjel, st tegemist on ajukahjustusega. TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebajal esineb nägemisteravuse langus, probleemid silmadega, on silmaarsti juures jälgimisel. Nägemisteravuse langus on prillidega rahuldavalt kompenseeritud ja töövõime langust ei põhjusta. Varasemaga võrreldes on nägemisteravus pigem tõusnud. Anamneesis keratiit ja radiaalne keratotoomia, tüsistusena perforatsioon. OD saanud maakuli turse tõttu i/vitr Avastini (viimati jaanuaris 2018), pärast seda püsinud maakul kuiv. OCT maakulid kuivad. Obj: ou radiaalse keratotoomia armid, ek sügavad, iirised ii, pupillid medikametoosselt laiad, algavat suturaalset katarakti. Kaed vähe, operatsiooni veel ei planeeri. Nägemisteravuse langus tõenäoliselt astigmatismist, maakuli leiust ja algavast kaest. K 1a. Ekspertarsti hinnangul puudub kaebajal selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Kuna ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid ka muudes võtmetegevustes, siis oli valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 0. Kohus möönab, et TIS-i andmetel on kaebajal mitmed silmahaigused, mis piiravad mõningal määral tema nägemist. Kaebaja on erinevate silmaarstide pideva järelevalve all. Ta käib regulaarselt silmakontrollis ja arstid on korduvalt hinnanud operatiivse sekkumise vajadust. TIS-i andmetel ei ole silmaarstid väitnud, et kaebaja silmavaevusi ei saa vajadusel operatiivselt ravida, vaid et operatsiooni tegemiseks on veel vara. Kaebajale on määratud muu ravi. Samuti kasutab kaebaja prille ja arvutiga töötades ekraanisuurendust. Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et prillidega on tema nägemine korras. Piiratud on külgnägemine. Kohtuistungil osales kaebaja ilma prillideta, mis tähendab, et kaebaja ei vaja pidevalt nägemise korrigeerimiseks prille. Töövõimet tuleb hinnata koos asjakohase abivahendi kasutamisega, sest abivahendit on võimalik kasutada ka tööd tehes. Külgnägemise piiratust ei saa töövõimet vähendavaks pidada, sest võimalik on teha tööd, mis ei eelda head külgnägemist. Kaebaja on seni silmahaigustele vaatamata oma igapäevase eluga iseseisvalt hakkama saanud ja ka tööl käinud. Kaebaja esitatud epikriis 2021. a oktoobrist kinnitab, et vaateväli on normis ja kaed on minimaalselt. Seda, et kaebaja silmahaigused ei ole tema töövõimet piiravad, võib lisaks järeldada asjaolust, et kaebaja on esitanud kohtule korduvalt mahukaid tihedas väikeses trükikirjas avaldusi. Sellest võib järeldada, et kaebajal on võimalik arvutiga tööd teha ja ka pikemaid kirju vormistada ning nägemisprobleemid ei ole talle seejuures oluliseks probleemiks osutunud. Seega puudub praegusel juhul alus arvata, et kaebajal esinevad silmahaigused piiravad hetkel tema töövõimet. Kohus ei välista, et haiguste arenedes võib see olukord tulevikus muutuda. Kui see peaks juhtuma, on kaebajal võimalik taotleda uut hindamist. 15(17)
3-21-629
22.Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses teadvusel püsimine. Kaebajal esineb kord paari aasta jooksul teadvusehäireid. Tegevusetult istudes võib teadvus kaduda, tekib tahtmine magada. Seda esines ka enne insulti. Kaebaja minestas 2014. a septembris töö juures ja aasta hiljem järjekorras seistes. 2018. a augustis ei olnud hommikul ärgates jõudu voodist tõusta. Kiirabiga konsulteerides mõistis ta, et mõnikord langeb vererõhk nii madalale, et toob kaasa teadvusekao. TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebajal on meditsiiniliselt esinenud ajusisene hemorraagia, mistõttu kaotas teadvuse, on esinenud veel rütmihäireid (madala pulsiga). Käesolevalt püsib seisund tablettraviga stabiilne. Puuduvad viited teadvushäirete esinemise kohta viimastel aastatel. Kardioloogi jälgimisel, suhteliselt sagedasti rütmi kontrolli teostatud, mille alusel võib väita, et rütmihäired käesolevalt teadvushäiret ei põhjusta. Puuduvad viited madalate vererõhuväärtuste kohta. TTO ekspertarsti hinnangul puudub kaebajal selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Kuna ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid ka muudes võtmetegevustes, siis oli valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 0. Kohus nõustub ekspertarstiga, et puudub alus selles valdkonnas kaebajal tegevuspiirangut tuvastada. TIS-i andmed kinnitavad, et kaebajal olid teadvusekaotuse hood 2014. a ja 2017. a. Hiljem ei ole neid esinenud. Samuti nähtub kaebaja tervisedokumentidest, et tal on koguaeg olnud kõrge vererõhk, mitte madal. Kaebaja on kõrge vererõhuga arstide järelevalve all ja talle on määratud ravi, mille tulemusel on vererõhu näidud normitasemel, üksikutel juhtudel ka natuke kõrgemad. Kaebaja on käinud korduvalt Holter-uuringus. Kardioloogid ei ole kaebaja südamerütmi osas märkimisväärseid probleeme tuvastanud. Kaebaja on jäetud perearsti järelevalve alla. Seega ei kinnita kaebaja terviseandmed, et tal oleks käesoleval ajal probleeme teadvusel püsimisega, mis võiks tema töövõimet piirata.
23.Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses tegevuste alustamine ja lõpetamine. Kaebajal on igapäevategevuste osas väikeseid raskusi. Varem tegi mitu asja korraga. Nüüd tuleb võtta aega planeerimiseks. TTO ekspertarst leidis eksperdiarvamuses, et peaajuveresoonte haiguste tõttu on kaebajal selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1). Piiratud on igapäevatoimingute tegemine, mitme ülesande täitmine. Kaebaja mälu on halvenenud. Piirangud on põhjustatud muutustest peaaju struktuurides. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ajas püsinud. Kaebaja ei ole kohanenud. Kaebaja tajub mälu halvenemist, see häirib tema igapäevaelu. Kuna ekspertarst ei tuvastanud kaebajal selles valdkonnas piiranguid muudes võtmetegevustes, siis oli valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste samuti 1. Kohus nõustub ekspertarstiga, et enamat kui kerge piirang ei ole põhjust selles valdkonnas kaebajal tuvastada. Kaebaja saab oma igapäevaeluga ise hakkama. Ta ei vaja hooldajat. Ta käib tööl, suudab ise arstide juures käia ja oma asju ajada, sh vastustajaga ja kohtuga suhelda. Kaebaja esitas väljavõtte haigusloost 2021. a oktoobri kohta, millest nähtub, et ta elab üksinda ja saab koduste igapäevatoimetustega ise hakkama. Mäluprobleemidega hakkama saamiseks on võtnud kasutusele üleskirjutamise meetodi. Ka psühholoog leidis pärast kaebaja testimist, et kaebajal esinevad viited kergele kognitiivsele düsfunktsioonile. Ebaühtlust ja probleeme on täheldada verbaalse info omandamisel, kuid hilisem meenutamine õnnestub vanusekeskmisel tasemel. Mitteverbaalse materjali meenutamise ja omandamise osas häireid ei ilmne. Hinnatud täidesaatvates funktsioonides on tähendada ebaühtlust ja viiteid võimalikele raskustele. Üldise psühhomotoorse tempo jääb vanusekeskmisest kuni vanusenormi ülemisse ossa. Infotöötlemiskiiruse ja paindlikuma tähelepanu tulemused jäävad vanusekeskmisele tasemele.
16(17)
3-21-629
Seega kinnitab psühholoog kaebajale tehtud testitulemuste alusel, et kaebajal esineb kergemaid piiranguid, kuid üldiselt on tema kognitiivne võimekus samaealiste inimestega võrreldes samal tasemel. Kaebaja viitas orienteerumisraskusele. Kaebaja selgitas kohtuistungil, et lühemad ja lihtsamad teekonnad ei ole tema jaoks probleemiks, kuid pikemad teekonnad tekitavad raskusi. Kohtu hinnangul võib mõningaid orienteerumisraskusi kaebaja puhul möönda, kuid puudub alus arvata, et see võiks mõjutada tema töövõimet. Teekonna planeerimiseks saab võtta aega ja sellega eelnevalt tutvuda. Kaebaja on suutnud seni ise tööl käia, seega saab järeldada, et tuttava teekonna läbimine ei valmista talle raskusi. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kuigi kaebajal on selles valdkonnas mõningaid probleeme, ei ole need sellised, mis põhjendaksid piiratud töövõime tuvastamist.
24.Kuna ekspertarst tuvastas kaebajal osades valdkondades vaid kerged piirangud (raskusaste 1), siis on lõppkokkuvõttes põhjendatud ekspertarsti seisukoht, et kaebaja töövõime ei ole piiratud. Raskusastmeid 1 ja 0 kokku ei liideta (määruse nr 39 § 6 lg 6), seega jäi kaebaja puhul võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa alla 4, mis tähendab, et kaebaja töövõime ei ole piiratud (määruse nr 39 § 8 lg-d 1 ja 5). Antud juhul puudub põhjus ka arvata, et kaebaja puhul esineks erijuhtum, mis õigustaks piirangu raskusastme 4 kasutamist (määruse nr 39 § 6 lg 7). Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks teinud kaebaja töövõime hindamisel määruse nr 39 § 8 lg-s 2 nimetatud asjaoludega arvestamisel ilmselgeid vigu. Kui kaebaja tervis tulevikus halveneb ja see leiab kinnitamist ka tervisedokumentides, on tal võimalik taotleda uut hindamist.
25.Arvestades ekspertarst eksperdiarvamuses toodut, on vastustaja 26.01.2021 otsus, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud, õiguspärane (määruse nr 39 lg 6) ja selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel on õiguspärane ka vastustaja vaideotsus. Kuna vaidlusalused otsused on õiguspärased ja kohus neid ei tühista, siis puudub alus kohustada vastustajat kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaatama. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.
26.Menetluskulud jäävad kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule enda menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.