lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-159/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 22.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-159/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
745
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-159

Haldusasi

XX esialgse õiguskaitse taotlus Politsei- ja Piirivalveameti 23.12.2020 lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1044841475 peatamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.XX esitas 22.01.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse peatada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 23.12.2020 lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1044841475. Taotluse põhjenduse kohaselt on kohtuasjas nr 3-19-2292 arvestatud võltsitud tõendiga ja taotleja ei ole kunagi loobunud oma tütre hooldamisest.
2.Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisena piiratud teabe alusel. Kohtuasjast nr 3-19-543 nähtub sama taotleja taotluse lisadest, et PPA vormistas 05.11.2018 taotlejale lahkumisettekirjutuse tähtajaga mitte hiljem kui 05.11.2018. Lahkumiskohustuse tähtaega on pikendatud 04.03.2019 otsusega (samas). Ka XX 22.01.2021 esialgse õiguskaitse taotlusega koos on esitatud PPA 23.12.2020 otsus, mille kohaselt pikendati isikule pandud lahkumiskohustust kuni 23.01.2021. Otsuse põhjenduste kohaselt on seni lahkumine viibinud nii kohtuasja nr 3-19-2292 lahendamise kui ka passi kaotamise tõttu. HKMS § 249 lg 1 kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks kaebuse esitamine kohtule. XX ei ole esitanud kaebust PPA 23.12.2020 otsuse tühistamiseks. Esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada ka vaidemenetluse ajaks, kuid taotlusest ei nähtu, et XX oleks esitanud PPA-le vaide. Kohus leiab samuti, et kaebuse või vaide esitamise soovitamine või esialgse õiguskaitse taotluse vastavalt tõlgendamine on eduväljavaadeteta. PPA 23.12.2020 otsus on XX soodustav haldusakt. Sellega pikendati isikule varem seatud lahkumiskohustust, mis nähtub juba kohtuasjast nr 3-19-543 ja sealsest 04.03.2019 lahkumistähtaja pikendamise otsusest. PPA 23.12.2020 otsuse kehtivuse peatamisel ennistuks varasem lahkumistähtaeg ehk taotlejale ebasoodsam olukord. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tohi isikut viia senisest halvemasse olukorda. Seega puudub kaebajal PPA 23.12.2020 otsuse osas õiguskaitse vajadus.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(2)

3.Kaebajal võib olla PPA 05.11.2018 lahkumisettekirjutuse vaidlustamise osas esialgse õiguskaitse vajadus. Kuna lahkumisettekirjutus on kaebajale vormistatud kohtuasja nr 3-19-543 andmete pinnalt juba 2018. aastal ja kaebaja on lahkumiskohustusest teadlik, on menetluslikult perspektiivitu ka soovitada kaebajal esialgse õiguskaitse taotlust või võimalikku kaebust muuta, kuna taotleja on lahkumise kohustusest teadlik vähemalt haldusasjast nr 3-19-543 alates ja kaebetähtaeg on eelduslikult ligikaudu kahe aasta võrra ületatud. Samuti ei tugine kaebaja lahkumisettekirjutuse ebaõigsusele, vaid sellele, et kohtuasjas nr 3-19-2292 on tehtud vale kohtuotsus. Nimetatud asjas oli vaidluse all PPA 18.11.2019 otsus nr 15.3-3.2/441-11, millega keelduti XX tähtajalise elamisloa andmisest. Esialgse õiguskaitse korras ei ole võimalik peatada teises kohtuasjas jõustunud lõpliku kohtuotsuse kehtivust. Ka ei saa PPA 18.11.2019 otsusele esitada korduvat kaebust, kui sama otsuse tühistamise küsimuses on olemas jõustunud kohtuotsus.
4.Kohus selgitab kaebajale alternatiivseid õiguskaitsevahendeid: - VSS § 72 lg 5 kohaselt lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra korraga, kui välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine lahkumisettekirjutuses sätestatud tähtaja jooksul, võttes arvesse: 1) välismaalase Eestis viibimise kestust; 2) mõju koolis õppivale lapsele; 3) välismaalase perekondlikke ja sotsiaalseid sidemeid Eestis ja 4) muid tähtsust omavaid asjaolusid. Isikul on õigus esitada keelduva otsuse peale kaebus või vaie ning taotleda kohtult esialgse õiguskaitse kohaldamist. - Kaebajal on võimalik taotleda rahvastikuregistrist andmeid hooldusõigusest loobumise kohta ja vajadusel nende andmete parandamist. Seejärel on kaebajal võimalik taotleda PPA 18.11.2019 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse osas haldusmenetluse uuendamist, kuivõrd isiku õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu võib olla ära langenud. Kohus rõhutab, et ka ühise hooldusõiguse väidetav olemasolu ei pruugi tingida haldusakti resolutsiooni muutmist. Teiseks pidi XX olema nimetatud asjaolust teadlik juba PPA 18.11.2019 otsuse saamisel kui ka kohtuasjas nr 3-19-2292 kohtuotsustega tutvumisel. - Jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamist otsustab Riigikohtu teistmise korras (halduskohtumenetluse seadustiku 22. peatükk). Teistmise aluseks võib olla muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselgelt tehtud teistsugune kohtulahend (HKMS § 240 lg 2 p 10). Teistmine ei ole võimalik, kui asjaolu või tõend ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks (lg 4) või kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega (lg 5). Kuna nii PPA 18.11.2019 otsuses, Tallinna Halduskohtu 20.03.2020 otsuses nr 3-19-2292 (p 21) ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2020 otsuses samas asjas (p 20) on tuginetud kaebaja 04.09.2012 avaldusele, oli kaebajal eelduslikult võimalik sellise avalduse puudumisele juba varem tugineda. Eeltoodust tulenevalt võib kaebaja olla lõplikult minetanud oma võimaluse vältida lahkumisettekirjutuse täitmist, kuna ka võimalikud alternatiivsed õiguskaitsevahendid ei pruugi olla eduväljavaadetega. Eeltoodu kinnitab ka seda, et isegi esialgse õiguskaitse taotluse eseme muutmisel on taotlus või võimalik uus kaebus muudetud kujul tõenäoliselt perspektiivitu ja tuleks jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja