Otsuse avalikult teatavaks 18. veebruar 2021, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-20-852
Haldusasi
X kaebus tuvastada Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatüki 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles XXXXXX tn XX kinnistu on määratletud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene
XXXXXX
tn XX kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala.
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X, dokumentide vastuvõtja Andres Shapura Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Timo Päit Kolmas isik 1: X Kolmas isik 2: X Kolmas isik 3: X Kolmas isik 4: X Kolmas isik 5: X Kolmas isik 6: X
Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22. märtsil 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Tallinnas Nõmmel asuva XXXXXX tn XX kinnistu (katastritunnus XXXXX:XXX:XXXX, sihtotstarve: 100% maatulundusmaa) 24376/93282 mõttelise osa omanik. XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse juhtivfunktsiooniks on Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu (ÜP) kohaselt metsad, pargid, looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks.
2.Tallinna Halduskohtu menetluses oli X kaebus järgmistes nõuetes: 1) tuvastada Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatüki 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles XXXXXX tn XX kinnistu on määratletud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala; 2) tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kiri nr 3-2/189-7 ja Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korraldus nr 535-k ning kohustada Tallinna linna kaebaja 13.02.2020 taotluse uueks läbivaatamiseks osas, milles see jäeti rahuldamata.
2.17.12.2020 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse, määras menetlustähtajad täiendavate avalduste esitamiseks (12.01.2021 ja 19.01.2021) ning tegi teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (18.02.2020).
3.09.01.2021 saabus kohtule kaebuse esitaja taotlus, milles kaebaja teatas, et loobub Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korralduse nr 535-k vaidlustamisest. Ühtlasi esitas kaebaja kohtule taotluse kaebuse nõude muutmiseks ning haldusasja liitmiseks.
4.26.01.2021 määrusega otsustas kohus: 1) võtta vastu kaebuse esitaja kaebusest loobumine nõudes tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kiri nr 3-2/189-7 ja Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korraldus nr 535-k ning kohustada Tallinna linna kaebaja 13.02.2020 taotluse uueks läbivaatamiseks osas, milles see jäeti rahuldamata. Lõpetada selles osas kaebuse menetlus. 2) Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus kaebuse nõude muutmiseks. Jätkata kaebuse menetlust nõudes tuvastada Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatüki 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatüki 8.1 „Arengusuunad“ ja peatüki 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooni „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tühisus osas, milles XXXXXX tn XX kinnistu on määratletud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana või alternatiivse nõudena tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala. 3) Jätta rahuldamata kaebaja taotlus liita käesolev haldusasi haldusasjaga nr 3-21-60. 4) Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tühistada Tallinna Halduskohtu 17.12.2020 määrus.
5.1.Kaebaja märgib kõigepealt, et Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestati Tallinna üldplaneering, mille maakasutusplaani (allalaetav https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-uldplaneering) kohaselt määrati XXXXXX tn XX kinnistu juhtfunktsiooniks „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“. Samas riigi maardlate valitsejaga Tallinna üldplaneeringut ei kooskõlastatud, mistõttu Tallinna üldplaneering Tallinn-Saku liivamaardlat (registrikaart 109), Harku turbamaardlat (registrikaart 507) ja Pääsküla turbamaardlat (registrikaart 231) ei käsitle. Maa-ameti 20.02.2020 kirja nr 2-5/20/2644-2 (vt tl 210 ja selle pöördel) kohaselt Tallinna üldplaneeringut ei kooskõlastatud PES § 17 lg 2 punkti 3 alusel Pääsküla turbamaardla valitsejaga. Kaebajale teadaolevalt ei ole kohalik omavalitsus Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel Pääsküla turbamaardla valitsejat ega XXXXXX tn XX kinnistu omanikke teavitanud maaüksusele kitsenduste (puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse) seadmisest kuigi tulenevalt PES § 30 lõikest 1 oli kitsenduste seadmisel vastavasisuline kohustus kohalikul omavalitsusel.
5.2.Kaebaja selgitab, et on nullilähedane tõenäosus, et Tallinna Linnavalitsus, tuginedes oma 27.04.2020 korralduses nr 535-k väitele, et XXXXXX tn XX kinnistu on Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja maakasutusplaanist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbeline ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, asub muutma XXXXXX tn XX kinnistu sihtotstarvet ja maamaksu andmeid, mistõttu on XXXXXX tn XX kinnistu sihtotstarve muutmise ja maamaksu seisukohast oluline tuvastada kas XXXXXX tn XX kinnistule on üldplaneeringuga määratud puhkeotstarbeline ja avalik kasutus või mitte, kuna sellest sõltub maakasutamine ning maamaks.
5.3.Juhul kui Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001.a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaanist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tuleneb XXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, on üldplaneering vastavas osas kaebaja hinnangul tühine kuna: 1) Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioon „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ ei olnud kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 punkti 5 kohaseks maakasutus- ja ehitustingimuseks ega PES § 8 lg 4 punkti 9 kohaseks puhkeala määranguks vaid PES § 8 lg 4 punktist 6 tulenevalt üldplaneeringu eesmärgiks territooriumi funktsionaalsel tsoneerimisel, mis määras territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni, milleks oli/on XXXXXX tn XX kinnistu osas metsad kuna kinnistu kõlvikuliseks koosseisuks oli/on metsamaa ja kinnistu oli/on kaetud puistuga. 2) Eeltoodud seisukohta kinnitavad Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 kohtuotsuse haldusasja nr 3-17-2721 punkt 17 kui ka 19.06.2018 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-18-835 punktid 11-14, kus on tuvastatud et Tallinna üldplaneeringuga ei ole maakasutamis- ja ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav maakasutamis- ja ehitustingimustega. 3) XXXXXX tn XX kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud Nõmme linnaosa kaitstavate parkide nimistusse, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 19.07.2007 määrusega nr 190. 4) Samuti ei olnud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringus võimalik sätestada rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmist põhjusel, et üldplaneeringu vastavasisuline eesmärk sätestati alles 01.01.2003 jõustunud PlanS § 8 lg 3 punktis 7 ehk enam kui 2 aastat hiljem kui kehtestati Tallinna üldplaneering ning ilmselgelt puudus kohalikul omavalitsusel oraakellik ettenägemus rohevõrgustiku tuumala mõiste sätestamiseks Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel. 5) Juhul kui XXXXXX tn XX kinnistul asunud puistul oleks olnud kohaliku omavalitsuse jaoks puhkeotstarbeline väärtus siis oleks kohalik omavalitsus pidanud taotlema XXXXXX tn XX maaüksuse munitsipaalomandisse tulenevalt MaaRS § 28 lg 1 punkti 4 alusel sotsiaalmaana, mitte tagastama omandireformi õigustatud subjektidele maatulundusmaana. 6) Samuti on asjas oluliseks faktiks asjaolu, et XXXXXX tn XX kinnistu ei kuulu Pääsküla raba kaitsealasse (Pääsküla raba võeti kaitse alla Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 määrusega nr 55, kaitseala piir allalaetav https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4111/0201/3068/1110126740.attachment.pdf#). 7) Samuti ei ole vähetähtis asjaolu, et tulenevalt MaaPS § 14 lg 1 punktidest 1 ja 2 lasub kohalikul omavalitsusel kohustus tagada XXXXXX tn XX kinnistul asuva maavara (turvas) kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavarale kuna Pääsküla turbamaardla on kantud riigi maardlate registrisse 04.12.1997. 8) Puuduvad usaldusväärsed st. dokumenteeritud andmed, et kohalik omavalitsus juhindus Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel ja kuni 31.12.2002 kehtinud PES § 8 lg 4 punktist 6 Tallinna üldplaneeringu juhtfunktsiooni määratlemisel metsad, pargid, looduslikud haljasalad, metsade puhkeotstarbelise, avaliku ja säästliku majandamise ja ökoloogilise tasakaalu eeldustest ja eesmärkidest, mida kinnitab kasvõi fakt, et Tallinna üldplaneeringus sätestatud juhtfunktsioonist on korduvalt loobutud ja maakasutuse juhtfunktsiooni on muudetud vähemalt 6 korral Nõmme linnaosas (vt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2000 otsusega nr 176, Tallinna Linnavolikogu 18.10.2001 otsusega nr 318, Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27, Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 263, Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 417, Tallinna Linnavolikogu 23.08.2007.a otsusega nr 206).
9) Lisaks eeltoodule on Tallinna planeeringute registri andmetel (allalaetav https://tpr.tallinn.ee/) Tallinna Linnaplaneerimise Ameti menetluses täna veel XXXXX tn Xa; XXXXX tn XX; XXXXXX tn XX ja XXXXXX tn XX detailplaneeringud, mis käsitlevad samuti kinnistuid, millel kasvava metsamaa osas on planeeritud elamumaa sihtotstarbe kehtestamine. Eeltoodud info omab käesoleva taotluse lahendamisel tähendust niipalju, et kõigi eelpool nimetatud kehtestatud detailplaneeringute ja menetletavate detailplaneeringute puhul on toimunud/toimumas metsaraie teostamine elamuarenduse eesmärgil. 10) Asjas on oluline fakt, et Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringus (DP004410) (kättesaadav: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP004410) ja Tallinna Linnavalitsuse 31.08.2005 korraldusega nr 1597-k kehtestatud Pääsküla prügila detailplaneeringuga (DP020290) (kättesaadav: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP020290) kehtestati XXXXXX tn XX kinnistule suletud Pääsküla prügila kehandist, keskkonnaministri 29.04.2004 määrusega nr 38 kehtestatud Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuete § 9 lõikest 2, 300 meetri laiune sanitaarkaitsetsoon, mistõttu rääkida XXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbelisest ja avalikust kasutusest on kohatu. 11) Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal puudusid planeerimis- ja ehitusseaduses tänapäevased mõisted „roheala“ ja „rohevõrgustik“, mistõttu ei saanud kohalik omavalitsus Tallinna üldplaneeringuga seada ka roheala ega rohevõrgustiku toimimise tagamiseks tingimusi. Seega ei saanud Tallinna üldplaneeringule kohalduda alles 01.01.2003 jõustunud PlanS § 8 lg 3 punktis 7 sätestatud rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete rakendamine ega ka 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 10 sätestatud kohustus rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste määramiseks. 12) Asjas on oluline fakt, et mõistet „roheala” pole defineeritud ei looduskaitseseaduses ega metsaseaduses ega ka kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses, küll aga alles 01.07.2015 jõustunud PlanS § 6 punktis 6, mille kohaselt on roheala loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala. Seega oli kuni 30.06.2015 tegemist määratlemata õigusmõistega. 13) Kuna kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduses puudus roheala mõiste ning puudus rohealadele kaitse- ja kasutustingimuste seadmise kohustus, mis on sätestatud alles 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 14; kui puhke- ja virgestusalade kitsenduste määramise kohustus, mis on sätestatud alles 01.07.2015 jõustunud PlanS § 75 lg 1 punktis 20; puudub XXXXXXX tn XX, XXXXXX tn XX ja XXXXXXX pst XX, XXa ja XX kinnistutel puhkeotstarbeline ja avalik kasutus. Juhul kui Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001.a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringust ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ning Tallinna Linnavalitsus tugineb vastupidisele seisukohale, rikub see kaebaja õiguspärast ootust avalduse kiireks ja õigeks lahendamiseks ehk õigust efektiivsele haldusmenetlusele ning seab ilmselgelt põhjendamatu piirangu kaebaja omandi piiranguteta vabalt valdamisele, kasutamisele ja käsutamisele kui põhjendamatu piirangu kaebaja PS §-ga 19 sätestatud vabale eneseteostusele kui PS §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabadusele.
5.4.Kaebaja märgib täiendavalt, et on oma kaebuses põhistanud Tallinna üldplaneeringu tühisust asjaoludega, et: 1) Tallinna üldplaneeringu peatükk 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükk 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükk 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioon „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on määratud ja kehtestatud vastuolus PES § 17 lg 2 punktiga 3 kuna Nugise tn 19 kinnistu asub Pääsküla turbamaardla alal, mis on kantud riigi maardlate registrisse 04.12.1997, mistõttu on
üldplaneering kehtestatud vastavas osas pädevuseta, mistõttu on üldplaneering HMS § 63 lg 2 punktidest 3 ja 5 tulenevalt tühine; 2) Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei selgu üheselt XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse juhtotstarve, mistõttu ei selgu üldplaneeringust, kuidas võib kinnistud kasutada ehk ei selgu kaebaja õigused ja kohustused, mistõttu on üldplaneering HMS § 63 lg 2 punkti 5 kohaselt tühine; 3) Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ tulenevad kohustused on vastukäivad kuna Tallinna Linnavalitsus leiab, et XXXXXX tn XX kinnistu on puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega aga XXXXXXX pst XX, millest on XXXXXX tn XX kinnistu on moodustatud Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringu alusel, ei olnud puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega kuna DP004410 alusel moodustati 18 elamukrunti, mistõttu on üldplaneering HMS § 63 lg 2 punkti 5 kohaselt tühine.
5.5.Kaebaja sooviks on üheselt ja selgelt fikseerida, et Tallinna üldplaneeringu peatükk 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükk 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükk 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioon „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ on tühine XXXXXX tn XX kinnistu osas, milles XXXXXX tn XX kinnistule on määratud puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ja/või rohealana ja/või rohevõrgustiku tuumalana. Alternatiiv taotluse eesmärgiks on üheselt ja selgelt fikseerida, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala. Kaebuse eesmärgiks on, et ükski osapool ega kolmas isik ei saaks enam tugineda tühisele üldplaneeringu osale või üldplaneeringust XXXXXX tn XX kinnistu maakasutusele piirangute tulenemine, st et kohtuotsusega tehtaks õiguslikult siduvalt kindlaks juriidiline fakt (s.o haldusakti puudumine) XXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse puudumise kohta ning et XXXXXX tn XX kinnistu ei ole roheala ega rohevõrgustiku tuumala. Seetõttu taotleb kaebaja tühisuse tuvastamise fikseerimist kohtuotsuse resolutsioonis, mitte aga kohtu põhjendustes (HMS § 60 lg 2). Kaebuse rahuldamine aitab kaasa teiste kaebaja nõuete rahuldamisele ning sellel on preventiivne eesmärk kaebaja õiguste teostamisel.
5.6.Asjaolu, et XXXXXX tn XX kinnistul on puhkeotstarbeline ja avalik kasutus, esitati alles 20.03.2020 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kirjas nr 3-2/189-7 ning Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korralduses nr 535-k. Kuni nimetatud kuupäevani s.o. 20.3.2020 ei olnud kaebajat teavitatud XXXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbelisest ja avalikust kasutusest. Haldusakt, mis viitab XXXXXX tn XX kinnistu kasutamise piirangutele on vaidlustatud tähtaegselt. Eeltoodust lähtudes ei ole kohtul võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja on kaebuse esitamisega viivitanud ca 20 aastat. XXXXXXX tn XX kinnistu piirangute s.o. puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse puudumist kuni 20.03.2020 kinnitavad: 1) Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneering (DP004410) https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP004410), millega jagati (kättesaadav:
omandireformi käigus tagastatud XXXXXXX pst XX kinnistu (I kd, tl 36 ja selle pöördel) 19 elamumaa krundiks ja 2 transpordimaa krundiks ning moodustati XXXXXX tn XX maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistu. XXXXXX tn XX aadress on määratud Tallinna Linnavalitsuse 21.08.2002 korraldusega nr 2152-k (I kd, tl 66 ja selle pöördel); 2) XXXXXX tn XX kinnistu sihtotstarve, mis on 100 % maatulundusmaa mitte aga sotsiaalmaa üldmaa kategoorias vastavalt MaaKatS § 181 lg 12 p 2; 3) Keskkonnaameti 04.03.2019 otsustused, millega lubati XXXXXX tn XX kinnistu eraldistel 1, 2 ja 3 teostada häilraie (I kd, tl 35-38p). Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks kohtulahendi põhjendustes asjaolu, et kuni 20.03.2020 ei olnud kohalik omavalitsus teavitanud kaebajat XXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbelisest ja avalikust kasutusest. Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsiooniks on tänaseni Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringuga haaratud maa-ala osas „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ kuigi maa-alal asub uus elamurajoon. Tallinna üldplaneering on igal juhul tühine Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Nõmme linnaosas XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringuga haaratud maa-ala osas, ning tühisus on ilmselge, mistõttu puudub kohtul seaduslik alus jätta kaebus rahuldamata.
5.7.Vastustaja viitab, et kinnistul on lubatud mõistlik metsamajandamine aga ei tõenda oma väiteid mitte kui ühegi tõendiga. Kaebaja leiab, et vastustaja ei suuda mõista, et XXXXXX tn XX kinnistul oleva metsamajandamine vastustaja (mitte kaebaja) poolt soovitud eesmärgil, ei taga püsikulude katmist metsatehnika rendile ja töömeeste palkamiseks, rääkimata siis tasumisele kuuluvast maamaksust ja tulumaksust. Ehk vastustaja sooviks on välistada kinnistul igasugune mõistlik majandustegevus ilma XXXXXX tn XX kinnistu kaasomanikele kompensatsiooni maksmata. Kaebaja taotleb kohtult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.06.2015 kirja nr 5-4/1471-2 tagastamist vastustajale kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning juhu,l kui kohus on tõendi vastu võtnud, siis palub kaebaja jätta tõend arvestamata kuna esitatud tõend ei tõenda vastustaja väiteid.
5.8.Kaebaja toob välja, et vastustaja viitab, et Tallinna üldplaneering on PES § 17 lg 2 punkti 3 kohaselt kooskõlastatud. Vastustaja on oma väidete tõendamiseks esitanud Maa-ameti 20.02.2020 kirja nr 2-5/20/2644-2, mis kahjuks ei tõenda vastustaja väidet ning lisaks on ilmselgelt tegemist mitte asjakohase tõendiga kuna XXXXXXX pst XX (täna osaliselt XXXXXX tn XX) oli 24.08.2000 kinnistatud ehk tegemist oli eramaaga mitte reformimata riigimaaga ning seetõttu ei ole Maa-ameti kooskõlastuse olemasolu või selle puudumine käesolevas asjas tähtsust omav asjaolu, mistõttu taotleb kaebaja Maa-ameti 20.02.2020 kirja nr 2-5/20/2644-2 tagastamist vastustajale kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning juhul kui kohus on tõendi vastu võtnud siis jätta tõendiga arvestamata kuna esitatud tõend ei tõenda vastustaja väiteid. Teiseks on vastustaja esitanud Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kirja nr 130, mis kahjuks ei tõenda vastustaja väidet, et Keskkonnaministeerium maardlate valitsejana on kooskõlastanud Tallinna üldplaneeringu. Vastustaja manipuleerib järjekordselt jättes esitamata algatuskirja, millest oleks võimalik teha järeldusi, milles seisneb Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse kooskõlastus. Kaebaja väidab, et maapõueseaduse redaktsioon, mis kehtis Tallinna üldplaneeringu kehtimise ajal, ei võimaldanud Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistusel kooskõlastada
Tallinna üldplaneeringu lahendusi maardlate ja allmaaehitiste osas kuna teenistusel oli pädevus anda kooskõlastus ainult loodusobjektide või kaitse alla võetavate objektide osas, mistõttu taotleb kaebaja kohtult Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kirja nr 130 tagastamist vastustajale kuna tegemist ei ole asjakohase tõendiga ning juhul, kui kohus on tõendi vastu võtnud, palub jätta tõendiga arvestamata kuna esitatud tõend ei tõenda vastustaja väiteid.
5.9.Kaebaja on seisukohal, et Tallinna üldplaneeringuga ei ole XXXXXX tn XX kinnistu puistut PES § 8 lõikest 4 tulenevalt määratud rohevõrgustiku tuumala osana kuna rohevõrgustiku toimimist tagavate meetmete rakendamise kohustus tekkis alles 01.01.2003 jõustunud PlanS § 8 lg 3 punktiga 7 ehk ca 1 aasta peale Tallinna üldplaneeringu kehtestamist ning et Tallinna üldplaneeringuga on määratud XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse juhtfunktsioon metsad, mida kinnitab Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.05.2020 kiri nr 111/35-2, mistõttu puudub XXXXXX tn XX kinnistul puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ning et Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2018 kohtuotsuse nr 3-18-835 punkti 14 2. lause kohaselt ei ole Tallinna üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioon maakasutus- ega ehitustingimuseks ning et PES § 8 lg 4 punktist 5 oli Tallinna üldplaneeringu eesmärk, see on XXXXXX tn XX maa-ala üldiste maakasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine, on täitmata, mida kinnitavad Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020 kohtumääruse 3-20-852 punkt 14; 25.02.2019 kohtuotsuse nr 3-17-2721 punkt 17; 19.06.2018 kohtuotsuse nr 3-18-835 punkt 12.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
6.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud kaebusega järgmistel põhjendustel.
6.1.Esiteks palub vastustaja kohtul kontrollida Andres Shapura esindusõigust ning välja selgitada isiku roll kohtumenetluses.
6.2.Tühisuse tuvastamise ja alternatiivne tuvastamise nõue
6.2.1.Haldusakt on HMS § 63 lg 1 tähenduses tühine ehk kehtetu algusest peale, kui haldusakt on sedavõrd tõsiste vigadega, et pole üldse võimalik jaatada selle kehtivust (s.o õiguslikku jõudu ja täitmiseks kohustuslikkust) isegi juhul, kui haldusakti kehtivuse formaalsed eeldused on iseenesest täidetud. Erinevalt haldusakti kehtetuks tunnistamisest või tühistamisest ei ole haldusakti tühisuse tuvastamisel võimalik rääkida haldusakti kehtivuse lõppemisest, sest see pole kunagi kehtima hakanudki.
6.2.2.Kuivõrd haldusakti tühisus on erandlik haldusakti õigusvastasuse tagajärg, siis kaasneb tühisus vaid seaduses otseselt ja ammendavalt sätestatud juhtudel. Õiguskindluse huvides ei too haldusakti tühisust kaasa kaugeltki mitte igasugused haldusaktis sisalduvad vead, vaid tühisuse saavad tingida üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis. Üldised haldusakti tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lõikes 2 ning tegemist on sellist laadi vormiliste, menetluslike või sisuliste puudustega, mille puhul on haldusakti õigusvastasus eelduslikult kõige selgemini äratuntav, mille puhul on haldusakti täitmine täiesti võimatu või mille puhul haldusakt ei ole üldse kontrollitav (V. Saaremets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 2). Riigikohus on leidnud 07.03.2003 määruse nr 3-3-1-21-03 punktis 13, et haldusakt saab olla ainult siis tühine, kui haldusaktis esinevad puudused, mis toovad seaduse järgi kaasa selle tühisuse, on ilmselged. Mida pikem aeg on möödunud haldusakti teatavakstegemisest, seda enam on põhjust kahelda haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda rohkem väärib kaitset õiguskindlus. (V. Saaremets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 5)
6.2.3.Tallinna üldplaneering on kehtestatud 11.01.2001 ning üldplaneeringu teatavakstegemisest on möödas rohkem kui 19 aastat. Üldplaneeringu menetlemise ajal kehtinud PES § 30 lg 1 nägi ette, et kui üldplaneeringu kehtestamisega kitsendatakse senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab kohalik omavalitsus sellest kinnisasja omanikule
tähitud kirjaga kahe nädala jooksul pärast planeeringu kehtestamist. XXXXXX tn XX (endise aadressiga XXXXXXX pst XX) kinnistu kui õigusvastaselt võõrandatud maa on tagastatud tulenevalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 1999 korraldusest 7159-k ning kinnistatud 2000. aastal sihtotstarbega 100% maatulundusmaa. Kõigis enne Tallinna üldplaneeringut koostatud lähtedokumentides on XXXXXX tn XX kinnistu ala näidatud metsana ning mingit ehitusõigust kinnistu alale pole kunagi määratud. Seega Tallinna üldplaneeringuga kinnistu senist maakasutust või krundi ehitusõigust ei kitsendatud ning PES § 30 lg 1 kohaldamisele ei kuulunud.
6.2.4.Käesoleval juhul on üldplaneeringu kehtestamise ja kaebaja kohtusse pöördumise vahel rohkem kui 19 aastat, mistõttu ei saa Riigikohtu tõlgenduse kohaselt olla haldusakti tühisus ilmselge.
6.2.5.HMS § 63 lõikes 2 on välja toodud ammendav loetelu, millede esinemisel on võimalik öelda, et haldusakt on tühine. Nagu ka kohtud on korduvalt määrustes välja toonud, siis puuduvad kaebuses argumendid, mis näitaksid mõnda HMS § 63 lõikes 2 reguleeritud alust. 17.05.2020 määruskaebuses on kaebaja välja toonud alustena HMS § 63 lg 2 punktid 3 ja 5. Kaebaja on seisukohal, et haldusakti ei ole andud pädev haldusorgan, kuna XXXXXX tn XX kinnistu asub Pääsküla turbamaardla alal, mis on kantud riigi maardlate registrisse 04.12.1997, mistõttu on üldplaneering kehtestatud vastavas osas pädevuseta.
6.2.6.PES § 24 lg 2 kohaselt kehtestab üldplaneeringu kohaliku omavalitsus. Tallinna üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu määrusega (Kätte saadav lingil https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=78647&fd=1&leht=1&q_sort=elex_akt.akt_vkp ). Seega on haldusakti andud pädev haldusorgan ning kaebaja seisukoht, et pädevuse piiri ületab vastuolu PES § 17 lg 2 punktiga 3, on väär. Nagu ka ringkonnakohus leidis oma 29.05.2020 määruses, kaebaja osutatud PES § 17 lg 2 p 3 puudutab üldplaneeringu kooskõlastamist vastavate ametiasutustega, mitte kehtestamise pädevust.
6.2.7.PES § 17 lg 2 punkt 3 kohaselt kooskõlastatakse üldplaneering enne avalikku väljapanekut riigi vastava ameti või inspektsiooniga, kui planeeringualal asuvad riikliku kaitse all olevad mälestised, loodus- või muud objektid või planeeringuga tehakse ettepanek nende kaitse alla võtmiseks või kui planeeringualal asub riigi omandisse kuuluv maavara või altkaevandatud maa-ala. Lisaks toob vastustaja välja, et Maa-amet on märkinud (I kd, tl 210), et Tallinna üldplaneeringu menetlemise ajal kehtinud seaduse kohaselt tuli üldplaneering kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga, kui kohaliku omavalitsusüksuse piires asub riigi omandisse kuuluv maavaravaru. Keskkonnaministeeriumiga on tehtud üldplaneeringu menetlemisel koostööd ning Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistus kooskõlastas Tallinna üldplaneeringu 28. märtsi 2000 kirjaga nr 130 (l kd, tl 211). Seejuures on Harju Maavanem andnud PES § 22 kohaselt heakskiidu Tallinna üldplaneeringule.
6.2.8.Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud üldplaneeringu osad on HMS § 63 lg 2 punkti 5 kohaselt tühised, kuna neist ei selgu XXXXXX tn XX kinnistu maakasutuse juhtotstarve, mistõttu ei selgu haldusaktist ka kaebaja õigused ja kohustused ning haldusakti osa tühisuse põhjustab asjaolu, et XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringu alusel moodustati 18 elamukrunti. Vastustaja toob välja, et ringkonnakohus märkis oma 29.05.2020 määruses, et üldplaneeringu ülesandeks ei ole PES § 8 lg 4 kohaselt mitte määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna paika ruumilise arengu põhisuunad.
6.2.9.Vastustaja selgitab, et juba PES § 9 lg 6 nägi ette, et detailplaneeringuga võib teha ettepaneku kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Sama põhimõte kehtib ka kehtiva planeerimisseaduse kontekstis. Detailplaneering võib muuta üldplaneeringut põhjendatud vajadusel. XXXXXXX pst ja XXXX tn vahelise maa-ala detailplaneeringu kehtestamisel 2002. aastal on jõutud järeldusele, et üldplaneeringu muutmine oli põhjendatud. Lisaks on Tallinna
üldplaneeringut muudetud rohkemategi detailplaneeringutega kui kaebaja on välja toonud. Samas ei saa teised üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud tekitada õiguskindlust, et kui isik soovib üldplaneeringus kehtestatud juhtotstarbest teist sihtotstarvet endale kuuluva kinnistu osas, siis tal on selleks ka õigus. Isikul on õigus esitada muutmise ettepanek, kuid otsuse teeb kohalik omavalitsus seaduse piires ja kaalutlusõiguse teel. XXXXXX tn XX kinnistu osas on esitatud Tallinna linnale detailplaneeringu algatamise taotlus ala hoonestamiseks elamutega. Taotluse osas on koostatud detailplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu ja edastatud see arvamuse avaldamiseks ning vastuväidete esitamiseks kaebajale (I kd, tl 213-218). Kaebajale on korduvalt põhjendatud, mis kaalutlustel ei saa kinnistut hoonestada või mis põhjustel ei saa kinnistu sihtotstarvet muuta vastavalt kaebaja soovile.
6.2.10.Tallinna üldplaneeringuga on XXXXXX tn XX kinnistule määratud maakasutuse juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“. Lähtudes Tallinna üldplaneeringu ptkst 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“ ja üldplaneeringu maakasutusplaanist on juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Ptk 8.1 kirjeldab täpsemalt puhkeotstarbeliste rohealade arengusuundi – linna maastikud ja haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.
6.2.11.Vastustaja selgitab, et kuigi juhtotstarbega „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ määratud alad on mõeldud üldjuhul avalikuks kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub. See tähendab, et linn ei määra üldplaneeringuga eraomandis olevat kinnisasja avalikuks kasutamiseks. Eramaal sh eraomandis metsamaal viibimise igaüheõiguse üldised reeglid on paika pandud keskkonnaseadustiku üldosa seaduses. Samuti ei määra üldplaneering eratänavaid avalikku kasutusse. XXXXXX tn XX on metsaga kaetud 100% maatulundusmaa, kus omanikel (sisuliselt erametsaomanikud) on võimalik tulu teenida säästliku metsa majandamise kaudu, mida õigusaktid ka võimaldavad.
6.2.12.Asjaolu, et Tallinna üldplaneeringu kehtestamisel ei olnud määratletud mõisteid nagu roheala, rohevõrgustik või rohevõrgustiku tuumala, ei oma haldusakti tühisuse tuvastamisel mingit rolli. Seda enam, et kaebuses välja toodud mõisteid pole Tallinna üldplaneeringu tekstilises osas kasutatudki.
6.2.13.Vastustaja leiab, et käesoleval juhul on täidetud ka MaaPS § 14 lõikest 1 tulenev kohustus tagada maavara kaevandamisväärsena säilimine ning selle juurdepääs. Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus hõlmab endas kõiki toiminguid ja ehitisi, mille tegemine või rajamine mõjutab maavara kaevandamisväärsust ja sellele juurdepääsu (nt elamu ja tehnovõrgu ehitamine). Tegevust, milleks pole nimetatud luba, teatist vms vaja, võib üldjuhul pidada vähest mõju omavaks ja ajutiseks. Üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve „metsad, pargid, looduslikud haljasalad“ määramine maardla alal ei ole kuidagi maapõue seisundit ja kasutamist mõjutav tegevus, kuna maavara säilib kaevandamisväärsena ning maavarale juurdepääsu ei halvendata.
6.2.14.Vastustaja nõustub kaebaja väitega, et XXXXXX tn XX kinnistu ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse ega kuulu Pääsküla raba kaitsealasse. Kuid kinnistul asuv puistu on looduslikult orgaaniline osa suuremast Pääsküla raba tervikkeskkonnast. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik huvi. Pääsküla raba näol on tegemist linnakeskkonnas hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku
tuumikalaga, mille kahjustamist ja pindala vähendamist tuleb vältida ning kuhu pole linnaruumi ja keskkonna seisukohalt kuidagi mõistlik hoonestust lubada. Antud maa-ala paikneb rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaks ilmselgelt negatiivselt ka Pääsküla raba laiemalt. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Tulenevalt eeltoodust ei ole piirkonnas lubatud lageraie teostamine, mida kaebaja on samuti soovinud teha. Kaebajale on varasemaltki selgitatud, et kinnistul asuvas metsas on peetud sobilikuks hooldus- ja valik- või turberaietega majandamist, mille käigus tuleb (ja saab) tagada metsa säilimine. Metsa on võimalik tulunduslikel eesmärkidel majandada ka ilma lageraieid teostamata kasutades linnametsadele sobivamaid teisi raieliike. Negatiivsed mõjud metsa puhkeotstarbelisele ja ka ökoloogilisele väärtusele peavad olema võimalikult minimaalsed. Isegi kui looduskeskkond ei ole riiklikul või kohalikul tasandil kaitstud, ei tähenda see, et seda võiks kahjustada või hävitada. Kaitse puudumine ei tähenda, et looduskeskkonnal puudub põhjendus eksisteerimiseks. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 53 järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.
6.2.15.Vastustaja selgitab, et looduslik keskkond ei pea ilmtingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses, ka linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust, st on looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud tehiskeskkonnale. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga avalik ehk üldine huvi ning seda on ka kohalik kogukond aastaid väljendanud. Oluline on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et seal säiliks ka edaspidi metsalinna miljöö. Metsad, pargid, haljasalad ja Pääsküla raba on väga tähtis osa linnaosa väärtustest, mida tuleb üldistes huvides maksimaalselt säilitada.
6.2.16.Nagu ka ülal välja toodud, siis haldusakti tühisus on erandlik haldusakti õigusvastasuse tagajärg, ning tühisus kaasneb vaid seaduses otseselt ja ammendavalt sätestatud juhtudel. Õiguskindluse huvides ei too haldusakti tühisust kaasa kaugeltki mitte igasugused haldusaktis sisalduvad vead võib kahtlused, vaid tühisuse saavad tingida üksnes olulised ja ilmselged puudused haldusaktis.
6.2.17.Käesoleval juhul ei esine kaebusega esitatud nõude osas Tallinna üldplaneeringu kui haldusakti puhul ühtegi tühisuse alust. Tulenevalt üldplaneeringu olemusest ja eesmärgist ei olegi sellise haldusakti ülesandeks määratleda konkreetseid õiguseid ja kohustusi isikutele, vaid tegemist on haldusaktiga, millega pannakse paika ruumilise arengu põhisuunad. Seetõttu ei saa käesoleval juhul tugineda HMS § 63 lg 2 p-le 5 selliselt, nagu haldusaktist ei selguks õiguseid ja kohustusi või kohustused oleks vastukäivad või neid ei oleks mõnel põhjusel võimalik täita. Nii PES § 24 lg-st 2 kui ka KOKS § 24 lg 1 p-st 31 tulenevalt on haldusakti andnud pädev haldusorgan ehk kohaliku omavalitsuse volikogu. Samuti ei esine ühtegi teist haldusakti tühisuse alust.
6.2.18.Asjaolu, et kaebaja ei ole suutnud välja tuua ega põhistada ühtegi tühisuse aluse esinemist, on märk sellest, et täidetud ei ole tühisuse alusena ilmselgus. Riigikohus on leidnud 07.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-03 (p 13), et haldusakt saab olla ainult siis tühine, kui haldusaktis esinevad puudused, mis toovad seaduse järgi kaasa selle tühisuse, on ilmselged. Seejuures on haldusakti kehtima hakkamise ja käesooleva kaebuse esitamise vahel rohkem kui 19 aastat. Õiguskirjanduses on leitud, et mida pikem aeg on möödunud haldusakti teatavakstegemisest, seda enam on põhjust kahelda haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda rohkem väärib kaitset õiguskindlus.
6.2.19.Tulenevalt tuleb jätta kaebusega esitatud tühisuse tuvastamise ja alternatiivne tuvastamise nõue rahuldamata, kuivõrd haldusakti tühisuse alused ei ole täidetud ning Nugise tn 19 kinnistu osas kehtib säästva arengu põhimõttest tulenevalt Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“.
6.3.Vastustaja palub kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda.
7.1.Kuna kaebajale kuulub kõige suurem osa XXXXXX tn XX kinnistu kaasomandist, on kaasomanikud volitanud kogu asjaajamise X ning seetõttu on kaebuse esitanud X sisuliselt kõigi kaasomanike huvides. Ekslik on arvata, et kuna XXXXXX tn XX kinnistu on kaetud puistuga, saab kohalik omavalitsus kinnisomandile seada kitsendusi ühepoolselt kuna see oleks vastuolus MS § 231, mille kohaselt võib linn planeeringuga metsa majandamisele piiranguid seada üksnes kokkuleppel maaomanikega. Kokkulepped XXXXXX tn XX kinnistu omanikega puuduvad.
7.2.Antud küsimuses peab kohtulahend olema üheselt arusaadav, et tulevikus oleks võimalik kaebuse rahuldamisel täita jõustunud kohtulahendit ning ei tuleks algatada uut kohtumenetlust asjaolude selgitamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Taotluste lahendamine
8.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
8.1.Vastustaja on palunud selgitada välja Andres Shapura roll käesolevas kohtumenetluses märkides ühtlasi, et nimetatud isik ei saa olla volitatud esindajaks. HKMS § 74 lg 5 sätestab, et kohus võib menetlusosalist määrusega kohustada määrama menetlusdokumente vastu võtma volitatud isiku ka muul juhul, kui võib eeldada põhjendamatuid raskusi dokumentide kättetoimetamisel. Kohus selgitab vastustajale, et A. Shapura on volitatud käesolevas asjas üksnes kaebaja dokumente vastu võtma. Dokumentide vastuvõtja võib kaebaja ka ise määrata olenemata sellest, kas kohus on selleks isikut kohustanud või mitte. Käesoleval juhul on kaebaja seda võimalust kasutanud. A. Shapura ei ole kaebaja volitatud esindaja HKMS § 32 mõttes. Kaebaja on kõik menetlusdokumendid ise digitaalselt allkirjastanud ning läbi A. Shapura need kohtule edastanud.
8.2.Kaebaja on palunud jätta kohtul vastu võtmata või arvestamata järgmised vastustaja poolt kohtule esitatud tõendid: Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 08.06.2015 kiri nr 5-4/1471-2, Maa-ameti 20.02.2020 kiri nr 2-5/20/2644-2 ja Keskkonnaministeeriumi Harju Keskkonnateenistuse 28.03.2000 kiri nr 130. Kohus selgitab kaebajale, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs (HKMS § 59 lg 1). Seejuures kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (HKMS § 61 lg 1). Kõik vastustaja poolt esitatud kirjad on kohtule esitatud vastuseks kaebaja kaebuses toodud konkreetsetele seisukohtadele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et vastustaja poolt esitatud tõendeid tuleb hinnata asja sisulisel lahendamisel ning tõendite mitte arvestamiseks või tagastamiseks puuduvad käesoleval juhul HKMS § 62 lg 2 ja lg 3 sätestatud alused. Ka kaebaja ei ole vastavaid aluseid välja toonud ega põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja vastava taotluse rahuldamata.
Kohtuotsus
9.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevaga.
10.Esmalt märgib kohus, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). HMS § 63 lg 1 sätestab, et tühine haldusakt on kehtetu algusest peale. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. HMS § 63 lg 3 kohaselt toob haldusakti osa tühisus kaasa kogu haldusakti tühisuse, kui tühise osata ei oleks haldusakti antud.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et Tallinna üldplaneeringu tühisuses pole kahtlust ning käesoleval juhul esinevad HMS § 63 lg 2 p-des 3 ja 5 sätestatud tühisuse alused.
11.1.Kohus selgitab esmalt, et kuivõrd haldusakti tühisus on erandlik haldusakti õigusvastasuse tagajärg, siis kaasneb tühisus vaid seaduses otseselt ja ammendavalt sätestatud juhtudel. Õiguskindluse huvides ei too haldusakti tühisust kaasa mitte igasugused haldusaktis sisalduvad vead, vaid tühisuse saavad tingida üksnes olulised ja ilmselged seaduses nimetatud puudused haldusaktis. Üldised haldusakti tühisuse alused on loetletud HMS § 63 lõikes 2 ning tegemist on sellist laadi vormiliste, menetluslike või sisuliste puudustega, mille puhul on haldusakti õigusvastasus eelduslikult kõige selgemini äratuntav, mille puhul on haldusakti täitmine täiesti võimatu või mille puhul haldusakt ei ole üldse kontrollitav. (V. Saaremets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 2). Kohus märgib, et vastustaja on õigesti viidanud Riigikohtu 07.03.2003 määrusele nr 3-3-1-2103 (p 13), kus on märgitud, et: „Haldusakti tühisus on akti automaatne kehtetus, kui haldusaktis esinevad ilmselged puudused, mis on sätestatud seaduses. Kohus saab rahuldada tühisuse tuvastamise kaebuse vaid sel juhul, kui haldusaktil on HMS § 63 lõikes 2 sätestatud puudused ja need puudused on ilmselged. Kui aga haldusaktis on puudused, mida seaduses otsesõnu ei ole märgitud, või kui haldusakti puudused ei ole ilmselged, kehtib see haldusakt, vaatamata tema võimalikule õigusvastasusele, seni kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab. Muuhulgas võib haldusakti puuduse ilmselguses sundida kahtlema see, et haldusorgan või adressaat on täitnud haldusaktist tuleneva kohustuse. Kui haldusakt ei ole tühine, tuleb õigusi kaitsta tühistamis-, kohustamis-, hüvitamis- või haldusakti õigusvastasuse tuvastamise kaebusega. Seega tuleneb haldusakti tühisus otseselt seadusest ja pädev organ või kohus võib tühisuse tuvastada. Tühisuse tuvastamine ei muuda iseenesest olemasolevaid õigussuhteid.“ Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et mida pikem aeg on möödunud haldusakti teatavakstegemisest, seda enam on põhjust kahelda haldusakti puudulikkuse ilmselguses ja seda rohkem väärib kaitset õiguskindlus. (V. Saaremets. Haldusakti tühisus. Õiguskeel 4/2017, lk 5)
11.2.Kohus märgib, et esiteks ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et Tallinna üldplaneering on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3.
HKMS § 158 lg 2 teine lause sätestab, et haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. 11.01.2001 kehtis planeerimis- ja ehitusseadus (vastu võetud 14.06.1995) (PES). PES § 24 lg 2 sätestas, et üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus. Seega on Tallinna üldplaneeringu kehtestanud selleks pädev haldusorgan (PES § 24 lg 2). Kohus märgib, et kaebaja osutatud PES § 17 lg 2 p 3 puudutab üldplaneeringu kooskõlastamist vastavate ametiasutustega, mitte üldplaneeringu kehtestamise pädevust. Võimalikud rikkumised Tallinna üldplaneeringu menetluses selle kooskõlastamisel, mille sisu osas ei pea kohus arvestades kaebuse nõuet (tuvastada Tallinna üldplaneeringu tühisus) seisukohta võtma, oleksid võinud olla asjakohased vastava tühistamiskaebuse esitamisel. Kuigi HKMS § 41 lg 4 näeb ette võimaluse, et halduskohus võib haldusakti tühistada ka tühisuse tuvastamise kaebuse alusel, saab kohus seda teha üksnes juhul, kui kaebus vastab tühistamiskaebusele esitatud nõuetele. Käesoleval juhul on tühistamiskaebuse esitamise tähtaeg igal juhul möödunud ning juba üksnes sellest tulenevalt ei vasta kaebus tühistamiskaebuse nõuetele, millest tulenevalt kohus ei saa vastavat nõuet ka eraldi lahendada. Tühisuse tuvastamise nõude menetlemisel ei oma kaebaja poolt välja toodud võimalikud puudused üldplaneeringu kooskõlastamisel tähtsust ega saa kaasa tuua Tallinna üldplaneeringu tühisust. Eeltoodust tulenevalt puuduvad alused Tallinna üldplaneeringu tühisuse tuvastamiseks HMS § 63 lg 2 p 3 alusel.
11.3.Teiseks leiab kaebaja, et Tallinna üldplaneeringust ei selgu kinnistu maakasutuse juhtotstarve, mistõttu ei selgu üldplaneeringust, kuidas võiks XXXXXX tn XX kinnistut kasutada. Ühtlasi ei selgu kaebaja väitel üldplaneeringust tema õigused ja kohustused (HMS § 63 lg 2 p 5). Peatükkidest 4.2, 8.1 ja 8.2. tulenevad kohustused on kaebaja arvates ka vastukäivad. XXXXXX tn XX on puhkeotstarbelise ja avaliku kasutusega, kuid XXXXXXX pst XX kinnistul moodustati 18 elamukrunti Tallinna Linnavolikogu 24.01.2002 otsusega nr 27, millega moodustati ka XXXXXX tn XX kinnistu. Lisaks on üldplaneeringut korduvalt muudetud. Kohus on seisukohal et Tallinna üldplaneeringu ülesandeks ei ole seadusest tulenevalt täpselt määratleda isiku õigusi ja kohustusi, vaid panna paika ruumilise arengu põhisuunad (PES § 8 lg 4). Üldplaneering on aluseks täpsematele maakasutustingimustele, mis tiheasutusalal määratakse detailplaneeringuga. Ka kaebuses osutatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendid kinnitavad seisukohta, et Tallinna üldplaneeringus ei määratleta maakasutus- ja ehitustingimusi. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja väide, et üldplaneeringust ei selgu õigused ja kohustused või et need on vastukäivad, antud juhul asjakohane ega too kaasa Tallinna üldplaneeringu tühisust. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt jääb kinnistu XXXXXX tn XX rohelisega märgitud alale – metsad, pargid ja looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordivõi puhkeehitisi (vt https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150#tab35 ). XXXXXX tänav XX kinnistu maa sihtotstarbeks on kinnistusraamatu kohaselt maatulundusmaa ning kinnistul asub mets. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on tegemist metsamaaga. Seega jäävad kaebaja väited sellest, et üldplaneeringust ei selgu õigused ja kohustused või et need on vastukäivad, arusaamatuks. Kohus selgitab kaebajale, et asjaolu, et Tallinna üldplaneeringut on korduvalt läbi detailplaneeringute muudetud, ei tähenda seda, et üldplaneeringus oleks sätestatud vastukäivad või ebaselged õigused ja kohustused. Üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga on seaduses sätestatud üks võimalusi, mis oli olemas nii PES kehtivuse ajal kui ka on käesoleval ajal (vt PES § 9 lg 6 ja § 24 lg 4 ja PlanS § 142). Arvestades, et Tallinna üldplaneering on
kehtinud juba pea 20 aastat, siis on ka mõistetav, et teatud osas on tekkinud vajadus üldplaneeringut läbi detailplaneeringute muuta. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud vastustajale üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse ning hetkel on vastustaja selle menetlemisest keelduv otsus vaidlustatud halduskohtus (haldusasi nr 3-21-60). Kohtumenetluses kontrollib halduskohus, kas vastustaja on keeldunud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest õiguspäraselt. Teiseks kordab kohus, et üldplaneering määrab ära üksnes planeeringuga hõlmatud alade peamise maakasutuse ehk kehtiva planeerimisseaduse mõistes juhtfunktsiooni. Varem kehtinud PES määratles samas mõistes aga ruumilise arengu põhisuuna, mis ei välista vähesel määral samal maa-alal teiste maakasutusfunktsioonide esinemist. XXXXXX tn XX kinnistu ruumilise arengu põhisuunana on ette nähtud, et see säilib metsamaana. Seega on Tallinna üldplaneering selles osas selge ega pane kaebajale mingeid vastukäivaid õigusi ega kohustusi. Mis puudutab seda, et rohelise tingmärgiga on märgitud üheskoos metsad, pargid ja looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, siis ei tähenda see seda, et kaebaja kinnistu on määratud Tallinna üldplaneeringuga avalikku kasutusse nagu leiab ekslikult kaebaja. Metsamaa osas on kinnistu avalik kasutamine reguleeritud käesoleval ajal keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 32. Varasemalt reguleeris seda asjaõigusseadus. Seega vastavaid nõudeid järgides on võimalik kõigil kaebaja metsamaad kasutada sh puhkamiseks seni kuni kaebaja ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil.
11.4.Vastuseks kaebuses esitatud seisukohtadele (käesoleva kohtuotsuse p 5.3. ja selle alapunktid 1-13) märgib kohus, et vastavad väited ei ole asjakohased tühisuse tuvastamise nõude esitamisel, kuivõrd ei seondu ühegi HMS § 63 lg 2 sätestatud haldusakti tühisuse alusega. Vastavad seisukohad oleksid võinud olla asjakohased (vähemalt osaliselt) kaebaja poolt esialgselt vaidlustatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 20.03.2020 kirjale nr 3-2/189-7 ja Tallinna Linnavalitsuse 27.04.2020 korraldusele nr 535-k tühistamisnõude esitamisel (millises osas on kaebaja kaebusest loobunud) või ka Tallinna üldplaneeringu tühistamisnõude esitamisel, kuid sellise nõude esitamise kaebetähtaeg on ilmselgelt möödunud ja käesoleval juhul sellist nõuet kohtu menetluses ei ole, millest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks neil ka pikemalt peatuda.
11.5.Viimaseks märgib kohus, et haldusakti tühisuse tuvastamine eeldab, et HMS § 63 lg-s 2 sätestatud puudused on ilmselged (Riigikohtu 07.03.2003 määrus nr 3-3-1-21-03, p 13). Olukorras, kus Tallinna üldplaneering kehtestati 2001. aastal ning kaebaja pöördus kohtusse tühisuse tuvastamise nõudega aastal 2020, ei saa väita, et tegemist oleks haldusakti ilmselgete puudustega. Lisaks kinnitab ilmselgete puudumist ka juba eelnevates punktides kohtu poolt tuvastatu. Kohus leiab, et Tallinna üldplaneeringul (sh selle peatükkidel 4.2. ja 8.1. ja 8.2.) puuduvad sellised ilmselged HMS § 63 lg 2 sätestatud puudused, mis võiks kaasa tuua Tallinna üldplaneeringu tühisuse (sealjuures XXXXXX tn XX kinnistu osas).
12.Alternatiivse nõudena on kaebaja kohtule esitanud nõude tuvastada, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene Nugise tn 19 kinnistu määratletus puhkeotstarbeline ja avalik kasutus ega roheala ega rohevõrgustiku tuumala. Kaebaja toob seejuures välja, et alternatiivse taotluse eesmärgiks on, et kohtuotsusega tehtaks õiguslikult siduvalt kindlaks juriidiline fakt (s.o haldusakti puudumine) XXXXXX tn XX kinnistu puhkeotstarbelise ja avaliku kasutuse puudumise kohta ning et XXXXXX tn XX
kinnistu ei ole roheala ega rohevõrgustiku tuumala ning, et keegi ei saaks seda edaspidi väita ega tugineda, mistahes otsuste tegemisel.
12.1.HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus leiab esiteks, et kaebajal puudub vastava alternatiivse tuvastamisnõude esitamiseks kaebeõigus, sest kaebaja subjektiivseid õigusi ei rikuta ning vastavas osas tuleb jätta kaebaja kaebus juba üksnes sel põhjusel rahuldamata. Esiteks leiab kohus siinkohal, et kaebajal oli olemas tõhusam õiguskaitsevahend – esitada õigeaegselt tühistamiskaebus Tallinna üldplaneeringule. Kaebaja ei teinud seda kaebetähtajal. Teiseks on kohus seisukohal, et kaebaja poolt esitatud nõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõudele muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole antud juhul mitte juriidilise fakti tuvastamise nõudega, vaid kaebaja soovib sisuliselt, et kohus annaks Tallinna üldplaneeringu maakasutuskaardile koosmõjus peatükkidega 4.2 ja 8.1 ning 8.2 tõlgenduse XXXXXX tn XX kinnistu osas. Kohus selgitab, et ei anna abstraktselt ilma nö põhivaidluseta haldusaktidele tõlgendusi. Vastava asjaolu suhtes saaks kohus võtta seisukoha konkreetsele haldusaktile esitatud kaebust lahendades. HKMS § 37 lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõude saab esitada üksnes väga konkreetse juriidilise fakti tuvastamiseks näiteks nagu pensioniõigusliku staaži kindlaks tegemiseks – so juriidilise fakti tuvastamine, mis aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Planeeringus sätestatu tõlgendamine ilma nö põhivaidluseta kindlasti nende hulka ei kuulu. Seejuures viitab kohus veelkord sellele, et sisuliselt saab kaebaja vastava kaebuse argumendina esitada väite, et Tallinna üldplaneeringu peatükist 4.2 „Maa-alade üldised kasutustingimused“, peatükist 8.1 „Arengusuunad“ ja peatükist 8.2 „Haljaskoridoride kujundamine“ ning üldplaneeringu maakasutusplaani juhtfunktsioonist „Metsad, pargid ja looduslikud haljasalad“ ei tulene XXXXXX tn XX kinnistu määratletus ei puhkeotstarbelise, avalikus kasutuses oleva ega rohe- või rohevõrgustiku tuumalana, haldusasjas nr 3-21-60, kus kaebaja vaidlustab Tallinna linna otsust, millega keelduti üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisest (kaebaja on vastava väite ka seal esitanud ning kohus saab selles asjas võtta seisukoha väite põhjendatuse osas).
12.2.Viimaseks märgib kohus, et isegi kui kaebaja alternatiivne tuvastamisnõue oleks lubatav (millega kohus ei nõustu), siis tuleks see jätta rahuldamata. Tallinna üldplaneeringu seletuskirja p 4.2. on märgitud järgmist „Maakasutusfunktsioonidele on lisatud tingimused, mis määravad ära põhifunktsioonile sobivad kaasfunktsioonid või piirangud ning mida täpsustatakse detailsemates planeeringustaadiumides.“ Seletuskirja p 8.1 tuleneb põhimõte, et linna maastikud ja haljasalad tuleb liita haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, loodulike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaasiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse. (vt https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning Tallinna üldplaneeringu seletuskiri.)
Nagu kohus ka juba ülal märkis, siis Tallinna üldplaneeringu maakasutuse kaardi kohaselt jääb kinnistu XXXXXX tn XX rohelisega märgitud alale – metsad, pargid ja looduslikud haljasalad – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks, alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordivõi puhkeehitisi (vt https://tpr.tallinn.ee/GeneralPlanning/Details/YP000150#tab35 ). Vaidlust ei ole selles, et XXXXXX tn XX kinnistu peamiseks funktsiooniks eeltoodu mõttes on mets. Maaüksuse peamisel funktsioonil võib olla ka kaasfunktsioone. Kaebaja on sisuliselt soovinud käesoleva kaebuse nõudega need kaasfunktsioonid välistada ning saada üldplaneeringu osas selline tõlgendus, et kinnistu ei oma puhkeotstarbelise ala, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks, kaasfunktsiooni. Kohus vastava kaebaja seisukohaga nõustuda ei saa. Metsamaa, kui see on ka eraomandis, omab seni, kuni metsaomanik ei ole maakasutust talle kuuluvate õiguste raames teistele isikutele piiranud, igal juhul seadusest tulenevalt teatavat puhke ja avaliku kasutuse funktsiooni (vt KeÜS § 32). See ei tähenda aga seda, et üldplaneeringuga oleks maa määratud avalikku kasutusse ning vastustaja oleks pidanud maaüksuse taotlema munitsipaalomandisse nagu leiab kaebaja. Kohus nõustub vastustajaga siinkohal selles, et XXXXXX tn XX on metsaga kaetud maatulundusmaa, kus omanikel on võimalik seda maad sihtotstarbeliselt kasutada, käsutada ja vallata ning metsa ka majandada järgides seaduses sätestatud piiranguid. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik tuvastada, et Tallinna üldplaneeringust ei tulene XXXXXX tn XX kinnistule puhkeotstarbelist ja avalikku kasutust. Kui kaebaja soovib olemasolevaid maakasutuse tingimusi täpsustada või muuta, siis on võimalik seda teha üksnes läbi detailplaneeringu, mille menetluses kaalutakse vastavalt seadusele kõikide osapoolte põhjendatud huvisid. Mis puudutab aga kaebaja väiteid sellest, et vastustaja ei saanud enne planeerimisseaduse kehtestamist lähtuda roheala ega rohevõrgustiku tuumalal mõistest ega määratleda XXXXXX tn XX kinnistut kui rohevõrgustikku või selle tuumala, siis jääb kaebaja vastav väide kohtule arusaamatuks. Kehtivas Tallinna üldplaneeringus ei ole vastavaid mõisteid kasutatud ega XXXXXX tn XX kinnistu osas midagi sellist märgitud. Küll aga tuleb kaebajal arvestada, et samasugused põhimõtted ning teadmine, et linnaplaneerimisel tuleb luua nii ökoloogilised koridorid, ökoloogilised tuumalad, kui ka see, et haljastus tuleb kujundada ühtse võrgustikuna oli olemas ka Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajal. Vastavad põhimõtted on selgelt Tallinna üldplaneeringus kajastatud ka ülalviidatud seletuskirja p 8.1. ning kaebaja vastupidised väited on asjakohatud. Teadmine ja soov, et planeeringuga tuleb luua toimiv haljastute süsteem ning aidata kaasa ökosüsteemide toimimisele, ei tekkinud alles planeerimisseaduse kehtestamisega. Planeerimisseaduses küll defineeriti vastavad põhimõtted ja mõisted täpsemalt, kuid need olid sisulises mõttes olemas ka PES kehtivuse ajal (vt PES § 6 lg 2 p 8, § 8 lg 4 p 4).
13.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kaebus on nii põhi kui alternatiivses nõudes põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
14.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub ka vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vastustaja vastuväidetes kaebusele ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele. Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Menetluskulud
15.Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Seega jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmandad isikud olid kaebaja poolel, millest tulenevalt tuleb kolmandate isikute menetluskulud jätta nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.