Xi kaebus Tartu Vanglalt hüvitamise nõudes Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
mittevaralise
kahju
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta riigilõiv (735 eurot), mille tasumisest kohus kaebaja menetlusabi korras vabastas, riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte enda kanda.
3.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 8. veebruaril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 1. juulil 2020 Tartu Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks 45 000 euro ulatuses. Väidetav kahju oli tekitatud täieliku (lahti riietumisega) läbiotsimisega, mis taotluse kohaselt toimus peaaegu kogu aeg alates 18. juulist 2019 kui taotleja on töötanud pesumajas. Tartu Vangla jättis 7. augusti 2020. a otsusega nr 1-13/147-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, põhjendades oma otsust järgmiselt. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, eluja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete
3-20-1641
avastamiseks. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-s 32 sätestatakse kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikud juhud. Viidatud sätetest koos Tartu Vangla kodukorra p-ga 4.6 tuleneb alus ka täielikuks läbiotsimiseks koos lahti riietumisega ning seda tehakse eesmärgiga avastada keelatud aineid ja esemeid. Tartu Vangla 29. juuni 2020. a kirjast nähtuvalt, tuvastas vanglaametnik 27. augustil 2019, et vangla pesumajas töötav kaebaja kasutas 27. augustil 2019 omavoliliselt õmblusmasinat, lõhkudes masina lõiketerad ja õmblusnõelad. Sellega lõi kinnipeetav enesevigastamise ohu, tekitas varalist kahju vanglale (õmblusmasina parandamise kulu) ning häiris rõivaste parandustöid pesumajas. Tegu oli töötamisega seotud intsidendiga, mille eest distsiplinaarkaristust küll ei määratud, kuid mis iseloomustab kinnipeetava suhtumist tööülesannetesse. Teiseks tuvastas vanglaametnik 19. mail 2020 olukorra, kus kaebaja tõi pesumaja õmblusruumi riide, millest teine kinnipeetav õmbles pükse, kusjuures kaebaja asetas õmbluslaua ette tahvli, et varjata valvekaamera vaadet. Kuna aasta jooksul fikseeriti kaks väga tõsist rikkumist seoses töötamisega, oli igati põhjendatud kinnipeetava töölt eemaldamine pesumajas, kuid tal võimaldati jätkata majandustöödega eluosakonnas. Kinnipeetav ei ole ajavahemikus 18. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 esitanud vanglale ühtegi pöördumist seoses tema läbiotsimisega ja sellest põhjustatud ebameeldivustega. Küll aga on ta esitanud korduvaid pöördumisi ning avaldanud soovi töötada pesumajas ning vaidlustas vaidega ka pesumajast töölt kõrvaldamise. Vanglale jääb arusaamtuks, miks kinnipeetav soovib taas pesumajas töötada, kui sellega seonduvad korduvad alandamised. Kinnipeetava pöördumistest ja kahju hüvitamise taotlusest ilmnev soov pesumajas töötada viitab pigem sellele, et tegelikult ei tekita tööl käimisega seotud võimalikud läbiotsimised kannatusi.
2.X esitas 1. septembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust sellega, et alates 18. juulist 2019, mil ta asus tööle vangla pesumajja, on teda pidevalt täielikult (lahti riietumisega) läbi otsitud. Kaebaja märkis, et see on alandav ja ebainimlik. Läbiotsimine lahti riietumisega saab kaebaja arvates olla vaid erandlik meede, kuid vangla on teinud täielikust läbiotsimisest tavaprotseduuri. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla töötajate tegevuse (kinnipeetavate ja pikaajalistele kokkusaamistele saabunud külastajate läbiotsimise ajal lahti riietumiseks kohustamine) õigusvastaseks ning märgib, et soovib saada mittevaralise kahju hüvitist 45 000 eurot alandava ja ebainimliku kohtlemise eest.
3.Kohus rahuldas 15. septembri 2020. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest 15 eurot ületavas osas ning võttis kaebuse menetlusse. Kohus selgitas kaebajale seejuures, et kaebust ei saa kohtu esialgsel hinnangul pidada küll ilmselgelt perspektiivituks, kuid kohus ei pea kuigivõrd tõenäoliseks, et kaebuse rahuldamise korral teeks kohus seda just kaebaja soovitud ulatuses. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse tõendi (psühholoogi/psühhiaatri arvamus) kogumiseks.
4.Vastustaja Tartu Vangla esitas kohtule kirjaliku vastuse kaebusele 20. oktoobril 2020.
5.Kohus määras 29. oktoobri 2020. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning andis tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 4. detsembril 2020 kohtule omapoolse täiendava seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja on esitanud kaebuses ja 20. septembri ning 4. detsembri 2020. a avaldustes järgmised väited. 2(13)
3-20-1641
6.1.Kaebajat alandati alates 18. juulist 2019. Lahti riietumisega läbiotsimised toimusid ajavahemikul 18. juulist 2019 kuni 19. maini 2020 3–4 korda ja vahel 5 korda töönädala jooksul (st esmaspäevast reedeni). Tartu vanglas töö lõpetamisel või pärast tööpraktikat tootmishoones viiakse iga kinnipeetav sirmi taha, kus nõutakse kõikide riiete seljast võtmist, kükitada ja paljana enda ümber keerutada, pärast mida kinnipeetav suunatakse elusektsiooni. Kui Tartu vangla ametnik palus kinnipeetavat täielikult lahti riietuda, paljana enda ümber keerutada ja kükitada ning kaebaja palus seda põhjendada, sai ta vastuse, et kui soovid siin töötada, siis pead lahti riietuma. Oma 7. augusti 2020. a vastuses nr 1-13/147-2 kinnitas vangla direktor seda, kirjutades, et on arusaamatu, kuidas kinnipeetav tahab töötada pesumajas, kui seal rikutakse tema arvates tema õigusi. Kaebaja jaoks on arusaamatu, miks vangla viitas kahju hüvitamise taotlust lahendades tema soovile töötada, kui ta vaidlustas ja esitas kaebuse inimväärikust alandava ja ebainimliku kinnipeetava kohtlemise peale läbiotsimiste ajal. Oma kaebuses ei nimetanud kaebaja, et soovib töötada, vaid märkis, et kinnipeetavaid koheldakse läbiotsimiste ajal ebainimlikult ja väärikust alandavalt. Oma otsuses andis vangla direktor ilma igasuguste põhjendusteta mõista, et kui kaebaja soovib töötada, peab ta lahti riietuma.
6.2.Läbiotsimist lahti riietumisega peab kasutama kui äärmist meedet ja väga põhjendatud juhul vangla julgeoleku jaoks, mitte aga võtma reegliks alusetult selle tõttu, et kaebaja töötab. Seda on leidnud ka õiguskantsler. Tartu vanglas ei ole lahti riietumisega läbiotsimine äärmine meede, et keelatud eset ära võtta, vaid see on reegel ja tavaprotseduur. Alates 18. juulist 2019 ei ole kaebajalt ühtegi korda keelatud esemeid ära võetud ega ole ühtegi muud põhjust selliseks regulaarseks läbiotsimiseks.
6.3.Sellised läbiotsimised võimaldavad ametnikel omavahel arvustada naeruvääristamisega kinnipeetavate paljaid kehasid ja genitaale ning keegi saab rahuldada oma seksuaalseid fantaasiaid. Vanglaametnike selline tegevus on moraalne vägivald, solvamine ja isiksuse alandamine. Kinnipeetav peab ametniku korraldust täitma ning mittetäitmisel ähvardaks töökohata jäämine või muu karistus kuni kartserini, hiljem väljendub see iseloomustuses. Taolises olukorras on valida, kas alandlikkus või karistus ja halb iseloomustus ja ennetähtaegsest vabastamisest ilmajäämine.
6.4.Pärast selliseid tegevusi tundis kaebaja end alandatuna, solvatuna, tundis viha ja vihkamist. Kaebaja tundis, et ametnik naerab tema üle ja tundis end mahasurutuna. Kaebaja soovib hüvitist alandamise, solvamise ja vastikustunde tõttu. Vangistusseadus näeb ette, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjustaks rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
6.5.Kaebajale teadaolevalt toimuvad läbiotsimised täieliku lahtiriietumisega ka pikaajaliste kohtumiste külastajatega alaealistest lastest kuni vanuriteni.
6.6.Individuaalset täitmiskava, mille vastustaja kohtule tõendina esitas, ei ole kaebaja veel allkirjastanud.
6.7.Iga lahti riietumisega läbiotsimise kohta tuleks vormistada akt, kus muuhulgas oleks ka kirjas läbiotsimise alus ning läbiotsimisel leitud esemed.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning jääb oma 7. augusti 2020. a otsuses nr 1-13/147-2 toodud seisukohtade juurde, märkides vastuseks kaebusele järgmist.
3(13)
3-20-1641
7.1.Vaidlust ei ole, et ajavahemikus 18. juuli 2019–19. mai 2020 oli kaebaja suunatud tööle vangla pesumajja ja täitis peamiselt koristaja ülesandeid. Sel ajavahemikul töötas kaebaja igal tööpäeval (s.o esmaspäevast reedeni).
7.2.Tartu Vanglas teostatakse pesumajast töölt naasvatele kinnipeetavatele läbiotsimisi ka koos lahti riietumisega. Tartu Vangla ei pea eraldi arvestust lahti riietumisega läbiotsimiste üle, mistõttu ei ole vanglal võimalik halduskohtule esitada andmeid selle kohta, millal konkreetselt on kaebajat lahti riietumisega läbi otsitud. Kas kaebajat on koos lahti riietumisega läbi otsitud iga kord, kui ta töölt naaseb või kui sagedasti on seda tema puhul tehtud, ei ole võimalik tagantjärele tõsikindlalt öelda. Tööle minnes kaebajat kindlasti lahti riietumisega läbi otsitud ei ole.
7.3.Vangla dokumendihaldusprogrammi andmetel ei ole kaebaja alates 17. juulist 2019. a esitanud ühtegi pöördumist lahti riietumisega läbiotsimistega seonduvalt. Kaebaja ei ole vanglalt soovinud selgitusi ega põhjendusi sooritatud toimingute (lahti riietumisega läbiotsimiste) kohta ega ole taotlenud selliste toimingute lõpetamist tema suhtes. Seega ei ole ka kaebaja esitatud pöördumiste pinnalt võimalik teha järeldusi tema lahti riietumisega läbiotsimiste sageduse kohta.
7.4.Majandustööde raames eluosakonna koristajatena töötavaid kinnipeetavaid peale töö lõppu lahti riietumisega läbi ei otsita. Kuna nad töötavad oma eluosakonnas ega lahku sealt, puuduvad teiste töökohtadega võrreldes sellised võimalused keelatud esemete ja ainetega kokkupuuteks. Muudel töödel (sh pesumajas) töötavaid kinnipeetavaid otsitakse peale tööpäeva lõppu läbi ja seda ka koos lahti riietumisega, kuna neil on oluliselt suurem kokkupuude keelatud esemete ja ainetega. Tööülesandeid täidavad nad tavaliselt väljaspool eluosakonda, mistõttu võib neil olla kontakte ka teiste eluosakondade kinnipeetavatega. Selliseid läbiotsimisi ei tehta alati ja igakord kõigile kinnipeetavatele, mistõttu ei saa väita, et tegemist oleks igakordse või rutiinse läbiotsimisega.
7.5.Üheks lahti riietumisega läbiotsimise põhjuseks võib olla konkreetne kahtlus. Teisalt tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi ka juhuvalimi alusel välistamaks, et keegi ei toimeta eluosakonda keelatud esemeid või aineid. Kuna kinnipeetavad võivad eluosakonda keelatud esemeid toimetada ka kellegi teise palvel, ei ole võimalik vanglal kunagi tõsikindlalt ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegelda. Küll aga on vangla jaoks oluline hoida ära ka seda esmakordset juhtu, kus kinnipeetav üritab keelatud esemeid eluosakonda viia. Seetõttu ei saa piirduda ainult läbiotsimisega kahtluse korral.
7.6.Pesumajas töötavate kinnipeetavate lahti riietumisega läbiotsimised on seotud sellega, milliste keelatud esemete või ainetega on töölt naasvatel kinnipeetavatel kokkupuuteid ja kas erinevatel töökohtadelt naasvatel kinnipeetavatel on omavahelisi kokkupuuteid (vastustaja selgitused vastuse p-s 11). Pesumajas töötamine võimaldab kokkupuuteid erinevate esemetega, mille sattumist eluosakonda tuleb vältida. Pesumajas töötavad kinnipeetavad saavad liikuda kõikides pesumaja ruumides piiramatult (ka nendes, kus valvekaamerat ei ole) ning võimalik on jätta esemeid telefoni juurde, mida päeva jooksul kasutavad nii pesumajas kui ka AS-s Eesti Vanglatööstus töötavad kinnipeetavad.
7.7.Üksnes läbiotsimisega läbi riiete kombates ei ole alati võimalik veenduda, et kinnipeetav ei ole riiete alla, intiimpiirkonda või kehaõõnsustesse peitnud keelatud esemeid (näiteks väikesemõõtmelised esemeid või keelatud ained). Tehniliste vahenditega (nt metallidetektor) ei ole võimalik avastada metalli mittesisaldavaid, kuid kinnipeetavale eluosakonnas keelatud esemeid ning teenistuskoera kasutamine võimaldab leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Seetõttu ei anna vähemintensiivsete vahendite kasutamine sama efektiivset tulemust ja lahti riietumisega läbiotsimine on kõige tõhusam viis veendumaks, et kinnipeetav ei toimeta keelatud 4(13)
3-20-1641
esemeid ja aineid eluosakonda. Kui kinnipeetava läbiotsimisel järgitakse seaduses sätestatud eesmärki, ei saa läbiotsimist näha kinnipeetava alandamise või karistamisena.
7.8.Kaebaja väide, et lahti riietumisega läbiotsimine võimaldab ametnikel omavahel arvustada kinnipeetavate paljaid kehasid ja genitaale või rahuldada oma seksuaalseid vajadusi ja fantaasiaid, on siiski oletuslik ja ühtegi konkreetset juhtumit, kus läbiotsimisega oleks kaasnenud mõni muu negatiivse mõjuga tegevus, kaebusest ei nähtu. Seega ei saa ka pidada kaebaja suhtes teostatud läbiotsimisi õigusvastaseks.
7.9.Kuigi kaebajal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi, on teda varem karistatud, mis näitab tema valmisolekut tegeleda lubamatute tegevustega (vastustaja viited käskkirjadele ja ettekannetele vastuse p 14). Asjaolu, et kaebajalt ei ole keelatud esemeid leitud, ei tähenda, et läbiotsimised oleksid tema suhtes olnud lubamatud.
7.10.Kui kaebaja tundis, et lahti riietumisega läbiotsimistega rikutakse tema õigusi, pidanuks ta kasutama esmaseid õiguskaitsevahendeid oma õiguste kaitseks ja kahjuliku tagajärje tõrjumiseks. Kaebaja töötas pesumajas kümme kuud. See on piisavalt pikk aeg, et aru saada, et lahti riietumisega läbiotsimised rikuvad isiku õigusi ning tal oli piisavalt aega ja võimalusi asuda oma õigusi kaitsma.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kaebaja taotleb vastustaja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Väidetav kahju on tekitatud kaebajale regulaarselt toimuva täieliku (lahti riietumisega) läbiotsimisega. Kohus on 15. septembri 2020. a kohtumääruses kaebajale juba selgitanud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt saab isik kohtusse pöörduda vaid enda õiguste kaitseks, mistõttu ei saaks kaebaja kaitsta praeguses menetluses teiste kinnipeetavate ega kokkusaamisel tulevate isikute õigusi, mille rikkumist kaebaja on samuti väitnud. Lisaks selgitas kohus, et saab läbi vaadata kaebuse vaid ulatuses, milles see on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (HKMS § 47 lg 1 ja vangistusseaduse § 11 lg 8). Kohus mõistab kaebust koos selle täpsustuse ning lisatud tõenditega selliselt, et kaebaja eesmärk kohtus on talle väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamine.
9.Õigus kinnipeetava läbiotsimiseks tuleneb VangS § 68 lg-st 1, mis sätestab esimeses lauses: „Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks“. Vanglateenistuse ametnikul on seega õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) §-s 31 täpsustatakse läbiotsimisega seonduvat ning sama määruse §-s 32 sätestatakse kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikud juhud. Eelnevast tuleneb, et lisaks kohustuslikele juhtudele võib vanglaametnik kinnipeetava läbi otsida ka muul põhjusel, nt operatiivteabe põhjal, kui on alus arvata, et tal on keelatud ese või aine1. Läbiotsimine on vastavalt viidatud vangistusõiguse normidele üks vangla julgeoleku tagamise abinõusid.
10.Eelnevalt viidatud VangS § 68 annab vanglateenistuse ametnikule abstraktse õiguse teostada kinnipeetava läbiotsimist, kuid seadus ei sätesta täpsemalt isiku läbiotsimise viise. VangS § 68 lg 1 ls 2 näeb vaid ette, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud.
L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2014, lk 166.
5(13)
3-20-1641
Määruse nr 44 § 31 lg 5 täpsustab isiku läbiotsimist vaid sedavõrd, et lubab läbiotsimise tõhustamiseks kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera. Viidatud normid ei näe muuhulgas ka ette, millistes olukordades on õigustatud isiku täielik lahti riietumisega läbiotsimine ning kuidas seda kooskõlas VangS §-s 41 sätestatud inimväärikuse austamise ja õiguste järgimise nõudega läbi viia. Tallinna Ringkonnakohus on hiljutises otsuses asjas nr 3-19-549 p-s 13 (hetkel veel jõustumata) leidnud, et jättes sedavõrd intensiivse läbiotsimise viisi täielikult reguleerimata, on normilooja asetanud vangla põhjendamatult keerulisse olukorda, sest täitevvõimul puuduvad isikuvabadusi oluliselt riivava toimingu kohaldamise üle otsustamiseks piirid ja juhised. Viidatud regulatsiooni juures on vanglaametnikel läbiotsimise eesmärgipäraseks läbiviimiseks seega kaalutlusruum konkreetse juhtumi eripärast lähtuvalt. Üldisema tasemega normide puudumisel on lahti riietumisega läbiotsimist mõnevõrra reguleeritud vangla direktori käskkirjaga antud Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud Tartu Vangla kodukorras. Kodukorra p 4.6 kohaselt otsitakse osakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel kinnipeetav läbi. Selleks on ta kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku osutatud kohale. Samas on sätestatud, et vajadusel tehakse kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahtiriietumisega.
11.Kohtupraktikas on aktsepteeritud täieliku läbiotsimise (lahti riietumisega) lubatavust, kuid seejuures on rõhutatud, et selle abinõu kohaldamine ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb privaatsus ning järgida tuleb vastavaid õigusnorme, sh VangS § 68 lg-s 1 sätestatud nõuet, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-32-12, p 11-12; Euroopa Inimõiguste Kohtu 31.07.2014 otsus Jaeger vs Eesti (1574/13) p 40).
12.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja puhul on toimetatud täielikku lahti riietumisega läbiotsimist ning et seda on läbi viidud korduvalt. Kaebaja ei väida, et läbiotsimist oleks toimetanud vastassoost ametnikud või et poleks tagatud privaatsust. Vastustaja selgituste kohaselt viiakse kinnipeetav lahti riietumisega läbiotsimiseks kas eraldi ruumi või otsitakse läbi sirmiga varjatud alal (vastuse p 10, dtl 109).
13.Kaebaja väitel tuli läbiotsimisel kinnipeetaval täielikult lahti riietuda, paljana enda ümber keerutada ja kükitada. Vastustaja sellega täielikult ei nõustu. Vastuses (p 10) viidatud järelevalveosakonna peaspetsialisti suuliste selgituste kohaselt tuleb lahti riietumisega läbiotsimise ajal kinnipeetavatel kõik riideesemed ära võtta, kuid mõni valvur ei pruugi siiski aluspükste ja sokkide eemaldamist nõuda. Kinnipeetavad läbiotsimise ajal kükke tegema ei pea ning maksimaalselt tuleb kinnipeetaval kohapeal ring teha, et ametnikul oleks võimalik näha ka kinnipeetava selga ja jalgade tagumist osa. See on selgituste kohaselt vajalik, et läbiotsimist toimetaval ametnikul oleks võimalik näha terve kehapinna ulatust ning veenduda, et selja piirkonda ei ole midagi peidetud. Vastustaja on arvamusel, et isegi kui lahti riietumisega läbiotsimise käigus oleks kaebajalt nõutud kükitamist, ei saa seda pidada õigusvastaseks või väärikust alandavaks kohtlemiseks. Selle nõude eesmärgiks on veenduda, et kinnipeetav ei ole tuharate vahele või isegi anaalpiirkonda peitnud keelatud esemeid. Kuna tavapäraselt lahti riietumisega läbiotsimise käigus ametnikud kinnipeetavaid kätega ei puuduta, siis kükitamist nõudes oleks kinnipeetaval keeruline lihaste abi tuharate vahele peidetud eset jätkuvalt varjata ning vältida selle põrandale kukkumist.
6(13)
3-20-1641
14.Isiku lahti riietumisega läbiotsimine on vaieldamatult isiku õiguste väga intensiivne riive ning abinõu, mille kohaldamisel on alandava kohtlemise võimalus tõenäoline, ning seda isegi sõltumata detailidest seoses kaebaja läbiotsimisega mingitel kindlatel juhtumitel. Praeguses asjas ei ole kaebaja väitnud, et läbiotsimine oleks mõnel konkreetsel juhul toimunud väärikust alandaval moel. Kohus nõustub vastustajaga, et seetõttu on vastustajal ka keeruline tagantjärele välja selgitada, kas ja kes valvuritest on läbiotsimisel kükitamist nõudnud. Samas möönab vastustaja, et tal pole võimalik ka kaebaja väidet ümber lükata. Kaebaja on nii kaebuse kohtule kui ka kohtueelselt kahju hüvitamise nõuet esitades väitnud, et sellised läbiotsimised võimaldavad ametnikel omavahel arvustada naeruvääristamisega kinnipeetavate paljaid kehasid ja genitaale ning keegi saab rahuldada oma seksuaalseid fantaasiaid. Kuigi selline kohtlemine ei ole täiesti ebatõenäoline, on need väited praegusel juhul jäänud kohtu hinnangul paljasõnaliseks – kaebaja ei ole toonud välja ühtegi konkreetset olukorda ega ametnikku, kes oleks taoliselt käitunud. Seega ei ole kohtu hinnangul tõendatud ega isegi mitte kaebaja poolt piisava konkreetsusega välja toodud, et kaebaja väärikust alandav kohtlemine oleks toimunud mingi kindla läbiotsimise juhtumi käigus konkreetse ametniku poolt ning konkreetse tegevuse läbi.
15.Kohus mõistab eeltoodut arvesse võttes kaebaja esitatut selliselt, et väärikust alandav kohtlemine seisneb läbiotsimiste regulaarses ja korduvas läbiviimises, mis on toimunud ilma kaebajale arusaadavate põhjendusteta.
16.Kaebuse kohaselt toimusid taolised regulaarsed läbiotsimised alates 18. juulist 2019, st ajast, mil kaebaja hakkas tööl käima vangla pesumajas. Vastustaja ei lükka ümber kaebaja väidet tema korduva lahti riietumisega läbiotsimise kohta. Vaidlust ei ole, et kaebaja määrati ajavahemikuks 17. juulist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 majandustöödele (16. juuli 2019. a käskkiri nr 6-3/217 (dtl 69) ning seda pikendati 30. detsembri 2019. a käskkirjaga nr 391 (dtl 6-3/71). Pesumajas töötas kaebaja kuni 19. maini 2020, st 10 kuud.
17.Kaebaja on kaebuses märkinud, et mõnede valvurite puhul ei toimunud läbiotsimist koos lahtiriietumisega, kuid tema väitel olid lahti riietumisega läbiotsimised siiski regulaarsed ja liiga sagedased (kas iga päev või üle päeva) ning tema küsimise peale ei ole talle esitatud ka läbiotsimise põhjendusi. Kohtu hinnangul võib lahti riietumisega läbiotsimine väärikust alandada ka juhul, kui sellega ei rikuta igal üksikul juhul isiku privaatsust ega eksita nõude vastu, et läbiotsimist peavad teostama samast soost isikud, kui läbiotsimised toimuvad suure sagedusega ilma veenva põhjenduseta.
18.Vastustaja väitel ei saa kinnitada, et läbiotsimised oleks toimunud igapäevaselt. Eelpool viidatud Tartu Vangla kodukorra p 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav läbi osakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel. Vastustaja selgituste kohaselt (dtl 108) on kinnipeetavatel võimalik töötada ka toidujagajana, abitöölisena köögis, pesumajas, välikoristajana või siis vangla territooriumil asuvas AS-s Eesti Vanglatööstus. Selliste tööde tegemisel on kinnipeetavatel vastustaja hinnangul oluliselt suurem kokkupuude keelatud esemete ja ainetega ning tööülesandeid täidavad nad tavaliselt väljaspool eluosakonda, mistõttu võib neil olla kontakte ka teiste eluosakondade kinnipeetavatega. Sellistel töödel töötavaid kinnipeetavaid otsitakse pärast tööpäeva lõppu läbi ja seda ka koos lahti riietumisega. Samas märgib vastustaja, et niisuguseid läbiotsimisi ei tehta 7(13)
3-20-1641
alati ja iga kord kõigile kinnipeetavatele, mistõttu ei saa vastustaja arvates väita, et tegemist oleks igakordse või rutiinse läbiotsimisega. Vastustaja on vastuseks kohtu järelepärimisele märkinud, et täpsed läbiotsimise ajad pole dokumenteeritud. Kuna läbiotsimiste dokumenteerimise kohustust või nende üle arvestuse pidamise kohustust kehtivast õigusest ei tulene, ei saa sellise arvestuse puudumist pidada iseenesest õigusvastaseks (Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11), kuid arvestuse puudumise korral puuduvad ka dokumentaalsed tõendid, mis võiks kaebaja väite läbiotsimiste regulaarsusest või ülemäärasest sagedusest kummutada. Samuti märgib vastustaja, et kinnipeetavaid ei otsita läbi tööle minnes.
19.Vastustaja on vastuses kaebusele (p 9; dtl 108) siiski selgitanud, et läbiotsimise sagedus sõltub kinnipeetava töölt lahkumise kellaajast. Üldjuhul kella kahe paiku pesumajast lahkuvaid kinnipeetavaid lahti riietumisega läbi ei otsita, kuid pisteliselt võib juhuvalimi alusel siiski neid läbiotsimisi teostada. Kella veerand viie paiku lahkuvaid kinnipeetavaid (sh pesumajast töölt lahkuvad kinnipeetavad) otsitakse lahti riietumisega läbi oluliselt tihedamini, kuid vangla ei saa väita, et seda tehakse iga kord absoluutselt kõigile töölt lahkuvatele kinnipeetavatele. Sel ajal lahkuvad töölt nii pesumajas kui ka AS-s Eesti Vanglatööstus töötavad kinnipeetavad ning enne eluosakonda saatmist on neil ka ühise koridori tõttu omavahelisi kokkupuuteid. Seega esineb ka võimalus, et kinnipeetavad saavad töölt kaasavõetud esemeid teineteisele üle anda ja pesumajast töölt naasev kinnipeetav võib eluosakonda toimetada ka esemeid, mis on kättesaadavad AS-s Eesti Vanglatööstus töötades. Seetõttu kontrollitakse sel ajal töölt lahkuvaid kinnipeetavaid oluliselt suuremal määral ja sagedamini. Kella kaheksa paiku pesumajast lahkuvaid kinnipeetavaid saadavad eluosakonda tagasi konkreetse kinnipeetava üksuses töötavad valvurid. Üksuse juhi Kristina Heeringu suuliste selgituste kohaselt tehakse sel kellaajal töölt naasvatele kinnipeetavatele pisteliselt lahti riietumisega läbiotsimisi ja seda juhuvalimi alusel. Kinnipeetavaid võib tagasi eluosakonda saata aga ka naissoost ametnik, kellel ei olegi võimalik meessoost kinnipeetavat lahti riietumisega läbi otsida ja kinnipeetavat kontrollitakse sel juhul vähem koormaval viisil.
20.Vastustaja selgituste kohaselt (vastus kaebusele p 9 neljas lõik; dtl 108), oli ajavahemikus 18. jaanuar 2019 – 11. märts 2020 kaebaja tööajaks pesumajas kell 13.30 – 19.30 ja tema peamiseks tööülesandeks oli koristamine. Seega lahkus kaebaja nimetatud perioodil töölt enamasti pärast kella seitset, kuid esines ka juhuseid, mil tema tööpäev lõppes pärast kella kuut. Arvestades vangla praktikat ei ole igapäevane lahti riietumisega läbiotsimine sel kellaajal pesumajast lahkunud kaebaja suhtes vastustaja selgituse kohaselt usutav ega tõenäoline. Kaebaja tööaeg muutus 12., 13. ja 16. märtsil 2020, mil ta läks tööle juba hommikul kella seitsme ja kaheksa vahel ning naasis eluosakonda pärast seitset õhtul. Märtsi keskpaigas muutusid ka kaebaja tööülesanded ja ta jätkas töötamist pesukuivatusseadmega. Alates 17. märtsist 2020 kuni 19. maini 2020 läks kaebaja tööle kella seitsme ja kaheksa vahel hommikul ja tuli eluosakonda tagasi kella nelja ja viie vahel. Siiski esines ka üksikuid kordi, kui kaebaja tuli eluosakonda tagasi juba enne kella nelja. Kuna nimetatud perioodil lõpetas kaebaja töö ajal, mil kinnipeetavate kontrollimine oli ulatuslikum ja sagedasem, siis möönab vastustaja, et perioodil 17. märtsist kuni
19.maini 2020 võis vastustaja hinnangul ka kaebaja lahti riietumisega läbiotsimine toimuda tihemini. Vanglas välja kujunenud praktika kohaselt on kinnipeetavatel võimalik ka töö lõppemisel telefoni teel sellest peavalvekeskusele teada anda ja nad saadetakse tagasi eluosakonda tavapärasest tööaja lõpust varem ning kinnipeetav ei lahku siis koos teistega ja grupis. Ka sellisel juhul toimub lahti riietumisega läbiotsimine vastustaja selgituste kohaselt pisteliselt juhuvalimi alusel, mitte tõsikindlalt iga kord. 8(13)
3-20-1641
21.Seega puuduvad läbiotsimiste täpse aja, kordade arvu ja sageduse kohta andmed nii kaebajal endal kui ka vastustajal. Kaebaja enda arvamus läbiotsimiste süstemaatilisuse ja liigse sageduse kohta võib olla küll teatud määral subjektiivne, kuid samas puudus kinnipeetaval kohustus tema suhtes toimepandud läbiotsimiste kohta ülestähendusi teha ning ajavahemiku pikkust arvestades pole ka mõistlik eeldada, et tal need juhtumid kuupäevaliselt meeles oleksid püsinud. Vastustaja selgituste põhjal ei ole siiski usutav, et kaebajat on iga päev pesumajast töölt tulles lahti riietumisega läbi otsitud. Ka kaebaja ise on täiendavas 4. detsembri 2020. a seisukohas märkinud, et läbi otsiti 3-4 ja vahel 5 korda nädalas. Vastustaja selgitustest ei saa teha ühest järeldust, millistel tööpäevadel kaebajat läbi otsiti ning kui sageli seda tehti. Kohus on veendumusel, et ka valvurite tunnistajatena ülekuulamine ei saaks anda täpsemat teavet olukorras, kus läbiotsimisi ei dokumenteerita. Kaebaja tööaja arvestuse kohta esitatud tabelitest (dtl 75-77) nähtuvad küll tööl oldud päevad ja töötunnid ja tööpäeva pikkus, kuid mitte töölt lahkumise kellaajad, millega vastustaja oma selgitustes on sidunud lahti riietumisega läbiotsimise tõenäosuse. Siiski veenab tabelites esitatu, et tööaja rütm oli erinevatel päevadel erinev ning töölt lahkumine toimus erinevatel kellaaegadel. Vastustaja selgitustest lähtuvalt võis ka neil kordadel, kui kaebaja ei lahkunud töölt kella kahe paiku, sattuda ta kontrollitavasse valimisse, kuid ei toimunud lauskontrolli. Siiski on vastustaja pidanud lahti riietumisega läbiotsimisi tõenäoliselt sagedasemaks kahe kuu vältel märtsi keskpaigast mai keskpaigani. Varasem kohtupraktika on pidanud aktsepteeritavaks ning mitte ülemäära sagedaseks näiteks tööülesannete täitmise tõttu eluosakonnast väljapool liikuva kinnipeetava lahti riietumisega läbiotsimist 24 korral kahe kuu vältel (Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-17-1236, pd 11 ja 12) või toidujagajana töötanud kinnipeetava läbiotsimist kolme kuu vältel enamikel päevadel 1-3 korda, st enne igat tööle asumist (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-14-53095).
22.Käesolevas asjas esitatud tõenditest ja selgitustest tulenevalt ei saa kaebaja suhtes toimunud lahti riietumisega läbiotsimisi pidada ülemäärasteks eeldusel, et need on olnud põhjendatud.
23.Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et jõuliselt sekkuvad ja potentsiaalselt alandavad meetmed nagu keha läbivaatused või alasti läbivaatused peavad olema usutavalt õigustatud (Dejnek vs Poola, nr 9635/13). Ka õiguskantsler on näiteks kaebusele lisatud 17. juuni 2020. a arvamuses nr 14-5/201063/2003551 (dtl 21-22) rõhutanud, et täielik lahti riietumisega läbiotsimine on lubatud üksnes väga tõsistel julgeolekukaalutlustel, mida peab hindama ja põhjendama vangla.
24.Kaebaja väitel ei ole vastustaja vastuseks tema küsimustele andnud selgitusi läbiotsimise põhjuste kohta. Samas ilmneb vastustaja selgitustest kohtumenetluses, et kaebaja ei ole esitanud seoses läbiotsimistega vastustajale ühtegi pöördumist. Kohtu hinnangul peab vastustaja silmas kirjalikke pöördumisi (sh kohustamis- või keelamisnõue ning vaie). Kuna vastustaja ei ole dokumenteerinud lahti riietumisega läbiotsimisi, ei ole ka alust arvata, et vastustaja oleks registreerinud läbiotsimise käigus esitatud suulisi küsimusi ning seda, kas ja kuidas neile on vastatud. Seega ei ole vastustaja saanud millegagi ümber lükata ka kaebaja väidet, et ta pole saanud vastuseid või selgitusi läbiotsimise põhjenduste kohta. Miski haldusasja tõendites ei viita tõepoolest sellele, et kaebajale oleks konkreetsetel juhtudel selgitusi antud.
25.Vastustaja on lahti riietumisega läbiotsimiste põhjendusteks märkinud kohtumenetluses, et kinnipeetavatel, kes täidavad tööülesandeid tavaliselt väljaspool eluosakonda, on suurem kokkupuude keelatud esemete ja ainetega, mistõttu võib neil olla kontakte ka teiste eluosakondade kinnipeetavatega. 9(13)
3-20-1641
Vastustaja selgituste kohaselt võib üheks lahti riietumisega läbiotsimise põhjuseks olla konkreetne kahtlus. Teisalt tehakse lahti riietumisega läbiotsimisi ka juhuvalimi alusel välistamaks, et keegi ei toimeta eluosakonda keelatud esemeid või aineid. Kuna kinnipeetavad võivad eluosakonda keelatud esemeid toimetada ka kellegi teise palvel, ei ole võimalik vanglal kunagi tõsikindlalt ette näha, kes võib sellise keelatud tegevusega tegelda. Küll aga on vangla arvates oluline hoida ära ka seda esmakordset juhtu, kus kinnipeetav üritab keelatud esemeid eluosakonda viia. Seetõttu ei ole vangla arvates piisav, kui lahti riietumisega läbiotsimisi teostada üksnes põhjendatud kahtluse korral, vaid põhjendatud ja vajalikud on ka sagedased läbiotsimised juhuvalimi alusel. Sagedane juhuvalimi alusel kinnipeetavate kontrollimine kannab vangla arvates ka preventiivset eesmärki ja heidutab kinnipeetavaid sellisest tegevusest hoiduma (vastustaja vastuse p 9 teine lõik, dtl 108). Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et kuna vanglal ei ole ilmselt võimalik ette näha, millal kinnipeetav kavatseb keelatud esemeid või aineid väljastpoolt eluosakonda toimetada, ei ole võimalik ohtu välistada või tõrjuda ka üksnes konkreetse juhtumi põhiselt. Vanglal ei ole võimalik ette näha ka seda, kas või millal üritab kinnipeetav esmakordselt keelatud esemeid kaasa tuua, kuid julgeoleku tagamiseks vanglas tuleb välistada ka esmakordsed katsed keelatud esemete eluosakonda toimetamiseks (viidatud lahend asjas nr 3-17-1236, p 11). Vastustaja on ka selgitanud, et pesumajas töötaval kinnipeetaval on kättesaadavad erinevad töövahendid, materjalid ja ained, mille omamine eluosakonnas ei ole lubatav (nõelad, käärid, vaibanoad, triikrauad, nöörid, kinnitusvahendid, keemilised ained pesu pesemiseks), mistõttu tuleb vanglal vältida sellist esemete eluosakondadesse sattumist. Kohus nõustub, et loetletud esemed ja ained on sellised, mille omamine eluosakonnas on kas lausa keelatud (Tartu Vangla kodukorra p 7 ja alapunktid) või mis oma olemuselt nende kontrollimatul omamisel võivad kujutada ohtu. Vastustaja selgituste kohaselt ei võimalda läbiotsimine kinnipeetava kompimisega läbi riiete alati leida peidetud esemeid ning mh veenduda, et kinnipeetav ei ole riiete alla, intiimpiirkonda või kehaõõnsustesse peitnud keelatud esemeid (näiteks väikesemõõtmelisi esemeid või keelatud ained). Tehniliste vahenditega (nt metallidetektor) ei ole võimalik avastada metalli mittesisaldavaid, kuid kinnipeetavale eluosakonnas keelatud esemeid. Teenistuskoera kasutamine võimaldab samuti leida üksnes kindlaid keelatud aineid. Seetõttu ei anna vähemintensiivsete vahendite kasutamine vastustaja arvates sama efektiivset tulemust ja lahti riietumisega läbiotsimine on kõige tõhusam viis veendumaks, et kinnipeetav ei toimeta keelatud esemeid ja aineid eluosakonda.
26.VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Vanglateenistuse ülesandeks on julgeoleku tagamine vanglas ning sealhulgas ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise kaitsmine (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-64-14, p 9). Vanglal on julgeoleku tagamiseks ohtude hindamisel ja vajalike abinõude üle otsustamisel ulatuslik kaalumisruum (nt Riigikohtu 19. mai 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-10-17 (p 16); 25. oktoobri 2012. a otsus asjas nr 3-3-1-28-12 (p 14). Kohus nõustub vastustajaga, et keelatud esemete avastamiseks ja äravõtmiseks põhjendatud juhtudel võib lahti riietumisega läbiotsimine vajalik olla ning seda ei välista põhimõtteliselt ka viidatud kohtupraktika ning õiguskantsler oma arvamustes, kuigi samas on rõhutatud, et sellise intensiivse abinõu kohaldamine peab olema erandlik ning toimuma põhjendatud juhtudel2. Õiguskantsleri 04.06.2020 seisukoht nr 7-7/200219/2003282 „Avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõte“ ja selles sisalduvad viited https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Avavanglatesse%20tehtud%20kontrollk%C3% A4ikude%20kokkuv%C3%B5te.pdf
10(13)
3-20-1641
Vastustaja poolt esitatud üldisema iseloomuga põhjendused on kohtu hinnangul veenvad õigustamaks lahti riietumisega läbiotsimiste läbiviimist.
27.Kaebaja väitel ei ole tema käitumine andnud põhjust regulaarseteks läbiotsimisteks, kuna tema juurest ei ole leitud töötamise ajal (alates 18. juuli 2019) keelatud esemeid. Kohtule esitatud varasemate distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadest ja ettekannetest ilmneb, et kaebaja juurest on leitud kokkumurtud paberi vahel olnud ilma filtrita sigaret 10. veebruaril 2016 (dtl 7880) ja üks sigaret 24. veebruaril 2017 (dtl 84-89) ning 4. detsembril 2018 esemed, mis ei kajastunud kaebaja enda varade hulgas (saunalina, küünelõikur, plätud; dtl 92 ja 94). Need vahejuhtumid on kõik aset leidnud enne pesumajja tööle asumist. Vastustaja on kaebaja kahju hüvitamise nõuet lahendades (otsuse nr 1-13/147-2 lk 2; dtl 18) viidanud 27. augustil 2019 toimunud vahejuhtumile, mille kohaselt kasutas kaebaja omavoliliselt õmblusmasinat, lõhkudes masina lõiketerad ja õmblusnõelad (dtl 100). Kinnipeetav lubas edaspidi taoliselt mitte käituda ning talle ei kohaldatud distsiplinaarvastutust. Küll aga on vastustaja märkinud kahju hüvitamise nõuet lahendades, et vastustaja viide selline teguviis ilmestab tema suhtumist tööülesannetesse. Kohtule jää arusaamatuks see omavolilisele õmblusmasina kasutusele, kuna sel puudub seos keelatud esemetega. Samas otsuses on vastutaja viidanud veel 19. mai 2020. a vahejuhtumile, mille kohaselt tõi kaebaja kaaskinnipeetavale pükste õmblemiseks riide ning varjas vaatekaamera eest tahvliga õmbluslaual toimuvat tegevust (õmblemist, mis ei kuulunud kinnipeetava tööülesannete hulka). Isevalmistatud aluspüksid kui keelatud ese võeti kinnipeetavatelt ära (dtl 102). See vahejuhtum päädis kaebaja kõrvaldamisega töölt pesumajas. Viimane vahejuhtum keelatud esemega võib koosmõjus varasemate kohtumenetluses välja toodud 2016.-2018. a vahejuhtumitega ilmestada kaebaja käitumist ja kinnitada tema valmisolekut keelatud esemeid eluosakonda toimetada.
28.Vastustaja selgitustest ei selgu, kas kaebaja lahti riietumisega läbiotsimise põhjuseks võis olla konkreetne kahtlus, et ta võib tuua eluosakonda keelatud esemeid, või tulenes see tema varasematest kokkupuudetest keelatud esemetega. Seega ei ole vastustaja tõepoolest esitanud kaebajaga konkreetselt seotud põhjendusi varem kui alles kohtumenetluses. Kohus on eelnevalt asunud arvamusele, et vastustaja selgitused lahti riietumisega läbiotsimiseks on olnud veenvad ning kaebajaga konkreetsemalt seonduvad juhtumid omalt poolt lisavad veendumust, et läbiotsimised ei saanud olla põhjendamatud ka kaebaja puhul. EIK on leidnud lahendis asjas Savičs vs Läti nr 1789/03, millele viitab ka vastustaja, et EIÕK artiklit 3 võib olla rikutud juhul, kui läbiotsimistel puudub igasugune seos vangla julgeoleku tagamise, korrarikkumiste või kuritegude ennetamisega. Praegusel juhul on vastustaja veenvalt välja toonud seose vangla julgeoleku tagamisega ning vähemintensiivsete meetodite ebapiisavuse. Kohus möönab, et läbiotsimiste sageduse ja regulaarsuse vähendamiseks on võimalik leida täiendavaid lahendusi – valvekaamerate ja järelevalvet teostavate vanglaametnike lisamine, kinnipeetavate liikumise korraldamine selliselt, et samaaegselt ei saabuks töölt märkimisväärne hulk töötajaid vm. Samas ilmneb vastustaja selgitustest piisava veenvusega, et muud meetodid ei pruugi alati keelatud esemete leidmist samaväärselt tagada (vt eelpool otsuse põhjenduste p 25).
29.Kaebaja väidab, et oli sunnitud alluma läbiotsimiste teostamisele, kui soovis töötamist jätkata, ning allumatuse korral reageerib vangla distsiplinaarkaristusega ja negatiivsete asjaolude märkimisega iseloomustuses ning takistatud on ennetähtaegne vabanemine. 11(13)
3-20-1641
Kohus ei nõustu kaebaja lähenemisega nagu oleks töötamise võimaldamine seatud sõltuvusse nõustumisega taluda lahti riietumisega läbiotsimisi. Eelpool on esitatud põhjendused, miks vangla peab vajalikuks väljaspool eluosakonda töötavate kinnipeetavate läbiotsimisi. Kohus selgitab, et VangS § 67 p 1 järgi on kinnipeetav vanglas julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, sh alluda läbiotsimisele. Kinnipeetava poolt vanglaametniku antud korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas (vt Riigikohtu 30.05.2012 otsus asjas nr 3-3-1-14-12, p 10 ja seal viidatud praktika). Korraldustele allumatusele on vanglal õigus reageerida distsiplinaarvastutuse kohaldamisega.
30.Vajadus tagada vangla julgeolek, viies seejuures läbi ka keelatud esemete leidmiseks lahti riietumisega täielikke läbiotsimisi, on iseenesest väga kaalukas õigushüve, mis õigustab teatud piirini ka isiku õiguste riivet, mis sellise läbiotsimisega paratamatult kaasneb. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja nõuab hüvitist enda väärikuse alandamise tõttu. Kohus möönab, et lahti riietumisega läbiotsimine, kui see toimub sagedasti ning ilma piisavalt veenvate põhjendusteta, võib kujutada endast sellist väärikuse alandamist, mille puhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks mittevaralise kahju hüvitamine.
31.Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et lahti riietumisega läbiotsimised olid küll korduvad, kuid mitte päris igapäevased, st sõltusid kas tööpäeva lõppemise ajast või sellest, kas kinnipeetav sattus läbiotsitavate valimisse. Kohus on jõudnud ka veendumusele, et isegi kui vastustaja ei ole esitanud kaebajale igakordseid üksikasjalikke põhjendusi läbiotsimise põhjuse kohta, on vastustaja põhjendanud veenvalt (käesoleva otsuse põhjenduste p 25-27) vajadust toimetada kaebaja kui eluosakonnast väljaspool töötava kinnipeetava puhul läbiotsimisi ning sealhulgas lahti riietumisega läbiotsimist. Kaebaja väited teda alavääristavast ametnike käitumisest läbiotsimise ajal on jäänud paljasõnaliseks ning kaebaja ei ole väitnud konkreetseid rikkumisi läbiotsimise toimetamisel. Kohus on eeltoodut kokku võttes arvamusel, et vastustaja tegevus ei ole tekitanud kaebajale mittevaralist kahju, mida rahas hüvitada.
32.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega, st esitades kehtetuks tunnistamise, keelamis- või kohustamisnõuet. Praeguses asjas ei ole ilmnenud, et kaebaja oleks esitanud pesumajas töötatud kümne kuu jooksul vastustajale pöördumisi või taotlusi selleks, et paluda keelata/lõpetada toimetatavad läbiotsimised. Seega ei ole kaebaja kasutanud enda õiguste kaitseks esmaseid õiguskaitsevahendeid, mis on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üheks eelduseks. Kümme kuud on piisavalt pikk aeg, et kaebaja oleks tema õiguste olulist riivet tajudes saanud lahti riietumisega läbiotsimiste regulaarsuse korral pöörduda nende vältimiseks vastustaja poole ning muuhulgas kasutada vaidemenetluse ajal võimalust taotleda kohtult esialgset õiguskaitset.
33.Eelnevat arvestades jätab kohus kaebuse rahuldamata.
12(13)
3-20-1641
34.Kaebaja on esitanud ka järgmise sõnastusega taotluse: „Reguleerida vangla reglemendi § 46, VangS § 68 lg 1, et seadused välistaksid inimväärikust alandava ja ebainimliku kohtlemise ja karistamise.“ Kohtu hinnangul võib seda tõlgendada kui tahet hinnata viidatud normide põhiseaduspärasust, kusjuures “vangla reglemendi“ all mõistab kaebaja ilmselt vangla kodukorda, milles täpsustatakse lahti riietumisega läbiotsimise toimetamist. Kohus juhib kaebaja tähelepanu VangS § 41 lg-le 1, mis sätestab, et kinnipeetavat koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. VangS § 41 lg-st 2 tuleneb, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla või Justiitsministeerium kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel ning need peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kohtu hinnangul hõlmab VangS §-s 41 sätestatu ka selle, et vangistuses koheldaks isikut nii, et välistaks inimväärikust alandav ja ebainimlik kohtlemine ja karistamine. Selles sätte põhimõtted laienevad ka läbiotsimist reguleerivale VangS § 68 lg-le 1. Kohus ei pea seetõttu vajalikuks selle sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist. Kui mõnel kindlal juhtumil rikub vangla läbiotsimise puhul alandava kohtlemise keeldu, saab kinnipeetav enda õiguste kaitseks esitada keelamis-, kohustamis- või kahju hüvitamise nõudeid.
METLUSKULUD JA MUUD MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED
35.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu (15 eurot) tasumisest kaebuse esitamisel. Ülejäänud ulatuses (735 eurot) vabastas kohus kaebaja menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kaebaja tasutud 15 euro osas jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Osas, milles kohus kaebaja menetlusabi korras riigilõivust vabastas, jäävad menetluskulud riigi kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad ka tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).
36.Kohus asendab asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).