Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-19-207 4. detsember 2019 Eesistuja Nele Parrest, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Ivan Sorokini kaebus Maksu- ja Tolliameti vastutusotsuse tühistamiseks Kaebaja Ivan Sorokin Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2019. a määrus Maksu- ja Tolliameti määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2019. a määrus muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 24. oktoobri 2018. a vastutusotsusega nr 13-7/900-6 Ivan Sorokinit (kaebaja) tasuma solidaarselt Alpax Ehitus OÜ maksuvõla. MTA laadis vastutusotsuse
29.oktoobril 2018 üles e-maksuametisse ning saatis selle 30. oktoobril 2018 tähtkirjaga kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kaebaja vastutusotsust e-maksuametis ei vaadanud. Tähtkirja üle anda ei õnnestunud, mistõttu jäeti teade tähtkirja kohta postkasti. Kaebaja tähtkirjale järele ei läinud ning tähtkiri tagastati 19. novembril 2018 märkega „hoiutähtaja möödumisel“. MTA avaldas
3.detsembril 2018 teate vastutusotsuse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.Kaebaja esitas 3. veebruaril 2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastutusotsuse tühistamiseks või alternatiivselt selle tühisuse tuvastamiseks. Kaebaja taotles lugeda kaebus tähtaegseks või ennistada kaebetähtaeg. Kaebajale kontrollakti ega vastutusotsust kätte ei toimetatud ja ta ei ole ka MTA e-kirja saanud ega selle kättesaamist kinnitanud. Vastutusotsuse kättetoimetamise tingimused väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega polnud täidetud, sest maksuhalduril oli mitmeid muid viise kaebajale dokumentide kättetoimetamiseks. Kaebaja sai vastutusotsuse kätte 16. jaanuaril 2019, kui MTA saatis selle e-kirjaga aadressile [email protected]. Kui kaebus ei ole tähtaegne, palus kaebaja kaebetähtaja ennistada, kuna ta lasi vastutusotsuse vaidlustamise tähtaja mööda ähvarduste tõttu tema elule ja tervisele. Seega oli kaebajal tähtaja möödalaskmiseks mõjuv põhjus.
3-19-207
3.Tallinna Halduskohus luges 6. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tühistamiskaebuse tähtaegseks. Kohus leidis, et eeldused kaebajale vastutusotsuse kättetoimetamiseks maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 alusel ei olnud täidetud ja seega ei saa vastutusotsust lugeda kättetoimetatuks Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu. Kohus lähtus kaebuse tähtaegsuse hindamisel kaebaja väitest, et ta sai vaidlustatava haldusakti olemasolust teada enda pangakonto aresti avastamisel
15.või 16. jaanuaril 2019 ning maksuhaldur saatis talle vastutusotsuse e-posti aadressile 16. jaanuaril 2019. Kaebaja nõudis vastutusotsuse välja mõistliku aja jooksul sellest teadasaamisest ja pöördus tühistamisnõudega kohtusse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-s 1 ette nähtud 30-päevast kaebetähtaega järgides.
4.MTA esitas määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2019. a määruse resolutsiooni p 1 tühistamiseks ja palus kohtul jätta uue määrusega kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt olid eeldused vastutusotsuse MKS § 55 alusel kättetoimetamiseks täidetud. Maksuhalduril ei ole kohustust üritada tähtkirja kätte toimetada mitu korda. Põhjendatud ei ole etteheide, et maksuhaldur ei kasutanud muid võimalusi kaebajale dokumendi kättetoimetamiseks. Kaebajale tehti vastutusotsus kättesaadavaks e-maksuametis ja teade selle kohta saadeti kaebaja e-postile. Kuna maksuhaldur edastas teate vastutusotsuse kohta kaebaja epostile, siis ei vasta tegelikkusele halduskohtu väide, et kaebaja e-posti vastutusotsuse edastamiseks ei kasutatud. Vastutusmenetluse käigus ei reageerinud kaebaja maksuhalduri kõnedele, seetõttu ei olnud alust eeldada, et maksuhaldurile teadaolev telefoninumber on jätkuvalt kaebaja käsutuses. Kohus ei põhjendanud, miks ei saa arvestada haldusorgani enne lõpliku haldusakti väljastamist tehtud pingutusi kaebajaga kontakti saamiseks. Arvestades kaebaja passiivsust haldusmenetluses, ei saa pidada õigeks, et kohus on asetanud maksuhaldurile Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamisel maksimaalsed nõuded. Alpaks OÜ ja Ehitus Lõvi OÜ äriregistrijärgne aadress on sama aadress, kuhu MTA edastas postiasutuse kaudu kaebajale vastutusotsuse. Kaebajal kui Alpaks OÜ juhatuse liikmel oli posti vastuvõtmise korraldamise kohustus. HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud tühistamiskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg on ületatud. Puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks.
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 28. märtsi 2019. a määrusega määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et tühistamiskaebus on tähtaegne. Ringkonnakohtu määruse põhjendused on järgmised.
5.1.Eeldused vastutusotsuse kättetoimetamiseks MKS § 55 alusel ei olnud täidetud. Maksuhaldurile oli vastutusotsuse saatmise ajal teada kaebaja registrijärgne aadress. Ei nähtu, et kaebaja sellel aadressil ei elanud. Ei nähtu ka, et vastustaja oleks üritanud välja selgitada kaebaja tegelikku viibimiskohta, kui ta leidis, et kaebaja ei ela registrijärgsel aadressil. Ühe tähtkirja üleandmise nurjumine ei tõenda, et dokumendi kättetoimetamine muul viisil on võimatu. Maksuhaldur ei kasutanud muid võimalusi vastutusotsuse kättetoimetamiseks. Automaatteavituse saatmist kaebaja eposti aadressile e-maksuametisse üles laetud dokumendi kohta ei saa pidada vastutusotsuse kättetoimetamise katseks.
5.2.Kaebajal on kohustus korraldada posti vastuvõtmine registrijärgsel aadressil äriühingu juhatuse liikmena. Sama ulatuslik kohustus ei saa aga kehtida tema kui füüsilise isiku suhtes. Äriühingu juhatuse liikmena posti vastuvõtmise korraldamata jätmine ei mõjuta seda, kas kaebaja füüsilise isikuna pidi talle samale aadressile adresseeritud haldusaktist teada saama või mitte.
5.3.Määruskaebuses kirjeldatu annab küll tunnistust sellest, et maksuhalduril oli varasemast menetlusest teada, et menetlusposti kaebajale kättetoimetamine on raskendatud, kuid üksnes sellest ei
2(6)
3-19-207 saa järeldada, et oli võimatu toimetada vastutusotsust kätte muul viisil kui Ametlike Teadaannete kaudu.
5.4.Praegusel juhul toimus nii haldusakti väljanõudmine kui selle vaidlustamine mõistliku aja jooksul. Halduskohus on õigesti lähtunud kaebuse tähtaegsuse hindamisel kaebaja väitest, et ta sai vastutusotsuse olemasolust teada enda pangakonto aresti avastamisel 15. või 16. jaanuaril 2019. Vastustaja ei ole tõendanud seda, et kaebaja sai vastutusotsusest teada enne nimetatud kuupäevi.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.MTA palub määruskaebuses halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata, või saata haldusasi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
6.1.Asjas on MKS § 55 ekslikult tõlgendatud viisil, mis võimaldab füüsilisel isikul kuritarvitada vastutusotsuse kättetoimetamise regulatsiooni olukorras, kus isik väidab end elavat aadressil, millel väldib haldusakti vastuvõtmist. Sätet tuleks tõlgendada selliselt, et maksuhalduril on õigus kasutada Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamist ka olukorras, kus faktilised asjaolud näitavad, et haldusakti adressaat hoidub tahtlikult kõrvale tavapärasel viisil kättetoimetatava haldusakti vastuvõtmisest.
6.2.Alusetud on ringkonnakohtu etteheited, et vastustaja ei esitanud põhjendusi ega tõendeid selle kohta, et kaebaja registrijärgsel aadressil ei ela, ning ei üritanud välja selgitada kaebaja tegelikku viibimiskohta (maksuhalduril oli olemas kaebaja telefoninumber). Määrusest ei nähtu, kuidas vastustaja oleks pidanud kontrollima, kas kaebaja elab registrijärgsel aadressil. Vastutusmenetluse käigus ei õnnestunud kaebajat telefoni teel kätte saada ning selgusetuks jääb, kuidas tagaks kaebaja telefoni teel kättesaamine haldusakti kättetoimetamise.
6.3.Nõustuda ei saa ringkonnakohtu seisukohaga, et ühe tähtkirja üleandmise nurjumine ei tõenda, et dokumendi kättetoimetamine muul viisil on võimatu. Maksukorralduse seadusest ei tulene, et postiasutus peab maksuhalduri tähtkirja üritama kätte toimetada mitu korda. Vastustaja edastas kaebaja e-posti aadressile teavituse e-maksuametisse üles laetud dokumendi kohta. Seetõttu ei ole põhjendatud tuua muude kättetoimetamise võimaluste näitena haldusakti edastamist kaebaja e-posti aadressile. Maksukorralduse seadus ei sätesta nii-öelda muude võimaluste rakendamist, s.o muude võimaluste kasutamata jätmist ei saa maksuhaldurile ette heita.
6.4.Seadusest ega õiguse üldpõhimõtetest ei tulene, et maksuhaldur peab maksukohustuslasele haldusaktide kättetoimetamisel rakendama abinõusid, mis tagaksid maksukohustuslase teavitamise maksimaalse intensiivsusega või oleks maksukohustuslasele maksimaalselt mugavad. Haldusaktide kättetoimetamisel tuleb kooskõlas seadusega leida tasakaal maksuhalduri vahendite säästmise ja maksukohustuslase efektiivse teavitamise vahel. Antud juhul, arvestades ka kaebaja enda passiivsust menetluse käigus, ei saa pidada õigeks, et kohus asetas maksuhaldurile Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamisel maksimaalsed nõuded.
6.5.MTA ei nõustu, et kaebuse tähtaegsuse hindamisel on õigesti lähtutud kaebaja väitest, et ta sai vastutusotsuse olemasolust teada enda pangakonto aresti avastamisel. Halduskohus möönis, et kaebaja võis vastutusotsuse olemasolust tegelikult teada saada enne pangakontode arestimist. Ringkonnakohus selle kohta oma hinnangut ei avaldanud. Selle arvesse võtmata jätmine, et kaebaja võis vastutusotsusest varem teada saada, on viinud kohtud ekslikule seisukohale, et MTA-l ei ole
3(6)
3-19-207 tõendeid ega versiooni sellest, et kaebaja oleks vastutusotsusest teada saanud enne pangakontode arestimist.
7.Kaebaja määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Vaidlus on selle üle, kas MTA toimetas kaebajale vastutusotsuse Ametlikes Teadaannetes avaldamise kaudu kätte nõuetekohaselt. Sellest sõltub kaebetähtaja kulgemise algushetke määramine ning see, kas kaebus vastutusotsuse peale esitati tähtaegselt.
9.Vastutusotsus tuleb maksukohustuslasele kätte toimetada MKS 4. peatükis (MKS §-d 52–55) sätestatud korras (MKS § 96 lg 2 koostoimes § 95 lg-ga 5). MKS § 52 lg 1 esimese lause järgi antakse haldusaktid kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi (teine lause).
10.Vastutusotsuse kättetoimetamiseks kohustuslikku kättetoimetamisviisi sätestatud ei ole. Seega võib maksuhaldur ise valida, millisel MKS §-s 52 nimetatud viisil ta vastutusotsuse adressaadile kätte toimetab. Sealjuures tuleb aga arvestada seaduses erinevate kättetoimetamisviiside kasutamise kohta sätestatud tingimusi. See on eriti oluline, silmas pidades asjaolu, et kui isik tegelikult dokumenti kätte ei saa, kaasnevad seaduses sätestatud presumptsiooni kohaldamisega („loetakse kättetoimetatuks“) isiku jaoks olulised õiguslikud tagajärjed: haldusakt hakkab kehtima (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1, MKS § 46 lg 1) ja kulgema hakkab kaebetähtaeg (HKMS § 46). Praegusel juhul on küsimus vastutusotsuse Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamise eelduste täidetuses, lugemaks vastutusotsus kätte toimetatuks kümne päeva möödumisel selle maksuhalduri poolt avaldamisest
3.detsembril 2018 (MKS § 55 teine lause).
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et MKS § 55 näeb ette kaks kumulatiivset tingimust. Esimene tingimus jaguneb kaheks alternatiiviks: a) menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või b) menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada. Teine tingimus kajastab arusaama, et Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamine on ultima ratio, st dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada.
12.Asjas on tuvastatud, et maksuhaldur üritas vastutusotsust kätte toimetada elektrooniliselt, laadides selle 29. oktoobril 2018 üles e-maksuametisse ning saates teavituse dokumendi üleslaadimise kohta kaebaja elektronposti aadressile (MKS § 54 lg 1 p 1, lg 2). MKS § 54 lg 3 järgi loetakse e-maksuametisse üleslaaditud dokument kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja vastutusotsust e-maksuametis ei avanud. Järelikult ei saa lugeda vastutusotsust kaebajale kätte toimetatuks e-maksuameti kaudu.
13.Maksuhaldur saatis vastutusotsuse
30.oktoobril
tähtkirjaga kaebaja
rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Posti teel kättetoimetamist reguleeriv MKS § 53 lg 1 näeb ette, et Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil (esimene lause). Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teada oleval aadressil (teine lause). MKS § 531 ei sätesta, millisel juhul loetakse füüsilisele isikule posti teel saadetud dokument kättetoimetatuks. Vaidlust ei ole selles, et postiasutusel ei õnnestunud kaebajale 4(6)
3-19-207 tähtkirjaga saadetud vastutusotsust üle anda ning et kaebaja, vaatamata postkasti jäetud teatele, postiasutusse tähtkirjale järele ei läinud. Kolleegium on selgitanud, et juriidilisel isikul on kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine, kuid sama ulatuslik kohustus ei saa kehtida füüsilise isiku suhtes. Kui puuduvad tõendid selle kohta, et füüsilisest isikust menetlusosaline on postkasti jäetud väljastusteate kätte saanud, siis ei ole alust lugeda, et haldusakti sisu on adressaadile teatavaks tehtud (3-3-1-75-07, p 15). Seetõttu ei saa praegusel juhul lugeda vastutusotsust kaebajale kättetoimetatuks ka posti teel.
14.Elektroonilise kättetoimetamise teist viisi, s.o elektronposti aadressil (MKS § 54 lg 1 p 2, lg 3) saatmist, maksuhaldur enne Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamist ei kasutanud. MTA edastas vastutusotsuse e-postiga üksnes pärast kaebaja pöördumist 16. jaanuaril 2019. Allkirja vastu kättetoimetamist (MKS § 53) MTA samuti ei kasutanud.
15.MTA on kohtumenetluses põhjendanud eelnimetatud kättetoimetamisviiside mittekasutamist sellega, et teade dokumendi üleslaadimise kohta e-maksuametisse saadeti juba kaebaja e-posti aadressile, kuid kaebaja ignoreeris seda, ning vastutusmenetluses oli kaebajaga kontakti saamine samuti raskendatud (kaebaja ei vastanud maksuhalduri telefonikõnedele). Kolleegium möönab, et nõue „dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada“ võib olla täidetud ka olukorras, kus MTA näitab ära, et see viis oleks tulutu, kuna adressaadiga kättetoimetamisele seatud nõuete kohase kontakti saamine oleks ebatõenäoline. Praeguses asjas ei ole küsimusel kõnealuse tingimuse täidetusest lõppastmes siiski tähtsust, kuna kindlasti on täitmata ka dokumendi Avalikes Teadaannetes avaldamise esimene tingimus.
16.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et antud juhtumi asjaolud ei vasta kirjeldusele „menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil“. Kaebusest ja vastusest määruskaebusele nähtub, et tegemist on kaebaja elukoha aadressiga – kaebaja on kogu menetluse vältel märkinud oma elukohaks rahvastikuregistrijärgse aadressi. Ainult sellest, et kaebaja ei läinud vaatamata tema postkasti jäetud väljastamisteatele tähtkirjale postiasutusse järele, ei saa järeldada, et ta registrijärgsel aadressil ei elanud. Maksuhaldur ei ole esile toonud muid asjaolusid, millest nähtuvalt saaks järeldada, et kaebaja sellel aadressil ei elanud.
17.Õige ei ole vastustaja väide, et ringkonnakohus jättis tähelepanuta selle, et kaebaja võis vastutusotsuse olemasolust teada saada enne pangakontode arestimist. Ringkonnakohus nõustus selles küsimuses oma määruse põhjendava osa p-s 17 halduskohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt vastustaja ei tõendanud, et kaebaja sai vastutusotsusest teada enne pangakonto arestimist. Kolleegium nõustub kohtute seisukohaga. Maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid, mis näitavad, et kaebaja sai vastutusotsuse kätte enne pangakontode arestimist. Ainuüksi kahtlusest, et kaebaja sai vastutusotsusest teada väidetust varem, ei piisa, et lugeda vastutusotsus kaebajale kättetoimetatuks mingil varasemal kuupäeval.
18.MKS §-s 55 sätestatud eeldused dokumendi Ametlike Teadaannete kaudu kättetoimetamiseks on sõnastatud silmatorkavalt rangelt. See on mõistetav, kuna kõnealune kättetoimetamise viis ei ole kuigi tõhus vahend tagamaks, et isik ka tegelikult dokumendi sisust teada saaks ning, nagu eespool öeldud, kaasnevad kättetoimetatuks lugemisega isikule olulised õiguslikud tagajärjed. Seetõttu peabki lävend olema kõrge, eriti arvestades asjaolu, et erinevalt mitmest teisest menetlusseadusest ei nõua maksukorralduse seadus näiteks korduvat tähtkirja saatmist jms. Samas nõustub kolleegium maksuhalduriga selles, et tingimus „menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada“ võimaldab pahatahtlikult kõrvale hoida maksuhalduri dokumentide vastuvõtmisest ning võib teha asjatult kulukaks ja aeganõudvaks dokumendi kättetoimetamise isikule, kes selle vastuvõtmist oma elukohas väldib. See argument ei kummuta aga haldusorgani ja kohtu kohustust lähtuda kehtivast 5(6)
3-19-207 seadusest. Seadusandjal on võimalik maksukorralduse seaduse dokumentide kättetoimetamist puudutavaid sätteid vajadusel muuta.
19.Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium kohtutega, et praegusel juhul ei olnud tingimused vastutusotsuse kättetoimetamiseks avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded täidetud. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 28. märtsi 2019. a määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.