Kaebaja – X Vastustaja – Justiitsministeerium, volitatud esindaja Eneli Kivi
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.07.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule hagi pankrotihaldurite Sirje Taela ja Martin Kruppi vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viru Maakohus keeldus 28.01.2020 määrusega asjas nr X hagi menetlusse võtmast. Tartu Ringkonnakohus jättis 11.03.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Riigikohus jättis 18.05.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata.
Kaebaja esitas 01.06.2020 Justiitsministeeriumile (vastustaja) taotluse kohtute tekitatud otsese varalise kahju hüvitamiseks summas 4 516 455,75 eurot ning saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohtud jätsid õigusvastaselt kaebaja kahju hüvitamise hagi pankrotihaldurite vastu menetlusse võtmata.
3-20-1389
3.Vastustaja jättis 29.06.2020 vastusega nr 13-3/3592-2 kaebaja taotluse rahuldamata, sest vastustajal ei ole pädevust hinnata kohtute õigusemõistmise alast tegevust. Kaebaja taotlusest ei ilmne, et kohtunikud oleksid kaebaja viidatud asjas pannud toime kuriteo, seega puudub riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-s 1 sätestatud alus kahju hüvitise väljamõistmiseks.
4.Kaebaja esitas 23.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 29.06.2020 vastuse peale, taotledes otsese varalise kahju hüvitise, saamata jäänud tulu ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Kaebaja oli AS X aktsionär, kellele kuulus 55,1% kogu aktsiate üldarvust summas 4 516 455,75 eurot. Lääne-Viru Maakohus kuulutas 10.10.2002 määrusega tsiviilasjas nr X välja AS-i X pankroti. Pankrotihalduriteks määrati Sirje Tael ja Martin Krupp. Viru Maakohus kinnitas 10.03.2017 määrusega asjas nr X lõpparuande ja lõpetas AS-i X pankrotimenetluse. Kaebaja esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule pankrotihaldurite vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise hagi summas 4 516 455,75 eurot, sest pankrotihaldurid tekitasid äriühingule kahju kokku summas 8 196 834,40 eurot. Kaebaja tugines kahju hüvitamise nõude esitamisel äriseadustiku §-le 226. Kohtud jätsid hagi menetlusse võtmata, sest kaebaja ei ole alates 10.03.2017 määruse jõustumisest äriühingu aktsionäriks. Selline seisukoht äratab hämmastust, sest aktsionär saab esitada nõude alles siis, kui pankrot on lõpetatud ja äriühingu tegevus lõppenud. Seega ei olnud kohtute tegevus kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, pankrotiseadusega (PankrS) ning Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg-ga 1. Kahju hüvitamise taotlus tugines RVastS § 7 lg-le 1, mistõttu ei ole vastustaja viide RVastS § 15 lg-le 1 asjakohane. Pankrotihaldurite üle teostavad järelevalvet kohus ja Justiitsministeerium. Kahju tekitamine sai võimalikuks, sest Viru Maakohus ei teostanud pankrotihaldurite üle järelevalvet. Pankrotihaldurite tekitatud kahju eest vastutab lõppkokkuvõttes riik. Moraalne kahju tekitati sellega, et pankrotihaldurid mõtlesid välja kõiksugu süüdistusi ettevõtte juhatuse liikmete ja omanike (sh kaebaja) suhtes, mida nad tegelikult teinud ei ole. Kuna kõik see sai avalikkusele teatavaks, siis alandati sellega süüliselt kaebaja väärikust, au ja head nime.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 19.08.2020 määrusega kaebuse läbivaatamatult. Halduskohus ei ole pädev lahendama pankrotihaldurite poolt tekitatud kahju hüvitamise kaebusi. Selliseid kaebusi on pädev lahendama maakohus. Kaebus kohtute tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks on perspektiivitu. Kuna asjaoludest ei nähtu ja kaebaja ei ole tõendanud, et kohtud oleksid asjas nr X pannud toime kuriteo, siis puudub alus kaebajale hüvitist välja mõista.
6.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.10.2020 määrusega kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistas halduskohtu 19.08.2020 määruse osas, milles halduskohus tagastas kaebuse kohtute tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes. Muus osas jäi määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu määrus jõustus edasi kaebamata 28.10.2020.
7.Tallinna Halduskohus võttis 04.01.2021 määrusega kaebaja kaebuse kohtute tegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes menetlusse.
Vastustaja palus 03.02.2021 vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Praeguses asjas toimub vaidlus vaid kohtute tegevusega põhjustatud kahju üle. Kaebus pankrotihaldurite tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks on Tallinna Halduskohtu 19.08.2020 määrusega tagastatud ja halduskohtu määrus on selles osas jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määruse jõustumisega 28.10.2020. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta kaebaja väited pankrotihaldurite väidetava õigusvastase tegevuse kohta ja kahju 2(4)
3-20-1389
hüvitamise kohustuse riigile ülemineku kohta. Samuti ei ole kaebaja taotlenud vastustaja kohustamist teostama pankrotihaldurite üle järelevalvet, seega ei ole praeguses vaidluses asjakohased ka kaebaja sellekohased põhjendused.
10.Kaebusest võib järeldada, et kaebaja taotleb kahju hüvitamist esiteks põhjusel, et kohtud ei võtnud asjas nr X tema hüvitamishagi menetlusse, ja teiseks põhjusel, et kohtud ei teostanud asjas nr X (X) pankrotihaldurite üle järelevalvet, mis võimaldas pankrotihalduritel kaebajale kahju tekitada.
11.Kuna kaebaja taotleb kohtute poolt tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kaebuse lahendamisel lähtuda RVastS §-st 15. Tegemist on vastutuse erijuhuga riigivastutusõiguses, mis piirab avaliku võimu vastutust juhul, kui kahju on tekitatud kohtu poolt õigusemõistmise käigus. Kaebaja selgitus, et tema taotlus tugines RVastS §-le 7, mitte §-le 15, on asjatundmatu. RVastS § 15 ei ole võimalik vastavalt kaebajale soovile ja valikule kõrvale jätta.
12.RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 15 lg 31 järgi võib isik lisaks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatule nõuda sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 ettenähtud menetluste käigus, sealhulgas asjas tehtud lahendiga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on rahuldanud tema individuaalkaebuse EIÕK-i või selle protokolli rikkumise tõttu asjaomases menetluses, kui rikkumine viis asja ebaõige lahendamiseni ja isikul puuduvad muud võimalused oma õiguste taastamiseks.
13.Praegusel juhul ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et kohtunikud oleksid teda või AS-i Tamsalu Terko puudutavaid kohtuasju menetledes pannud toime kuriteo. Ka kohtute infosüsteem ei kinnita, et nimetatud kohtuasju arutanud kohtunike suhtes oleks läbi viidud kriminaalmenetlusi. Samuti ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud, et EIK oleks rahuldanud tema individuaalkaebuse. Sellist asjaolu ei kinnita ka EIK-i kohtulahendite infosüsteem1. Järelikult ei ole täidetud RVastS § 15 lg-tes 1 ja 31 nimetatud tingimused ning kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudub seadusest tulenev alus. Sama on kaebajale juba korduvalt selgitatud eelmistes menetlustes (haldusasjad nr X, X, X, X, X, X).
14.Kohus selgitab täiendavalt, et halduskohtu pädevuses ei ole kontrollida tsiviilasjades tehtud kohtulahendite õiguspärasust. Sellel eesmärgil on tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud kohtulahendite peale edasikaebamise kord, mille järgi kontrollib maakohtu lahendite õiguspärast ringkonnakohus (TsMS § 12) ja ringkonnakohtu lahendite õiguspärast Riigikohus (TsMS § 13). Kaebajal on olnud võimalus esitada pankrotihaldurite vastu kahju hüvitamise nõue maakohtusse (tsiviilasjad nr X, X, X, X, X, X). Seega on ta saanud oma õigusi kohtulikult kaitsta. Samuti on ta saanud kasutada edasikaebe võimalust, mitmel korral kuni Riigikohtuni välja. Halduskohus ei ole järgmine instants, kuhu tsiviilasjas tehtud lahendite peale edasi kaevata, kui need ei ole kaebajale meelepärased ja kui kaebaja nõuded on ebaedukad. Jõustunud kohtulahendeid on võimalik uuesti läbi vaadata vaid teistmismenetluses Riigikohtus (TsMS § 13), mitte halduskohtus. Samadel põhjendustel ei ole halduskohtu pädevuses kontrollida, kas maakohus teostas pankrotimenetluses pankrotihaldurite üle nõuetekohaselt järelevalvet. Ka sellekohased vaidlused tuleb lahendada vastavalt PankrS-ile ja TsMS-ile.
15.Kuna puuduvad alused kaebaja hüvitamiskaebust rahuldada, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
16.Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt enda menetluskulusid tõendavad dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.