Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.11.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-60
Haldusasi
Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja kaebus Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 tühistamiseks ja Tallinna linna kohustamiseks algatada detailplaneering nr DP044670 Kaebaja Linus Capital OÜ, nõustaja AS Kaebaja EV, nõustaja AS Kaebaja OÜ TedreMaja, esindaja v.adv Kaarel Berg Vastustaja Tallinna linn, esindajad EV, TP ja nõustaja OK Kolmas isik Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu), esindaja AS Kolmandad isikud KV, JR, AK, AN, RAN, MR, ES, HM
Menetlusosalised ringkonnakohtus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Linus Capital OÜ ja EV apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 31.10.2022
RESOLUTSIOON
Jätta Linus Capital OÜ ja EV apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 31.03.2022 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest
3-21-60 arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanikud esitasid 22.08.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse algatada detailplaneering (DP). TLPA registreeris selle taotluse Rännaku pst 32 DP (DP037400) menetlusdokumendina. DP algatamise taotluse kohaselt kavandatakse Tallinnas Nõmme linnaosas Lemmiku tn 44 ja 50, Nugise tn 19 ning Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele 34 pereelamukrunti suurusega 1235–2879 m2, kuus transpordimaa krunti suurusega 382,4–6421 m2, ühtlasi taotletakse määrata ehitusõigus 34 kuni kahekorruselise elamu ehitamiseks. DP algatamise taotlus sisaldas Tallinna üldplaneeringu (ÜP) muutmise ettepanekut. Lemmiku tn 50 kinnistu (reg nr 20228801; katastritunnus 78404:408:0169; pindala 11 670 m2; sihtotstarve maatulundusmaa) omanik on Linus Capital OÜ. EVle ja OÜ-le TedreMaja kuulub vastavalt 24376/93282 ja 15284/93282 mõttelist osa Nugise tn 19 kinnistust (reg nr 2698701; katastritunnus 78404:408:9091; pindala 93 282 m2; sihtotstarve maatulundusmaa). Teised Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikud on füüsilised isikud. Lemmiku tn 44, Rännaku pst 30 ja 30a kinnistute omanik on Eesti Vabariik. Rännaku pst 32 kinnistu kaasomanikud on füüsilised isikud.
2.EV esitas DP algatamise taotluse uuesti 09.12.2019, mis registreeriti Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute DP (DP044670) menetluse juurde.
3.Tallinna Linnavalitsus keeldus 21.12.2020 korraldusega nr 1399 DP044670 algatamisest. Tallinna ÜP kohaselt jääb DP ala metsade, parkide ja looduslike haljasalade alale, mis on puhkeotstarbelised ning mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa ÜP kohaselt on maa-ala määratud rohealaks. ÜP eesmärk on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et siin säiliks ka edaspidi metsalinna miljöö. Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on tähtis osa linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada. Osaliselt jääb taotletav ala Pääsküla raba kaitsealasse ning osaliselt Pääsküla raba kohaliku kaitse all olevast territooriumist välja, kuid on looduslikult orgaaniline osa suuremast Pääsküla raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi ja keskkonna seisukohalt mõistlik hoonestust lubada. Maa-ala paikneb rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaks negatiivselt Pääsküla raba laiemalt. Ajaloolistele aedlinnadele tüüpilise rohevööndi säilitamine on avalikes huvides. DP koostamise algatamisettepaneku esitajatel ei saa olla õigustatud ootust, et taotluse esitamisel nõustub kohalik omavalitsus (KOV) ÜP-kohase ala sihtotstarbe muutmisega elamumaaks ning kinnistutele pereelamute püstitamisega. KOV pädevuses on kohaliku elu küsimuste, sh territoriaalplaneerimise korraldamine. DP koostamine on ressursimahukas ning soovitud eesmärgil perspektiivitu.
4.Linus Capital OÜ, EV ja OÜ TedreMaja esitasid 11.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (terviktekst 26.05.2021, täpsustused 21.07.2021), mille kohus võttis menetlusse 2(16)
3-21-60 järgmistes nõuetes: tühistada Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korraldus, kohustada Tallinna linna algatama DP nr DP044670 kohtu tuvastatud asjaoludel 15 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest ning kohustada Tallinna linna registreerima kaebajate 22.08.2019 DP algatamise taotlus DP nr DP044670 menetluse juurde. 1) Vastustaja on DP algatamisest keeldumisel jätnud olulised asjaolud välja selgitamata. Kaalutud ei ole kaebajate põhjendatud huvi määrata kindlaks Lemmiku tn 44 ja 50, Nugise tn 19 ning Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutus- ja ehitustingimused hoonestuse rajamiseks. Vaidlustatud haldusakti põhjendused on puudulikud ega võimalda kaebajatel efektiivselt kaebeõigust teostada. Kuna vastustaja tugines kaalutlusotsuse tegemisel määratlemata õigusmõistele Nõmme metsalinna miljöö, mis eksperdiarvamuse järgi on urbanistlik ilming, pidi vastustaja põhjendama, miks ei ole kaebajate planeeringu visioon kooskõlas piirkonnas väljakujunenud hoonestamisviiside ja -mahtudega. 2) Tallinna ÜP ei ole enam ajakohane, ÜP-d on korduvalt (vähemalt 48 korral) muudetud ning Mustamäe, Pirita, Haabersti ja Lasnamäe linnaosades on see kehtivuse kaotanud. Tallinna ÜP-s sätestatud maakasutuse juhtfunktsioon ei saa olla asjaõigusseaduse (AÕS) § 141 lg 1 kohaseks seadusjärgseks kitsenduseks, mis välistaks maakasutuse juhtfunktsiooni muutmise pereelamute alaks. Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-852 (p 16) on tuvastatud, et Tallinna ÜP-ga ei ole Nugise tn 19 kinnistule kitsendusi seatud. Vastustaja ei ole DP-ga hõlmatud kinnistute omanikega sõlminud kokkuleppeid kinnistute majandamisest loobumiseks. Eraomandis olevat kinnistut puudutavas planeerimismenetluses tuleb arvestada eelkõige kinnistu omaniku erahuvidega. 3) Kinnistutel ei asu avalikult kasutatavaid parke ega ühtegi matkarada, puhkekohta või muud puhke- ja spordirajatist. Tallinna ÜP raames ei tehtud ühtegi keskkonnaalast, maastikulist või rekreatiivset alusuuringut, mis kinnitaks Nugise tn 19 jt kinnistute ökoloogilist ja puhkeotstarbelist väärtust ning võinuks olla aluseks selle ala maakasutuse juhtfunktsiooni määramisel. Kaebajate tellitud keskkonnaalastest uuringutest nähtuvalt puudub kinnistutel ökoloogiline väärtus. Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistud jäeti Pääsküla raba kaitse alla võtmisel kaitseala piiridest välja. Puuduvad uuringud, mille põhjal saaks väita, et kinnistute hoonestamine põhjustaks keskkonnale tõenäoliselt olulist kahju. Seega ei ole põhjendatud keelduda DP algatamisest ettevaatusprintsiibist lähtudes. Kinnistute hoonestamiseks on välja töötatud keskkonnaseisundi säilitamiseks sobilikud meetmed, mida Keskkonnaamet on pidanud piisavaks. 4) Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-ga loeti Nugise tn 19 kinnistul asuv puistu väheväärtuslikuks ning nähti ette selle kinnistu edelaosasse kolmekorruselise hoone ehitamine; muus osas jäeti vastustaja ja arendaja kokkuleppel kinnistu maakasutus- ja ehitustingimused määramata, et tegeleda selle küsimusega pärast Pääsküla prügila sulgemist. 5) Vastustaja pole põhjendanud, miks ei ole linnaehituslikust, valglinnastumise vältimise ja tervikliku linnaruumi aspektist lähtuvalt otstarbekas hoonestada Lemmiku tn 50 jt kinnistuid piirkonda sobituvate pereelamutega. 6) Vastustaja on korduvalt lubanud metsamaa kõlvikutega kinnistutel arendustegevust. Kaebajaid koheldakse sarnaste kinnistute omanikega võrreldes erinevalt. 7) Nugise tn 19 jt kinnistute maakasutuse sihtotstarbe muutmisega ei kaasne KOV-ile ühtegi negatiivset tagajärge. Kinnistud asuvad tiheasustusalal, kus elavad isikud ei saa eeldada, et nende elukeskkond ei muutu. 8) TLPA planeeringute komisjoni 20.11.2012, 21.05.2019 ja 10.09.2019 otsused ei ole DP algatamise küsimuses siduvad ning ei välista DP algatamise taotluste osas teistsuguse otsuse 3(16)
3-21-60 tegemist. TLPA 26.09.2019 kiri, millega otsustati, et Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistute omanike 22.08.2019 taotlus DP algatamiseks ei vasta Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määrusele nr 52 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ ning on vastuolus Tallinna ja Nõmme ÜP-dega, on õigusvastane. Kui taotlust poleks saanud menetleda, oleks vastustaja pidanud selle esitajatele tagastama, mitte registreerima Rännaku pst 32 kinnistut puudutava menetluse (DP037400) juurde. Määruse nr 52 andmise aluseks olnud volitusnorm (planeerimisseaduse varasema redaktsiooni § 10 lg 5) on ära langenud. 22.08.2019 taotlust ei ole lahendatud.
5.Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) KOV-i ülesandeks on tagada planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. DP sisulise lahenduse otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle otsustab kaalutlusõiguse alusel KOV. Lisaks planeeritava kinnisasja omaniku erahuvidele tuleb planeerimisel arvesse võtta avalikke huve, puudutatud isikute huve ning erinevaid väärtusi, sh kehtiva ÜP põhimõtteid, ja leida nende pinnalt tasakaalustatud lahendus. 2) Tallinna ÜP-ga on Rännaku pst 30, 30a ja 32, Lemmiku tn 44 ja 50 ning Nugise tn 19 kinnistute alale määratud maakasutuse juhtotstarve „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Tallinna ÜP järgi tähendab see puhkeotstarbelisi alasid, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP kohaselt tuleb linna maastikud ja haljasalad liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. Ka Nõmme linnaosa ÜP-ga on kõnealune ala määratud rohealaks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada bioloogilist mitmekesisust ning võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas. Kuigi selle juhtotstarbega alad on üldjuhul mõeldud avalikuks kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub. ÜP-ga ei määrata eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks. Kõnealusele alale jäävad kinnistud on kas üldkasutatava maa sihtotstarbega või maatulundusmaad. Looduslik keskkond ei pea tingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses. Looduskeskkonna arvelt linnaruumi suurendamine ei ole igas olukorras õigustatud – selleks on ÜP-des nähtud ette perspektiivsed alad linnaruumi suurendamiseks. 3) Kaebajad ei ole välja toonud ülekaalukat vajadust muuta ÜP-d. DP algatamise ettepaneku juurde esitatud uuring või visiooni kirjeldus ei põhjenda, miks on vajalik muuta ÜP-s määratud juhtotstarvet. Enne DP taotluse esitamist toimunud menetlused ei anna alust muuta vaidlusaluse ala juhtotstarvet. Vaidlusalune ala oli määratletud metsamaa ja rohealana juba enne seda, kui kaebajad omandasid sellel alal kinnistud. Ühestki õigusaktist ei tulene alust hoonestada see ala. Planeerimismenetlus toimub avalike huvide kaitseks. KOV ei ole kohustatud oma territooriumi planeerimisel lähtuma kinnisasja omaniku soovist muuta kinnisasja senist maakasutust ja ehitusõigust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-8-02). Kinnisasja omanikul ja teistel planeeringulahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav KOV arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmanda isiku erahuvi või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-15-01). 4) Asjaolu, et ÜP-d on muudetud või see kehtib nüüdseks olulisemalt väiksemas osas kui selle kehtestamise ajal, ei tähenda, et ÜP-st kui õigusaktist tulenevad tingimused enam ei kehtiks või et neist on võimalik lihtsamini kõrvale kalduda. ÜP-de ja DP-de kaudu kujundab KOV oma ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Igas planeerimismenetluses toimub eraldi kaalumine, mida ei saa mõjutada haldusorgani varasemalt tehtud otsused teistes menetlustes.
4(16)
3-21-60 5) TLPA komisjoni otsused on haldusorgani sisesed otsused. Komisjonides arutatakse menetlusega seonduvaid asjaolusid ning kujundatakse ameti seisukoht. Komisjonide otsused ei ole vaidlustatavad. 6) 22.08.2019 DP taotlust ei ole jäetud menetlemata, vaid see on lahendatud Rännaku pst 30, 30a, 32, Lemmiku tn 44, 50 ja Nugise tn 19 kinnistute DP algatamata jätmise menetluse raames. Kõnealune taotlus ei vastanud DP taotluse nõuetele, nagu TLPA 26.09.2019 kirjas nr 3-2/25374 on märgitud. Kuivõrd Tallinna planeeringute registris ei olnud võimalik alustada uut DP menetlust ilma vormikohase algatamisettepanekuta ning lähtudes alade osalisest kattuvusest, registreeriti 22.08.2019 kiri Rännaku pst 32 kinnistu DP algatamisettepaneku materjalide juurde. TLPA 26.09.2019 kirjas viidatud Tallinna linna ehitusmäärus ja Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määrus nr 52 olid taotluse esitamisel kehtivad õigusaktid, millest tulenesid nõuded DP algatamisettepanekule. 7) Olukorras, kus DP menetlust ei algatatud, puudus ka vajadus anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 6 alusel.
6.Kolmandad isikud ei esitanud kaebuse kohta oma seisukohta.
7.Tallinna Halduskohus jättis 31.03.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Vastustaja on DP algatamisest keeldunud PlanS § 128 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel. DP algatamisest keeldumise peamine põhjus on asjaolu, et planeeringuala asub Pääsküla rabas ja taotletav maakasutuse sihtotstarbe muutus ei vasta Tallinna ÜP ega vaidlustatud otsuse tegemise ajal koostamisel olnud Nõmme linnaosa ÜP-s (kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 23.09.2021 otsusega nr 106) nendele aladele ette nähtud juht- ja maakasutusotstarbele, milleks on metsade, parkide ja looduslike haljasalade maad. Vastustaja on vaidlustatud korralduses avaliku huvina välja toonud vajaduse kaitsta Pääsküla raba ja seal asuvat metsa kui terviklikku ja väärtuslikku looduslikku keskkonda ja rohevõrgustiku tuumikala. Kõnealune maa-ala asub rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaks ilmselgelt negatiivselt ka Pääsküla raba laiemalt. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele ning Nõmme linnaosa üldise metsalinna miljöö säilitamise eesmärgile. Maakasutuse määramisel ei saa lähtuda üksnes eraomanike majanduslikest huvidest, kuivõrd selliselt väheneks linnakeskkonna väärtus linnaelanike jaoks. 2) DP sisuliste lahenduste otstarbekuse ja miljöösse sobivuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama KOV. Kohus ei saa sekkuda sisulistesse planeerimisotsustesse, kui nende langetamisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlus- või menetlusvigu. Praegusel juhul ei ole DP algatamisest keeldumisel selliseid vigu tehtud. Vastustaja on põhjendanud, miks ta on eelistanud avalikke huve kaebajate erahuvidele. 3) Sõltumata sellest, et mõisteid „roheala“ ja „rohevõrgustik“ Tallinna ÜP kehtestamise ajal seadustes ei kasutatud, kannab maakasutuse sihtotstarve „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ sisuliselt samu põhieesmärke ja on olnud sarnase põhjendusega omandiõiguse (maakasutusõiguse) kitsenduste seadmise aluseks. Kinnistuid omandades pidid kaebajad mõistma, et kinnistute kasutamisele on seatud ÜP-ga piirangud. Maakasutusõiguse määratlus ei välista kaebajatel oma kinnistute majandusliku otstarbega kasutust (nt metsa õiguspärane majandamine ja rekreatsiooniotstarbeliste väikeehitiste püstitamine). Seega ei saa kaebajad väita, et neil ei ole võimalik maad selle määratud sihtotstarbel eraomanikuna oma huvides kasutada. 4) Kaebajate viidatud ÜP-d muutvad DP-d, millega on lubatud metsamaa maakasutusfunktsiooni muutmist või arendustegevust metsamaa kõlvikutega kinnistutel, on vastu võetud väga pika aja jooksul (umbes 20 aastat), mis näitab, et sellised otsused on küllaltki 5(16)
3-21-60 harvad. Vaid kolm neist otsustest on tehtud pärast 2010. aastat. Sedavõrd väikest hulka erandeid ei saa Tallinna suuruses linnas pidada piisavaks, et kaebajatel võinuks tekkida õigustatud ootus ÜP-d muutva DP algatamiseks. 5) Kaebajate vaidlustatud menetlustoimingud ei ole iseseisvalt vaidlustatavad. Asjaolu, et TLPA komisjonide otsustele on viidatud vaidlustatud korralduse lisades, ei tähenda seda, et need looks iseseisvalt kaebajatele õigusi või kohustusi või oleksid olnud vastustajale otsuse langetamisel siduvad. 6) Põhjendatud ei ole kaebajate väide, et vastustaja on jätnud lahendamata Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanike 22.08.2019 esitatud DP algatamise taotluse. Vastustaja on selgitanud oma 26.09.2019 kirjas, et ta liitis vastava taotluse Tallinna planeeringute registris varasemalt esitatud Rännaku pst 32 kinnistu detailplaneeringu algatamisettepaneku materjalide juurde menetluses DP037400. Vaidlustatud korralduses on käsitletud nii Nugise tn 19 kui ka Lemmiku tn 50 kinnistute omanike taotlust koos Rääma 32 kinnistu omaniku taotlusega. Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 omanike 22.08.2019 taotlus hõlmab ka Rännaku pst 32 ala ja seega oleks nende eraldi käsitlemine olnud vastuolus haldusmenetluse ratsionaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõttega. 7) PlanS § 142 lg 6 ei näe ette eelhinnangu andmist DP algatamisettepaneku puhul, mille alusel DP menetlust ei algatata. Vastustaja keeldus DP algatamisest mitte looduskaitselistel põhjustel, vaid lähtudes avalikest huvidest, mis seisnevad eelkõige linna elukeskkonna kvaliteedi hoidmises. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.Linus Capital OÜ ja EV paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. 1) Kohus jättis välja selgitamata, kas Tallinna Linnavalitsusel oli pädevus otsustada DP algatamise küsimust või oleks pidanud selle otsuse tegema Tallinna Linnavolikogu. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 30 lg 1 p-s 4 sätestatud volitusnorm kohaldus ainult õigusele määrata kindlaks haldusorgani siseselt isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel. Kuna haldusmenetluse seadus (HMS) § 8 lg 2 ei anna Tallinna Linnavolikogule õigust volitada Tallinna Linnavalitsust vastu võtma ÜP-d muutva DP algatamata jätmise korraldust, on vaidlustatud korraldus tühine. Alternatiivselt on alust tuvastada Tallinna linna ehitusmääruse § 12 lg 7 tühisus alates 21.12.2020. 2) Kaebajad esitasid halduskohtule taotlused Keskkonnaameti kaasamiseks ja ametilt eelhinnangu küsimiseks ning ekspertiisi tegemiseks. Kohus jättis taotlused põhjendamatult rahuldamata. Seega jäid asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. 3) Kohus on jätnud mitmed kaebajate esitatud tõendid ja väited hindamata ning aktsepteerinud vastustaja paljasõnalisi väiteid. Kohtu hindamisruum hõlmab ka vaidlustatud korralduses kasutatud määratlemata õigusmõiste Nõmme metsalinna miljöö sisustamist. Kohus jättis arvestamata kaebajate esitatud eksperdiarvamuses esitatud väite, et Nõmme metsalinna miljöö puhul on tegemist urbanistliku ilminguga, mis on ajas muutuv. Seega ei ole linnakeskkonnas võimalik täielikult kaitsta olemasoleva miljöö muutumatuna püsimist. Vaidlusalusel alal ei ole metsalinna miljöö kaitstav, kuna asjassepuutuvatel kinnistutel asuv puistu ei ole arvatud kaitsemetsaks või kaitstavaks pargiks ning puuduvad tõendid selle kohta, et kaebajad ja vastustaja oleks sõlminud metsamajandamist välistavad kokkulepped. 4) Ebaõige on vastustaja väide, et kaebajad ei ole ÜP muutmise vajadust põhjendanud. Tallinna ÜP on vananenud, seda on korduvalt muudetud ning selle kehtestamisel jäeti 6(16)
3-21-60 asjaomaste kinnistute omanike seisukoht maakasutuse juhtfunktsiooni määramise küsimuses välja selgitamata. Pärast ÜP kehtestamist on tekkinud ülekaalukas ja õiguspärane erahuvi kinnistute hoonestamiseks. Metsamaa kõlviku muutmiseks puuduvad piirangud, kuna kogu Lemmiku tn 50 kinnistu ja suurem osa Nugise tn 19 kinnistust on keskkonnaregistris arvel perspektiivse Pääsküla turbamaardla osana. Ala hoonestamisega säilitatakse kuni 70% kõrghaljastusest ning eskiislahenduse realiseerimisega ei kaasne negatiivset keskkonnamõju. DP eskiisi järgi kavandatakse 30% maa-alast jätta hoonestamata. Elamuarenduse võimalikkust kinnitab mh asjaolu, et Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst 30 (osaliselt praegune Nugise tn 19) DP nägi ette 18 elamukrundi moodustamise. Kohus ei lahendanud kohtuotsusega poolte vahelist erimeelsust küsimuses, kas vastustaja jättis kinnistute omanike huvid kaalumata. 5) Kõnealustele kinnistutele maakasutus- ja ehitustingimuste määramine ei saa olla vastuolus Tallinna ÜP-ga, kuna sellega ei ole neid tingimusi määratud. Kuivõrd jõustunud kohtuotsusega asjas nr 3-20-852 on tuvastatud, et Tallinna ÜP-st ei tulene Nugise tn 19 kinnistule (ega järelikult ka teistele asjassepuutuvatele kinnistutele) ühtegi piirangut, on kohus ebaõigesti leidnud, et kaebajad on nõustunud Tallinna ÜP-st tulenevate piirangutega. Arvestades, et kaebajad on taotlenud ÜP-d muutva DP algatamist, ei ole PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaldatav. 6) Vastustaja seisukohal, et Nugise tn 19 jt kinnistutele on lubatud püstitada ainult sotsiaalse suunitlusega seonduvaid ehitisi, puudub seaduslik alus (PS § 3). Selline nõue riivab kaebajate õigust heale haldusele (PS § 14), ei kaitse kaebajaid vastustaja omavoli eest (PS § 13) ning on eraomanikke liialt koormav (PS § 32 lg 2 I lause). Erakinnistul tuleb arvestada eelkõige eraomaniku huvidega. Kuigi kohtuistungil märkis halduskohus, et üksnes sotsiaalse suunitlusega hoonestuse kavandamine erakinnistutele ei pruugi olla proportsionaalne, on kohus otsuses leidnud, et piirang on proportsionaalne. Puudub haldusleping, mille alusel oleks kaebajad andnud oma kinnistud avalikku kasutusse. Kaebajaid ei ole ka vabastatud maamaksu tasumise kohustusest. 7) Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et kuna Lemmiku tn 44 ning Rännaku pst 30 ja 30a kinnistud on jäetud riigiomandisse maareservina, kahjustab ÜP-d muutva DP algatamata jätmine Eesti Vabariigi õigusi, seades põhjendamatu piirangu kinnistute võõrandamiseks parimal viisil, mis kaalub üles vastustaja soovi säilitada olemasolev miljöö. 8) Vaidlusalusele alale kommunikatsioonide väljaehitamiseks on antud ehitusload ning vastustaja on saanud enda omandisse EV ehitatud Kärbi, Mägra ja Nugise tänavad, milleks tehtud kulutuste hüvitamist soovivad kaebajad ÜP-d muutva DP algatamise kaudu. 9) Ebaõige on vastustaja väide, et ühestki planeeringust ei tulene vaidlusalusele alale ehitusõigust. Selline õigus tuleneb Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-st, millega nähti ette Nugise tn 19 kinnistu edelaossa 5700 m2 suuruse krundi moodustamine (sihtotstarve 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa) ja sellele 500 m2 ehitusaluse pindalaga kolmekorruselise hoone ehitamine ning nähti ette Mägra tänava ehitus koos kommunikatsioonide rajamisega. Nimetatud tänavate vaheline ala on Tallinna ÜP järgi juhtfunktsiooniga „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“. Kohus jättis tähelepanuta kõik kaebajate väited, mis kinnitavad ala hoonestusõigust. 10) Tuginedes PS § 53 I lauses sätestatud kohustusele säästa elu- ja looduskeskkonda, pidi vastustaja näitama ära, et kavandatava hoonestuse ehitamisega kaasnev keskkonnakahju on oluline. Asjassepuutuvad kinnistud jäeti Pääsküla raba kaitse alla võtmisel kaitstava ala piiridest välja. Mitte üheski planeeringus ei ole kõnealust ala määratletud rohevõrgustiku 7(16)
3-21-60 tuumikalana. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (Harju MP) järgi on Rännaku pst 30, 30a, 32 ja Lemmiku tn 44 ning Nugise tn 19 kinnistu põhjapoolne osa määratletud linnalise asustuse alana ning Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 lõunapoolne osa turbamaardlana. Kaebajatele jääb arusaamatuks, miks DP algatamisettepanekus toodud lahendus, mis näeb ette läbi Nugise tn 19 kinnistu kuni 50 m laiuse rohekoridori ja kuni 3 ha roheala moodustamise ning kinnistute piiril põhja-lõuna suunas kõrghaljastuse säilitamise, ei täida sidusa roheala püsimise eesmärki, arvestades seejuures, et planeeringualast lõuna, põhja ja ida suunas puuduvad avalikult kasutatavad pargid või rohealad, kuna maa-ala on hoonestatud pereelamutega. Kaebajad on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et asjassepuutuvatel kinnistutel puuduvad kaitsealused objektid. Muinsuskaitse- ja miljööalade ekspert LV on Rännaku pst 32 hoonestamist puudutavas eksperdiarvamuses leidnud, et miljööliselt ei ole üksikute haljastatud tänavalõikude vaheldumine hoonestatud aladega kuidagi põhjendatud, toimides pigem miljööväärtust vähendavalt. Nõmme äärealade teadlik hoonestamine (koos kõrghaljastuse säilitamisega) on eksperdi arvates üks väheseid võimalusi täiendavate elamumaade kasutusele võtuks nii, et Nõmme säilib metsalinnana. 11) Vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud lubamatutest kaalutlustest ja jätnud olulised asjaolud tähelepanuta. Menetlus- ja motiveerimisvead tekitavad kahtluse kaalutlusotsuse sisulises õiguspärasuses. Kohus pole neid kahtlusi kõrvaldanud. Kohus pole ka hinnanud kaebajate väiteid kinnistute hoonestamisega kaasneva positiivse mõju kohta. 12) Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanikke on koheldud ebavõrdselt võrreldes metsamaa ostnud arendajatega, kellel on võimaldatud oma kinnistu otstarvet muuta. 13) Riik on Maa-ameti peadirektori 18.01.2019 käskkirjaga andnud Tallinna linna munitsipaalomandisse Lemmiku tn 48, 50a ja Tirdi tn 10 a maaüksused üldpindalaga ca 54 ha, sihtotstarbega üldkasutatav maa, mis on ette nähtud avalikult kasutatava spordiplatsi ja terviseraja maana, mistõttu puudub igasugune vajadus määrata lisaks munitsipaalomandis olevale rohealale ka Nugise tn 19 jt kinnistud avalikult kasutatavaks puhkeotstarbeliseks alaks. 14) Halduskohtu seisukoht, et TLPA planeeringute komisjonide 20.11.2012, 21.05.2019, 10.09.2019 otsused ei ole vaidlustatavad, on vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kaebajatel on õigus nõuda DP algatamata jätmisele eelneva menetluse õiguspärasuse kontrollimist. Vastustaja on segamini ajanud kaks DP algatamise taotlust (DP044670 ja DP037400). Kuna TLPA planeeringute komisjon ei vaadanud läbi kaebajate esitatud ÜP-d muutva DP algatamise taotlust, ei ole kõnealused komisjonide otsused selle taotluse puhul asjakohased. 22.08.2019 esitatud DP algatamise taotlus vastas nõuetele ning seda oleks saanud eraldi menetleda. Vastustaja viivitas 22.08.2019 taotluse lahendamisega õigusvastaselt ning selle taotluse lahendamata jätnud. Vaidlustatud korralduse vastuvõtmisel ei ole seda taotlust arvesse võetud. Halduskohus ei ole 22.08.2019 taotlust puudutavate väidete osas seisukohta võtnud.
9.Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2020 korralduse nr 1399 on andnud selleks pädev haldusorgan. Korralduses on viidatud KOKS § 30 lg 1 p-le 4 (volitusnorm) ja korralduse tegemise hetkel kehtinud Tallinna linna ehitusmääruse redaktsiooni § 12 lg-le 7. Tallinna Linnavolikogu on volitanud linnavalitsust põhjendatud juhtudel keelduma DP koostamise algatamisest, kui kavandatav on vastuolus piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga, ÜP-ga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
8(16)
3-21-60 2) KOV-il on planeerimisotsuste tegemisel laiaulatuslik autonoomia. Halduskohus ei saa kaalutlusõiguse alusel toimuvasse haldusmenetlusse sekkuda ja asuda haldusorgani eest otsustama kaalutlusõiguse ja otstarbekuse küsimusi. Kohus saab lahendatavate küsimuste piiridest tulenevalt (HKMS § 158 lg 3) kontrollida üksnes seda, kas vastustaja on pidanud kinni kaalutlusõiguse kasutamise reeglitest (kas erinevaid huve on kaalutud), kas otsus on piisavalt põhjendatud ning kas menetlusosalistele on olnud tagatud nende menetlusõiguste kasutamine, mis neile on seadusega ette nähtud. Kaebajad nõuavad kohtult sisuliselt KOV eest kaalutlusõiguse teostamist. 3) DP eesmärk on eelkõige ÜP elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine (PlanS § 124 lg 2). ÜP eesmärk on kogu linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine (PlanS § 74 lg 1). ÜP peegeldab laiemat avalikku kokkulepet ja arengu põhimõtteid. DP peab looma planeeringualale ruumilise terviklahenduse sellest, kuidas ala tulevikus parimal võimalikul viisil kasutama peaks. Seejuures tuleb järgida PlanS 2. peatükis sätestatud põhimõtteid. Planeerimismenetlus ei ole ainult eraomaniku huvisid järgiv, vaid tegemist on avalikku kokkulepet peegeldava menetlusega. Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. ÜP-d muutva DP on seadusandja näinud ette eesmärgil võimaldada teatavaid kõrvalekaldeid ÜP kohasest lahendusest. Selline võimalus ei anna kinnistu omanikule subjektiivset õigust nõuda ÜP muutmist. Isikul on õigus esitada avaldus ÜP muutmiseks ning KOV-il on sellest keeldumisel täiendav põhjendamiskohustus. DP algatamine ei saa olla tingimuslik ega seotud isiku tehtud kulutustega. Ükski teine planeeringumenetlus ega muu tingimus ei anna automaatset alust haldusmenetluses esitatud taotluste rahuldamiseks.
10.Kolmandad isikud apellatsioonkaebusele oma seisukohti ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Vaidlust ei ole selle üle, et DP algatamise taotluste esitamise ajal oli Lemmiku tn 50, Nugise tn 19 (osa endisest Rännaku pst 30 kinnistust) ja Rännaku pst 32 kinnistute sihtotstarbeks maatulundusmaa. Maa tagastamise toimikutest (kaebuse lisad 58, 59 ja 60) nähtub, et sama maakasutuse sihtotstarve oli nendele kinnistutele määratud juba maade tagastamise ajal. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 9). DP algatamisega soovisid kaebajad kinnistute jagamist väiksemateks kruntideks ja neile elamute ehitamiseks ehitusõiguse andmist, mis eeldas kinnistute sihtotstarbe muutmist. DP koostamise kohustuse korral määrab KOV katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud DP alusel (MaaKatS § 18 lg 1 p 2).
12.PlanS § 124 lg 2 esimese lause järgi on DP eesmärk eelkõige ÜP elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Põhjendatud vajaduse korral võib DP sisaldada kehtestatud ÜP põhilahenduste muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg 1 esimene lause). Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna ÜP kohaselt jääb asjassepuutuv ala metsade, parkide ja looduslike haljasalade juhtotstarbega alale. Enne DP taotluse esitamist vastu võetud ja hiljem kehtestatud Nõmme ÜP järgi on kõnealuse maa-ala juhtotstarbeks määratud roheala. Järelikult ei kavandatud ka Nõmme uue ÜP-ga ala juhtotstarbe muutmist. Seega eeldas alale elamumaa ja transpordimaa sihtotstarvete määramine ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist, mis tähendab ÜP põhilahenduse
9(16)
3-21-60 muutmist (PlanS § 142 lg 1 p 1). Puudub vaidlus, et 09.12.2019 DP algatamise taotlus sisaldas sellist ettepanekut.
13.21.12.2020 korralduse nr 1399 (kaebuse lisad 9 ja 10 (põhjendused)), millega keelduti DP algatamisest, on võtnud vastu Tallinna Linnavalitsus, kellel apellantide arvates puudus pädevus otsustada ÜP muutmise ettepanekut sisaldava DP algatamise taotluse üle. PlanS § 124 lg 10 ja § 128 lg 1 järgi algatab DP ja korraldab selle koostamist KOV üksus. KOKS § 22 lg 2 sätestab, et õigusaktiga KOV, KOV üksuse või KOV organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule. Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse nr 12 „Tallinna linna ehitusmäärus“ (03.02.2019– 30.06.2021 kehtinud redaktsioon) § 11 lg 2 järgi on DP koostamise algatamine antud linnavalitsuse pädevusse. Ka DP algatamisest keeldumise otsustab linnavalitsus (ehitusmääruse § 12 lg 7). PlanS § 128 lg 2 p 1 kohaselt ei algatata DP-d muu hulgas juhul, kui selle algatamine on ilmselgelt vastuolus ÜP-ga. PlanS § 128 lg 3 järgi ei kohaldata PlanS § 128 lg 2 p-i 1 ÜP-d muutva DP puhul. PlanS § 142 lg 1 sätestab, et DP võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisele ÜP koostamisele ettenähtud menetlust (arvestades seejuures nimetatud paragrahvis sätestatud erisusi, vt § 142 lg 2 II lause ja lg-d 3–8). KOKS § 22 lg 1 p‐dest 31 ja 32 ning PlanS § 77 lg‐st 1 tulenevalt kuulub ÜP, sh senist ÜP-d muutva planeeringu algatamine, vastuvõtmine ja kehtestamine KOV üksuse volikogu ainupädevusse (Riigikohtu 18.10.2016 otsus asjas nr 3-31-31-16, p 22). Ringkonnakohus on varasemalt leidnud, et ka ÜP-d muutva DP algatamisest keeldumise peab otsustama KOV volikogu (Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2019 otsus nr 319-475, p 13). Ringkonnakohus ei jää siinses asjas samale seisukohale. PlanS eristab ÜP koostamist (§ 74 lg 8) ja algatamist (§ 77 lg 1). PlanS § 142 lg-st 2 ei tulene, et ka ÜP muutmise ettepanekut sisaldava DP algatamise otsustamisel tuleks kohaldada ÜP menetlust, vaid selles sättes räägitakse sellist ettepanekut sisaldava DP koostamisest. Praegusel juhul on tegemist DP algatamise otsustamisega, mitte aga ÜP muutmise algatamisega. DP võib üksnes sisaldada ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut (PlanS § 142 lg 1). Kui DP sisaldab ettepanekut muuta ÜP-d, siis ÜP-sse muudatuse tegemine tuleb eraldi otsustada ja ÜP-sse sisse viia (PlanS § 142 lg 8). Ringkonnakohtu hinnangul ei tule ehitusmääruse § 11 lg-t 2 ja § 12 lg-t 7 tõlgendada selliselt, et need kohalduvad vaid nendes olukordades, kus algatatakse DP, mis ei sisalda ÜP muutmise ettepanekut. ÜP-d muutva DP saab vastavalt PlanS § 77 lg-le 1 algatada üksnes volikogu, kui linnavalitsus ei ole keelduvat otsust teinud. Volikogu saab alati algatada ÜP muutmise menetluse omal algatusel või taotluse alusel. Seega ei ole volikogult võetud ära õigust otsustada ÜP muudatuse algatamise üle.
14.Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab KOV valla või linna ruumilise arengu põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on KOV-il ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab KOV arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas MP-des ja valla ÜP-des, kui ka taotleja põhjendatud huve (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Kuivõrd DP koostamisel vaadeldakse vaid väikest osa ÜP-ga hõlmatud alast, ei ole selle menetlemisel võimalik samaväärselt arvesse võtta kogu linna või valla territooriumil valitsevat olukorda. Seetõttu peaks DP-ga ÜP muutmine jääma erandlikuks võimaluseks, mis tagab paindlikuma reageerimisvõimaluse muutuvatele oludele ja vajadustele. ÜP muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil lai kaalutlusruum. Sellise otsuse kohtulik 10(16)
3-21-60 kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust. Isikud, kelle õigusi ja vabadusi planeeringud riivavad, on oma õiguste kohtulikul kaitsmisel õigustatud nõudma eelkõige õiguslike hüvede õiglase kaalumise kontrollimist (Riigikohtu 19.04.2007 otsus nr 3-3-1-12-07, p 11). KOV peab põhjalikult kaaluma ja motiveerima DP-lahenduse ja ÜP-ga kehtestatud sihtotstarbe muutmise vajalikkust. Ka eraõiguslikust isikust maaomanik või arendaja peab maa kasutamist kavandades arvestama kehtestatud ÜP-ga ning sellega, et ÜP-d mõjuva põhjuseta muuta ei saa (Riigikohtu 15.01.2009 otsus nr 3-3-1-87-08, p 22).
15.Planeeringuga määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused (PlanS § 3). PlanS § 75 lg 1 p 18 järgi on ÜP ülesandena nimetatud muu hulgas planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Ka kuni 31.12.2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 8 lg 4 p 5 järgi oli ÜP üheks ülesandeks maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine. Tallinna Ringkonnakohus on oma varasemates lahendites leidnud, et Tallinna ÜP-ga ei määratletud (maa)kasutus- ja ehitustingimusi, vaid see oli aluseks nende täpsemale määramisele muude dokumentidega (29.05.2020 määrus nr 3-20852, p 14; 19.06.2019 otsus nr 3-18-835; 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p 17). Maakasutuse juhtotstarvet (PES järgi juhtfunktsiooni) ei saa PlanS § 75 lg 1 p 18 ja PES § 8 lg 4 p-de 5 ja 6 sõnastust arvestades pidada ala kasutus- ja ehitustingimuseks. Seega asjaolu, et Tallinna ÜP-ga pole määratud maakasutus- ja ehitustingimusi, ei tähenda, et kaebajate taotletav DP lahendus ei saa olla vastuolus Tallinna ÜP-ga. Maakasutuse juhtotstarve annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (PlanS § 6 p 9, § 75 lg 1 p 18). ÜP-järgne maakasutuse juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid ÜP-ga sätestatud maakasutusest eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav (PlanS § 75 lg 4) ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust. Planeeringu põhilahenduseks on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise (PlanS § 6 p 14; Riigikohtu 12.03.2015 otsus nr 3-3-1-71-14, p 11). Roheline võrgustik on Tallinna ÜP oluline osa ja seda tuleb ÜP alusel säilitada (vt Tallinna ÜP seletuskiri, p 8). DP taotlusega kavandatava kasutusotstarbe määramisel ei vastaks DP ala valdav kasutus enam Tallinna ÜP-le.
16.DP algatamisest keeldumisel on viidatud PlanS § 128 lg 2 p-dele 1 ja 3. PlanS § 128 lg 2 p 1 ei ole ÜP muutmise ettepanekut sisaldava DP algatamise taotluse puhul asjakohane (PlanS § 128 lg 3). PlanS § 128 lg 2 p 3 järgi võib KOV üksus keelduda DP algatamisest, kui selleks on muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus. Tallinna linna ehitusmääruse § 12 lg-s 7 on toodud mitteammendav loetelu põhjustest, mis võivad olla DP koostamise algatamisest keeldumise aluseks. Vaidlustatud korralduses on viidatud selle sätte p-dele 1, 3 ja 6, s.o DP algatamisest on keeldutud põhjusel, et kavandatav on vastuolus piirkonnas väljakujunenud linnaehitusliku miljööga ja ÜP-ga ning ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.
17.Vaidlustatud korralduses on viidatud nii korralduse andmise ajal kehtinud Tallinna ÜP-le kui ka korralduse andmise ajaks vastu võetud Nõmme ÜP-le. Kohtupraktika järgi on KOV-il võimalik planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke (Riigikohtu 08.08.2016 otsus nr 3-3-1-88-15, p 23). Tallinna ÜP kohaselt jäävad asjassepuutuvad kinnistud metsade, parkide ja looduslike haljasalade juhtotstarbega (juhtfunktsiooniga) alale. ÜP maakasutusplaani järgi on selle juhtotstarbega alade puhul tegemist avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkeotstarbeliste aladega, kuhu võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Nõmme ÜP järgi on asjassepuutuva ala juhtotstarve roheala. Nõmme ÜP vastuvõtmise korralduse juurde lisatud seletuskirja (2017) p 4.11 kohaselt on nimetatud juhtotstarbega maa olemasolevate ja perspektiivsete parkmetsade, metsaparkide, puistute ja 11(16)
3-21-60 valdavalt üldkasutatavate rohealade maa. Vaidlustatud korralduses on märgitud, et ÜP oluline eesmärk on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et siin säiliks ka edaspidi metsalinna miljöö; metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on väga tähtis osa linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada; piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele.
18.Seega on vastustaja välja toonud avaliku huvi Nõmmel olemasolevate rohealade, sh Pääsküla raba, säilitamise vastu, mille kaudu tagatakse linnaosas sellele omase metsalinna miljöö püsima jäämine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et rohealade säilitamine Nõmmel on väga kaalukas avalik huvi. Ka kohtupraktikas on leitud, et ÜP-s fikseeritud keskkonnakaitselised ja muud valla säästva ning tasakaalustatud arengu kriteeriumid on olulisteks asjaoludeks, mida vältimatult tuleb arvestada ÜP muutmise ettepaneku ja seeläbi ka DP algatamise taotluse põhjendatuse hindamisel. (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 13). Nõmme ÜP KSH aruanne näeb ette, et rohevõrgustiku tuumalad peaksid jääma valdavalt väljapoole intensiivse inimmõju piirkonda (p 4.7.1, lk 66). Pääsküla raba kuulub Harju MP järgi oluliste rohevõrgustiku tuumikalade hulka. Elamuala ja Pääsküla raba vahele tuleb jätta hoonestamata ala ehk kaitsetsoon ning uusarendused ei tohi laieneda raba alale (seletuskiri (2017) Nõmme ÜP vastuvõtmise korralduse juurde, p 7.1.2). Tallinna ÜP ega Nõmme ÜP ei näe asjassepuutuvate kinnistute maa-alal ette elamuarendust, vaid seavad tingimusi metsaala säilimise ja rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Ka Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005 määrusega kehtestatud Tallinna haljastuse arengukava, milles sätestatud põhimõtetest on Nõmme ÜP koostamisel juhindutud, näeb rohelise võrgustiku toimimiseks ja väljaarendamiseks vajalike meetmetena muu hulgas ette miljööväärtuslikes piirkondades olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise ning ehitusalade metsaaladele laienemise vältimise. Sellised tingimused väljendavad vaieldamatult avalikku huvi (vt ka Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-31-79-09, p 14).
19.Mõiste Nõmme metsalinna miljöö sisu on selgitatud Nõmme ÜP seletuskirjas. Metsalinn on metsase iseloomuga ala, kus looduslikule metsakasvukohale omaseid puid on sellisel määral, et need annavad välisruumile metsase ilme. Krundi metsapuudega (peamiselt mändidega) kaetud ala võiks olla vähemalt 25% krundi pindalast (seletuskiri (2017) Nõmme ÜP vastuvõtmise korralduse juurde, p 4). Asjaolu, et Nõmmele omase miljöö säilitamine oleks põhimõtteliselt võimalik ka selliselt, et asjassepuutuvad kinnistud lubatakse hoonestada metsalinna põhimõtteid järgides, ei tähenda, et vastustajal puudus alus jätta DP algatamata. Metsalinna miljööd kujundavateks elementideks ei ole ainult teatud põhimõtete järgi hoonestatud elamukrundid, vaid ka metsased alad ja muud haljasalad. Seega seisneb praegusel juhul avalik huvi eelkõige linnasisese looduskeskkonna säilitamises. DP algatamise taotlusega hõlmatud kinnistud piirnevad kohalikul tasandil kaitse alla võetud Pääsküla raba alaga, seejuures jääb osa kaitsealusest alast nende kinnistute vahele. Asjaolu, et kaebajate kinnistud jäävad kaitseala piiridest välja ning kaebajate tellimusel tehtud uuringute (taimestiku ja linnustiku inventuurid) järgi puuduvad DP alal kaitstavad loodusobjektid, ei tähenda, et asjassepuutuvatel kinnistutel puuduks kaitsmist vääriv looduskeskkond. Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku käigus 2007. aastal koostatud T. Ploompuu ekspertarvamusest (kaebuse lisa 33) ei tulene, et Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistud jäeti kaitseala piiridest välja ala vähese loodusliku väärtuse tõttu. Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 määruse nr 55 „Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmine“ eelnõu seletuskirjast (lk 2) nähtuvalt moodustati kaitseala tuumik linnale kuuluvatest kinnistutest ja riigi omandis olevast maast ning eraomandis olevad kinnistud jäeti kaitseala piiridest välja eraomanike eeldatava vastuseisu tõttu, mis võinuks kaitse alla võtmise menetlust pikendada. Isegi kui Nugise tn 19 jt kinnistutel asuv puistu ei ole kõige kõrgema väärtusklassiga ja liigirikas, on alal omaette väärtus ka looduslikuna säiliva haljasalana. Ta kuulub Pääsküla raba tervikliku keskkonna juurde ja toimib ühtlasi kaitsealust 12(16)
3-21-60 ala elamualadest eraldava puhvrina. Ka juhul, kui kehtestataks kaebajate taotletav planeeringulahendus, mis näeb ette vähemalt 30% ulatuses haljastuse säilitamise, ei täidaks see ala enam funktsiooni, mis on sellele ette nähtud Tallinna ja Nõmme ÜP-des.
20.Ringkonnakohus ei nõustu apellantidega, et vaidlustatud haldusakt ei põhine ühelgi alusuuringul. Kuna korralduses nr 1399 tuginetakse Nõmme ÜP põhimõtetele, saab arvestada ka selle ÜP menetluses tehtud KSH tulemustega. Lisaks on Nõmme ÜP koostamisel muu hulgas kasutatud teemaplaneeringu „Tallinna rohealad“ (koostamisel) materjale. Samuti on korralduse andmisel arvestatud Pääsküla rabaga, mille kaitse alla võtmise menetluses koostati eksperdiarvamus (kaebuse lisa 33). Kaebaja ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millest tuleneks KOV-ile kohustus tellida eraisiku esitatud taotluse alusel DP algatamise üle otsustamiseks ise DP ala puudutavaid uuringuid. Vastustaja ei ole jätnud kaebajate esitatud uuringuid tähelepanuta, vaid on neile vastanud vaidlustatud korralduse lisa p-s 3.4.1.5. Kaebajate tellimusel koostatud uuringud (kaebuse lisad 25, 26 ja 27) puudutavad vaid DP ala ning nendes toodud järeldused ei saa piirata vastustaja kaalutlusruumi terve asustusüksuse ulatuses rohealade määramisel. Vastustaja ei ole DP algatamisest keeldumist põhjendanud olulise keskkonnakahju tekkimisega ning seega puudus ka vajadus anda hinnangut selle kohta, kas DP lahenduse realiseerimisega kaasneks oluline keskkonnamõju ning kas kaebajate tellimusel koostatud uuringutes toodud leevendusmeetmed on piisavad võimaliku keskkonnamõju vähendamiseks.
21.Tallinna ÜP ptk-st 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist tulenevalt on juhtotstarve „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ning kuhu võib ehitada väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. ÜP-ga ei ole kaebajatele kuuluvaid kinnistuid määratud avalikku kasutusse ning nende avalik ja puhkeotstarbeline kasutus on võimalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 32 sätestatud tingimustel. Spordi- ja puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamiseks nendele kinnistutele on vaja kinnistute omanike nõusolekut. Selliste rajatiste puudumine kaebajate kinnistutel aga ei tähenda, et puudub avalik huvi ala metsa või loodusliku haljasalana säilitamise vastu.
22.Tallinna Ringkonnakohus leidis 21.06.2021 otsuses nr 3-20-852, et Tallinna ÜP-ga ei ole seatud kaebajate kinnistutele kitsendusi PES § 30 lg 2 p 2 mõttes. Kaebajad märgivad õigesti, et Tallinna ÜP-st tulenev maakasutuse juhtotstarve ei ole ka seaduslik kitsendus AÕS § 141 lg 1 mõttes. Tallinna ÜP-st ega Nõmme ÜP-st tulenev maakasutuse juhtotstarve ei välista kaebajatel kinnistute sihtotstarbe järgset kasutamist. ÜP-st tulenev juhtotstarve seab kinnistutel asuva metsa majandamisele küll teatavad piirid (lageraie tulemusel häviks mets), kuid sellest ei saa tuletada õigust nõuda asjaomaste kinnistute sihtotstarbe muutmist ja neile ehitusõiguse andmist.
23.Tallinna Linnavolikogu 11.02.1999 otsusega nr 14 Tallinna ÜP vastuvõtmise kohta nähti ette avaliku väljapaneku korraldamine ning keskkonnaalase ekspertiisi tegemine. Nugise tn 19 jt kinnistute omanikel oli võimalik avaliku väljapaneku käigus oma seisukohti avaldada. Kuivõrd asjassepuutuvad kinnistud olid juba kaetud metsaga ning ÜP nägi ette metsa säilitamise, ilma et senist maakasutust oleks PES mõttes kitsendatud, ei saa põhjendatuks pidada apellantide väidet, et kõnealustel kinnistutel oleks tulnud teha spetsiaalseid keskkonnaalaseid vms uuringuid ja nende omanikud oleks tulnud kaasata Tallinna ÜP menetlusse teiste isikutega võrreldes intensiivsemalt.
24.Kuna Rännaku pst 30 ja 30a kinnistute omanik on Eesti Vabariik, ei saa kaebajate subjektiivseid õigusi riivata see, et nende kinnistute sihtotstarbeks on määratud üldkasutatav maa. Vaidlus selle üle väljuks ka kaebuse piiridest. 13(16)
3-21-60
25.Kaebajate arvates on Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-ga (DP004410) nähtud Nugise tn 19 kinnistule ehitusõigus. Kaebajate väide tugineb nimetatud DP põhijoonisele, mille tehniliste näitajate tabeli kohaselt nähti ette Nugise tn 19 kinnistu edelaossa (positsioon 19) 5700 m2 suuruse krundi moodustamine sihtotstarbega 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa ning kavandati 500 m2 ehitusaluse pindalaga kolmekorruselise hoone ehitamine. Samas on joonise järgi nähtud ette sellel alal puistu säilitamine. Seega on tehnilised näitajad vastuolus joonisel näidatuga. Kõnealuse DP seletuskirja (p 7, lk 4) kohaselt jäeti planeeritava ala kõige lõunapoolsem osa (krunt 19) metsamaaks, looduslikuks ekraaniks elamumaa ja prügimäe vahele. Ühtlasi on seletuskirjas märgitud, et taimestik kinnistu idapoolses osas ja (lõunapoolse) nõlva all on väheväärtuslik, kuid säilib selle vee- ja mullakaitseline tähtsus, sest ehitust kinnistu sellel osal pole ette nähtud (p 9, lk 8). Joonist ja seletuskirja koos vaadates on ilmne, et põhijoonise tehniliste näitajate tabelis on krundi 19 puhul märgitud ekslikult ebaõiged sihtotstarbed ja ehitusõigus. Seega ei ole kõnealuse DP-ga nähtud praegusele Nugise tn 19 kinnistule ehitusõigust. DP seletuskirjas (p 10, lk 9) on küll märgitud, et Pääsküla prügila sanitaartsooni jäävad krundid võetakse kasutusele pärast 2002. aastat, kui prügila on suletud, kuid seda ei saa pidada siduvaks lubaduseks, et pärast Pääsküla prügila sulgemist antakse ehitusõigus Nugise tn 19 kinnistu hoonestamiseks. Ehitusõigus vastavale alale oleks saanud tuleneda vaid kehtestatud DP-st. Asjaolu, et Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-ga rajati elamud alale, millel Tallinna ÜP kohaselt oli juhtotstarve „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“, ei saanud kaebajatele tekitada õigustatud ootust, et ehitusõigus antakse ka kõrvalasuvate kinnistute hoonestamiseks.
26.Kaebajad on loetlenud metsamaa kõlvikuga kinnistuid ja kehtestatud DP-sid, mille puhul vastustaja on võimaldanud varasema maakasutuse juhtotstarbe „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ muutmist. Kaebajate arvates ei ole neid näiteid arvestades taotletud DP algatamisest keeldumine kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna territooriumi suurust arvestades on tegemist üksikute näidetega, mis jäävad enamasti aastatetagusesse aega. Iga DP algatamise taotluse kohta tehakse eraldi otsus, sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest. Näiteks asjassepuutuvate kinnistute läheduses asuva Rännaku pst 28 krundi ja lähiala DP (DP013720), millele kaebajad on teiste seas viidanud, seletuskirjast nähtub, et kõnealune ala oli juba Tallinna ÜP-ga määratud osaliselt (planeeritava lasteaia osas) väikeelamute alaks ning Nõmme ÜP-ga kavandati ala olemasolevatele rohealadele määratavaks üksikelamumaaks. Elamukruntide vahele jääva metsamaa kõlvikuga Kaldapealse tn 4 (endise nimega Kalda tn 40a) kinnistul ei nähtu Tallinna planeeringute registrist uue DP algatamist pärast samal alal 21.10.2009 otsusega DP (DP028890) algatamisest keeldumist. Seega ehkki kinnistu jääb Nõmme ÜP järgi pereelamute alale, ei ole sellele seni antud ehitusõigust ja pole teada, kas see ka uue DP taotluse esitamise korral üldse antakse, arvestades, et elamumaa juhtotstarbe määramine ÜP-s ei tähenda, et igale vastaval alal asuvale kinnistule saab kindlasti ehitada. KOV-il on ulatuslik kaalutlusõigus selles osas, milline juhtotstarve ühele või teisele alale määrata ning sellest, et mõne kinnistute puhul on juhtotstarbe muutmist peetud võimalikuks, ei saa teiste kinnistute omanikele tuleneda õigust nõuda oma kinnistutel ÜP-d muutva DP algatamist ja kehtestamist. Arvestada tuleb sellegagi, et aja jooksul võivad muutuda KOV eesmärgid oma territooriumi ruumilisel planeerimisel ning erinevatele huvidele antav kaal. Haldusorganil on ka õigus korrigeerida oma varasemat võimalikku väärpraktikat.
27.Apellandid viitavad EV kulul välja ehitatud Kärbi, Mägra ja Nugise tänavatele, mis on võetud munitsipaalomandisse, ning leiavad, et teede ehitamisele tehtud kulutused tuleks kompenseerida DP algatamisega. PES §-s 47 sätestatud kohustuse ehitada välja DP-kohased teed ja tehnovõrgud võis KOV täita ka arendajaga sõlmitud kokkuleppe kaudu. Seejuures sai KOV kohustus väljaehitamine hüvitada tuleneda ainult PES § 47 alusel sõlmitud kokkuleppest (Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 12). PES § 47 nägi ette teede väljaehitamise 14(16)
3-21-60 krundi piirini, s.o avalikult kasutatavate teede väljaehitamise, nagu tuleneb otseselt ka 01.01.2003 jõustunud ja kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 13 ning kehtiva PlanS § 131 lg 1 sõnastusest. Tallinna linna ja EV vahel 07.12.2001 sõlmitud lepinguga nr 12 (kaebuse lisa 45) võttis EV arendajana kohustuse tagada pärast Rännaku pst ja Auto tn vahelise DP kehtestamise otsuse jõustumist talle vajalike DP-kohaste juurdesõiduteede ja tehnovõrkude väljaehitamise oma vahendite arvelt. Leping ei näe ette arendajale teede ja tehnovõrkude rajamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Arendaja tegutseb teid ja tehnovõrke välja ehitades oma ärihuvides, endale kuuluvate kinnistute väärtuse tõstmise eesmärgil, mitte avalikes huvides. Seega on ekslik apellantide arvamus, et teede väljaehitamine tuleks EVle kompenseerida. Isegi kui teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks tehtud kulutuste hüvitamise kohta oleks praegusel juhul olemas õiguslik alus, ei saaks EV nõuda hüvitist vaidlusaluse DP algatamise näol.
28.Asjaolu, et Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistud jäävad turbamaardla alale, nagu on tähistatud ka Harju MP-s, ei välista kinnistute säilimist haljasalana, kuna see – erinevalt elamute rajamisest – ei mõjuta maavara kättesaadavust. Ringkonnakohus märgib, et MP üldistusaste on väga suur ning sellest, et ÜP-s näidatud rohevõrgustiku piirid ei kattu täpselt MP-s toodud piiridega, ei ole põhjust järeldada ÜP vastuolu MP-ga.
29.Kaebuse tervikteksti p-s 4.9 on märgitud, et koos haldusaktiga vaidlustavad kaebajad samadel motiividel TLPA (menetlus)toimingud: TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni 20.11.2012, 21.05.2019 ja 10.09.2019 otsused; TLPA 26.09.2019 kiri nr 3-2/2537-4; Keskkonnaametilt DP algatamise taotlusele eelhinnangu küsimata jätmine; viivitus 22.08.2019 taotluse lahendamisel. Neid nõudeid ei ole kaebajad kaebuse tervikteksti taotluste hulgas esitanud, mistõttu on võimalik kaebust tõlgendada selliselt, et nimetatud (menetlus)toimingute õigusvastasust puudutavate väidetega soovivad kaebajad põhjendada tühistamis- ja kohustamisnõudeid, mitte esitada eraldiseisvaid tuvastusnõudeid.
30.TLPA on oma 26.09.2019 kirjas nr 3-2/2537-4 (kaebuse lisa 3) märkinud, et 22.08.2019 esitatud DP algatamise taotlus ei vasta Tallinna linna ehitusmääruses ja Tallinna Linnavalitsuse 31.10.2012 määruses nr 52 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“ (määrus nr 52; kehtis kuni 08.11.2021) sätestatud tingimustele. Vastustaja registreeris nimetatud taotluse Rännaku pst 32 kinnistu DP037400 algatamisettepaneku materjalide juurde, kuna 22.08.2019 taotlus hõlmas ka Rännaku pst 32 kinnistut. Tallinna planeeringute registrist nähtuvalt ei ole DP037400 menetluses tehtud DP algatamise või algatamata jätmise otsust. Sellises olukorras on kaebajate õiguste kaitseks kõige tõhusam esitada kohustamiskaebus, arvestades, et ka viivituse õigusvastasuse tuvastamisel kehtib HKMS § 45 lg‐s 3 sätestatud menetlustoimingute eraldi vaidlustamise piirang (Riigikohtu 30.11.2016 otsus nr 3-3-1-23-16, p 29). Seejuures on apellandid juba esitanud haldusasjas 3-19-1796 halduskohtule nõude Tallinna linna kohustamiseks teha 22.08.2019 DP algatamise taotluse kohta otsus DP algatamise või algatamata jätmise kohta. Selle kohustamisnõude osas on kaebus jäetud Tallinna Halduskohtu 29.04.2020 määrusega (jõustunud 15.05.2020) läbi vaatamata. Arvestades, et kõnealused taotlused puudutasid sama ala ning neile oli lisatud sama eskiislahendus (Arhitekt 11 OÜ 2019. a töö – kaebuse lisa 21), on kaebajad 21.12.2020 korraldusega sisuliselt saanud vastuse mõlemale taotlusele. Viivitus 22.08.2019 taotluse menetlemisel ei muuda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ega anna alust rahuldada praeguses asjas esitatud kohustamisnõudeid.
31.Vastustaja on vaidlustatud korralduse lisa p-s 1.15 viidanud TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni 20.11.2012, 21.05.2019 ja 10.09.2019 otsustele (kaebuse lisad 34–36), mis on tehtud Rännaku pst 32 DP menetluses ja milles kaaluti kõnealuse ala hoonestamist. Halduskohus leidis õigesti, et tegemist on menetlustoimingutega, mis ei loo iseseisvalt kaebajatele õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus märgib, et varasematele seisukohtadele 15(16)
3-21-60 viitamine näitab praegusel juhul vastustaja järjepidevust sama ala planeerimise üle otsustamisel. Sellest ei saa järeldada, et vastustaja oleks olnud eksimuses selle osas, millist DP algatamise taotlust ta lahendab.
32.PlanS ei näe ette eelhinnangu andmist DP algatamise otsustamisel. PlanS § 142 lg 6 näeb ette eelhinnangu andmise KSH vajalikkuse kohta alles DP koostamise staadiumis. Seega ei pidanud vastustaja enne DP algatamist küsima Keskkonnaametilt eelhinnangut.
33.Kokkuvõttes ei nähtu ringkonnakohtule, et kaebajate erahuvi oma kinnistute sihtotstarbe muutmise ja hoonestamise vastu kaaluks selgelt üles olulise avaliku huvi roheala säilitamise vastu, hoolimata sellest, et elamuarendusega DP alal kaasneks kaebajate väitel mitmeid positiivseid mõjusid (maamaksu laekumise suurenemine, valglinnastumise vähendamine, turvalisuse suurenemine jne). Vastustajal on ulatuslik kaalutlusruum oma territooriumi planeerimisel ning praegusel juhul on piisavalt põhjendatud, miks ei ole elamuala laiendamine konkreetse roheala arvel õigustatud.
34.Kuna 21.12.2020 DP algatamisest keeldumise otsus on õiguspärane, tuleb jätta rahuldamata ka kohustamisnõue DP044670 algatamise uuesti otsustamiseks ja nõue registreerida 22.08.2019 taotlus DP044670 menetluse kui lõppenud menetluse koosseisu.
35.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
36.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ega teised menetlusosalised ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
16(16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.