Maakohtu otsus on Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2017 otsusega tühistatud osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue avaldatud isikuandmete kõrvaldama kohustamiseks. Ringkonnakohtu 03.03.2017 otsus on jõustunud osas, mille kohus lõpetas selle nõude osas menetluse seoses hagist loobumisega.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 27. oktoobril 2015 Harju Maakohtule hagi AS-i Ekspress Meedia (kostja) vastu, milles palus kõrvaldada kostja veebiväljaannetes ja/või -arhiivides kättesaadavast 2. septembril 2015 avaldatud artiklist „Teflonmees“ (edaspidi artikkel) kõik viited hagejale. Ühtlasi palus hageja kostjalt välja mõista mittevaralise kahju eest mõistliku hüvitise kohtu äranägemisel, kohustades kandma selle MTÜ XXX arvelduskontole. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas ajaleht „Eesti Ekspress” 2. septembril 2015 MS ja SV artikli, milles käsitleti AS-is Tallinna Sadam toimunud altkäemaksu juhtumis keskset rolli etendanud juhatuse liikme YY isikut. Artiklis tehti viide ka hagejale tema ees- ja perekonnanime tumedas trükis esiletoomise kaudu ning avaldati tema eraelu puudutav seik. Artiklis avaldati: „Meisterujuja oli ka Y esimene abikaasa A, kes praegu elab koos XX-ga“. Hageja hinnangul on tegemist tema perekonnaelu puudutava faktiga, millel ei ole puutumust avalikkuse tähelepanu all oleva AS-i Tallinna Sadam juhtumiga. Artikli ettevalmistamise käigus kostja hageja poole ei pöördunud ja hageja ei ole andnud luba enda kohta antud asjaoludel ja kontekstis isiku- ning eraelu puudutavate andmete avaldamiseks. Artikkel ilmus ajalehe nii paber- kui veebiväljaandes ning oli kättesaadav delfi.ee uudisteportaali esilehel. Hagi esitamise seisuga on artiklile võimalik ligi pääseda portaali nii delfi.ee arhiivi kaudu kui hageja nime guugeldades. Hageja tugines isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg-le 1 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lgtele 1 ja 2.
3.Kostja on kohtuväliselt leidnud, et tema tegevust õigustab IKS § 11 lõige 2. Hageja sellega ei nõustu. Kostja avaldas üleriigilise ajalehe trüki- ja veebiväljaandes artikli, milles on tumedalt trükituna välja toodud hageja isikunimi, lisaks andmed tema pereelu kohta. Hagejal puudub YY ja tema tegevusega mistahes puutumus ning tema isiku eraldi väljatoomine antud kontekstis oli põhjendamatu ning kahjustas paratamatult hageja head nime. Isikunime rõhutatud esiletoomisel ja tema eraeluliste andmete avaldamisel puudus antud juhul ajakirjanduslik eesmärk. Samuti puudus ülekaalukas avalik huvi sellise teabe avaldamise vastu.
4.Hageja tugines VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lõike 1 punktile 4 ning nõudis mittevaralise kahju hüvitamist. Hagejat on ebaõigesti seostatud kuritegeliku juhtumiga,
kahjustades seeläbi tema head nime. Hageja pereelulise fakti avaldamisega on kostja rikkunud perekonnaelu austamise põhimõtet.
5.Vale ja tõendamata on kostja väide, et hagi esitamise hetkeks oli artiklist kõrvaldatud viide hagejale. Hageja ei nõustu, et kostja ei vastuta, kui artikkel algses redaktsioonis on interneti kaudu guugeldades kättesaadav. Üldsusele on senini veebilehel www.ekspress.delfi.ee asuva otsingutööriista vahendusel tasuta kättesaadav osa artiklist, milles sisaldub ka vaidlusalune viide hagejale.
6.Ebaõige on, et hageja on varasemalt ise avaldanud vaatlusalused isikuandmed või andnud loa nende kasutamiseks. Samuti, et hageja näol on tegemist Eesti avaliku elu tegelasega. Hageja ei ole ise avaldanud oma isikuandmeid ega ole andnud luba kostjale nende kasutamiseks. Kostja ei ole käsitletav Eesti avaliku elu tegelasena.
7.Hageja palus kohustada kostjat kõrvaldama oma veebiväljaannetes ja/või -arhiivides kättesaadavast kõnealusest artiklist kõik viited hagejale ning mõista kostjalt mittevaralise kahjuna välja mõistlik rahasumma kohtu äranägemisel, kohustaded kostjat kandma väljamõistetud kahjuhüvitis MTÜ XXX arveldusarvele. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Nõuet ei ole võimalik rahuldada, kuna kostja on hagejat puudutava väite juba enne hagi esitamist veebiväljaande artiklist eemaldanud. Kostja ei ole väidet avaldades seadust rikkunud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et väite avaldamisega on kostja rikkunud seadust, siis võrguväljaande arhiivist väite eemaldamist ei luba Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika.
9.Kostja ei töödelnud hageja isikuandmeid õigusvastaselt. IKS § 11 lg-t 2 hõlmab ka VÕS § 1046 lg 2, mille kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Antud juhul oli hageja nime avaldamine ning märge, et YY esimene abikaasa A elab koos hagejaga, kooskõlas seaduses sätestatud erandiga, kuna on täidetud kõik IKS-ist tulenevad nõuded: avaldamine toimus ajakirjanduslikul eesmärgil, avaldamiseks oli ülekaalukas avalik huvi, avaldamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei kahjustanud ülemääraselt isiku õigusi. Artiklis edastati avalikku huvi puudutav küsimus mh selle kaudu, et anti ülevaade peakangelase saavutustest ja hobidest ning eraelulisest elementaarsest infost. Sellise info osas on paratamatu mainida abikaasasid, elukaaslasi ja lapsi. Sellega seonduvalt avaldati ka hageja nimi – kui YY endise elukaaslase praegune elukaaslane. Selline info on Euroopa Kohtu praktika kohaselt suunatud mõtete edastamisele avalikku huvi puudutavate küsimuste kohta.
10.Üks põhiõiguste vahelise konflikti tasakaalustav hoob on IKS § 11 lg 1. Antud juhul on andmesubjekti andmed avaldatud tema enda poolt ja/või seaduse alusel – hageja näol on tegemist tuntud isikuga – endine politseinik ning paljude artiklite objekt ajakirjanduses. Lisaks on kostja poolt avaldatu juba 2014.a avaldatud Äripäeva artiklis „Kes on XX“, mil hageja isik ise oli avalikkuse huvis oleva teema peakangelane.
11.Isegi, kui kohus leiab, et väite avaldamine oli õigusvastane, ei ole hagejal võrguväljaande arhiivist väite eemaldamise nõuet. Tulenevalt EIK praktikast saab nõuda väljaande arhiivis paranduse avaldamist, aga puudub õigus nõuda kogu väite kustutamist. Väite parandamist hageja ei nõua.
12.Hagejal ei ole kahju hüvitamise nõuet. Kostja ei töödelnud ega avaldanud isikuandmeid õigusvastaselt. Kostja on hagejat häirinud väite juba enne hagi esitamist veebiväljaandest eemaldanud ja sellega on oletatav kahju heaks tehtud. Isegi, kui kohus
peaks lugema, et kostja on hageja õigusi rikkunud, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, milles seisneb tema mittevaraline kahju. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohus 26.09.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 3068.91 eurot ja viivise.
14.Puudub vaidlus, et meediaväljaandes „Eesti Ekspress“ ilmus 02.09.2015 artikkel pealkirjaga „Teflonmees“, mis rääkis Tallinna Sadamas aset leidnud võimaliku altkäemaksu juhtumiga seoses YY-st ning artiklis on lause: „Meisterujuja oli ka Y esimene abikaasa A, kes praegu elab koos XX-ga“ (t lk 10). Esmalt analüüsis kohus nõuet avaldatud väite eemaldamiseks kõigist veebiväljaannetest ja/või -arhiividest.
15.Puudub vaidlus, et kostja avaldas hageja kohta andmeid IKS § 4 lõike 1 mõttes ning töötles seeläbi andmeid IKS § 5 mõttes. Samas on EIK asunud lahendi Wegrzynowski ja Smolczewski vs Poola (EIKo 16.07.2013, nr 33846/07) punktides 58 ja 59 seisukohale, et õigusemõistmise organite roll ei ole tegeleda ajaloo ümberkirjutamisega, kohustades meediat eemaldama avalikust ruumist kõik jäljed väljaannetest, mille osas on kohtud tuvastanud isikuõiguste rikkumise. Arvestada tuleb Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10 kaitstud üldsuse huvi omada ligipääsu ajakirjanduse avalikele internetiarhiividele. EIK rõhutas, et internetiarhiividel on oluline panus uudiste ja info säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel. Sellised arhiivid on tähtsaks haridus- ja teadustöö allikaks, eriti arvestades, et need on üldsusele kergesti kättesaadavad ning üldjuhul tasuta. Kuigi meedia esmaülesanne demokraatias on olla „valvekoerˮ, on tal ka teisene funktsioon – talletada ning teha avalikele arhiividele kättesaadavaks uudislood, mis on eelnevalt üldsusele kajastatud. Internetiarhiivide pidamine on selle funktsiooni kriitilise tähtsusega aspekt. EIK leidis, et kohtu ega meedia ülesanne ei saa ega või olla kirjutada ümber ajalugu, kustutades internetist artikleid või neis avaldatut. Tulenevalt eelviidatud EIK lahendist ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 10 ei ole kohtul võimalik rahuldada hageja taotlust kohustada kostjat kõrvaldama kõigist veebiväljaannetest ja/või arhiividest viited hagejale.
16.Järgnevalt analüüsis kohus nõuet mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 35 asunud seisukohale, et mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p-i 4 alusel isiku kohta andmete avaldamisel eeldab mh seda, et avaldatud faktiväide on hageja au teotav (õigusvastane) ja au teotavate andmete avaldamine on õigusvastane (vt RKTKo nr 3-2-1-169-11, p 12). Kohus viitas VÕS § 1047 lg-tele 1-3. Lisaks tuleb arvestada VÕS § 1045 lõike 2 punktiga 1, mille järgi võib andmete avaldaja tõendada, et kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest (mh IKS-ist).
17.Hageja leidis, et talle on mittevaralist kahju põhjustatud, kuna tema isiklikku õigust on rikutud selle läbi, et tema nime ning pereelulist fakti on avaldatud üleriigilises meediaväljaandes. Kohus asus seisukohale, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks hageja kohta avaldanud ebaõige faktiväite või ebakohase väärtushinnangu. Hageja ei ole vaidlustanud, et elab A-ga, kelle eelmine abikaasa oli YY, samuti ei ole artiklis esitatud ühtegi ebakohast hinnangut hageja isiku kohta.
18.Täiendavalt leidis kohus, et kostjal esines IKS § 11 lõikest 1 tulenev alus hageja kohta vastavate andmete esitamiseks. Kostja on esitanud tõendina „Äripäeva“ 20.05.2014 artikli (t lk 43-46), milles kajastati asjaolu, et hageja abikaasa on A (t lk 44). Nähtuvalt artiklist oli hageja ise vastavad andmed ajalehele „Õhtuleht“ avaldanud. Samuti olid „Äripäeva“ artiklis kajastatud andmed avaldatud IKS § 11 lõike 2 alusel, kuna artikkel räägib KAPO poolt kinnipeetud isikust, mis tähendab, et andmete avaldamiseks esines
ülekaalukas avalik huvi. Nähtuvalt viidatud artiklist on hageja ise varasemalt avaldanud andmed selle kohta, et tema abikaasa on A, mis tähendab, et kostjal oli seaduslik alus hageja kohta vastavate andmete avaldamiseks. Samuti on vastavad andmed „Äripäeva“ artiklis avaldatud kooskõlas IKS § 11 lõikega 2. Seega tuleb hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks VÕS § 1043, § 1045 lõike 1 punkti 4 ning §-de 1046 ja 1047 alusel rahuldamata jätta.
19.Menetluskulud jäid hageja kanda. Kohus luges kostja esindaja töötundide põhjendatud mahuks 19,5h. Kostja vandeadvokaadist esindaja töötunnihind 157.38 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Kostja õigusabiteenuse kulud kokku käibemaksuta on 3068.91 eurot. TsMS § 177 lõike 4 alusel tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
20.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja rahuldada uue otsusega hagi või alternatiivselt, saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud palub jätta kostja kanda.
21.Maakohus on vääralt kohaldanud IKS § 11 lõiget 1, vääralt hinnanud tõendeid ja jätnud hagi rahuldamata asjakohatute tõendite alusel. Kohus on artikli “Kes on XX“ pinnalt teinud ebaõige järelduse nagu oleks hageja ise avaldanud ajakirjanduses varasemalt ennast ja oma eraelu puudutavaid andmeid. Hageja ei olnud teadlik kõnealusest artiklist enne, kui kostja selle käesolevas asjas esitas. Hageja hinnangul ei ole artikkel käsitletav temaga tehtud intervjuuna, milles avaldatakse hagejalt saadud teavet. Artiklis sisaldub vaid üldsõnaline viide hageja poolt varasemalt väidetavalt ajalehele “Õhtuleht” antud kommentaarile selle kohta, et üks hagejaga aset leidnud negatiivne sündmus võis olla seotud tema varasema tööalase tegevusega. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-21-159-14. Kostjal puudus IKS § 11 lõike 1 alusel õiguslik alus hagejat puudutavate andmete avaldamiseks.
22.Kohus on vääralt kohaldanud ka IKS § 11 lg-t 2. Põhjendamatu on seisukoht, et hagejat puudutavate isikuandmete avaldamine vaidlusaluses artiklis oli kooskõlas IKS § 11 lgga 2 üksnes seetõttu, et samad andmed avaldati u 1,5 aastat enne ajalehes ja seal oli isikuandmete avaldamine maakohtu hinnangul kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2. Viidatud säte ei anna kostjale universaalset tähtajatut õiguslikku alust hagejat puudutavate isikuandmete korduvaks mistahes kontekstis avaldamiseks üksnes seetõttu, et varasem avaldamine oli kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2. Seda, kas kostjal oli alus isikuandmete avaldamiseks hageja eelneva nõusolekuta, tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. Vaidlusalune artikkel iseenesest YY puudutavas osas võis olla avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja võis sellisena teenida ka avalikkuse huve. Samas puudub hagejal YY ja tema tegevusega puutumus ning tema isiku eraldi ja rõhutatud väljatoomine artiklis ei ole õigustatav IKS § 11 lg-ga 2. Ühegi teise artiklis viidatud YY-ga seotud isiku puhul ei avaldatud andmeid nende eraeluliste andmete kohta. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-152-09 (p 13). Kostja rikkus ka Eesti ajakirjanduseetika koodeksi reegleid. Kohus ei analüüsinud hageja loata tema isikuandmete avaldamise asjaolusid ega seda, kas see toimus IKS § 11 lg 2 alusel. Hageja soovis tõendada IKS § 11 lg 2 eelduste puudumist mh tunnistajate SV ja MS ütlustega. Nimetatud isikud olid vaidlusaluse artikli autorid, kellest SV avaldas kohtuväliselt hagejale, et tema isikuandmete avaldamiseks antud asjaoludel ajakirjanduslik vajadus puudus. Kohus jättis hageja taotluse rahuldamata. Kohus jättis otsuses analüüsimata ka muud hageja esitatud tõendid, millega ta soovis tõendada, et ka kostja enda hinnangul puudus antud juhul alus hageja isikuandmete avaldamiseks ja et seetõttu kõrvaldas kostja viite hagejale oma veebiväljaandest.
23.Kohus kohaldas vääralt VÕS § 1045 lõike 1 punkti 4. Hageja jääb seisukohale, et tema nime avaldamine vaidlusaluses artiklis ning seeläbi tema paratamatu seostamine kriminaalasjaga oli õigusvastane ning kujutab endast tema au ja väärikuse riivet. Ka tõene faktiväide võib muutuda väärtushinnanguks, kui see avaldatakse negatiivses kontekstis või viisil, mis võimaldab faktiväidet mitmeti mõista. Võttes arvesse ka EIK senist praktikat ning IKS § 11 lõikes 2 sätestatut võib nõustuda, et YY tutvustavas loos võidi mainida XX kui YY endist abikaasat. Samas hageja nime esiletoomine ei teeninud enam avalikkuse ega ajakirjandusliku eesmärgi huve. Tegemist on artikli sisu ja suunitlust silmas pidades täielikult ebaolulise detailiga. Hageja sidumine YY-ga vaatlusalusel viisil seostab teda paratamatult tõsise kriminaalse tegevusega AS-is Tallinna Sadam. Ka Riigikohus on oma senises praktikas leidnud, et isik ei pea taluma oma nime avalikku seostamist negatiivses kontekstis teise isikuga, kui tal tegelikult puudub(s) võimalus selle isiku käitumist mõjutada.
24.Asja materjalide kohaselt kõrvaldas kostja ise vaidluse ajal osadest veebiväljaannetest vaidlusaluse viite hagejale, mis annab tunnistust mh sellest, et viited ei evinud ka kostja hinnangul ajakirjanduslikku eesmärki ja nende vastu puudus ülekaalukas avalik huvi. Vastustaja seisukoht
25.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine läik
26.Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2017 otsusega on maakohtu otsus tühistatud osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue avaldatud isikuandmete kõrvaldama kohustamiseks ja lõpetati selle nõude osas menetluse seoses hagist loobumisega. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
27.Riigikohus tühistas 04.10.2017 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 03.03.2017 otsuse osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni, millega jäeti rahuldamata hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb rahuldada.
29.Käesoleva otsusega lahendab ringkonnakohus hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks ja menetluskulude jaotuse.
30.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist nii VÕS § 1045 lg 1 p 7, § 1045 lg 3, § 1050 kui ka VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050 järgi . VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka IKS-i sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda.
31.Tuvastatud asjaoludel ei vaielda asjas selle üle, et kostja avaldas hageja kohta isikuandmeid (hageja ees-ja perekonnanimi ja tema perekonnaelu puudutava fakti) IKS § 4 mõttes ning töötles seeläbi andmeid IKS § 5 mõttes. IKS § 4 lg 1 järgi on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
32.Üldjuhul on isikuandmete töötlemine lubatud IKS § 10 lg 1 järgi üksnes andmesubjekti nõusolekul, samuti on IKS § 11 lg 3 järgi andmesubjektil õigus igal ajal nõuda isikuandmete avalikustajalt isikuandmete avalikustamise lõpetamist. Eeltoodust sätestab erandi IKS § 11 lg 2, mille kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Hageja on tuginenud sellele, et IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erandid puuduvad, st kostja ei võinud vaidlusaluseid hageja isikuandmeid ilma tema nõusolekuta avaldada.
33.Maakohus tugines ekslikult IKS § 11 lg-le 1, mille kohaselt, kui andmesubjekt on oma isikuandmed avalikustanud ise, andnud käesoleva seaduse § 12 kohase nõusoleku nende avalikustamiseks või kui isikuandmed avalikustatakse seaduse, sealhulgas käesoleva paragrahvi lg 2 alusel, siis ei kohaldata isikuandmete töötlemisele käesoleva seaduse teisi paragrahve. Maakohus tugines kostja poolt tõendina esitatud „Äripäeva“ 20.05.2014 artiklile, milles kajastati asjaolu, et hageja abikaasa on A. Maakohus leidis, et nähtuvalt artiklist oli hageja ise vastavad andmed ajalehele „Õhtuleht“ avaldanud. IKS § 11 lg 1 piirab küll teiste sama seaduse sätete kohaldamist, kuid ei ole ise seaduslik alus andmete töötlemiseks ning sellest sättest ei tulene, et juba avalikustatud isikuandmete töötlemiseks ei peaks olema seaduslikku alust.
34.Seega tuleb hagi lahendamiseks kontrollida IKS § 11 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolu. IKS § 11 lg-s 2 sätestatud erand on rakendatav vaid juhul, kui koos esinevad kõik viidatud sättes nimetatud kolm tingimust: avalikustamiseks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning andmesubjekti ei kahjustata ülemäära.
35.Riigikohus on selgitanud IKS § 11 lg 2 eesmärki ning märkinud, et selle kohaldamisel tuleb arvestada ka EIK praktikat väljendusvabaduse ja eraelu tasakaalustamisel. Leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata muuhulgas andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõele vastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi.
36.Maakohus ei ole analüüsinud hageja loata tema isikuandmete avaldamise asjaolusid ega seda, kas see toimus IKS § 11 lg 2 alusel.
37.Kostja leiab, et ta on hagejat puudutava lause avaldanud persooniloos kooskõlas IKS § 11 lg-ga 2. Kostja põhjendab seda persooniloo olemusega, mille tunnuseks on see, et loo fookuses oleva isiku inimsuhted on võtmeküsimuseks ja avalikkusel on sellise loo raames huvi, milliste isikutega otseselt ja kaudselt on persoon olnud enda elus seotud, mis on selle inimese kujundanud.
38.Hageja leiab, et tema andmete avaldamine oli põhjendamatu ning tema au ja väärikust riivav, kuna loodi seos hageja ja kuriteos kahtlustatava YY vahel, millist seost ei eksisteeri.
39.Ringkonnakohus annab kõigepealt hinnangu küsimusele, kas hageja kohta avaldatu omab ülekaalukat avalikku huvi. Ringkonnakohtu hinnangul vaidlusalune artikkel iseenesest oli avaldatud ajakirjanduslikul eesmärgil ja teenis sellisena avalikkuse huve. Samas ei seostu hageja isikuandmete avaldamine artikli sisu ja eesmärgiga, milleks on persoonilugu YY-st ja tema seotusest AS-is Tallinna Sadam toimuvaga. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hagejal puudub puutumus YY ja tema tegevusega, mistõttu pole hageja saanud ka mingit mõju avaldada YY kujunemisele. Seetõttu ei ole hageja isiku eraldi ja rõhutatud väljatoomine artiklis õigustatav IKS § 11
lg-ga 2. Kuivõrd hagejat artiklis kajastatu ei puuduta, ei ole ka oluline, kas hageja on avalikkusele tuntud või mitte (mh kas hageja on avaliku elu tegelane või mitte).
40.Kuna ringkonnakohus tuvastas, et hageja isikuandmete avaldamiseks puudus antud juhul ülekaalukas avalik huvi, ei oma kostja tegevuse kvalifitseerimisel enam tähtsust see, kas avaldatu oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja kui suurel määral andmete avalikustamine kahjustab hageja õigusi.
41.VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Antud juhul õigusvastasust välistavat asjaolu ei esine, kuna IKS-i sätted on mõeldud kaitsma kannatanut isikuandmete avalikustamise tagajärjel tekkinud kahju eest.
42.Kuna hageja isikuandmete avaldamine on vastuolus IKS § 11 lg-s 2 sätestatuga, on hagejal õigus saada kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja § 1050 alusel. Seetõttu puudub vajadus hinnata seda, kas kostja on õigusvastaselt rikkunud hageja õigusi tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4, §-st 1046 ja §-st 1050.
43.Kostja ei ole ümber lükanud eeldust, et hagejale on mittevaraline kahju tekkinud. Kostja poolt välja toodud asjaolud, et hageja ja tema elukaaslase nimed on ka varem meedias avaldatud ning hageja peaks olema meedia tähelepanuga harjunud, ei välista kahju tekkimist konkreetsel juhul.
44.Kuna hageja andmete avaldamine oli õigusvastane ja süüline, tuleb VÕS § 134 lg-tes 5 ja 6 sätestatut arvestades otsustada ka kostjalt väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suuruse üle
45.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kui kostja tegevus oleks IKS § 11 lg 2 alusel õigusvastane, tuleks mittevaralise kahju hüvitis jätta ikkagi välja mõistmata või määrata see sümboolselt 1 euro. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule alati mõistlik rahasumma. Kostjal ei ole mittevaralise kahju hüvitamise kohustust ainult olukorras, kus hageja on esitanud kostja vastu TsMS § 368 lg 1 järgi üksnes tuvastushagi ning ta ei nõua mittevaralise kahju hüvitamist.
46.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja enda õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, jättes nõudesumma kohtu otsustada. Hageja palub kohut kohustada kostjat kandma tema kasuks väljamõistetav hüvitis MTÜ XXX arvelduskontole. Eeltoodud nõuet saab pidada otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes.
47.Kuivõrd mittevaralise kahju täpset suurust tõendada ei ole võimalik, siis on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma.
48.VÕS § 134 lg-te 5 ja 6 kohaselt arvestab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, aga samuti vajadust mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
49.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud juhul rikkumist pidada raskeks. Hagejat puudutas kogu artiklis ainult üks lause. Teave ei olnud ebaõige ega hagejat halvustav, samuti ei olnud tegemist delikaatsete isikuandmetega. Samas oli rikkumise ulatus siiski küllaltki suur, kuna artikkel avaldati nii paberväljaandes kui ka Internetis tasulises ja tasuta versioonis, kus see jõudis eelduslikult suure hulga lugejateni.
50.Samuti arvestab ringkonnakohus artikli avaldamise motiive, milleks oli antud juhul varalise kasu saamine, aga ka preventiivset eesmärki, milleks on mõjutada kostjat hoiduma avalikkusele tuntud nimede väljatoomisest nendega mitteseotud artiklites suurema arvu lugejate saavutamiseks.
51.Eeltoodu alusel hindab ringkonnakohus põhjendatud hüvitise suuruseks 500 eurot, mis tule kostjalt hageja kasuks välja mõista ja kanda vastavalt hageja soovile üle MTÜ XXX arvelduskontole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
52.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.
53.Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, tuleb sellega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Samas on hageja oma teisest nõudest, andmeid kõrvaldama kohustamiseks, loobunud, mistõttu tuleb loobutud nõude osas menetluskulud jaotada TsMS § 168 lg 4 järgi. Üldjuhul jäävad hagist loobumise puhul menetluskulud hageja kanda, välja arvatud juhul kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Pooltel on vaidlus selles, millises ulatuses ja millal on kostja andmete kustutamise nõude rahuldanud. Kostja on seisukohal, et ta eemaldas hageja nime üksnes Eesti Ekspressi tasulisest veebist ning tegi seda enne hagi esitamist, kuid pole menetluse kestel rahuldanud hageja nõuet eemaldada hageja nimi tasuta veebilehelt ja arhiivist. Hageja on seisukohal, et kostja eemaldas viite veebiväljaandest kohtumenetluse ajal, mis oli ka põhjuseks, miks hageja loobus oma vastavast nõudest kostja vastu. TsMS § 168 lg 4 järgi on hageja kohustuseks tõendada oma hagist loobumise põhjust. Hageja ei ole tõendanud, et kostja eemaldas hageja nime Eesti Ekspressi tasulisest veebist alles pärast kohtumenetluse algust. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks eemaldanud hageja nime tasuta veebilehelt ja arhiivist. Seega pole tõendatud, et hagist loobumise põhjuseks oleks olnud see, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ja teise nõude osas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
54.Arvestades ühe nõude rahuldamist ja teisest nõudest loobumist ning seda, et hageja loobus andmete eemaldamise nõudest alles apellatsioonimenetluses, jätab ringkonnakohus kõik menetluskulud poolte endi kanda.
55.Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puuduv vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.