Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 09.11.2021, Tartu 3-20-1641 Xi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tartu Vangla
kahju
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a otsus muutmata.
2.Jätta Xi menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 750 eurot) Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses Xi nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 09.12.2021 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 01.07.2020 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 45 000 eurot. Xi väitel on kahju tekitatud täielike (lahti riietumisega) läbiotsimistega, mis toimusid peaaegu kogu aeg alates 18.07.2019 ja kuni ta töötas pesumajas. Läbiotsimiste käigus kästi taotlejal alasti olles end pöörata ja kükitada. Taotleja väärikust ja au rikuti.
2.Tartu Vangla jättis 07.08.2020. a otsusega nr 1-13/147-2 Xi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse kohaselt on läbiotsimiste (s.h lahti riietumisega) eesmärgiks keelatud esemete ja ainete avastamine. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg-st 1, justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) §-st 32 ja Tartu
Vangla kodukorra (kodukord) p-st 4.6 tuleneb alus täielikuks läbiotsimiseks koos lahti riietumisega. Kinnipeetav ei ole 18.07.2019-30.06.2020 esitanud vanglale ühtegi pöördumist seonduvalt tema läbiotsimistega põhjustatud ebameeldivustega.
3.X esitas 02.09.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse ning 14.09., 20.09. ja 04.12.2020 täiendavad seisukohad. Kaebaja palus tunnistada Tartu Vangla töötajate tegevuse (kinnipeetavate ja pikaajalistele kokkusaamistele saabunud külastajate läbiotsimisel lahti riietumiseks kohustamine) õigusvastaseks ning soovis saada mittevaralise kahju hüvitisena 45 000 eurot alandava ja ebainimliku kohtlemise eest. Veel palus kaebaja reguleerida kodukorra p 4-6 ja VangS § 68 lg-t 1; kaasata psühholoog-psühhiaater ning nõuda vanglalt välja videokaamerate salvestised 14.-18.09.2020 kl 16-17 kohta. Kaebaja põhjendused: Kaebajat alandati alates 18.07.2019, mil ta asus tööle vangla pesumajja ja teda on pidevalt täielikult (lahti riietumisega) läbi otsitud. Läbiotsimine lahti riietumisega saab olla erandlik meede, et keelatud ese ära võtta, kuid vanglas on see tavaprotseduur, kuna töö lõpetamisel või pärast õppepraktikat viiakse iga kinnipeetav sirmi taha, kus tuleb riided seljast võtta, kükitada ja keerutada. Sellised läbiotsimised võimaldavad ametnikel arvustada naeruvääristamisega kinnipeetavate kehasid ja rahuldada oma seksuaalseid fantaasiaid. Kaebajalt ei ole midagi keelatut ära võetud. Perioodil 18.07.2019-19.05.2020 toimusid lahti riietumisega läbiotsimised 3-4 ja vahel 5 korda nädala jooksul. Kaebajal ei ole alates 24.03.2018 kehtivaid rikkumisi. Iga lahti riietumisega läbiotsimise kohta tuleks vormistada akt, kus oleks kirjas läbiotsimise alus, leitud esemed jmt.
4.Tartu Halduskohus jättis 15.09.2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tõendi (psühholoogi/psühhiaatri arvamus) kogumiseks. Kohus võttis kaebuse menetlusse kahju hüvitamise nõudes. Kohus leidis, et kaebaja eesmärk kohtus on talle väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamine. Eraldi õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine ei ole vajalik.
5.Tartu Halduskohus jättis 29.10.2020. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse tõendite (videokaamerate salvestised 14.-18.09.2020 kl 16-17 kohta) kogumiseks.
6.Tartu Halduskohus jättis 08.01.2021. a otsusega kaebuse rahuldamata, riigilõivu 735 eurot riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Andmed läbiotsimiste täpse aja, kordade arvu ja sageduse kohta puuduvad. Vastustaja selgituste põhjal ei ole usutav, et kaebajat on iga päev pesumajast töölt tulles lahti riietumisega läbi otsitud. Kaebaja märkis 04.12.2020. a seisukohas, et läbi otsiti 3-4 ja vahel 5 korda nädalas. Vastustaja selgitustest ei saa teha ühest järeldust, millistel tööpäevadel kaebajat läbi otsiti ja kui sageli. Kaebaja tööajaarvestuse tabelitest ei nähtu töölt lahkumise kellaajad, millega vastustaja sidus lahti riietumisega läbiotsimise tõenäosuse. Tabelites esitatu veenab, et tööaja rütm oli erinevatel päevadel erinev ja töölt lahkumine toimus erinevatel kellaaegadel. Vastustaja pidas lahti riietumisega läbiotsimisi tõenäoliselt sagedasemaks märtsi keskpaigast mai keskpaigani 2020. Kuna vastustaja ei dokumenteeri lahti riietumisega läbiotsimisi, ei ole alust arvata, et ta registreerinuks läbiotsimise käigus esitatud suulisi küsimusi ning kas ja kuidas vastati. Vastustaja ei lükanud ümber kaebaja väidet, et ta ei saanud vastuseid või selgitusi läbiotsimise põhjenduste kohta. Miski ei viita sellele, et kaebajale oleks konkreetsetel juhtudel selgitusi antud. 2) Vastustaja loetletud esemed ja ained (nõelad, käärid, vaibanoad, triikrauad, nöörid, kinnitusvahendid, keemilised ained pesu pesemiseks), mis on kättesaadavad pesumajas töötavale kinnipeetavale, on sellised, mille omamine eluosakonnas on keelatud või võivad olemuselt nende kontrollimatul omamisel kujutada ohtu. Läbiotsimine kinnipeetava kompimisega läbi riiete ei võimalda alati leida peidetud esemeid (nt väikesemõõtmelisi esemeid või keelatud ained). Tehniliste vahenditega (nt metallidetektor) ei ole võimalik avastada metalli
mittesisaldavaid, kuid keelatud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Lahti riietumisega läbiotsimine on kõige tõhusam viis veendumaks, et kinnipeetav ei toimeta keelatud esemeid ja aineid eluosakonda. Vastustaja esitatud põhjendused on veenvad õigustamaks lahti riietumisega läbiotsimiste läbiviimist. 3) Distsiplinaarkaristuste käskkirjadest ja ettekannetest ilmneb, et kaebaja juurest on leitud kokkumurtud paberi vahel olnud filtrita sigaret 10.02.2016 ja üks sigaret 24.02.2017 ning 04.12.2018 esemed, mis ei kajastunud kaebaja varade hulgas (saunalina, küünelõikur, plätud). Need vahejuhtumid on aset leidnud enne pesumajja tööle asumist. Arusaamatu on viide omavolilisele õmblusmasina kasutusele (27.08.2019. a vahejuhtum), kuna puudub seos keelatud esemetega. Vastutaja viidatud 19.05.2020. a vahejuhtum (kaebaja tõi kaaskinnipeetavale pükste õmblemiseks riide ja varjas kaamera eest tahvliga õmblemist) päädis kaebaja kõrvaldamisega töölt pesumajas. Isevalmistatud aluspüksid kui keelatud ese võeti ära. Viimane vahejuhtum keelatud esemega võib koosmõjus varasemate, 2016-2018. a vahejuhtumitega ilmestada kaebaja käitumist ja kinnitada tema valmisolekut keelatud esemeid eluosakonda toimetada. 4) Vastustaja selgitused lahti riietumisega läbiotsimiseks on veenvad ja kaebajaga seonduvad juhtumid lisavad veendumust, et läbiotsimised ei saanud olla põhjendamatud kaebaja puhul. Vastustaja tõi veenvalt välja seose vangla julgeoleku tagamisega ja vähemintensiivsete meetodite ebapiisavuse. Lahti riietumisega läbiotsimised olid korduvad, kuid mitte igapäevased. Kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal jäid paljasõnalisteks ja kaebaja ei väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel. 5) Kaebaja ei esitanud pesumajas töötatud 10 kuu jooksul vastustajale pöördumisi või taotlusi, et paluda keelata/lõpetada läbiotsimised. Seega ei kasutanud ta õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks. 10 kuud on piisavalt pikk aeg, et kaebaja oleks õiguste olulist riivet tajudes saanud lahti riietumisega läbiotsimiste regulaarsuse korral pöörduda nende vältimiseks vastustaja poole. 6) Vajalik ei ole põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamine kodukorra p-de 4-6 ja VangS § 68 lg 1 osas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas 22.01.2021 apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a otsuse peale. Kaebaja palub kohustada vanglat dokumenteerima lahti riietumisega läbiotsimisi; nõuda vanglalt välja 2020. a statistika lahti riietumisega läbiotsimiste käigus töölt tulnud kinnipeetavatelt leitud keelatud esemete kohta ning videosalvestised koridorist, kus toimuvad läbiotsimised esmaspäevast reedeni kl 16-17. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Iga päev toimuvat lahti riietumisega läbiotsimist ei saa aktsepteerida veenvate kahtlustusteta, et on peidetud keelatud esemeid. Lennujaamas või meresadamas ei kohaldata selliseid meetmeid. Kinnipeetavad, kes lahkuvad töölt ca kl 16.15, otsitakse läbi koos lahti riietumisega iga päev ning seda sõltumata, kas kinnipeetaval on rikkumisi. Kaebaja nõustub, et tulles töölt muul ajal, ei tehtud läbiotsimisi iga kord. 2) Lahti riietumisega läbiotsimist kasutatakse ka pikaajaliste kohtumiste külastajate ja avavanglasse tagasi pöörduvate kinnipeetavate suhtes. Lahti riietumisega läbiotsimine vajab regulatsiooni, mille kohaselt tuleb läbiotsimise kohta koostada akt, milles märgitakse läbiotsimise põhjused jmt. Kaebaja ei saa teada, mida mõtleb ja tunneb ametnik, kes teda lahti riietab ning kaebaja ei saa kuulda, mida ametnik arutab teiste ametnikega ja sõprade ringis, kuid kas kohus ja vangla saavad vastutada iga ametniku eest, et nad ei irvitanud, ei arutanud teiste isikutega ega rahuldanud seksuaalfantaasiaid. 3) Kahju hüvitamise nõude ja kaebuse esitamiseks on 3 aastat. Kaebaja pöördus esmalt õiguskantsleri poole, kust sai vastuse 17.06.2020. Kui kaebaja oleks kohe pöördunud vangla poole, oleks ta saanud samasuguse vastuse, nagu sai 07.08.2020 ning oleks tööst ilma jäänud.
8.X palus 11.02.2021. a vastuses kohtunõudele tunnistada regulaarsed põhjendamatud lahti riietumisega läbiotsimised vanglas inimõigusi rikkuvaks ja inimväärikust alandavaks.
9.X teatas 04.03.2021. a vastuses kohtunõudele, et ta ei loobu apellatsioonkaebusest ning soovib esitada ka kohustamisnõude, s.o kohustada vanglat lahti riietumisega läbiotsimisi dokumenteerima.
10.Tartu Ringkonnakohus tagastas 26.03.2021. a määrusega apellatsioonkaebuse kohustamisnõude osas ning võttis kaebaja apellatsioonkaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas menetlusse.
11.Tartu Vangla esitas 15.04.2021 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a otsus muutmata. Vastuse põhjendused: 1) Kaebaja läbiotsimised toimusid õiguslikul alusel ja legitiimsel eesmärgil, s.o avastamaks keelatud esemeid ja aineid. Arvestades, milliseid esemeid või aineid on võimalik pesumajast kaasa tuua ja millist kahju see võib eluosakonnas tekitada, ei saa pidada sagedasemaid lahti riietumisega läbiotsimisi ebaproportsionaalseks meetmeks. Võrdlus läbiotsimistega lennujaamades või meresadamas ei ole asjakohane. 2) Kaebaja nõude aluseks olevate asjaoludega ei ole seotud, kas või mil määral on läbiotsimisi tehtud pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajatele ja avavanglasse naasvatele kinnipeetavatele. Lahti riietumisega läbiotsimise dokumenteerimiskohustust kehtivast õigusest ei tulene. Kaebaja ei toonud välja ühtegi konkreetset juhust, kus ametnik oleks lahti riietumisega läbiotsimise käigus või peale seda käitunud lubamatult seoses kaebaja paljastatud kehaga. 3) Kui kaebaja tunnetas, et lahti riietumisega läbiotsimisega rikutakse tema õigusi ja tekitatakse kahju, siis pidanuks ta astuma samme enda õiguste kaitsmiseks. Kui kaebaja ei kasutanud selliseid võimalusi, on üks kahju hüvitamise eeldus täitmata (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1).
12.Tartu Ringkonnakohus jättis 27.09.2021. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse täiendavate tõendite (2020. a statistika ja videosalvestised koridorist) kogumiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a otsuse põhjendustega ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 tuginedes ei korda neid. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
15.Kaebaja on seisukohal, et iga päev toimuvat lahti riietumisega läbiotsimist ei saa aktsepteerida veenvate kahtlustusteta, et on peidetud keelatud esemeid. Esmalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja väide iga päev toimunud lahti riietumisega läbiotsimiste kohta ei ole õige. Haldusasjas on leidnud tuvastamist pesumajast töölt tulles kaebaja sagedane, kuid mitte igapäevane lahti riietumisega läbiotsimine. Siinkohal ringkonnakohus viitab halduskohtu otsuse (p 18-21) seisukohale, et vastustaja selgituste põhjal ei ole usutav, et kaebajat on iga
päev pesumajas töölt tulles lahti riietumisega läbi otsitud. Kaebaja märkis ka ise 04.12.2020. a seisukohas (tl 66-68p, tõlge tl 71-71p), et läbi otsiti 3-4 ja vahel 5 korda nädalas. Ka apellatsioonkaebuses (tl 93-97, tõlge tl 99-100) kaebaja nõustub, et tulles töölt muul ajal, kui ca kl 16.15, ei tehtud läbiotsimisi iga kord. Halduskohus jõudis otsuses (p 31) põhjendatult järeldusele, et lahti riietumisega läbiotsimised olid küll korduvad, kuid mitte päris igapäevased, s.t sõltusid kas tööpäeva lõppemise ajast või sellest, kas kinnipeetav sattus läbiotsitavate valimisse. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, mille kohaselt peavad lahti riietumisega läbiotsimise puhul esinema veenvad kahtlused keelatud esemete peitmise kohta. VangS §-st 68, määruse nr 44 §-st 32 ja kodukorra p-st 4.6 tuleneb alus kinnipeetava läbiotsimiseks koos lahti riietumisega. Kodukorra seletuskirja kohaselt on läbiotsimise eesmärgiks ennetada ja takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. Seega ei nähta lahti riietumisega läbiotsimist ette üksnes juhul, kui esineb veenev kahtlus, et peidetud on keelatud esemeid. Nagu halduskohus otsuses (p 25) märkis, on kohtupraktikas leitud, et kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Vanglal ei ole võimalik ette näha ka seda, kas ja millal üritab kinnipeetav esmakordselt keelatud esemeid kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (lahend asjas nr 3-17-1236, p 11). Vastustaja on loetlenud (19.10.2020. a vastus kaebusele, p 11, tl 36-38p) esemed ja ained (nõelad, käärid, vaibanoad, triikrauad, nöörid, kinnitusvahendid, keemilised ained pesu pesemiseks), mis on pesumajas töötavale kinnipeetavale kättesaadavad, kuid mille omamine eluosakonnas ei ole lubatav, mistõttu tuleb vanglal vältida nende eluosakonda sattumist. Kaebaja ei ole vastustaja antud loetelu asjakohasust kahtluse alla seadnud. Ringkonnakohus nõustub, et igati eesmärgipärane ja põhjendatud on pesumajast naasva kinnipeetava sagedasem pisteline lahti riietumisega läbiotsimine, et avastada keelatud esemeid ja aineid ning vältida nende sattumist eluosakonda, tagamaks julgeolekut vanglas ning kaitsmaks vanglas viibivate isikute elu ja tervist.
17.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga (15.04.2021. a vastus apellatsioonkaebusele, p 9, tl 116-117), et asjakohane ei ole kaebaja võrdlus läbiotsimistega lennujaamades või meresadamas, sest tegemist ei ole vanglaga võrreldavate asutustega.
18.Halduskohus märkis otsuses (p 31), et kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal on jäänud paljasõnaliseks ning kaebaja ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kaebaja esile toonud täpsemaid väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks üksnes kaebaja väide selle kohta, kas kohus ja vangla saavad vastutada iga ametniku eest, et nad ei irvitanud, ei arutanud teiste isikutega ega rahuldanud seksuaalfantaasiaid. Kaebaja ei ole haldusasjas esile toonud tema suhtes teostatud lahti riietumisega läbiotsimistega seoses kohtupraktikas (vt TrtRKo 16.03.2016, 3-14-53095, p 15; 09.05.2019, 3-17-1236, p 12) nimetatud asjaolusid, mida Euroopa Inimõiguste Kohus on pidanud täieliku läbiotsimisega seonduvalt inimväärikust alandavaks ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumiseks – näiteks ettekavatsetust, läbiotsimise põhjendamatult pikka kestust koos kehavigastuste tekitamisega, isolatsioonis viibiva kinnipeetava keha läbiotsimist 2-8 korda päevas, teadlikku ja tahtlikku alandamist ning isiku alavääristamist näiteks sellega, et kinnipeetav on kohustatud lahti riietuma vastassoost vanglaametniku juuresolekul või sellega, et läbiotsitava suguorganeid katsutakse paljaste kätega, läbiotsimise teostamine mitme valvuri ees, kes isikut sõimavad ja mõnitavad jne.
19.Kaebaja väide, et kui ta oleks kohe pöördunud vangla poole, oleks ta saanud samasuguse vastuse, nagu ta sai 07.08.2020 ning ta oleks tööst ilma jäänud, ei lükka ümber halduskohtu seisukohta (otsuse p 32), et kaebaja ei ole kasutanud enda õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks. Halduskohtu viidatud RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 on selliste õiguskaitsevahendite kasutamise kohustus kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks. Kui kaebaja leidis, et korduvad lahti riietumisega läbiotsimised rikkusid tema õigusi, oli tal võimalik esitada vanglale taotlus väidetavalt õigusvastaste toimingute lõpetamiseks, seega olid kaebajal olemas võimalused enda õiguste kaitseks. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja ei esitanud pesumajas töötatud 10 kuu (18.07.2019-19.05.2020) jooksul vastustajale pöördumisi või taotlusi, milles ta oleks palunud keelata/lõpetada toimetatavad läbiotsimised. Seega ei ole kaebaja kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ning halduskohtu seisukoht kahju hüvitamise nõude põhjendamatuse kohta sel alusel on õige. Seda ei väära ka kaebaja väide, et kahju hüvitamise nõude esitamiseks on aega 3 aastat. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kahju hüvitamise nõue on esitatud RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud 3-aastase tähtaja jooksul. Ringkonnakohus selgitab kaebajale, et RVastS § 17 lg 3 reguleerib kahju hüvitamise taotluse või kaebuse esitamise tähtaega, kuid õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise eeldused on sätestatud RVastS § 7 lg-s 1 ja mittevaralise kahju puhul täiendavalt RVastS § 9 lg-s 1. Kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaega ei saa samastada kahju hüvitamise nõude esitamise eeldustega.
20.Kaebaja väide seonduvalt lahti riietumisega läbiotsimise kasutamise kohta pikaajalistele kohtumistele tulnud külastajate ja avavanglasse tagasi pöörduvate kinnipeetavate suhtes ei seondu käesoleva vaidluse esemega. Kaebaja väide, et lahti riietumisega läbiotsimine vajab regulatsiooni, mille kohaselt tuleb läbiotsimise kohta koostada vanglal akt, seondub apellatsioonkaebuses esitatud kohustamisnõudega, kuid selles osas ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse 26.03.2021. a määrusega (tl 112-114). Kaebaja sai määrus tõlke kätte 31.03.2021 (tl 115) ega ole seda vaidlustanud. Eelnevat arvestades ei võta ringkonnakohus kaebaja eelmainitud väidete osas käesolevas otsuses seisukohta.
21.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.01.2021. a otsuse muutmata.
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Tartu Ringkonnakohus jätkas 26.03.2021. a määrusega (tl 112-114) kaebajale halduskohtu poolt antud menetlusabi 735 euro tasumisest vabastamiseks ning rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse ka ülejäänud riigilõivu 15 euro tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsiooniastmes kaebaja menetluskulud (riigilõiv 750 eurot) HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
23.HKMS § 175 lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.