Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
11.06.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-21-70
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 26.11.2020 käskkirja nr 52/20/766 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse peale haldusasjas nr 3-21-70.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 26.05.2021 määruse resolutsiooni punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Tühistada edasiulatuvalt kaebajale 12.02.2021 määrusega tõlkimise kulude kandmiseks antud menetlusabi.“ Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale võib esitada kaebuse tagastamist puudutavas osas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusabi tühistamise osas on ringkonnakohtu määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg 1).
1.Tallinna Vangla määras X-le 26.11.2020 käskkirjaga nr 5-2/20/766 distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest (ebaviisakate väljendite kasutamine vanglateenistuja suhtes 26.10.2020 tervishoiuteenuse osutamise käigus).
2.Kaebaja esitas 26.11.2020 käskkirja peale vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse tühistamist ja kompensatsiooni maksmist. Kaebaja selgitas, et valvur ei oleks pidanud olema juures, kui kaebajale 26.10.2020 tervishoiuteenust osutati. Kaebaja sõnul ei saanud ta esitada distsiplinaarmenetluses omapoolseid selgitusi, sest ajavahemikul 23.–24.11.2020 varastas vanglaametnik kaebaja kirjalikud selgitused. Kaebaja palus leida süüdlane.
3-3-21-70 21-70
3.Tallinna Vangla jättis 14.12.2020 vaideotsusega nr 5-15/20/439-2 vaide rahuldamata. Menetleja käis 25.11.2020 kaebajalt selgitusi küsimas, kuid kaebaja ütles, et andis selgitused koos muude vaietega valvuri kätte. Menetleja uuris V-hoone valvuritelt, kuid nende väitel anti kõik kaebajalt saadud paberid menetlejale üle. Pole usutav, et kaebaja selgitused kaotati ära.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 09.01.2021 kaebuse, milles palus tühistada distsiplinaarkaristus, esitada kirjalik vabandus ja maksta hüvitist. Kaebaja palus vastata vene keeles. Tallinna Vangla on uurimist venitanud. Kaebaja selgitused on varastatud. Vanglaametnikud ei oleks tohtinud tema tervisekaebusi pealt kuulata. Kaebajale ei ole nõuetekohast arstiabi osutatud. Rikutud on vangla kodukorra p-e 19.6, 19.7 ja 21.1 ning vangistusseaduse (VangS) § 52 lg-t 1 ja 2 ning § 53 lg-t 2.
5.Halduskohus tagastas 12.02.2021 määrusega heastamisnõude, andis kaebajale menetlusabi ja vabastas ta enda avalduste, kohtulahendi resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest, jättis kaebuse 26.11.2020 käskkirjaga tühistamise ja selle käskkirjaga tekitatud kahju hüvitamise nõuete osas käiguta ning andis kaebajale 10-päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, sh riigilõivu tasumiseks. Kaebajal tuli selgitada, milles seisnes talle tekkinud mittevaraline kahju. Kohus märkis, et kaebaja ei ole heastamiskaebuse osas läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Lisaks puudub kaebajal õigus vabandamist nõuda. Kohus selgitas, et jätab tähelepanuta arstiabi tagamata jätmisega seotud väited, sest ka selles osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning meditsiiniliste otsustega seotud vaidluste lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Hüvitamisnõude osas tuleb lugeda kohtueelne menetlus läbituks, sest vangla jättis selle nõude õigusvastaselt lahendamata.
6.Kaebaja esitas 11.03.2021 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning selgitas mittevaralise kahjuga seonduvat. Vangla tegevus kahjustas kaebaja au ja väärikust ning tervist.
7.Halduskohus jättis 25.03.2021 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale 7-päevase tähtaja riigilõivu tasumiseks alates määruse resolutsiooni p 1 jõustumisest (resolutsiooni p 2). Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et riigilõivu tasumata jätmisel kaebus tagastatakse (resolutsiooni p 3). Kaebaja ei ole eitanud 26.11.2020 käskkirjas etteheidetud teo toimepanemist. Tegemist on vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumisega. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud õigusaktides ettenähtud tähtaja jooksul. Pole usutav, et kaebaja selgitused varastati ning kui see ka oli nii, oleks tal olnud võimalik uuesti oma vastuväited esitada. Käskkirjas on põhjendatud distsiplinaarkaristuse valikut. Noomitus on asjaolusid arvestades proportsionaalne karistus. Kuna 26.11.2020 käskkiri on õiguspärane, on kahjunõue perspektiivitu. Seetõttu ei ole alust kaebajale menetlusabi anda.
8.Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.05.2021 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu 25.03.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. Kaebaja on maksejõuetu, kuid 26.11.2020 käskkirja tühistamise ja sellega tekitatud mittevaralise kahju nõude edulootused on halduskohtu määruses toodud põhjustel vähesed ning kaebajale asjast tulenev kasu oleks seetõttu ebamõistlikult väike, võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.
2(4)
3-3-21-70 21-70 Ringkonnakohtule teadaolevate andmete põhjal võib kaebajal olla raskusi keerulisema eestikeelse teksti mõistmisega, mistõttu tuleb menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt tõlkida kaebajale ringkonnakohtu määruse resolutsioon ja põhjendused vene keelde.
9.Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 26.05.2021 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel (resolutsiooni p 1) ning tühistas 12.02.2021 määrusega antud menetlusabi, millega kaebaja vabastati tõlkimise kulude kandmisest (resolutsiooni p 2). Ringkonnakohtu 06.05.2021 määrus, millega lahendati lõplikult kaebaja riigilõivust vabastamise küsimus, toimetati kaebajale kätte 17.05.2021. Kaebajal tuli tasuda riigilõiv hiljemalt 24.05.2021. Kuna kaebaja ei ole riigilõivu tasunud määratud tähtaja jooksul ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks ning riigilõivu tasumata jätmine takistab asja läbivaatamist, tuleb kaebus tagastada. Halduskohus rahuldas 12.02.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ning vabastas ta enda avalduste ning asjakohases osas kohtulahendite resolutsiooni ja põhjenduste tõlkekulude kandmisest. HKMS § 117 lg 1 p 1 järgi võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Tallinna Ringkonnakohus on viimastes kaebajaga seotud menetlustes leidnud, et tema eesti keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr 3-21-359, 3-21-638, 321-466). Puudub põhjus asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale. Kaebajale on tõlgitud erinevaid haldus- ja ringkonnakohtu määruseid, mistõttu on kaebajal olemas venekeelne teave, mis aitab kohtulahendite sisu paremini mõista. Lisaks kaebajale vene keelde ringkonnakohtu 06.05.2021 määrus, millega lahendati kaebaja määruskaebus riigilõivu tasumisest vabastamata jätmise osas. Seega tuleb kaebajale antud menetlusabi tühistada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 08.06.2021 määruskaebuse halduskohtu 26.05.2021 määruse tühistamiseks. Kaebaja palub saata halduskohtule tagasi kaebus, milles ta taotles 26.11.2020 käskkirja nr 52/20/766 tühistamist, ning see sisuliselt läbi vaadata. Kaebaja palus end vabastada kaebuselt tasutavast riigilõivust, viia menetlus läbi vene keeles ning tema kohalolekul. Ta palub tuvastada, et ta ei solvanud kedagi. Tal oli õigus paluda, et arstiabi andmist ei segata ja suurendataks distantsi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.
13.Kaebuse tagastamise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega neid üle kordamata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Ringkonnakohus lahendas kaebaja menetlusabi küsimuse lõplikult 06.05.2021 määrusega ja selle küsimuse juurde ei saa praegu enam tagasi tulla. Riigilõivu tähtajaks tasumata jätmine on puudus, mis takistab kaebuse menetlusse võtmist ja selle sisulist lahendamist. Seega on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud (HKMS § 121 lg 1 p 2).
14.HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Selleks, 3(4)
3-3-21-70 21-70 et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks vajalik. Isikul ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite või muude menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida HKMS § 2 lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust. Tõlkimiseks menetlusabi andmise otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14).
15.Halduskohus tühistas kaebajale 12.02.2021 määrusega antud menetlusabi, millega kaebaja vabastati tõlkimise kulude kandmisest, HKMS § 117 lg 1 p 1 alusel, s.o põhjusel, et menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid.
16.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kaebajale määratud menetlusabi lõpetamisel õige tugineda HKMS § 117 lg 1 p-le 1. Praeguses asjas puudub alus järelduseks, et kaebaja on kohut tõlkimiseks menetlusabi saamiseks eksitanud, andes teadlikult valeteavet või jättes olulise info edastamata. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajal puudusid 12.02.2021 määruse tegemise ajal vahendid, et ise tõlkimise eest tasuda. Halduskohus ei ole 26.05.2021 määruses tuvastanud vastupidist. Kohtumenetluses osalemiseks piisav eesti keele oskus on hinnanguline ja sõltub konkreetse vaidluse asjaoludest ja menetluslikust olukorrast.
17.Kaebajale menetlusabi andmise võis halduskohtu määruses toodud põhjustel siiski tühistada HKMS § 117 lg 1 p 2 alusel, s.o põhjusel, et menetlusabi andmise tingimused on ära langenud. Ringkonnakohus on hiljuti mitmetes kohtuasjades tuvastanud, et kaebaja oskab teatud määral eesti keelt (viimati nt haldusasjades nr 3-21-467 ja 3-21-355). Kaebajale on praeguses asjas tõlgitud halduskohtu 12.02.2021 määruse ja ringkonnakohtu 26.05.2021 määruse resolutsioon ja põhjendused. Kaebaja 08.06.2021 määruskaebusest saab järeldada, et ta on ka halduskohtu 26.05.2021 määrusest, mida talle ei tõlgitud, piisavalt hästi aru saanud, et selle põhjendustele vastu vaielda. Kaebaja kaebust vangla 26.11.2020 käskkirja tühistamiseks ei saa riigilõivu tasumata jätmise tõttu sisuliselt läbi vaadata. Seega saab halduskohtuga nõustuda selles, et menetluslik olukord on võrreldes kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmise ajaga muutunud ja kaebajal puudub edasises menetluses osalemiseks vajadus sellise menetlusabi järele.
18.HKMS § 117 lg 2 järgi kannab menetlusabi saanud menetlusosaline menetlusabi tühistamise korral menetluskulud täies ulatuses. Seniste tõlkekulude kaebaja kanda jätmine ei oleks praeguse vaidluse asjaoludel õiglane. Seega tuleb menetlusabi lõpetada edasiulatuvalt.
19.Eelneva põhjal tuleb halduskohtu 26.05.2021 määruse resolutsiooni p-i 2 täpsustada selliselt, et kaebajale tõlkimiseks menetlusabi andmine tühistatakse edasiulatuvalt alates halduskohtu 26.05.2021 määruse tegemisest. Kaebajal ei teki seega kohustust kanda seni kohtulahendite tõlkimisega tekkinud kulusid. Menetlusabi osas tuleb vastavalt muuta ka halduskohtu määruse põhjendusi. Kaebuse tagastamise osas jääb halduskohtu määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.