Marsalis Element OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.11.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044578-58 tühistamiseks
Haldusasi
3-19-2331
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Marsalis Element OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Indrek Kukk ja Priit Lätt Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister
Asja läbivaatamise vorm
26.mail 2020, avalikul kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Marsalis Element OÜ kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 2. septembril 2020. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur) kontrollis Marsalis Element OÜ (edaspidi ka Marsalis Element) 2018. aasta märtsi ja aprilli käibemaksudeklaratsioonides (edaspidi KMD) kajastatud tagastusnõude õigsust ning ajavahemikul 10.2016–09.2017 äriühinguga Edinet Partner OÜ (pankrotis; edaspidi Edinet) ning ajavahemikul 11.2017–04.2018 äriühinguga Spero OÜ (registrikood 12905114; edaspidi Spero) tehtud tehingute osas. Lisaks kontrolliti Marsalis Elemendi 10.2016–04.2018 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaksete deklaratsioonides (edaspidi TSD) deklareeritud andmete õigsust.
2.Maksuhaldur koostas maksumenetluses kogutud tõendite alusel 05.07.2019 kontrollakti nr 12.2-3/044578-56 (edaspidi kontrollakt) ning pärast Marsalis Elemendi 04.09.2019 eriarvamusega tutvumist 12.11.2019 maksuotsuse nr 12.2-3/044578-58 (edaspidi maksuotsus).
Maksuotsusega nõuti Marsalis Elemendilt tagasi ettemaksukontole täidetud ning pangakontole 11.2016–12.2016, 01.2017 ja 06.2017–09.2017 tagastatud tagastusnõuded summas 73 809,80 eurot (resolutsiooni punkt 1). Lisaks kohustati Marsalis Elementi tasuma maksusumma 458 898,07 eurot (resolutsiooni punkt 2). Maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrollakti põhjendused on kokkuvõetult järgmised:
2.1.Edinet oli Marsalis Elemendi kontrolli all ning mittetegutsev äriühing, kelle 63 töötajat olid Marsalis Elemendi töötajad. Samuti olid Marsalis Elemendi töötajad 34 Spero töötajat. Äriühingutelt saadud tööjõurent ja alltöövõtt olid näilikud. Vahetult enne Edineti pankroti registreeriti sealsed töötajad Sperosse. Oma töötajate registreerimine Edineti ja hiljem Spero töötajatena andis Marsalis Elemendile maksueelise, kuna võimaldas arvetel märgitud käibemaksu kajastada enda sisendkäibemaksu arvestuses ning jätta deklareerimata ja tasumata töötajatele makstud töötasudelt arvestatavad maksud ja maksed. Spero ei osutanud Marsalis Elemendile betoonpaneelide armeerimise ja valmistamise teenust. Lisaks kasutas Marsalis Element kontrollitavatel maksustamisperioodidel Ukrainast pärit töötajaid, kelle töötamine Eestis ei olnud registreeritud ning kelle töötasudelt jäeti riiklikud maksud ja maksed deklareerimata ja tasumata. Seega sai Marsalis Element maksueelise seeläbi, et jättis tööjõumaksude maksukohustuse Edinetti ja Sperosse, kajastas nende väljastatud alusetutel arvetel sisendkäibemaksu enda KMD-des, jättis kajastamata oma TSD-des ja maksmata Ukrainast pärit töötajatele makstud töötasudelt arvestatavad maksud ja maksed. Sellega pani Marsalis Element toime maksupettuse.
2.2.Kontrollitaval perioodil kajastati 63 Marsalis Elemendi töötajate töötasuväljamakseid Edinet Partner OÜ TSD-des ning november 2017 TSD-s jäeti kajastamata 34 töötajale sularahas tehtud töötasu väljamaksed. Marsalis Elemendil lasus kohustus kajastada nende töötajate töötasu oma TSDdes ning kinni pidada ja tasuda nende töötajate töötasudelt arvestatud maksud ja maksed. (TuMS § 40 lg 2, 4 ja 5, TuMS § 41 p 1 ja 2, SMS § 9 lg 1 p 1 ja 4; TkindlS § 42 lg 1 p 1, 2 ja 3; KoPS § 11 lg 1 p 1 ja 4, MKS § 83 lg 4).
2.3.Kuna Edineti ja Spero töötajad olid tegelikult kaebaja enda töötajad, siis Edineti 12 arvel märgitud 173 802,60 euro suurust käibemaksu ei oleks Marsalis Element OÜ tohtinud oma sisendkäibemaksu hulgas kajastada. Maksustatava käibena deklareeritav teenus peab olema teiselt käibemaksukohustuslaselt saadud, kuid tegelikult Edinetilt teenust ei saadud ning tegemist oli enda töötajatega, siis on tegemist näiliku tehinguga, mida Marsalils Element OÜ oma maksuarvestuses kajastas (MKS § 83 lg 4). Kuna Edinetilt teenust ei saadud, siis ei olnud põhjendatud ka arvete väljastamine ning tegemist on nõutele mittevastavate arvetega (HKMS § 37 lg 7 punkt 2). Seega ei ole Edineti arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täidetud (KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1, MKS § 83 lg 4.)
2.4.Marsalis Element kandis otse ning läbi Spero Silverdale Trading OÜ-le kokku 94 019,24 eurot, mis tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning maksustada tulumaksuga. On alust arvata, et Silverdale Trading OÜ-le kanti raha, mis oli vajalik ukrainlastele töötasu väljamakseteks. Ehkki olukorras, kus raamatupidamise algdokumendid ei ole nõuetekohased või puuduvad, tuleks kaaluda võimalust määrata maksusumma hindamise teel. Maksusumma määramine hindamise teel ei ole võimalik, kuna teenust osutanud isikut ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada. Esitatud tööajatabelis on küll arvestatud ka Ukrainast pärit töötajate tööaega, kuid tööajatabelite alusel on võimatu usaldusväärselt tuvastada kõiki isikuid, kelle tööaega on neis tabelites arvestatud. Samuti ei ole võimalik tuvastada, kellele ja millises summas Silverdale Trading OÜ ja Spero OÜ kaudu töötasu väljamakseid tehti. On teada vaid summa, mis väljamakse tegemiseks kanti. Seetõttu ei ole ka võimalik tuvastada tasumisele kuuluvat maksusummat hindamise teel ja põhjendatud on kogu väljamakse maksustamine tulumaksuga.
2 (34)
3.Marsalis Element OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 11.12.2019 kaebuse maksuotsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Kaebaja asutati 2016. aastal ning põhitegevuseks on betoonist ehitustoodete tootmine. Kaebaja töötajate arv on alates asutamisest püsinud alla 50 ning see sõltub erinevatest projektidest. Vajadusel on kaebaja kasutanud alltöövõtjaid ning renditööjõudu. Renditööjõudu on renditud kõige enam Edinetist, kes pakkus tööjõurendi teenust ka teistele kontserni ettevõtetele, ning vähemal määral ka osaühingust Holmelon (edaspidi Holmelon). Alltöövõtjateks on olnud aga Spero ja SILVERDALE TRADING OÜ (edaspidi Silverdale Trading). Tehingud Edinet Partner OÜ-ga (pankrotis) ja Spero OÜ-ga
4.2.Edinet oli 2010. aastast ehitusvaldkonnas reaalselt tegutsev äriühing, kelle tegevust ei ole kahtluse alla seadnud ka viimase pankrotihaldur. Maksuotsuse punktis 3.4 seostab maksuhaldur Edineti mittetegutsemist asjaoluga, et Edineti kliendiks olid kaebaja ja kaebajaga seotud äriühingud. See ei oma tähendust. Äriühingu tegevus vastab maksuõiguslikult ettevõtluse tunnustele ka siis, kui äriühing müüb kaupa või osutab teenust ainult ühele kliendile (Riigikohtu 3-3-1-78-16, punkt 25).
4.3.Ehitussektoris on tööjõurendi kasutamine tavapärane ning kaebajal on õigus korraldada iseseisvalt majandustegevust ning seda ei tule teha üksnes riigile kasulikus või sobivas suunas. Edinetilt saadud renditööjõuteenus vastas renditöö tingimustele ning maksuhalduri väide, et töötajad ei olnud ajutiselt lähetatud, on põhjendamatu. Samuti on õiguslikult arusaamatu vahetu tuginemine direktiivile 2008/104/EÜ. Maksuhaldur tähtsustab sõna „ajutiselt“, kuid jätab kõrvale rendisuhte peamise eesmärgi, milleks on lähetada isik ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimase järelevalve ja juhtimise all. Mõiste „ajutiselt“ sisustamisel tuleb juhinduda TLS-i asjakohastest sätetest, mille kohaselt üldreeglina sõlmitakse ka renditöö puhul töötajaga tähtajatu leping, kuid erandina võib töölepingu sõlmida ka tähtajalisena. Seejuures ei ole välistatud, et renditöötajaga sõlmitakse kuni viieks aastaks tähtajaline leping tööülesannete täitmiseks ka ainult ühes kasutajaettevõtjas. Renditööjõu kasutamise eesmärgiks ei olnud maksude tasumisest kõrvalehoidmine või teadlik ja tahtlik Edineti jätmine olukorda, et viimasel tekiksid maksuvõlad. Kaebaja praktiseeris taolist tegevust aastaid ning maksuhalduri pretensioonid tekkisid siis koos Edineti maksuvõlgade tekkimisega. Seejärel lõi maksuhaldur kunstlikult skeemi, et laiendada õigusliku aluseta Edineti maksukohustus maksusuhte osapooleks mitteolevale kaebajale. Seda kinnitab maksuhaldur ka kontrollakti leheküljel 54, kus nenditakse, et tööjõurendi kasutamine on korrektne ja maksuõiguslikult kehtiv kuni rendiagentuur täidab korrektselt maksukohustusi. Kui seda aga ei tehta, siis muutub tööjõurendi kasutamine maksuõiguslikult näilikuks. Tehingu kehtivus ei saa sõltuda maksuõiguslikest tagajärgedest, vaid tehingute majanduslikust sisust ja eesmärgist.
4.4.Maksuhaldur kogus ütlused 14 Edineti ja 9 Spero töötajalt, kuid ülejäänud töötajatelt, kelle töösuhe samuti ümber kvalifitseeriti, maksuhaldur ütlusi ei võtnud. Maksuhaldur põhjendab seda asjaoluga, et kõigi töötajate kaasamine ei ole mõeldav ja vajalik ning ütlused oleksid vaid osa tõendite kogumist, mis täiendaks asjas kogutud dokumentaalseid tõendeid. Jääb ebaselgeks,
3 (34)
millised konkreetsed dokumentaalsed tõendid maksuhalduri järeldusi toetavad. Vaidlust ei ole, et kaebaja töötajaks loetud isikutega kaebajal töölepingut sõlmitud ei olnud. Töötajatele esitatud küsimused on subjektiivsed ja suunatud. Näiteks küsis maksuhaldur inimestelt, miks vormistati Marsalis Elemendi töötajad Edineti. Sellega jäeti mulje, et töötajad olid formaalselt Edinetis. Või mis põhjusel oli teie, kui Edineti töötaja, otsene juht R. R., kellele pidite ka aru andma. Sellega jäeti mulje, et R. R. oli Edinetis otsene juht. Lisaks olid maksuhalduri küsimused juriidilised, paludes isikutelt hinnangut kas Edinet või Spero olid iseseivad ettevõtted või kas teadsite, et olete Edinetis renditöötaja. Lisaks käsitas maksuhaldur töötajate ütlusi tendentslikult ja jättis välja ütlused, mis toetasid kaebaja positsiooni. Töötajate suulistest selgitustest ei saa teha järeldust, kas Edinet oli reaalselt tegutsev ettevõte või mitte, kuna tegemist on juriidilise fakti tuvastamisega. Nii Edinet kui ka Spero ei eita kehtiva töösuhte olemasolu ning olukorras, kus maksuhaldur muudab sõlmitud töölepinguid oleks tulnud kõik Edineti ja Sperosse registreeritud väidetavad kaebaja töötajad maksumenetlusse kaasata.
4.5.M. T., N. K., E. K. ja I. K. andsid teadvalt valeütlusi ning maksuhaldur ei ole ütluste hindamisel arvestanud asjaoluga, et Marsalis Metalli panktorihalduri algatusel alustati nende suhtes kriminaalmenetlus. Nende isikute ütluste alusel asus maksuhaldur aga järeldustele, et Edinet ei olnud iseseisvalt tegutsev äriühing, Kalev Nõmm oli variisik ning Edineti ja Spero töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad. Seejuures maksuhaldur kaebaja väiteid isikute ebausaldusväärsusest isegi ei analüüsi ning nende ütluste alusel seatakse kahtluse alla nende isikute ütlused, kes toetavad kaebaja positsiooni. Kuigi maksuotsuse punktis 3.8 tõdeb maksuhaldur, et N. K. andis valeütlusi, siis arusaamatul põhjusel loeb maksuhaldur valeütlusteks isiku antud ja kaebajat toetavad varasemad ütlused. N. K. oli põhjust E. ja R. R. halvustada, et õigustada enda õigusvastaseid tegevusi, mille suhtes on alustatud kriminaalmenetlust. N. K. on hilisemate ütlustega üksnes soovinud vältida vastutust Spero maksuvõla eest ning lükata vastutuse õigusvastaselt kaebajale. Maksuhaldur ei ole M. T. ja N. K. ütluste hindamisel arvestanud, et nende suhtes algatati Marsalis Metall OÜ (pankrotis; edaspidi Marsalis Metall) pankrotihalduri algatusel kriminaalmenetlus. Ka T. V. ütlused ei usaldusväärsed, kuna maksuhaldur avaldas talle survet ning tema seletusi tõlgendati vääralt.
4.6.Töötajate ütlused ei kinnita maksuhalduri järeldust, et Edinet ei olnud reaalselt tegutsev iseseisev äriühing ning et K. Nõmm oli variisik. Seda kinnitavad ka töötajate S. F., S. B., E. L., A. D. ja T. K. ütlused, millele maksuhaldur aga ei tugine. Mis puudutab aga K. Nõmme olemist variisik, siis selles osas tugineb maksuhaldur M. T., N. K., E. K. ja I. K. suulistele seletustele, kuid jätab arvesse võtmata Edineti töötajate O. S., R. L., S. B., V. F., E. L., E. M., T. L., A. D. ja T. K. ütlused. Ka K. T. ja L. V. ütlustest ei saa teha järeldust, et K. Nõmm oli variisik, kuna nende ütlustest jääb mulje, et rahul ei oldud tema juhtimisstiiliga ning tal jäi puudu kohusetundest. Samuti ei saa töötajate ütlustest teha järeldust, et isikud K. Nõmme ei teadnud ning asjaolu, et osa töötajate kokkupuude K. Nõmmega oli napp, ei tähenda, et tegemist oli variisikuga. K. Nõmm kinnitas, et delegeeris personaliga tegelemise personalijuht E. M.. E. M. selgitas töötajate värbamise korda, et viis töövestlusi läbi kas üksi või koos K. Nõmmega ning vajadusel koos kasutajaettevõtja esindajaga. Välistatud ei olnud tema sõnul ka olukord, kus kasutajaettevõtja leiab töötaja ning pakub seejärel, et Edinet töötaja tööle võtaks. Renditöö olemuseks on töötaja allumine kasutajaettevõtja korraldustele, mistõttu on arusaadav, et osa töötajaid pidas oma juhiks kasutajaettevõtja töödejuhatajat, kelle korraldustele nad vastavalt seadusele kohustusid alluma.
4 (34)
4.7.K. Nõmme vastuolud ütlustes ei anna alust pidada teda variisikuks. Kontrollaktis on võimendatud vastuolu ütlustes, mis puudutab Edineti esimesi töötajaid aastal 2010. Tegemist on asjaoluga, mis ei oma käesoleva vaidluse kontekstis mingit tähendust. Lisaks on leidnud maksuhaldur vastuolud küsimustes, kus neid tegelikult ei eksisteeri, nt palgaküsimustes. Asjaolu, et kasutajaettevõtja ja rendiagentuur lepivad kokku tunnitasu suuruses, mida kasutajaettevõtja on nõus tööjõurendi teenuse eest maksma, ei ole samastatav töötaja palga üle otsustamisena. Tööjõurendi teenuse hind kujunes mitmetest komponentidest ning töötaja tunnihind oli üks olulisem nendest. Töötasu suuruse sai töötajaga kokku leppida siiski tööandja, s.o antud juhul Edinet, ning seda on antud juhul ka tehtud.
4.8.Edineti majandustegevuse puudumist ei saa järeldada asjaolust, et Edinet kasutas OSAÜHINGU EHITUSTEHNIKA (edaspidi Ehitustehnika) bürooruume koostöökokkuleppe raames tasuta. R. R. selgitas bürooruumide kasutamist 04.01.2018 e-kirjas ning tõi välja, et Edinet sai oma töötajatele kasutada ca 20m2 ning selle tasaarvestamine toimus Edineti tööjõu vahendamise teenuse vahendustasu arvelt. Sama kinnitas ka K. Nõmm. Lisaks lepiti kokku, et alates 01.01.2017 hakkab Edinet tasuma kaebajale üks kord kalendriaastas kontori- ja kommunaalkuludena Salve tn 3a ruumide kasutamise eest arvestusega 500 eurot (millele lisandub käibemaks) kuus. Poolte kokkulepe oli samas, et Edinet ei tõsta alates 01.01.2017 tööjõuteenuse vahendustasu hinda vahendatud tööjõu ühiku kohta kuus, vaid see jääb endisele tasemele. Seega oli üüritasu suuruse muutmine seotud vahendustasu suurusega. Arvestades, et ruumide kasutustasu suurus oli teenuste osutamise rahalise kogumahuga võrreldes marginaalne, ei pööratud sellele ka suuremat tähelepanu.
4.9.Edineti kontoritöötajad ei allunud R. R. ning nende tööandja oli Edinet. Jääb arusaamatuks, millel maksuhalduri vastupidine järeldus põhineb. K. Nõmm selgitas, et H. A. ja E. L. töölepingu lisades 1 toodu, mille kohaselt asuvad mõlemad töötajad tööle finants-raamatupidamisosakonda ja nende otsene juht on finantsjuht, pärineb standardsest töölepingu põhjast ning ei saa omada tähendust, sest vastavat ametikohta ja osakonda Edinetis ei olnud. Sellest ei saa teha ka järeldust, et töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingus märgitud finantsjuhina saab käsitleda töölepingu pooleks mitteolevat kolmandat isikut. Ka isikute ütlustest nähtub, et R. R. neile ülesandeid ei jaganud. Seda ei muuda ka kontrollaktis viidatud kirjavahetus, kus Edineti personalispetsialist E. M., Edineti raamatupidaja E. L. ja R. R. arutavad deposiidi tasumisega seotud küsimusi. Deposiidi tasumine rendiagentuuri poolt on vajalik tähtajalise elamisloa andmiseks välismaalt pärit töötajale (välismaalaste seaduse (VMS) § 1761). VMS-i kohaselt märgitakse välismaalasele antud elamisloas lisaks tööandjale ka kasutajaettevõtja. Seega on kasutajaettevõtja huvides, et renditöötaja saaks asuda tööle võimalikult kiiresti ning järgides selleks vajalikke seaduses toodud protseduure. Ka T. K., kes töötas Edinetis lühikest aega, on kinnitanud, et ta töötas Edinetis, mitte kaebaja juures.
4.10.Maksuhaldur seab töötajate ütlused kahtluse alla, kuna I. K. väitis, et R. R. palus tal töötajatele öelda, et nende juht oli K. Nõmm ning kontoritöötajatel palus ta Edinetti puudutava osa arvutitest kustutada. See ei vasta tõele ning taolised valeväited on kantud I. K., N. K., M. T., E. K. jt nendega koostööd teinud isikute kättemaksuaktsioonist. Seejuures on kaebaja esitanud kohtule kirjavahetuse, millest nähtub, et hoopiski E. K. on andnud omakasumotiivist tingituna õigusvastase korralduse arvutist andmete kustutamiseks. Seda selleks, et Marsalis Metallil oleks raskendatud renditööjõu tööajaarvestust kontrollida.
4.11.V. V. ei olnud kaebaja, vaid Edineti töötaja. Maksuhalduri vastupidine järeldus põhineb asjaolul, et Edinetil endal kodulehte ei olnud, siis ei saanud Edinet töötajat kokkulepitud tööga kindlustada. Kuna aga kaebajal ja teistel kasutajaettevõtjatel oli koduleht, siis maksuhalduri
5 (34)
hinnangul oli V.V. nende töötaja. V. V. seletustest ei tulene, et ta oleks ühe või teise kasutajaettevõtja töötaja. Pigem järeldub V. V. seletustest, et ta osutas teenust mitmetele äriühingutele ning et teenuste osutamine ei piirdunud mitte ainult veebilehtede koordineerimisega, vaid ka ürituste korraldamisega.
4.12.Väär on maksuhalduri seisukoht, et Edinet ei astunud konkreetseid samme kaebajalt võlgu oleva summa väljanõudmiseks. Kohtusse pöördumine või lepingu ülesütlemine ei oleks Edineti olukorda parandanud, sest kaebajal puudusid likviidsed varad kogu võlgnevuse tasumiseks. Võlgnevuse täitmine sõltus teiste koostööpartnerite, eelkõige Marsalis Metalli makseraskuste ületamisest, ning makseraskuste ületamiseks sõlmisid kaebaja, Marsalis Metall, Viking Cranes Logistics OÜ ja Ehitustehnika Edinetiga maksegraafiku võlgnevuste ajatamiseks. Maksegraafikut täideti kuni 2018. aasta maini, mil selle täitmine peatati maksuhalduri vastuolulise tegevuse tõttu. On selge, et maksuhalduri huvi ei ole maksete laekumine Edineti pankrotipessa, vaid maksuvõla saamine muul viisil. Eelnev kinnitab, et võla sissenõudmisega tegeleti ning maksegraafik ei olnud näiline. Edineti pankrotihaldur esitas 01.02.2018 kaebajale ja teistele Edineti klientidele sissenõudmise teated ning väita, et kaebaja ja teised kontserniettevõtjad tasusid 68 879 eurot lihtsalt mulje loomiseks mitteeksisteerivast õigussuhtest, on alusetu.
4.13.Kaebaja ei palunud registreerida N. K. Edineti töötajaid Sperosse. Pärast Edineti pankroti oli töötajate ja alltöövõtjate leidmine Loksa tehase direktori M. T. ülesandeks ning ühtegi korraldust R. või E. R. M. T. ei andnud. Spero oli täielikult N. K. ja M. T. kontrolli all ning ka maksuhalduri hinnangul oli tegemist iseseisva ettevõtjaga. N. K. kinntas, et võttis Edineti töötajad üle enda initsiatiivil. M. T., N. K. ja I. K. kasutasid Sperot ja teisi äriühinguid, sh Metall Leader Production OÜ-d, selleks et petta välja kaebajalt ja Marsalis Metallilt rahalisi vahendeid, mh esitati selleks valearveid. See sai toimuda eelnimetatud isikute koostöös, kuna M. T. sõlmis kokkulepped ning kinnitas arved, N. K. korraldas raamatupidamise ning I. K. personaliga seotud küsimused. Viimase kontrolli all oli ühtlasi äriühing Silverdale Trading, mis osutas kaebajale alltöövõtu korras betoneerimistöid. Silverdale Tradingu arvetest nähtub seejuures, et teenuste arved on esitanud äriühingu nimel I. K., kes äriregistri andmebaasi andmetel oli kontrollitaval perioodil Silverdale Tradingu ainuosanikuks (ühisvara koos abikaasaga) ja juhatuse liikmeks. Märkimisväärne on seejuures aga asjaolu, et Silverdale Tradingu arvetele lisatud tööde aktidel on kaebaja esindajana märgitud samuti I. K., kuigi kaebaja seaduslikud esindajad temale selliseid volitusi ei ole andnud.
4.14.Kuna Spero, Metall Leader Production OÜ ja Ferritek OÜ olid ühel või teisel moel seotud M. T. ja N. K., on see kaebaja hinnangul ka üheks põhjuseks, mis Edineti töötajate üleviimine nendesse äriühingutesse toimus lühikese aja jooksul ja organiseeritult (viide maksuotsuse p-le 3.17). Kaebaja juhib tähelepanu, et nii A. S., D. A. (Metall Leader Productions OÜ) kui ka N. K. (Spero) olid M. T. alluvad Loksa tehases. Seega pidi ka Edineti töötajate ümber vormistamine toimuma eeskätt M. T. ja N. K. algatusel, kes nägid selles teenimise võimalust. Asjaolu, et töötajate viimine uutesse äriühingutesse toimus M. T., mitte E. või R. R. algatusel, kinnitavad ka D. A. seletused Marsalis Metall maksumenetluses. Arvestades M. T., N. K. ja I. K. toime pandud õigusvastaseid tegusid, on ühtlasi ootuspärane, et nad soovivad lükata süü teistele isikutele ning jätta ekslikku muljet, et tegutsesid kaebaja ja Marsalis Metalli seaduslike esindajate teadmisel ja korraldusel. Kaebaja seaduslikud esindajad ei olnud nimetatud isikute tegevusest teadlikud.
4.15.Maksuhalduri etteheited, et värbamisprotsess ei olnud tavapärane, on põhjendamatu. K. Nõmm selgitas, et personaliga tegeles personalijuht E. M., kelle seletuste kohaselt viis ta töövestlused läbi koos K. Nõmmega või üksi ning vajadusel ka kasutajaettevõtja esindaja osalusel. Välistatud ei olnud ka see, et kasutajaettevõte leidis ise töötaja, kelle Edinet tööle võttis.
6 (34)
Töötajate leidmise protsess sõltus üheselt kasutajaettevõtja ja tehtava töö spetsiifikast. Seega oli põhjendatud, et töötajate töölevõtmise protsessis osalesid ka kasutajaettevõtja tootmisjuhid, kes said vahetult hinnata töötaja sobivust ning vastavalt sellele otsustada ka tunnitasu suuruse. Eelnev ei tähenda seda, et kaebaja oleks otsustanud töötaja palga suuruse, vaid üksnes seda, millist hinda oli kaebaja nõus Edinetile töötaja rentimise eest tasuma. Seda kinnitas ka E. M., kes ütles, et tellija andis meile teada, mis tingimustel saab ta töötajaid võtta. Vahel oli ka nii, et töötaja pöördus oma palgasooviga otse kasutajaettevõtja töödejuhataja poole, kes vastavalt palgasuuruse aktsepteeris ning seejärel edastas andmed Edineti personalispetsialistile. Nii või teisiti oleks kasutajaettevõtja pidanud töötaja tunnihinna muudatused aktsepteerima, sest sellest sõltus ka töötaja rendi maksumus. Tavapäratu ei ole ka see, et töötajate värbamiseks kasutati kasutajaettevõtja CV-Keskuse kontot. Vastasel korral oleks pidanud Edinet selle teenuse eraldiseisvalt tellima, tasuma sellega seotud kulud ning müüma vastavad kulud arvega edasi kasutajaettevõtjale. Taolisel tegevusel oleks puudunud igasugune majanduslik loogika.
4.16.Maksuhaldur heidab kaebajale ette ka seda, et viimane ei teavitanud Edineti töötajaid renditööjõuks olemisest ning olukorda selgitati alles siis, kui töötajad selle kohta küsisid. See etteheide on arusaamatu, kuna töötajate teavitamine on siiski tööandja, mitte kasutajaettevõtja kohustus (vt TLS § 6 lg 5). Ka töölepingute numeratsioon ei oma tähendust ega näita, et Edineti töötajad olid kaebaja töötajad. H. A. ütluste kohaselt ei olnud töölepingutes kasutajaettevõtjat kirjas ning isegi kui see oleks olnud, siis ei saa pidada seda tavapäratuks. See võimaldaks lihtsustada töötajate üle arvestuse pidamist, kuid see ei välistaks isikute rentimist mõnele teisele ettevõttele. Töötajad olid või pidid olema teadlikud, et nad on renditöötajad ning seda kinnitavad ka töölepingud, kust nähtub, et töötaja on renditöötaja. Et mõni töötaja ei olnud sellest teadlik, siis ei olnud nad lihtsalt töölepinguga tutvunud. Samuti kinnitab asjaolu, et töötajad esitasid oma nõuded Edineti pankrotipessa, mitte teiste kontserniettevõtete, sh kaebaja, vastu, et tegelikult pidasid töötajad oma tööandjaks Edinetti. Ka töötajate ütlustest nähtub, et nad pidsid enda tööandjaks Edinetti ning vastupidist ei ole kinnitanud ka kontrollaktis viidatud R. T., A. K., S. B. ja M. P. Kui maksuhaldur pidas töötajate ütlusi selles osas ebausaldusväärseks või ebapiisavaks, oleks saanud esitada töötajatele täpsustavaid küsimusi. Seda maksuhaldur aga ei teinud. Et osa töötajatele võis jääda ekslik mulje, et Edineti juhtimises osalesid kasutajaettevõtja juhtivtöötajad, siis on see põhjendatav kontsernisiseste suhetega. Allumine kasutajaettevõtja korraldustele on renditööjõu kasutamise puhul ka tavapärane, sest vastavalt TLS § 6 lg 5 kohaselt seisnebki renditöö selles, et töötaja allub kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile. Tehingud Speroga
4.17.Spero töötajad ei olnud kaebaja töötajad ning maksuhalduri vastupidised järeldused tuginevad N. K. 19.02.2019 antud valeütlustel. Spero osutas kaebajale alltöövõtu korras teenust ning seda on N. K. ka 03.08.2018 seletustes kinnitanud. N. K. selgitas 03.08.2018 ütlusi andes, et töötajate ülevõtmine Sperosse toimus tema enda initsiatiivil ning ta ise helistas inimestele ja kutsus neid tööle. Samuti kinnitas ta, et keegi talle ettepanekut Edineti töötajate ülevõtmiseks ei teinud. Tõenäoliselt leppis N. K. Spero poolt teenuse osutamise ja selle mahud kokku otse M. T. N. K. soovis tõenäoliselt varjata oma otsest seotust ja koostööd M. T.. Asjassepuutumatu on aga väide, et Spero ja Edineti sõlmitud töölepingud on sarnased, kuna varasemate töölepingute kasutamine ei ole keelatud. Ukrainast pärit töötajatega seotud vastuväited
7 (34)
4.18.Kontrollaktist ei nähtu, millisele tõsikindlale tõendile toetub järeldus, et kaebaja juures töötasid registreerimata Ukrainast pärit töötajad, kelle töötasudelt riiklikke makse ei deklareeritud ega tasutud. Seejuures tugineb maksuhaldur M. T., N. K. ja I. K. valeütlustele. I. K. avaldas, et võttis Ukrainast pärit töötajad tööle ja maksis neile mustalt E. R. palvel, kuid tegemist on ebaõige väitega, kuna I. K. ei allunud tööalaselt kaebajale ja viimase juhtidele. Maksuhaldur väidab, et Ukrainast pärit töötajad ei saanud olla Silverdale Trading töötajad, sest Silverdale Trading ei ole neid isikuid enda töötajana mitte kunagi registreerinud. Ükski ukrainlane ei ole ka kaebaja juurde registreeritud ning kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil värvanud tööle ühtegi Ukrainast pärit töötajat ega sõlminud selliseid töölepinguid ega teinud ühelegi Ukrainast pärit töötajale palga väljamakseid, mistõttu ei olnud kaebajal ka kohustust sellega seotud väljamakseid deklareerida. Ka ukrainlased (v.a R. L.) ei kinnita kaebaja juures töötamist. Samuti ei ole E. R. otsustanud Ukrainast pärit töötajate töötasu suurust. Kaebajal puudus igasugune huvi ja kohustus ukrainlaste üle tööajaarvestuse pidamiseks ning kaebajale ei olnud alltöövõtja ja viimase alltöövõtjate tööajaarvestus oluline, sest tasuarvestus toimus tükitöö põhiselt. Ebaõige on maksuhalduri seisukoht, et ukrainlaste palgaraha kanti Silverdale Tradingule, kus see sularahas välja võeti ja palgaks maksti. Maksuhalduri seisukoht tugineb ekslikul arusaamal, et kaebaja Silverdale Tradingult teenust ei saanud ning viimase töötajad olid kaebaja töötajad. Sarnaselt Spero arvetel märgitud teenustele ei ole maksuhaldur seadnud kahtluse alla ka Silverdale Trading arvetel märgitud tööde teostamist. MKS § 83 lg 4 kohaldamine
4.19.MKS § 83 lg 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud ning maksuotsusest ei ole arusaadav millised tehinguid maksuhaldur näilikuks peab. Maksuotsusega soovitakse õiguslikult jätta kõrvale kaebaja ja Edineti ning kaebaja ja Spero vahel tehtud tehingud, s.o MTA hinnangul nimetatud tehinguid maksuõiguslikult ei eksisteerinud ning tegelikkuses oli kaebajal sõlmitud töölepingud otse Edineti ja Spero töötajatega. Eelnev viitab, et maksuotsuse õiguslikuks aluseks ei saa olla mitte MKS § 83 lg 4 ls 1 (mille kohaselt tehingut üleüldse ei toimunud), vaid MKS § 83 lg 4 ls 2, mille kohaselt soovitakse näiliku tehinguga varjata teist tehingut, s.o Edinetiga sõlmitud renditööjõulepinguga ning Speroga sõlmitud töövõtulepingutega on varjatud töölepingute sõlmimist otse töötajatega.
4.20.MKS § 83 lg 4 ls 2 kohaldamine eeldab Riigikohtu praktikale tuginevalt maksueelise tuvastamist. Nimelt on Riigikohus selgitanud, et näiliku tehingu tuvastamiseks tuleb kahtluse puhul, et näiliku tehinguga varjatakse teist tehingut, tuvastada, et poolte tahe oli suunatud teistsuguse tehingu tegemisele. Näilik tehing tuvastatakse TsÜS §-st 89 lähtuvalt ning see eeldab tehingu sisulist hindamist. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, on maksu määramiseks vaja tuvastada ka maksueelis. Seega eeldab varjatud tehingu MKS § 83 lg 4 alusel maksustamine, et varjatud tehinguga saavutatakse võrreldes näiliku tehinguga soodsam maksustamine. Kui varjatud tehinguga maksueelist ei saada, puudub maksuhalduril alus MKS § 83 lg 4 alusel maksu määramiseks. Maksueelis aga tähendab, et tegeliku tehingu varjamise tulemusel on saavutatud soodsam maksustamine. Kui riik maksukahju ei kanna, ei ole MKS § 83 lg 4 ls 2 alusel maksu määramiseks alust.
4.21.Kaebaja ja Edineti ning kaebaja ja Spero vahel sõlmitud tööjõurendileping on kehtivad ning nende eesmärgiks ei olnud tööjõumaksude tasumisest kõrvalehoidmine. TsÜS § 89 kohaselt peab poolte tegelik tahe olema erinev tehingu tegemisel, s.o tahteavaldusi hinnatakse tehingu tegemise
8 (34)
hetke seisuga. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, muutmisel või lõpetamisel. Kaebaja leiab, et maksumenetluses ei ole analüüsitud ega hinnatud selliseid asjaolusid ja tõendeid, millised annaksid alust järelduseks, et renditööjõulepingu sõlmimisel soovisid selle pooled õigusvastaseid tagajärgi. Tehingu näilisust peab tõendama pool, kes sellele asjaolule tugineb. Seega lasub maksuhalduril tõendamiskoormus selles, et kaebaja ja Edinet leppisid renditööjõulepingu sõlmimisel kokku, et nad ei soovi selle tehinguga õiguslikke tagajärgi, s.o ettevõte ei soovinud Edinetilt tööjõudu rentida ja selle eest viimasele tasuda ning viimane ei soovinud tööjõudu ettevõttele rentida ja selle teenuse eest tasu saada.
4.22.Samuti ei ole maksumenetluses tuvastatud, et töötajad oleksid soovinud töölepingu sõlmida Edineti asemel kaebajaga ning Edinetiga töösuhte loomise eesmärgiks oli üksnes kaebajaga sõlmitud töölepingu varjamine. Maksuhaldur ei saanudki seda tuvastada, sest töötajaid ei ole menetlusse kaasatud. Maksuhaldur võttis suulised seletused 14 Edineti töötajalt, kellest ükski ei ole avaldanud, et oleks soovinud Edinetiga töölepingu sõlmimisega varjata oma töösuhteid kaebaja.
4.23.Ükski Spero töötaja ega Ukrainast pärit töötaja, kellelt maksuhaldur seletusi võttis, ei ole väitnud, ega ole ka maksumenetluses muul moel tuvastatud, et ta oleks soovinud kolmanda isikuga sõlmitud lepinguga varjata tehingu sõlmimist kaebajaga. Samuti ei viita ükski maksumenetluses kogutud tõend töölepingute sõlmimisele kaebaja ja 34 Spero töötaja vahel ning kaebaja ja kontrollaktis nimetatud Ukrainast pärit töötaja vahel. Kaebaja juhib tähelepanu, et kontrollakti kohaselt ei olnud viidatud Ukrainast pärit töötajad mitte kaebaja, vaid esmalt Holmeloni (ainuosanik ja juhatuse liige Erni Käos) ja seejärel Silverdale Tradingu (ainuosanik ja juhatuse liige Irina Karotam) palgal. Sellele vaatamata järeldas maksuhaldur, et tegemist oli tegelikult kaebaja töötajatega, ning seda seejuures olukorras, kus kaebajal puudus Silverdale Tradinguga mistahes lepinguline suhe, mis iseseisvalt välistab MKS § 83 lg 4 kohaldamise, sest MKS § 83 lg 4 kohaselt saab näilikuks lugeda üksnes samade poolte vahel sõlmitud tehingu. Maksumenetluses ei ole tuvastatud sedagi, et kaebaja soovis nimetatud isikutega sõlmida töölepingu. Vastupidiselt, kaebajal puudus igasugune huvi nende isikute tööle võtmiseks. Maksueelis
4.24.Kaebaja ei ole saanud maksueelist. Maksueelisega on tegemist, kui näilik tehing loob kunstlikult võimaluse vähem makse deklareerida või kui maksukohustus jääb deklareerimata. Maksueelise saamisega ei ole tegu juhul kui varjatud tehingu maksustamine ei erine tehingu maksustamisest, millena lepingupooled tehingu vormistasid. Maksueelisega ei ole tegu ka siis, kui tehingupartner jätab deklareeritud maksud tasumata, sest sellisel juhul jääb maksukoormus samaks. Lubamatu maksueelis MKS § 83 lg 4 tähenduses saaks praegu eksisteerida seega üksnes juhul, kui töölepingute sõlmimine kaebajaga oleks toonud kaasa suurema maksukoormuse kui töölepingute sõlmimine Edineti või Speroga. Seda aga maksuhaldur ei väida. Samuti ei ole välja toodud, et töölepingute sõlmimisel kaebajaga oleks maksukoormus olnud erinev. Kaebaja juhib seejuures tähelepanu, et Sperot puudutavas osas on kõik deklareeritud maksud tasutud ning sellega seonduvalt pole maksuotsusega ka deklaratsioone parandatud.
4.25.Puudub maksueelis käibemaksu osas, kuna lepingupooled deklareerisid teenust igakuistes KMD-des. Seega ei ole põhjendatud väita, et kaebaja sai käibemaksu osas maksueelise, sest nii Edinet kui ka Spero pidid arvetel näidatud käibemaksu deklareerima ja tasuma riigile, samas summas käibemaksu aga pidi kaebaja maksma teenuse arve alusel Edinetile ja Sperole ning kaebaja võis maha arvata oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna sama
9 (34)
summa. Kui Edineti ja Spero töötajad oleksid olnud kaebaja töötajad, siis poleks teenuse arveid olnud ja poleks tekkinud ka Edinetil ja Sperol käibemaksukohustust ega kaebajal sisendkäibemaksu mahaarvamisõigust nendelt teenustelt.
4.26.Ka tööjõumaksude osas maksueelis puudub, kuna kui lähtuda maksuhalduri väitest, et Edineti ja Spero ning viimase alltöövõtja Silverdale Tradingu töötajad tuleb lugeda kaebaja töötajateks, tulnuks ka kaebajal deklareerida ja tasuda nende töötajate tööjõumaksud täpselt samas summas nagu tulnuks seda teha Edinetil, Sperol või Silverdale Tradingul. Maksuhalduri väidetud „kohane“ tehing ei oleks andnud kõrgemat maksukoormust, millest saab omakorda järeldada, et kaebaja tehingud Edineti ja Speroga ei ole toonud kaasa maksueelist. Asjaolu, et kaebajal tekkisid makseraskused äritegevuse tulemusena, mille tõttu ta ei olnud võimeline õigeaegselt tasuma Edinetile teenuse arveid, ei anna alust väita, et kaebaja sai renditööjõu kasutamisest mingi maksueelise – kaebajal eksisteerib jätkuvalt kohustus tasuda Edinetile renditööjõu kasutamise eest ning pooled on sõlminud selles osas täiendava kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta. Seega pole maksukohustuse suuruse seisukohalt erinevust millise äriühingu töötajatega on tegu. Mõlemal juhul oleks emmal-kummal äriühingul tekkinud samaväärses summas maksukohustusi töötajatele tehtud väljamaksetelt tööjõu maksude osas.
4.27.Kaebaja ei ole toime pannud maksupettust. Edinet või Spero ei jätnud töötajate tööjõumakse või teenuste käibemaksu deklareerimata. Spero on ka deklareeritud maksud tasunud. Samuti ei väida maksuhaldur, et kaebaja poolt tööjõu renditeenuste eest Edinetile viimase esitatud arvete alusel makstud summad oleks Edineti pangakontolt välja võtnud või kandnud mõne teise isiku kontole või viinud ettevõtlusest välja ilma kuludokumendita. Edinet kasutas kaebajalt renditööjõu kasutamise eest saadud summasid töötajatele palkade ja tööjõumaksude tasumiseks jm väiksemateks oma ettevõtlusega seotud kulude tasumiseks. Praegusel juhul soetas kaebaja renditeenuse Edinetilt renditööjõulepingu täitmise käigus. Maksuhaldur ei ole usutavalt näidanud, kuidas sellise tehingu käigus raha ettevõtlusest maksuvabalt välja viidi. Kõike eelnevat arvesse võttes pole ka alust maksuhalduri väitel, et kaebaja pani renditööjõu kasutamisel toime maksupettuse.
4.28.Praegusel juhul ei ole täidetud nõuded tõendamiskohustuse üleminekuks kaebajale MKS § 150 alusel. Maksuotsuse järeldused põhinevad oletustel ja subjektiivsetel kahtlustel, mitte aga tuvastatud asjaolude ja kogutud tõendite hindamisel nende kogumis ja koostoimes, mis ei sea kokkuvõttes kaebaja ja Edineti ning kaebaja ja Spero vaheliste tehingute õigsust ja seotud isikute ütluste usaldusväärsust põhjendatult kahtluse alla. Maksuotsuses ei ole veenvalt põhjendatud kahtlust, et vaidlusaluseid tehinguid ei ole toimunud. Ebaselgeks jääb seegi, millised konkreetsed tehingud on maksuhaldur kahtluse alla seadnud. Praegusel juhul ei ole maksuhaldur tuginenud otsestele ega isegi kaudsetele tõenditele „põhjendatud kahtluse“ põhistamiseks. Seega ei ole maksuotsusega tõendamiskoormus kaebajale üle läinud.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebuse väited ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Maksuhaldur jääb maksuotsuses väljendatud seisukohtade juurde, kuivõrd kaebus tugineb valdavas osas kaebaja eriarvamusele, millele maksuhaldur vastas maksuotsuse punktis 3. Maksuhaldur on maksuotsuses usutavalt ja tõenditele tuginedes ning neid piisavalt nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendades teinud asjakohased järeldused, mistõttu on tõendamiskoormis kaebajale üle läinud. Kaebaja ei ole maksuotsuse põhjendusi ja järeldusi ümber lükanud.
10 (34)
5.2.Kaebaja ja temaga seotud äriühingute makseraskused ei tähenda, et maksukohustuslane võiks oma majandusliku seisu parandamiseks toime panna maksupettuse ning korraldada tegevuse viisil, kus majandustegevusest tulenevad maksukohustused jäävadki lõpptulemusena täitmata. Ka Edineti varasem maksukohustuste täitmine ei väära maksuotsusega tuvastatud asjaolu, et Edinet oli kaebajaga seotud isikute kontrolli all ning ei olnud iseseisev. Iseseisva majandustegevuse puudumist ei lükka ümber ka asjaolu, et tööjõurent on ehitussektoris tavapärane või et töötajate tööjõumaksud laekusid eelnevalt korrektselt. Edineti majandustegevus oli kontrollitaval perioodil korraldatud üksnes kaebaja ja temaga seotud äriühingute maksueelise saamiseks ning maksuhalduri varasem mittesekkumine ei oma iseseisvat tähendust maksuotsuses tehtud järelduste õiguspärasuse hindamisel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2018 määrus 3-18-73).
5.3.Maksuhaldur jääb maksuotsuses väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt kaebaja ja Edineti vahel tööjõurenditehinguid tegelikult aset ei leidnud. Tegemist oli näilike tehingutega, mille eesmärgiks oli üksnes tööjõurendist mulje jätmiseks. Tegelikkuses pani kaebaja kontsernis makseraskuste tekkimise järgselt toime maksupettuse selleks, et kontserni kuuluvad äriühingud saaksid maksueelise tööjõumaksude tasumata jätmise ning käibemaksukohustuse vähendamise kaudu.
5.4.Väited tööjõu optimaalse kasutamise tagamiseks ei ole asjakohased, kuna tegelikult peeti Edinetis vormistatud töötajate osas täpset arvestust äriühingute kaupa. Samuti ei ole asjakohased kaebaja väited, et maksuhalduri küsimused töötajatele olid arusaamatud. Kontrollaktis on töötajate ütlusi asjakohaselt analüüsitud ning tehtud seletustest kogumina õiged järeldused. Tallinna Ringkonnakohus selgitas asjas 3-16-301, et kuna TLS § 6 lg-test 5 ja 9 tulenevalt peab kolmanda isiku (kasutajaettevõtte) alluvuses renditöö tegemine olema tööandja ja töötaja vahel üheselt kokku lepitud, siis on töötaja arusaam oma tööandjast töösuhte olemuse tuvastamisel üks kaalukamaid asjaolusid. Seega on kaheldamatult oluline asjaolu, kuidas töötajad ise oma töötamist kirjeldavad. Järelikult ei esitanud maksuhaldur töötajatele ajasse puutumatuid või põhjendamatult spetsiifilisi küsimusi. Vastupidi, kuna kaebaja ja Edineti vahel tegelikku rendisuhet ei olnud, ei saanud töötajad andagi teistsuguseid vastuseid.
5.5.Kaebaja väited on vastuolulised, kuna ühelt poolt peetakse töötajate ütlusi asjakohatuteks ja ebausaldusväärseteks, teisalt aga tuginetakse just töötajate ütlustele oma vastuväidete põhjendamiseks. Kaebaja jätab tähelepanuta, et maksuotsuses on tuginetud suures osas maksumenetluses kogutud dokumentaalsetele tõenditele (e-kirjavahetused jms), kuid kaebaja ei ole maksumenetluses kogutud dokumentaalsetele tõenditele esitanud põhjendatud vastuväiteid ega neid kinnitavaid tõendeid. Kaebuses on töötajate seletustest välja toodud vaid üksikud näited, mis aga ei kummuta maksuotsuses tehtud järeldusi. Maksuhalduri tehtud järeldusi ei väära ka kaebaja väited, et M. T. ja N. K. vastu algatati kriminaalasi või millised olid maksuhaldurile ütlusi andnud isikute omavahelised suhted ja suhted kaebaja omanike ja juhtidega. Ehkki teatud juhtudel peab kaebaja M. T., N. K. ja I. K. ütlusi täielikult ebausaldusväärseteks, siis tugineb kaebaja ka ise Spero OÜ ja Ukrainast pärit töötajatega seoses maksuotsustele vastuväiteid esitades just nimetatud isikute ütlustele.
5.6.Asjakohatu on kaebaja väide, et Ukrainast pärit ja registreerimata töötajate kaebaja heaks töötamist korraldasid M. T., N. K. ja I. K.. Maksuhaldur selgitab kontrollakti punktis 1.3 põhjalikult, kuidas tõendab tõendite kogumis hindamine asjaolu, et Ukraina registreerimata tööjõu tööjõumaksude tasumise kohustus oli just kaebajal.
KOHTU PÕHJENDUSED
11 (34)
6.Menetlusosaliste vahel on vaidlus kas kaebaja registreeris maksueelise saamise eesmärgil Edinetti enda 63 töötajat. Samuti on vaidlus selles, kas kaebaja sai kontrollitaval perioodil Sperolt betoonpaneelide armeerimise ja valmistamise teenust või osutasid kaebajale väidetud teenust 34 Sperosse registreeritud kaebaja töötajat. Vaidlus on ka selles, et kas kontrollitaval perioodil töötasid kaebaja juures Ukrainast pärit registreerimata töötajad, kelle töötasud jättis kaebaja deklareerimata ning nendelt arvestatavad maksud ja maksed tasumata ning kellele töötasu väljamakseid tehti Silverdale Tradingu kaudu sularahas. Sellest sõltub, kas kaebaja ja kolmandate isikute vahel toimunud tehingud on reaalsed, kas kaebaja esitatud KMD ja TSD on õiged ning kas kaebajal oli õigus kajastada enda sisendkäibemaksu hulgas nende arveid.
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Nimetatud normile tuginemine eeldab, et kohus kontrollib haldusakti põhjenduse piisavust ning kui kaebaja esitab kohtule asjaolude tuvastamise kohta uued argumendid või kordab varasemaid, mida ei ole haldusakti põhjendustes piisaval määral ümber lükatud, peab kohus vastavalt HKMS § 165 lg 1 punktile 4 ikkagi põhjendama, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega (nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-31-76-14, punkt 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, punkt 12). Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26.06.2018 otsus nr 3-16-579, punkt 16).
8.Maksuhaldur on maksuotsuses1 ning selle aluseks olevas kontrollaktis2 piisavalt põhjendanud, miks kaebajale maksud määrati. Kaebaja vaidleb küll maksuhalduri väidetele üksikuna vastu, kuid vaatamata sellele ei ole kaebaja kummutanud maksuotsuse ja selle aluseks oleva kontrollakti järeldust, et tegelikult olid 63 Edineti ja 34 Spero töötajat kaebaja töötajad ning näilik tööjõurent ja alltöövõtu osutamine oli vormistatud riskide maandamiseks olukorras, kus raskuste tekkimisel saaks kaebaja tööjõumaksudest vabaneda (kontrollakti punktid 1.1 ja 1.2.). Samuti nõustub kohus maksuhalduriga selles, et kaebaja kasutas maksustamisperioodil Ukrainast pärit ja Eestis registreerimata tööjõudu (kontrollakti punkt 1.3.). Maksuhalduri järeldused on seotud maksumenetluses kogutud tõenditega ning need on veenvad. Maksuotsus ja selle aluseks olev kontrollakt on struktureeritud ja loetavad ning kaebaja eriarvamuses3 toodud väidetele, mis kaebuse punkti 9 kohaselt on ka kaebuse aluseks, on maksuhaldur vastanud maksuotsuse punktis
3.Seega on tõendamiskoormus läinud üle kaebajale (MKS § 150 lg 1). Kuna kohus maksuhalduri järeldustega nõustub, siis kookõlas HKMS § 165 lg-ga 2 ei korda kohus maksuhalduri järeldusi. Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.
9.Kohus nõustub küll kaebaja väitega, millele ei ole vastu vaielnud ka maksuhaldur, et kuni 2016 aasta IV kvartalini ei olnud Edinetil tööjõumaksude tasumisega probleeme. Samuti nõustub kohus kaebaja väitega, mille kohaselt on tal majandustegevuse korraldamisel lai otsustusruum, mistõttu ei pea kaebaja korraldama oma äritegevust üksnes riigile kasulikus või sobivas suunas. Eelnev ei anna aga õigust näilike tehingute kaudu maksupettuse toimepanemiseks ning seeläbi riigile maksukahju tekitamiseks.
Kaebuse lisa 3 Kaebuse lisa 1
Kaebuse lisa 2
12 (34)
10.Kohus nõustub maksuhalduriga, et peamine eelis renditööjõu ja alltöövõtu kasutamiseks oli vajadusel vabaneda tööjõumaksudega kaasnevast maksukohustusest ning saada riigilt tagasi arvetel näidatud sisendkäibemaks (maksuotsuse punkt 2.7 ja kontrollakti punkt 1.7). Seejuures märgib kohus, et Edineti käitumine aastatel 2010–2016 ei ole praegusel juhul vaidluse all, kuivõrd kaebaja sõlmis lepingu Edinetiga väidetavalt 01.02.20164. Nimelt on kohtule esitatud renditööjõu vahendamise leping ilma allkirjadeta. Seega ei saa välistada ka võimalust, et tegemist on tagant järele sõlmitud lepinguga. Lepingul puudub number ning samuti ei nähtu Edineti arvetest5 viidet lepingule.
11.Kaebaja heidab maksuhaldurile ette, et viimane aktsepteeris kaebaja majandustegevust kontrolliperioodile eelnevalt, kuid kontrollaktist ja maksuotsusest sellist järeldust teha ei saa. Asjaolu, et maksuhaldur ei sekkunud kaebaja majandustegevusse ajavahemikul 2016. aasta algus kuni 09.2016 (k.a) ei tähenda, et maksuhaldur oleks aktsepteerinud kaebaja valitud viisi majandustegevuse korraldamiseks ja vaidlusaluseid renditööjõu- ja alltöövõtulepinguid. Samuti ei saa sellest järeldada, et kaebaja ja Edineti ning kaebaja ja Spero vahel sõlmitud lepingute eesmärgiks ei olnud algusest peale varjata tegelikke töösuhteid enda töötajatega.
12.Kaebaja registreeriti äriregistris 13.01.2016 ning sama aasta IV kvartalis tekkisid ka probleemid. Maksuhalduri kontrollitav periood jäi ajavahemikku 10.2016–04.2018 ning on seotud maksuhalduri selgitusel sellega, et sel ajal tekkisid ja kumuleerusid Edineti maksuvõlad, kuna kaebaja koos teiste kasutajaettevõtjatega jättis Edineti nimel väljastatud arveid osaliselt tasumata. Seejuures ei ole kaebaja vaidlustanud maksuhalduri väidet, et kaebaja kandis Edineti arvete alusel vaid summa, mis oli vajalik töötajatele netotöötasu väljamaksmiseks6. Sel põhjusel on alusetu ka kaebaja väide, et kaebaja ei soovinud asetada Edinetti olukorda, kus tekivad maksuvõlad. Samuti sõlmiti kontrollitaval perioodil alltöövõtuleping7 Speroga ning maksuhalduri hinnangul töötasid kaebaja juures registreerimata töötajad Ukrainast.
13.Kontrollaktist nähtub, et maksuhalduri hinnangul olid Edineti töötajad algusest peale kaebaja töötajad8, ent kuna Edinet enne kontrollitavat perioodi tööjõumaksud deklareeris ja tasus, siis ei peetud vajalikuks pikendada kontrolliperioodi kuni kaebaja alguseni, mis oleks olnud kaugeim aeg, mil maksuhalduril oleks olnud võimalus kaebaja tahtliku tegevuse tõttu Edineti maksudeklaratsioone korrigeerida. Samal põhjusel jättis maksuhaldur korrigeerimata ka kaebaja 11.2017 kuni 04.2018 maksudeklaratsioonid, kuna sel perioodil deklareeritud maksud ja maksed on Spero kaudu riigieelarvesse tasunud9.
14.Maksupettusele iseloomuliku konspiratiivsuse tõttu on maksuhalduril raske või isegi võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid rikkumise kohta ning enamasti kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust ning tehingu näilikkust asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis10. Hinnates kohtupraktikat, siis üldjuhul on maksupettustele iseloomulik, et tegevus vastab reaalse tehingu tunnustele. Sel põhjusel ei saa tehinguid hinnata üksnes tehinguosaliste loodud dokumentaalsete tõendite alusel. Välistada ei saa ka olukorda, et kuni maksupettuse toimepanemiseni võib tehingupartneriks olev äriühing tasuda ja deklareerida
Esitatud kohtule 28.05.2020 Maksuhalduri lisad 5–16
Kaebuse lisa 3, kontrollakti punkt 1, lk 3 ülevalt kolmas lõik; punkt 1.1.2 alapunkt 24), punkt 1.7., lk 54 viimane lõik
Maksuhalduri lisa 157
Kaebuse lisa 1, kontrollakti punkt 1
Kaebuse lisa 1, kontrollakti punkt 1
Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, punkt 13
13 (34)
korrektselt makse ka näiliku tehingu alusel. Näiliku tehingu alusel maksude deklareerimine või tasumine ei anna selle suhtes täiendavat usaldusgarantiid.
15.Menetlusosaliste vahel ei ole mh vaidlust, et: kaebaja asutati 13.01.2016 ning kaebaja põhitegevusala oli betoonist ehitustoodete tootmine; tegevuse algusest alates ning sh kontrollitaval perioodil ei olnud kaebajal maksuotsuse lisades 26 ja 27 toodud töölistega töölepinguid sõlmituid; töötajatel, kes kaebaja heaks tööd tegid, oli sõlmitud tööleping Edinetiga (ajavahemikul 10.2016–10.2017) ning Speroga (ajavahemikul 11.2017–04.2018); Edineti ja kaebaja ning Spero ja kaebaja vahel olid sõlmitud tööjõurendi lepingud; vaidlusaluste töötajate töölepingute numbrid algasid tähekombinatsiooniga ME ning see tähendas, et töötaja on tööle võetud kaebaja tarbeks; Edineti ja töötaja vahel sõlmitud töölepingus oli viide, et tööaja asub tööle renditööjõuna; kaebaja ja Spero vahel oli sõlmitud töövõtuleping. I- Tehingud Edinetiga
16.Ehkki õige on kaebaja viide Edineti asutamisele aastast 2010 ning samuti ei vaidlusta maksuhaldur kaebaja väidet Edineti majandusnäitajatest, siis ei kummuta need maksuhalduri järeldust, et Edinet ei olnud iseseisvalt tegutsev äriühing11 ning äriregistris märgitud juhatuse liige K. Nõmm, kes paralleelselt Edineti juhatuse liikmeks olekule oli ka kaebaja osanikega seotud Ehitustehnika töötaja kuni 31.12.2018, oli variisik12. Seejuures ei põhine maksuhalduri järeldus, et Edinet ei omanud iseseisvat majandustegevust või et K. Nõmm oli variisik, üksnes asjaolul, et Edinet müüs teenuseid ainult kaebajaga samas kontsernis olevatele ettevõtetele. Kohtu hinnangul kinnitavad tõendid kogumis, et Edinetis kaebaja heaks töötavatesse isikutesse suhtuti kui enda töötajatesse, mitte kui renditööjõudu.
17.Kaebaja püüab näidata, et äriühingute tiheda seotuse taga oli asjaolu, et E. ja R. R. olid kaebaja osanikud ning R. R. ka kaebaja finantsjuht, mistõttu tuli neil teha erinevaid otsuseid. Samas arvestades tööjõurendi õiguslikku olemust, siis jääb arusaamatuks, miks pidi K. Nõmmega suhtlema E. või R. R., kui tegelikult oli kaebaja juhatuse liige ajavahemikul 13.01.2016– 13.02.2017 T. V., kelle sõnul ta ei tea kes K. Nõmm Edinetis oli või mida ta seal tegi ning tema hinnangul juhtisid tegelikult Edinetti R.13. T. V. lahkumise järgselt täitsid töötajate sõnul tegevjuhi ülesandeid M. T. ja M. M.. M. M. sõnul ei ole ta Edineti töötajate asjus K. N. kordagi näinud14 ning sama väitis ka M. T., kelle sõnul tööasjus ta K. Nõmmega ei suhelnud, kuna K. Nõmm oli kraanaosakonnas15. Kohtu hinnangul ei saa pidada tavapäraseks, et kasutajaettevõtja juhatuse liige või töötajatega vahetult tegelev tootmisjuht töötajaid rentiva äriühinguga ei suhtle.
18.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ajutise halduri aruanne ei sea Edineti majandustegevust kahtluse alla. Ajutise halduri ülesanded on toodud välja pankrotiseaduse § 22 lg-s 2 ning nende kohaselt ei ole ajutise halduri ülesandeks esmajärjekorras hinnata seda, kas pankrotistunud äriühingu majandustegevus oli tegelik või mitte või kas lepingud olid näilikud. Seega asjaolu, et ajutine haldur ei ole 01.12.2017 aruandes otsesõnu välja toonud, et Edinet ei olnud iseseisev
Kontrollakti punkt 1.1.1 Kontrollakti punkt 1.1.1 alapunkt 3)
Maksuhalduri lisa 24, vastus 24
Maksuhalduri lisa 29, vastus 12
Maksuhalduri lisa 30, vastus 18, 19
14 (34)
äriühing, ei anna alust väita, et haldur ei ole Edineti majandustegevust kahtluse alla seadnud. Nimelt nähtub ajutise halduri 01.12.2017 aruandest16, et küsitav on Võlgniku suhe oma tehingupartneritega, kes on Võlgnikule enam kui 1,5 mln eurot võlgu ning kes ometi peaksid olema kättesaadavad samalt aadressilt nagu Võlgnik ise. Küsitav on Võlgniku teave ajutisele haldurile ka seoses Võlgniku töötajatega. Käesoleval hetkel on halduriga ühendust võtnud töötaja, kelle poolt esitatud informatsioon erineb olulisel määral Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud info poolest (nt töölepingu ülesütlemine, palgaarvestused jne). Samuti on aruandes toodud välja, et kui kohus peaks Võlgniku pankroti välja kuulutama, tuleks hinnata Võlgniku poolt majandustegevuses sõlmitud lepinguid ning analüüsida kas esineb raskele juhtimisveale või tahtlusele esinevaid viiteid. Seega ei saa väita, et Edineti ajutisel pankrotihalduril kahtlusi ei tekkinud. Seejuures nähtub aruande eelpool viidatud punktis ka etteheite, et võla sissenõudmisega ei ole tegeletud. Ajutise halduri aruandest nähtub ka see, et K. Nõmm andis võrreldes vähemalt ühe töötajaga erinevat teavet. Pankrotimenetluses on maksuhalduri ja töötajate nõuded tunnustatud tingimuslike nõuetena pankrotiseaduse § 98 tähenduses17.
19.Kohus ei nõustu kaebajaga, et töötajate seletuste protokollid ei ole kontrollakti järelduste seisukohalt asjakohased ega usaldusväärsed. MKS § 11 sätestab maksuhalduri uurimispõhimõtte, mis on omakorda seotud maksuhalduri ülesandega, viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. Maksuhalduril on avar kaalutlusruum, otsustamaks milliseid tõendeid maksumenetluses koguda. Jättes olulised tõendid kogumata riskib maksuhaldur tõsiasjaga, et maksuotsus võidakse menetlusnormide rikkumisele viidates tühistada. Kuigi kohus nõustub, et arvestades ümber kvalifitseeritud töösuhete hulka, siis on ütlused võetud vähestelt töötajatelt, siis ei saanud see mõjutada asja otsustamist ega too kaasa maksuotsuse tühistamist (haldusmenetluse seaduse § 58), kuna maksumenetluses kogutud isikute ütlused on justnimelt töötamisega, tööle asumisega ning ühe ettevõtte alt teise alla tööle vormistamisel kattuvad. Lisaks toetavad neid ka kaebaja töötajaid tööle värvanud isikute või kaebajat juhtinud isikute ütlused.
20.Kuigi vaidlust ei ole, et kaebajal ei olnud kontrollitaval perioodil sõlmitud töölepinguid Edinetti või Sperosse registreeritud töötajatega, kes kaebaja heaks töötasid, kuid üksnes see asjaolu ei tõenda, et töötajate tegelikuks tööandjaks oli Edinet või Spero. Samuti ei saa seda järeldada asjaolust, et Edineti pankroti järgselt esitasid töötajad nõuded Edineti pankrotipessa, mitte otse kaebajale. Nagu kaebaja ise kaebuses välja toob, siis on tegemist tavaliste inimestega, kelle valdavaks suhtluskeeleks on vene keel, mistõttu ei saa pidada kuigivõrd tõenäoliseks, et ilma täiendava juriidilise abita ei tule inimene selle peale, et esitada nõue mitte lepingujärgse tööandja vastu, vaid tegeliku tööandja vastu.
21.Tallinna Ringkonnakohus on otsuses 3-16-301 toonud välja, et töötaja arusaam oma tööandjast on töösuhte olemuse tuvastamisel üks kaalukamaid asjaolusid, kuid samavõrd rõhutab ringkonnakohus oma otsuses ka seda, et kuna TLS § 6 lg-test 5 ja 9 tulenevalt peab kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) alluvuses renditöö tegemine olema tööandja ja töötaja vahel üheselt kokku lepitud. Tegeliku töösuhte tuvastamisel on kasutatavad ka Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-90518 väljendatud kriteeriumid, mille alusel toimub õigussuhtes vastavuse kontroll töösuhtele. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb asjaolusid vaadelda kogumis ning otsustamaks selle üle, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet ning kas ja millisel määral on töötaja vaidlusaluses suhtes allutatud tööandjale.
Maksuhalduri lisa 137; kaebuse lisa 2 lisa 9 Kaebuse lisa 17
Nimetatud otsusele on Riigikohus viidanud ka nt käesoleva aasta 20. mai otsuses nr 2-18-6908
15 (34)
22.Väär on kaebaja väide, et maksuhaldur tugineb vahetult direktiivile. Renditööjõudu ja selle kasutamist reguleerivad siseriiklikult TLS ning nende sätete aluseks on direktiiv 2008/104/EÜ. Renditöö mõistet TLS ja direktiiv ei ava, kuid võttes aluseks TLS-i ja direktiivi, siis nähtuvad nendest, et renditööd iseloomustavad töösuhte olemasolu töötaja ja rendiagentuuri vahel ning asjaolu töötaja töötamine kolmanda isiku juures, tema juhtimise ja kontrolli all. Lisaks rõhutab direktiiv täiendava tingimusena, et tegemist on ajutise töötamisega. TLS § 6 lg-d 5 ja 9 sätestavad, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, alludes ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö), peab tööandja töötajale kirjalikult teavitama, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes. Selle nõude rikkumisel loetakse, et kohustust ei ole määratud. Seega näeb ka TLS ette, et renditöötaja ja kasutajaettevõtja töösuhe on ajutise iseloomuga. Lisaks peab renditöö tegemine olema tööandja ja töötaja vahel üheselt kokku lepitud, töötaja peab olema sellest informeeritud, mistõttu on töötaja arusaam sellest, kes on tema tööandja, töösuhte olemuse tuvastamisel üks kaalukamaid asjaolusid. Seega ei saa renditöötajaks pidada sellist olukorda, kus isikule luuakse ebaõige ettekujutus tööandjast, tegeliku tööandja saab isik teada töölepingust ning renditöötajaks olemist isikule ei selgitata. TLS § 6 sätestatud teavitamiskohustus ei ole oma iseloomult formaalne ning seda ei saa lugeda täidetuks pelgalt seeläbi, et töölepingus on vastav punkt või teised töötajad selgitasid seda. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajaga, et vastates maksuhalduri küsimustele ei pidanud töötajatele renditööjõuks olemine olema arusaadav või vastava kokkuleppe olemasolu lepingus oli ilma täiendavate selgitusteta piisav.
23.Kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur on maksuotsuses ja kontrollaktis toodud järelduste tegemisel tuginenud mitte tehingute majanduslikule sisule, vaid peaasjalikult 14 Edineti töötaja ja 9 Spero töötaja seletustele. Maksuhaldur võttis ütlused Edinetti ja Sperosse registreeritud järgmistelt töötajatelt: J. S.19, J. M.20, S. B.21, R. T.22, A. K.23, S. F.24, R. L.25, M. P.26 ja A. D.27, R. G.28, T. K.29, V. P.30, V. V.31 ja O. S.32. Nimetatud töötajatest 9 töötajat, kes olid registreeritud Edinetti33 või Sperosse34 ja kelle maksuhaldur luges kaebaja töötajaks, kinnitasid, et nende tööandjaks oli Edinet, siis üksnes R. L. oli teadlik, et ta on renditöötaja ja talle selgitati seda. Keegi teine seda ei väitnud. Seejuures on tähelepanuväärne, et ükski isik ei puutunud kokku enda tööle värbamisel Edinetiga ning ülejäänud 8 töötajat kirjeldasid enda tööle võtmist selliselt, et nendele loodi mulje, et nad asuvad tööle kaebaja juurde, kuid mingil põhjusel oli tööandjaks märgitud Edinet. Renditöötaja teavitamiskohustus on nii kasutajaettevõtjal kui ka rendiagentuuril, s.t isikud oleksid pidanud enda tööle värbamisel suhtlema ka reaalselt Edinetiga, et nii kaebaja kui ka Edinet oleksid saanud täita neile pandud teavitamiskohustuse. Sel põhjusel ja kooskõlas
Maksuhalduri lisa 45 Maksuhalduri lisa 46
Maksuhalduri lisa 54
Maksuhalduri lisa 51
Maksuhalduri lisa 50
Maksuhalduri lisa 47
Maksuhalduri lisa 53
Maksuhalduri lisa 48
Maksuhalduri lisa 92
Maksuhalduri lisa 93
Maksuhalduri lisa 94
Maksuhalduri lisa 44
Maksuhalduri lisa 49
Maksuhalduri lisa 52
Maksuhalduri lisa 26
Maksuhalduri lisa 27
16 (34)
TLS § 6 lg-tega 5 ja 9 ei jaga kohus ka kaebaja seisukohta, et töötajad ei pidanudki vahet tegema kaebajal ja Edinetil.
23.1.Maksuhaldur küsis isikutelt nende tööle värbamise asjaolude kohta ning ehkki kõik isikud kes olid registreeritud nii Edinetti kui ka Sperosse kinnitasid enda tööandjaks Edineti, siis olid isikute seletused kokkuvõetult järgmised: Kohalikus lehes oli kuulutus. Töövestluse viis läbi E. K., kellega lepiti kokku ka palk. Renditöötajaks olemist keegi ei selgitanud. Samuti ei selgitanud keegi, et tööandjaks on Edinet (J. S.); Kutsuti töövestlusele, mille viisid läbi M. M. ja T. L. Töövestlusel selgitati tasustamise põhimõtteid, kuid renditöötajaks olemist ei selgitatud. Samuti ei selgitatud, miks tööleping sõlmitakse Edinetiga (J. M.); A. V. kutsus Loksale ja ütles, et hakkan tööle Edinetis. Töövestluse viis läbi E. K., kes ka töötas Edinetis ning kellega räägiti ka palgast. Ma ei teadnud, et mind renditi. Teadsin, et minu tööandja on Edinet. Edinet oli tööandjana kirjas ka lepingus, kuid leping oli eestikeelne ja ma ei tea, mis selles täpselt kirjas oli. Alguses kui A. V. mind Loksale kutsus, mõtlesin, et hakkan tööle kaebaja juures, sest nende kohta oli kohalikus lehes kuulutus, et otsitakse töötajaid. Aga siis selgus, et hakkan tööle Edinetis (S. B.); M. M. viis läbi tööintervjuu Loksa laevaremonditehases. Kedagi teist vestlusel ei osalenud ning M. M. leppisin kokku ka palga. M. M. esindas kaebajat. Tean, et tulin tööle Marsalis Elementi. Asjaolu, et olen tööle tulnud Edinetti selgus siis kui mulle tegi Edinet palga väljamakse. Renditöötajaks olemisest ei teadnud. Töölepingu sain tööleasumisest 1-2 kuud hiljem ja sinna oli märgitud tööandjaks Edinet. Küsisin küll, et miks Edinet on lepingusse märgitud ja et olukord on segane, kuid isik kes töölepingu andis selgitas, et see probleeme ei tekita ja töökoht on ikka siin, kus töötan (R. T.); Ma eeldasin, et olen Marsalis Elemendi töötaja. Alles töölepingu saamise järgselt sain teada, et olen tööjõudu rentivas firmas. Tööle kutsus mind M. M., kellega leppisin kokku ka enda palga. Alguses arvasin, et asun tööle Marsalis Elementi. Tööleping tuli kuu hiljem, siis kui me hakkasime oma töölepinguid nõudma. Alles töölepingust nägin, et olen Edineti töötaja. M. M. sellest eelnevalt juttu ei olnud, et asun tööle Edinetti. Samuti ei selgitatud, miks leping Edinetiga sõlmitakse või et olen renditöötaja. Kui oleks teadnud, siis ma poleks läinud (A. K.); Töövestluse viis läbi A. J. ja T. L., kuid renditöötajaks olemisest ei teadnud. Samuti ei selgitatud, miks tööleping sõlmitakse Edinetiga (S. F.); M. M. kutsus Edinetti tööle ning töövestluse viisid läbi M. M. ja T. L., kellega leppisin kokku ka tunnipalga. Samuti selgitasid nad, et olen renditöötaja, kes hakkab tööle Marsalis Elemendis (R. L.); Teadsin, et lähen betoonelemente tegema, aga mis firmasse ma tööle lähen, seda ma ei teadnud. Sain teisel või kolmandal tööpäeval teada, et töötan Edinetis. Selgitajaks olid teised töölised. Palga ja tingimused rääkisin läbi M. M. Hakkasin ise uurima, siis tuligi välja, et kõik töölised on Edineti all. Ega sellist juttu ei olnud, et lähen ühe või teise firma alla tööle. Renditöötajaks olemine oli kirjas lepingus, mille sain alles kolm nädalat või üks kuu pärast tööle asumist. Sain esimese paari tööpäeva jooksul teada, et olen renditöötaja. Seal ei olnud sellist juttu, et ma Marsalis Elemendi alla lähen tööle (M. P.); Sõbrad kutsusid Edinetti. Töövestluse ja tingimused rääkisin läbi T. L. Renditöötajaks olemist keegi ei selgitanud. Samuti ei selgitatud seda, miks tööleping Edinetiga sõlmitakse
(A. D.).
Eelnevast ütlustes nähtub ühe erandiga, et isikud ei olnud teadlikud renditöötajaks olemisest ning enda teadmisel asusid nad tööle kaebaja juurde. Keegi ei selgitanud neile renditöötajaks olemist 17 (34)
või seda, miks töölepingus on tööandjana märgitud Edinet. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis pelgalt renditöö viide töölepingusse ei täida TLS § 6 lg-tes 5 ja 9 toodud informeerimiskohustust ning seda ei saa käsitada töötajate kohase teavitamisena. Sel põhjusel ei nõustu kohus ka kaebajaga, et üksnes sel põhjusel, et töötajatel oli tööleping sõlmitud Edinetiga, tuleb nende tööandjaks lugeda Edinetti või hiljem Sperot. Kui isikutele seda, et nad on renditööjõud, eraldi ei selgitatud ja ka muud asjaolud ei viidanud sellele, et kaebaja ei ole tegelik tööandja, siis ei pruukinud töötajad tegelikult renditööjõuks olemisest teadagi või seda mõista.
23.2.Isikud, kes töötasid Edinetis, kuid keda maksuhaldur ei lugenud kaebaja töötajaks selgitasid järgmist: R. G. sõnul töötas ta Edinetis, ent tööle saamisega seonduvalt selgitas isik, et ta kuulis, et tehases on tööd. Töövestlus toimus I. K, kellega lepiti kokku ka palk, kuid renditöötajaks olemist ei selgitatud35; T. K. kinnitas, et tema tööandjaks oli Edinet ning renditöötajaks olemist selgitas talle personalispetsialist I. K.36; V. P. sõnul töötas ta Edinetis, kuhu sai tööle kolmandal katsel. Esimesel kahel korral rääkis ta E. K. ning kolmandal korral K. P. K. P. ütles ka palga. Renditöötajaks olemist kohe ei teadnud. Tema arvates oli Edinet see firma, kes siin töötab, alles hiljem sai teada, et Edinet annab töötajaid Marsalis Elemendile rendile. Sellest rääkisid töötajad ning kui isik lasi oma töölepingu ära tõlkida, siis oli ka seal vastav punkt sees37; O. S. selgitas, et ta töötas Edinetis, kuid renditöötajaks olemisest ei teadnud. Kui tuttavad küsisid töökoha kohta, siis oli vastuseks Marsalis Metalli territooriumil Edinetis38. Maksuhaldurile andis ütlusi ka V. V., aga konkreetses protokollis on arvukalt parandusi, mille osas ei ole protokolli tehtud ühtegi märkust. Nimelt on läbivalt tõmmatud maha Edinet ning asendatud see Marsalisega. Ehkki protokoll on V. V. allkirjaga kinnitatud ning kohtul ei ole alust arvata, et parandused ei ole õiged, siis peab kohus siiski põhjendatuks jätta konkreetse tõendi tõendite kogumist välja. Seega kinnitavad ka nende isikute ütlused ühe erandiga, et töötajaid ei võtnud tööle Edinet, vaid kasutajaettevõtjad (sh kaebaja) ning renditöötajaks olemist isikutele ei selgitatud.
23.3.Maksuhaldur võttis ütlused ka kogu aeg kaebaja töötajatena registreeritud E. K.39, T. V.40, M. T.41, M. M.42, A. J.43, T. L.44 ja A. G.45, kelle ütlustest samuti nähtus, et töötajate registreerimine Edinetti ei olnud neile arusaadav ning töötajate tegelikuks tööandjaks peeti kaebajat. Isikute ütlused olid järgmised: E. K., kes oli seotud muu hulgas J. S. ja S. B. tööle võtmisega selgitas, et ta on 100% kindel, et need töötajad, kes olid Edinetti registreeritud, kuid töötasid Marsalis Elemendi heaks, olid tegelikult Marsalis Elemendi töötajad46;
Maksuhalduri lisa 93, vastused 1–5. Maksuhalduri lisa 94, vastused 1, 5 ja 6
Maksuhalduri lisa 44, vastused 1–5
Maksuhalduri lisa 52, vastused 1–5
Kaebaja tootmisjuht ajavahemikul 13.01.2016–13.02.2017; maksuhalduri lisa 31
Kaebaja juhatuse liige ajavahemikul 13.01.2016–13.02.2017; maksuhalduri lisa 28
Kaebaja tehase juht ajavahemikul 01.06.2017–12.10.2018; maksuhalduri lisa 30
Kaebaja tootmisjuht ajavahemikul 02.05.2016–20.10.2017; maksuhalduri lisa 29
Kaebaja tööjuht alates 25.04.2016; maksuhalduri lisa 156
Kaebaja tootmisjuht ajavahemikel 02.05.2016–28.04.2017 ja 01.08.2017–20.07.2018; maksuhalduri lisa 85
Kaebaja laborant alates 25.07.2016; maksuhalduri lisa 155
Maksuhalduri lisa
18 (34)
T. V. selgitas, et ta ei teadnud, et töölised Edinetti lähevad ning talle jäi selline inimeste teise firmasse vormistamine arusaamatuks. T. V. tõi välja, et inimeste tööle värbamisel võis ta isegi inimestele öelda, et nad tulevad tööle Marsalis Elementi, kuna tavaliselt on inimesed registreeritud sinna firmasse, kus nad töötavad. T. V. kinnitusel oleks ta inimesed võtnud tööle Marsalis Elementi, kuid R. R. ütluste alusel vormistati töötajad Edinetti47; M. M. ütlustest nähtub, et Edinet töötajate värbamisega ei tegelenud ning küsimusele, et kas on õige väita, et Edinetis olnud Marsalis Elemendi heaks töötanud töötajad olid tegelikult Marsalis elemendi töötajad, vastas M. M. jaatavalt. Lisaks selgitas M. M. täiendavalt, et Edinetist renditud töötajatega viis töövestlused läbi ta ise ja töötajatesse suhtuti kui enda töötajatesse. M. M. tõi välja ka selle, et Edinet oli ju Marsalise nn töötajate firma ning ka töötajad teadsid, et nad on tegelikult Marsalis Elemendi töötajad48. M. T. selgitas, et K. Nõmm ei juhtinud ega värvanud isikuid. Edinet Marsalis Elemendile töötajaid ei otsinud ega saatnud neid ka proovipäevale. Töölepingule kirjutasid inimesed ise alla, aga renditöötajaks olemist neile ei selgitatud. Teave sellest, et töötajad on registreeritud Edinetti võisid inimesed saada teada isikuandmete lehelt ning ta võis seda ka inimestele selgitada, ent selle juures kasutas ta väljendit „meile tööle“49. Arvestades rendisuhte ajutist iseloomu, siis ei saa pidada tavapäraseks, et kasutajaettevõtja nimetab renditöötajaid enda töötajateks või ei saa ka kasutajaettevõtja ise ka lõpuni aru, miks töötajaid tuleb registreerida tööle võtmisel teise äriühingusse.
24.Arvestades isikute ütlusi ja asjaolu, et ka T. V., M. M. ja E. K. ütluste kohaselt Edinet kaebajale töötajaid ei värvanud, siis on eluliselt usutav, et ka teiste töötajate värbamine toimus samal viisil ning sarnaselt maksumenetluses ütlusi andnud töötajatele, ei selgitatud ka neile renditöötajaks olemist või seda, miks töölepingus on tööandjaks märgitud Edinet. Sel põhjusel on ka kohus seisukohal, et kõigi töötajate maksumenetlusse kaasamata jätmine ning nendelt seletuste võtmata jätmine ei ole toonud kaasa ebaõiget maksuotsust.
25.Kohus ei nõustu kaebajaga, et töötajatelt küsitud küsimus – kas Edinet oli iseseisev ettevõte – on sedavõrd keeruline, et sellele küsimusele vastanud isikud ei saanud sellest aru. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et küsimus – mis vahe on Marsalis Elemendil ja Edinetil – eeldaks vastajalt mingeid eriteadmisi või ettevalmistust. Seejuures ei nähtu küsimustele vastanud isikute seletustest, et nad ei saanud küsimusest aru. Asjaolu, et isik ei oska küsimusele vastata või annab napisõnalise vastuse, ei tähenda, et ta ei saanud sellest küsimusest aru. Isegi kui möönda, et küsimused võisid olla raskesti arusaadavad vene keelt emakeelena kõnelevatele töötajatele, siis juhtivtöötajatele, kelle emakeel on eesti keel, pidid küsimused olema arusaadavad.
25.1.Kaebaja heaks töötanud väidetavad Edineti töötajad vastasid maksuhalduri küsimustele, et kas Edinet oli iseseisev äriühing järgmiselt: 1) Mina sain aru, et see on üks ja sama firma (J. S.); 2) Ei tea (J. M.); 3) Mulle näis, et oli iseseisev, kuna kõik oli nende poolt organiseeritud, töö ja palk (S. B.); 4) Ei oska öelda (R. T.); 5) Sügavalt kahtlen. Ma arvan, et E. R.oli see, kellele Edinet allus (A. K.); 6) Minu arvates iseseisev ettevõte (S. F.); 7) Alguses arvasin, et on eraldiseisev, aga hiljem mõistsin, et on üks juhtkond, omanikud (R. L.); 8) Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Ma ei tea, kes Edineti juhtis. Minu suhtlus käis ainult läbi M. M. ja hiljem läbi T. L.(M. P.); 9) Tõenäoliselt jah (A. D.).
Maksuhalduri lisa 28, vastused 3, 6, 12 Maksuhalduri lisa 29, vastused 7 ja 29
Maksuhalduri lisa 30, vastused 6, 9, 14
19 (34)
25.2.Küsimusele, mis vahe oli teie jaoks kaebajal ja Edinetil, vastasid aga isikud järgmiselt: 1) mina sain aru, et see on üks ja sama firma (J. S.); 2) mina vahet ei teinud, minu jaoks olid üks ja sama (J. M.); 3) minu jaoks ei olnud neil firmadel mingit vahet (S. B.); 4) vahe ongi, et kaebaja majandab siin, hoone ja seadmed on kaebaja omad. Kuid Edineti kohta mina ei oska midagi öelda (R. T.); 5) ei olnud (S. F.); 6) töö tegemise koht on sama ja töö ka sama (R. L.); 7) kui oli Edinet, siis oli töötasu maksmisega viivitusi, aga kaebajas ei olnud töötasu maksmisega viivitusi. A. K.ja M. P. küsimust ei küsitud.
25.3.Kuigi isikute vastustest nähtub tõesti, et osa neist ei osanud küsimusele konkreetset vastust anda, siis ei saa väita, et isikud küsimusi ei mõistnud. Asjaolu, et vastused kaebajale ei meeldi ja tema positsiooni ei toeta, ei tähenda, et isikud ei saanud küsimustest aru. Isikute ütlustest kogumis nähtub, et nad ei teinud kaebajal ja Edinetil tegelikult vahet ning arvestades nende tööle võtmise asjaolusid, siis pigem pidasid nad enda tööandjaks kaebajat, mitte Edinetti.
26.Mis puudutab seda, kas Edinet oli iseseisev ettevõte või mitte või milline oli kaebaja suhe enda töötajatesse, siis on kohtu hinnangul selles osas olulised Marsalis Element juhatuse liikme T. V.50 10.09.201851 antud selgitused.
26.1.T. V. selgitas, et tema sooviks oli teha Marsalis Elemendist iseseisev ettevõte, kuid strateegilisi otsuseid, millal ja kui palju maksta tegi R. R. Pärast poolt aastat mõistis T. V., et on tankist. Lihttöölised registreeriti Edinetti, administratiivtöötajad Marsalis Elementi, kusjuures töötajad ei saanud aru, miks nad peavad olema registreeritud Edinetti. T. V. sõnul ei teadnud ta isegi, et töötajad Edinetti lähevad ning talle jäi töötajate Edinetti registreerimine arusaamatuks, kuna tavaliselt vormistatakse inimesed tegeliku tööandja juurde. Enda sõnul ta ei osanud ka inimestele selgitada, et miks see nii on. Teda lihtsalt pandi fakti ette. Kui mõni töötaja oli väga tubli, siis teda edutati ja ta vormistati Marsalis Elementi.
26.2.T. V. kirjeldas ka töötajate leidmise protsessi, kus ta tõi välja, et kõik Edinetti vormistatud ning Marsalis Elemendile vajalikud inimesed olid Marsalis Elemendi enda leitud. Samuti selgitas T. V., et Marsalis Element ei leidnud endale tehingupartneriks Edinetti, vaid see pandi paika R. R. poolt. Seejuures selgitas T. V. ka vahet Holmelonilt tööjõu rentimisega, tuues välja, et Holmeloni tööjõurendi teenus vastas tavapärasele. Lisaks märkis T. V., et kui vahendati väljaspoolt Eestit pärit töötajaid, siis leidis töötajad Holmelon ise. Edinet võttis aga tööle Marsalis Elemendi töötajad. Küsimusele kas Edinet oli iseseivalt tegutsev äriühing, märkis T. V., et ta oli osa Marsalise kontsernist, keda T. V. hinnangul juhtisid R.d. Seejuures märkis T. V., et Kalevit ta ei teadnud ning tema olemasolust sai ta teada alles pärast esimeste lepingute sõlmimist.
26.3.Kohtu hinnangul näitavad T. V. ütlused kogumis, et Edinet ei olnud iseseisev äriühing ning isegi temale, kes ta oli kontserni ühe ettevõtte juhatuse liige, jäi selline töötajate registreerimine arusaamatuks. T. V. sõnul võttis ta inimesi tööle enda juurde, kuid R. korraldusel vormistati töötajad Edinetti. Seega vastupidiselt kaebaja väitele nähtub T. V. ütlustest, et vähemalt tema ajal oli tema sooviks sõlmida töölepingud töötajatega otse, kuid R. poolt oli paika pandud, et töötajad registreeritakse Edinetti, kes on töötajate osas tehingupartneriks.
27.Kuigi kaebaja väitel avaldati T. V. ütluste andmisel survet (kaebuse punkt 105), siis kohus ei pea seda tõenäoliseks. Samuti on paljasõnaline kaebaja väide, et maksuhaldur tõlgendas T. V. ütlusi vääralt. Seejuures ei ole kaebaja toonud välja konkreetseid selgitusi, mida maksuhaldur
Juhatuse liige ajavahemikul 13.01.2016–13.02.2017 Maksuhalduri lisa 28, mh vastused 2, 3, 6, 20, 14, 12, 17, 23, 24
20 (34)
vääralt hindas. Hinnates T. V. ütlusi tervikuna, siis on need järjepidevad ning tulevad ühte või teistpidi samade väidete juurde tagasi. Samuti on need kooskõlas Marsalis Element tootmisjuhi M. M. antud ütlusega52 ning neid toetavad kontoritöötajate saadetud e-kirjad53. Kohus ei pea usutavaks, et T. V. ei saanud aru kontsernis toimuvast või oleks andnud valeütlusi. Sel põhjusel peab kohus usutavaks nii T. V. kui ka alljärgnevalt analüüsitavaid M. M. antud ütlusi.
27.1.M. M.54 selgitas vastuseks küsimusele – kas teie hinnangul oli Edinet iseseisvalt tegutsev sõltumatu äriühing –, et alguses arvas ta nii, kuid täna on ta arvamusel, et Edinet ei olnud iseseisev äriühing. Koosolekutel ei näinud ka kordagi Edineti juhatuse liiget ning Edinet oli alusest peale Marsalise kontserniga seotud. Vastuseks küsimusele, kas on õige väita, et Edineti olnud Marsalis Elemendi heaks töötanud töötajad olid tegelikult Marsalis Element töötajad, vastas M. M. jaatavalt ning tõi välja, et tema arvates ei teadnud neist keegi, et nad on Edineti töötajad. Tegelikult oli kõik kokku üks Marsalis ning taheti luua kontserni.
27.2.Seega kattuvad M. M. ütlused T. V. antud ütlusega ning nende alusel on ümber lükatav kaebaja väide, et T. V. avaldati ütluste andmisel survet. Seejuures märgib kohus, et T. V. andis ütlusi 10.09.2018 ning M. M. 01.03.2019. Lisaks nähtub M. M. ütlustest, et ka tema ei pidanud Edinetti iseseisvaks äriühinguks. M. M. tööülesanneteks Marsalis Elemendis oli alguses tootmisplaani koostamine ning tehases töö organiseerimine, lõpupoole kogu tehase juhtimine55. Samuti tegeles ta töötajate otsimisega, kusjuures ka M. M. ei pidanud sellist tööjõu rentimist tavapäraseks, mida oli aga töötajate rentimine tema hinnangul Holmelonist56. Kui kõrvutada eelviidatud M. M. ütlusi tema selgitustega töötajate värbamise protsessist, siis on järeldus, et Edinet ei olnud iseseisev ettevõte, põhjendatud.
28.Maksuhalduri järeldusi ei muuda põhjendamatuks ka asjaolu, et maksuotsuses ja selle aluseks olevas kontrollaktis ei ole välja toodud eraldi S. F.57, S. B., E. L., A. D. ja T. K. seletusi. Nende ütlused ei muuda teiste töötajate ütluste sisu. Jättes kõrvale E. L. ja T. K. ütluseid, kelle sõnul oli Edinet iseseisev, siis S. F., S. B. ja A. D. teiste sõnul võis Edinet olla iseseisev ettevõte, aga isikute ütlustest kogumis nähtub, et tegelikult nad Edinetil ning kaebajal või teistel kontserni ettevõtetel vahet ei teinud.
28.1.Tulles aga T. K. ja E. L. ütluste juurde, siis märgib kohus, et ehkki nende sõnul oli Edinet iseseisev ettevõte, siis need ütlused üksi ei lükka ümber maksumenetluses kogutud teisi tõendeid, millel maksuhalduri järeldus põhineb. Nt nähtub R. R., E. L. ja E. M. meilivahetusest58, et R. R. annab Edineti arvelduskontodega seotud korraldusi E. L. ning küsib teavet E. M.. Nimetatud kirjavahetuse teemaks on Edineti deposiidikonto ning kõne all on kahe töötaja töötasu.
28.2.E. L. ütluste vastavuse tegelikkusele seavad aga kahtluse alla nii eelpool viidatud T. V. ja M. M. ütlused kui ka Edineti töötajate K. T.59 ja L. V.60 ütlused. Kohtu hinnangul viitavad K. T. ja L. V. ütlused sellele, et Edinet ei olnud iseseisev äriühing ning tema tegelikud juhid olid Marsalis kontserni kuuluvate kasutajaettevõtjate osanikud ja juhtivtöötajad.
Maksuhalduri lisa 29 Maksuhalduri lisad 86–90
Marsalis Element töötaja ajavahemikul 02.05.2016–20.10.2017, maksuhalduri lisa 29, vastused 10, 11, 15
Maksuhalduri lisa 29, vastused 1–2
Maksuhalduri lisa 29, vastus 5
Edineti töötaja 10.04.2017–31.10.2017, Spero töötaja 01.11.2017–30.09.2018 ning Marsalis Element töötaja alates 01.10.2018
Maksuhalduri lisa 75
Edineti töötaja 01.02.2011–31.08.2017
Ehitustehnika töötaja 12.2011–24.05.2018
21 (34)
K. T.61 ütlustest nähtub, et Edinet tehti pärast seda, kui Marslis-Ehitus OÜ pankrotti läks ning selle tegemise mõte võis olla riskide hajutamine. Seda, kes Edineti loomise peale tuli ta öelda ei osanud, kuid ta ise võtaks Edineti varifirmana. Töötajate üleviimist Edinetti kirjeldas K. T., et K. Nõmm sellega tegeleda ei jõudnud, kuna ta oli ju enamasti Soomes. Töötajate üleviimist korraldas arvatavasi kogu juhtkond (mõlemad R. ja K. Nõmm), aga täpselt ei tea. Küsimusele, kes otsustas tema palga Edinetis, märkis K. T., kas R. või E.R.. K. Nõmm üksi ei otsustanud seal palga asju. Küsimusele, mis vahe oli Edinetil ja kasutajaettevõtjatel, märkis K. T., et ta võttis kõikide firmade posti lahti, sest need tulid ühisesse postkasti. Kõik juhid olid ninapidi koos. R.R., E.R. ja K. Nõmm pidasid koosolekuid koos. Kui T. V. Eestis oli, siis oli ka Tõnu nendega. Küsimusele, kas K. Nõmm võis olla Edineti tankist, märkis K. T., et kõike võib olla, ma ei eita seda. Me ei olnud Kaleviga rahul ja rääkisime omavahel, et R. võiksid K. Nõmme välja vahetada. K. Nõmmega puutus K. T. kokku vaid Ehitustehnika asjades. Küsimusele, kes olid tegelikud Edineti omanikud ja juhid, vastas K. T., et R. L. Vindi ütlustest62, mis on vastupidised E. L. ütlustele, nähtub, et tema meelest ei juhtinud Edineti igapäevast tegevust keegi ning et K. Nõmm ei tegelenud Edinetis millegagi. Ka L. V. märkis, et ta oli mõelnud, et R.d võiksid K. Nõmme välja vahetada. K. Nõmme poole ei pöördunud ta kordagi kui Edineti juhatuse liikme poole. Lisaks vastuseks küsimusele, kas Edinet oli iseseisev ja sõltumatu ettevõte, märkis L. V., et omaette nad toimetasid, aga ta ei tea kui palju sai iseseisev olla, kui Ehitustehnika rahakott oli R.R. käes. R.R. otsustas Ehitustehnika pangakonto seisu järgi millal ja kui palju Edinetile maksta63.
29.Õige on ka maksuhalduri järeldus, et V.V. ja T. K. tööle võtmise asjaolud kinnitavad, et Edinet ei olnud reaalselt tegutsev ettevõte ja oli teiste kasutajaettevõtjate kontrolli all.
29.1.Maksuhaldur toob kontrollaktis välja, et K. Nõmm ei olnud teadlik, et Edinetis töötab V. V., kelle sõnul võeti ta tööle isa T. V. ja E.R. otsusel. Kui Edinet oleks olnud iseseisev äriühing ning K. Nõmm selle tegelik juht, siis ei saaks tekkida olukorda, kus juhi selja taga võetakse tööle inimene, kelle tööd äriühing tegelikult ei vaja. V. V. ütlused näitavad üheselt, et tegelikult otsustasid Edineti üle kolmandad isikud. K. Nõmme teadmatust ei saa põhjendada ka asjaoluga, et nt Edinetis tegeles töötajatega E. M., kuivõrd sellised ametikohad ning väidetavast tavapärasest tegevusest (st ehitustöötajate rent) väljaspoole jäävad tegevusalad oleks tulnud siiski väidetava tegeliku juhiga kooskõlastada.
29.2.T. K. aga selgitas, et tema tööle võtmise Edinetti otsustas R.R., kellele ta esitas ka hiljem lahkumisavalduse64. Ehkki kaebaja sõnul töötas T. K. Edinetis lühikest aega ning talle ei olnud sel põhjusel kõik asjaolud arusaadavad, siis ei selgita see kaebaja väide kuidagi seda, mis põhjusel osales R.R. T. K. tööle võtmisel ja tema töölt vabastamisel.
30.Ehkki kaebaja on vaidlustanud M. T., E. K., N. K. ja I. K. ütlused ja leiab, et need on valeütlused, siis kohus kaebajaga ei nõustu. Kaebaja väide, et tegemist on valeütlustega, põhineb väitel, et M. T. ja N. K. vastu esitati 2019. aasta veebruaris kuriteoteade, mistõttu on neil põhjust R.dele kätte maksta. On tõsi, et omavaheline negatiivne lahkuminek võib seada kahtluse alla isikute ütluste usaldusvääruse, kuid praegusel juhul ei esine isikute ütlustes selliseid vastuolusid, mis nende ütluste usaldusvääruses (v.a N. K. 03.08.2018 antud ütlused) annaks aluse kahelda.
Maksuhalduri lisa 70 Maksuhalduri lisa 38
Ibid., vastus 8, 9, 10, 26
Maksuhalduri lisa 34
22 (34)
Kaebaja ei ole taotlenud kooskõlas HKMS §-ga 65 ka nimetatud isikute tunnistajatena üle kuulamist kohtumenetluses, et väidetavaid valeütlusi seeläbi ümber lükata. Seoses M. T. ütlustega märgib kohus, et need kattuvad suuresti T. V. ja E. K. ütlustega, mille kohaselt Edinetis registreeriti tavatöötajad ning juhid olid registreeritud kasutajaettevõtetesse endisse65. Samuti kattuvad need A. J. antud selgitustega66, mis puudutab töötajate Sperosse üleviimist. Kõik kaebajas juhtivatel kohtadel töötanud isikud on ühel või teisel viisil ütlusi andes kinnitanud, et Edineti töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad ning ei ole renditööjõud.
30.1.M. T. võttis maksuhaldur ütlused 12.02.2019, mistõttu ei saanud olla M. T. kriminaalmenetluse alustamine olla teada. I. K. võttis maksuhaldur ütlused 13.02.19 ning neid täpsustai 21.02.2019. N. K. võeti ütlused esimest korda 03.08.2018 ning teistkordselt 19.02.2019. Ehkki vaidlust ei ole, et 05.02.2019 esitasid Marsalis Metalli lepingulised esindajad kuriteokaebuse kriminaalmenetluse alustamiseks M. T. ja N. K. suhtes ning prokuratuuri 13.02.2020 kirjaga teavitati kriminaalmenetluse nr XXXXXXXX alustamisest. Küll aga ei ole kaebaja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ütluste andmise ajal oleksid isikud olnud teadlikud kuriteoteate esitamisest või kriminaalmenetluse alustamisest.
30.2.Kohus nõustub, et N. K. 03.08.2018 ja 19.02.2019 antud ütlused on omavahel vastuolus, kuid kohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur ei ole maksuotsuses põhjendanud, miks on N. K. hilisemalt antud ütlusi peetud usaldusväärseks ning 03.08.2018 antud ütlusi mitte. Sellised põhjendused on muu hulgas toodud välja maksuotsuse punktis 3.27. Ka kohtu hinnangul saab pidada N. K. hilisemalt antud ütluseid pidada usaldusväärseteks ning 03.08.2018 antud ütlusi mitte. Nimelt jooksevad N. K.19.02.2019 kirjeldatud asjaolud ühe või teise nurga alt läbi kogu maksumenetluse ning need haakuvad ka teiste isikute ütlustega. Samuti peab kohus usutavaks N. K. esitatud selgitust ütluste muutmise põhjenduse osas. Nimelt selgitas N. K. et kuna ta töötas ütluste andmise ajal Marsalis Metallis, siis kartis ta tööta jäämist, mistõttu otsustas ta tegelikke asjaolusid varjata67. Sama põhjuse tõi välja ka I. K., kes andis ütlusi enne N. K.. Seega haakuvad I. K. ütlused N. K. hiljem antud ütlustega. Kohus ei pea usutavaks, et I. K. ja N. K. leppisid enne N. K. teistkordsete ütluste andmist kokku vastuseid küsimustele, milliseid nad ei teadnud. Ka M. T. ütlustest nähtub, et isikud tulid kaebajale vastu lootes, et kõik saab korda.
30.3.N. K. kui ka M. T. ütlused haakuvad teiste menetluses antud isikute ütlustega ning seejuures ei väida kaebaja, et M. T. ja N. K. oleks omavahel ütlusi kooskõlastanud. Ka M. T. ütlusi ei saa pidada ebausaldusväärseks, kuivõrd ka tema ütlused nt töötajate tööle värbamisest või palkade läbirääkimisest on sisemises kooskõlas teiste menetluses kogutud tõenditega. Nt on M. T. kirjeldused K. Nõmme osalemist Edineti juhtimises sarnased nt K. T., T. V. või M. M. antud ütlustega. Samuti on tema kirjeldused töötajate Edinetti registreerimisega ning töötajate värbamisega sarnased teiste isikute antud ütlustega68. Samuti kattuvad need A. J. antud selgitustega69, mis puudutab töötajate Sperosse üleviimist. Kõik kaebajas juhtivatel kohtadel töötanud isikud on ühel või teisel viisil ütlusi andes kinnitanud, et Edineti töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad ning ei ole renditööjõud. Seega pelgalt väide, et M. T. ütlusi tuleks kriminaalmenetluse alustamise tõttu pidada ebausaldusväärseks, on põhjendamatu.
30.4.Kuigi kaebaja on palunud tunnistada I. K. ütlused ebausaldusväärseteks, siis arvestades ütluste andmise aega, ei pea kohus usutavaks, et need on N. K. poolt mõjutatud. Samuti ei pea
Vrdl maksuhalduri lisa 30, vastus 8 ning maksuhalduri lisa 28, vastus 12 Vrdl maksuhalduri lisa 30, vastused 50 ja 51 ning maksuhalduri lisa 156, vastus 9
Maksuhalduri lisa 33, vastused 1 ja 2
Vrdl maksuhalduri lisa 30, vastus 8 ning maksuhalduri lisa 28, vastus 12
Vrdl maksuhalduri lisa 30, vastused 50 ja 51 ning maksuhalduri lisa 156, vastus 9
23 (34)
kohus usutavaks, et omavaheline lahkuminek oleks olnud sedavõrd valuline, et selle tulemusel annab isik valeütlusi. Kohus nõustub maksuotsuse punktis 3.9.3. maksuhalduri väitega ning leiab, et I. K. ütlusi ei ole põhjust pidada ebausaldusväärseks, kuivõrd need haakuvad teiste isikute antud ütlustega ning töötajate enda arusaamast oma tööandjast. Nt selgitas I. K.70 isikute jaotust äriühingute vahel ning see kattub nt T. V. ütlustega. Samuti märgib kohus, et I. K. ütlused kattuvad ka töötajate ütlustega, kuna tegelikult nähtub töötajate ütlustest läbivalt, et oma tööandjaks pidasid nad kasutajaettevõtjaid, mitte Edinetti. I. K. toob välja, et kõikidest rahalistest küsimustest pidi R.R. saama koopia ning ei olnud vahet, kas see puudutas Edinetti või E.R.a juhitavat ettevõtet. Need ütlused on aga kooskõlas D. M. antud ütlustega.
30.5.Ka kaebaja väited, et E. K. ütlused on ebausaldusväärsed on paljasõnalised ning tuginevad üksnes asjaolule, et Holmelon esitas 2017. aastal hagi Marsalis Element vastu võla sissenõudmiseks ning selles asjas on vaidluse all muu hulgas ka küsimus, kas Holmelon esitas Marsalis Metallile valearveid. Ka asjaolu, et E. K. oli palunud Holmeloni töötajal kustutada Holmeloni tunnitabelid ei ole aluseks, et tunnistada E. K. ütlused koguulatuses ebausaldusväärseks. Lisaks ei ole eelnevad asjaolud ka eraldivõetuna sellised, et nende pinnalt saaks väita, et isiku sooviks on E. ja R.R. halvustamine. Raamatupidaja kinnitusel olid tööajatabelid saadetud nii T. V. kui ka E. K. endale, mistõttu oleksid need pidanud Marsalis Elemendil olemas olema. Kohtu hinnangul on E. K. ütlused kooskõlas teiste isikute antud ütlustega, mille kohaselt töötajaid ei olnud lubatud Marsalis Elementi registreerida, vaid nad tuli Edinetti registreerida. Nt selgitas T. V., et kui esimesed töölised tulid, siis R. R. ütles, et ei mingit Elementi, töötajad peavad olema Edinetis71. Marsalis Elemendi tootmisjuht E. K. selgitas, et kõik kohalikud inimesed pidid olema Edineti kaudu tööle vormistatud. Olen 100% kindel, et need töötajad, kes olid Edinetti registreeritud, kuid töötasid Marsalis Elemendi heaks, olid tegelikult Marsalis Elemendi töötajad.72 Marsalis Metalli ja Marsalis Elemendi tehasejuht M.T. aga selgitas, et Edinet oli lihtsalt keha, kus R.de juhitavad äriühingud oma töötajaid hoidsid.73
31.Eelnevast tulenevalt on paljasõnalised kaebaja väited, et E. K. 04.02.2019 antud ütlusi ning N. K., I. K. ja M. T. vastavalt 19.02.2019, 13.02.2019 ja 22.02.2019 ning 12.02.2019 antud ütlusi tuleks lugeda ebausaldusväärseks.
32.Maksumenetluses antud seletustest tuleb läbivalt välja, et Kalev Nõmme ei peetud Edineti tegelikuks juhiks ning kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et K. Nõmm oli variisik, kes tegelikult Edineti juhtimises ei osalenud74. Kohus ei pea selles osas põhjendatuks kontrollakti põhjendusi siinkohal eraldi välja tuua, kuna kontrollaktis on põhjalikult selgitatud, miks saab K. Nõmme pidada Edineti juhtimisel variisikuks. Kuigi Edinetti oli teatud aegade jooksul vormistatud ca 300 töötajat, siis ei saa pidada eluliselt usutavaks, et sisuliselt ükski töötaja oma tegelikku tööandjat ei tea ja ei tunne ning oma väidetav tegelik tööandja saadakse teada alles siis, kui tööle asutakse ja kui selgub, et töölepingus on tööandjana märgitud teine äriühing75. Kohtu hinnangul ei saa sellist mitteteadmist põhjendada ka asjaoluga, et töötaja töötab tööjõurendi ettevõttes ning allub kasutajaettevõtja kontrollile. Ehkki sellises olukorras võib pidada
Maksuhalduri lisa 55 Maksuhalduri lisa 42, vastus 12
Maksuhalduri lisa 48, vastus 5
Maksuhalduri lisa 47
Kontrollakti punkt 1.1.1alapunkt 5)
Maksuhalduri lisa 52, vastus 8; lisa 53, vastus 8; lisa 50, vastus 11; lisa 49, vastus 7; lisa 48, vastus 9; lisa 47, vastus 8; lisa 46, vastus 8; lisa 45, vastus 8; lisa 44, vastus 8; lisa 54, vastus 8; lisa 53, vastus 8;
24 (34)
aktsepteeritavaks, et töötaja suhtlus lepingujärgse tööandjaga ei ole kuigi tihe, kuid arvestades renditöö tähendust, siis ei saa see olla algusest peale täiesti olematu. Kohtu hinnangul on usutav, et töötajad ei teadnud K. Nõmme pigem sel põhjusel, et K. Nõmm tegelikult Edinetis tööandja rolli ei täitnud ja tema põhitöökoht oli Soomes76 ning tema tööandjaks oli Ehitustehnika kellele ta ka ise väidetavalt tööjõudu rentis. Kohus ei pea usutavaks, et isik suudab olla tööandjaks 300 töötajale ning samal ajal teha täiskohaga tööd Soomes äriühingule, kellele ta ise tööjõudu rendib. Samuti ei saa pidada tavapäraseks, et oma olulise koostööpartneri juhatuse liiget ei tea ka kaebaja majandustegevust juhtinud T. V., M. M. ja T. T.
33.Variisiku eesmärgiks on varjata seotust äriühinguga ning et äriühing on konkreetse isiku faktilise kontrolli all. Kohtu hinnangul võimaldas pikaaegse töötaja värbamine Edineti juhatuse liikmeks varjata E. ja R. R. oma tegelikku rolli Edinetis ning samal ajal osaleda Edineti juhtimises ja juhtimisotsuste tegemises. Seda kinnitavad ka K. T. ja L. V. ütlused, kust nähtub, et nende hinnangul oleks E. ja R.R. olnud voli K. Nõmme Edinetist vabastamiseks77. Lisaks selgitasid teised kontserni ettevõtetes töötanud töötajad, et nad olid veendunud, et Kalev Nõmm ei olnud tegelikult Edineti juht ja omanik, vaid Edinet allus R. ja E.R.le. Seda kinnitavad ka nii Edineti enda väidetavad töötajad (nt S. F.78) kui ka kontserni kuulunud äriühingutes töötajaid reaalselt värvanud töötajad (nt M. M.79, T. V.80, V. F.81). Seejuures nähtub isikute ütlustest, et väidetav töötajate rendile andja ei tundnud töötajate vastu mingit huvi82. Kohtu hinnangul saab sellist suhtumist põhjendada üksnes asjaoluga, et tegelikult oli K. Nõmm teadlik, et Edineti töötajad on kasutajaettevõtete töötajad ning Edineti rolliks on olla üksnes näiliku tööjõurenditeenuse osutaja.
34.Ka K. Nõmme enda vastuolulised seletused annavad aluse pidada teda Edineti juhtimisel variisikuks ning kaebaja ei ole neid asjaolusid ümber lükanud. Maksuhaldur toob kontrollakti punkti 1.1.1 alapunkti 3) punktis 3.2–3.3 välja Edineti asutamisega seotud asjaolud ja vastuolud K. Nõmme seletustes ning neid maksuhalduri väiteid ei ole kaebaja kaebuses ümber lükanud. Kohus ei pea vajalikuks kontrollakti punkte siinkohal üle korrata. Küll aga tuleb märkida, et kontrollaktis välja toodud vastuolud ei seisne väheolulistes detailides või mõnes üksikus detailis. Samuti ei tugine maksuhalduri järeldus pelgalt faktile, et K. Nõmm ei mäletanud Edineti alustamisel esimeste töölepingute sõlmimist.
34.1.Kaebaja juhatuse liige oli alates asutamisest ning ajavahemikul 13.01.2016–13.02.2017 T. V., kelle sõnul pandi Edinet koostööpartnerina paika R.R. poolt83, kusjuures T. V. jäi selline töötajate Edinetis hoidmine arusaamatuks84. Seevastu K. Nõmm selgitas, et initsiatiiv koostööks tuli hoopis temalt, kuna ta teadis, et kaebajal on vaja inimesi ning väidetavalt leppis K. Nõmm selle kokku kaebaja juhatajaga, kelle nime ta enam ei mäleta85. Kohtu hinnangul ei saa pidada usutavaks, et kui K. Nõmm oleks olnud tegelik Edineti juht, et ta ei mäleta oma ühe tehingupartneri, kellega ta väidetavalt ka tehingu läbi rääkis, nime. Kokku osutas Edinet väidetavat tööjõurenditeenust 4 ettevõttele. Samal põhjusel ei pea kohus usutavaks ka kaebaja väidet, et K. Nõmme ütluste vastuolud on seotud sellega, et Edineti asutamine toimus enam kui 8 aastat tagasi. Marsalis Elemendiga sõlmitud lepingu ja K. Nõmme ütluste ajaline vahe on 3 aastat,
Kontrollakti punkt 1; maksuhalduri lisa 90 Maksuhalduri lisa 70, vastus 16 ja lisa 38, vastus 9
Maksuhalduri lisa 47, küsimus 15
Maksuhalduri lisa 37 (vastused 10, 12 ja 13);
maksuhalduri lisa 42 (vastused 24–25)
Maksuhalduri lisa 84 (vastused 28–31)
Maksuhalduri lisa 29, vastus 10
Maksuhalduri lisa 28, vastus 12
Maksuhaldur lisa, vastused
Maksuhalduri lisa 39, vastused 2 ja 3
25 (34)
siis ei saa pidada usutavaks, et isik lepingu sõlmimise asjaolusid ei mäleta või mäletab neid diametraalselt erinevalt tehingu teisest osapoolest.
34.2.K. Nõmm kirjeldas enda ülesandeid Edinetis järgmiselt: „Jagan ülesandeid oma meeskonnale, suhtlen klientidega, tegelen jooksvate probleemide lahendamisega.“.86 Seega kui K. Nõmm oleks olnud tegelik Edineti juht, siis oleks ta pidanud T. V. nime mäletama ning samuti oleks ta pidanud osalema enda sõnul probleemide lahendamises, kuid M. M. sõnul ta 1,5 aasta jooksul K. Nõmme ei kohanud87. Samuti oleks pidanud T. V. teadma kes K. Nõmm on, kuid T. V. sõnul ta ei tea kes K. Nõmm Edinetis oli või mida ta seal tegi88. T. V. nimi ei meenunud K. Nõmmele ka siis, kui maksuhaldur oli T. V. kohta konkreetselt küsinud89.
35.K. Nõmmega seotud järeldusi ei muuda ka kaebaja väited, mille kohaselt E. M. ja E. L. suhtlesid K. Nõmmega. Arvestades menetluses antud ütlusi ja kogutud tõendeid, mis kinnitavad kogumis maksuhalduri järeldust, et tegelikult oli Edinet E.R.a ja R.R.a kontrolli all, siis ei saa välistada I. K. kirjeldatud situatsiooni, mille kohaselt pärast Edineti pankrotti ja maksumenetluste alustamist helistas R.R. ja käskis arvutitest kustutada kõik Edinetti puudutavad kirjavahetused ja dokumendid. Lisaks palus ta selgitada inimestele, et nad kirjeldaksid oma otsese juhina K. Nõmme. Ehkki E. M. ja K. Nõmme ütlused haakuvad omavahel, siis on need diametraalses vastuolus teiste kontserni juhtivtöötajate ütlustega, mistõttu peab kohus usutavaks, et isikud võisid omavahel ütlusi kooskõlastada, kuid sellised ütlused ei muuda teiste menetluses antud isikute ütlusi, kellega ütluste kooskõlastamine võimalik ei olnud.
36.Et Edinet ei olnud iseseisev äriühing ning allus R.dele kinnitavad ka maksuhalduri väited, mis puudutavad kontoritöötajate töökohtade renti (kontrollakti punkt 1.1.1. alapunkt 5), Edineti kontoritöötajate allumist R.R.ale (kontrollakti punt 1.1.1. alapunkt 6), töötajate töölepingu ülesütlemise avalduste koostamise asjaolusid ning kaebajalt võlgnevuse sissenõudmise asjaolusid.
36.1.Kohus nõustub maksuhalduriga, et Edineti ja Ehitustehnika vahel suulise kokkuleppe sõlmimine kontoriruumide tasuta kasutamiseks kuni 31.12.2016 on ebausutav, kuivõrd sellisest kokkuleppest ei olnud Edineti väidetav juht K. Nõmm teadlik90. Sellise kokkuleppe olemasolu kirjeldas R.R.. Sellise vastuolu esinemine ei ole kuidagi muul viisil seletatav, kui sellega, et tegelikult sellist kokkulepet ei esinenud. Lisaks märgib kohus, et ei pea usutavaks, et arvestades inflatsiooni ning palkade kasvu ajavahemikul 2010–31.12.2016, et sel ajal ei peetud vajalikuks kordagi üle vaadata tööjõurendi teenuse osutamisega kaasnevat n-ö vahendustasu.
36.2.Maksuhaldur viitab kontrollaktis tõenditele, kust nähtub, et R.R. andis korraldusi Edineti töötajatele91 ning kaebaja väited ei anna alust asuda vastupidisele järeldusele. Nt oli Edineti töötajal H. A. töölepingus punkt, mille kohaselt oli tal kohustus tegeleda Edineti, Ehitustehnika ja Marsalis Metalli komandeeringuaruannetega92. Renditööjõu kokkulepet töölepingust ei nähtu.
Maksuhalduri lisa 56, küsimus 3 Maksuhalduri lisa 29, vastus 10
Maksuhalduri li 28, küsimus 24
Maksuhalduri lisa 41, vastus 21
Maksuhalduri lisa 55, vastused 2.1–2.4;
Maksuhalduri lisa 75
Maksuhalduri lisa 68
26 (34)
T. K., kes oli Edinetis tööl lühikest aega, selgitas, et tema võttis tööle R.R., kusjuures tööle kandideerides oli alguses jutt Marsalis Metallist, kuid lepingus oli märgitud Edinet. T. K. sõnul sai ta aru, et R.R. otsustas ta tööle võtta ning ka palga rääkis ta läbi R.R.aga. Korraldusi jagas talle R.R.. Tähelepanuväärne on seejuures T. K. väide, mille kohaselt andis ta maksuvõlgade kirjad edasi R. R.le, kellele anti ka need kirjad, mida jagada ei osatud. Eelduslikult olid nende hulgas ka Edinetile tulnud maksuvõlgade kirjad. Ka lahkumisavalduse esitas T. K. R.R.ale93. Samuti ei muuda maksuhalduri järeldusi R.R.a kinnitus, et ta Edineti rahaasjadega ei tegelenud, kuna maksuotsuse aluseks olevad tõendid lükkavad selle väite ümber. Vaidlust ei ole, et R.R. andis Edineti töötajale E. L. korralduse seoses deposiidiga, et Edinetile kantud 355 eurost kanda Edineti teisele kontole 354 eurot selgitusega DEPOSIIT. Kaebaja väitel oli korraldus seotud VMS §-ga 1761. VMS § 1761 sätestab, et tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda töötamiseks renditöötajana, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana ning tööandjal on deposiidis vahendid vähemalt kümne protsendi ulatuses töötasufondist (lg 2). Deposiidikonto peab olema avatud Eestis registreeritud krediidiasutuses ja vahendid peavad olema seal kogu tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul (lg 3). Seega on deposiitkonto haldamine selgelt rendiagentuuri ülesanne, kuivõrd üksnes rendiagentuuril on endal ülevaade seaduses nõutud deposiidi suurusest ning kasutajaettevõtja finantsjuht sellesse sekkuma ei peaks. Kuivõrd tõendatud on, et R.R. andis Edineti töötajatele korraldusi, siis ei ole ikkagi välistatud, et töölepingute viide finantsjuhile ei olnud mitte eksitus, vaid tegelikult allutigi R.R.ale.
36.3.Et Edinet allus R.R.a kontrollile kinnitab ka asjaolu, et Edineti töötajate töölepingute ülesütlemisavalduse koostas R.R.a palvel Marsalis Metall personalispetsialist I. K.. Arvestades asjaolu, et kohus on eelnevalt lugenud I. K. ütlused usaldusväärseks, siis ei nähtu kohtule, miks oleks pidanud I. K. valetama maksuhalduri küsimusele, et kes koostas 31.10.2017 töölepingute ülesütlemise avalduse ja kelle palvel.
36.4.Edineti allumist R.R.ale näitavad ka 09.09.2015 ja 18.09.2015 e-kirjad94, kus K. Nõmm edastas R.R.ale teabe Edineti saabuvate maksekohustuste ja tasumist vajavate intresside kohta. Puudub igasugune loogika, et tööjõu rendileandja edastab oma kliendile e-kirjad tema enda maksukohustuste ja maksuvõla intresside kohta, jättes aga nt tegemata seejuures märke äriühingute võla suuruse kohta või selle kohta, et lepingu kohaselt võiks ta selle üles öelda. Kohus peab usutavaks maksuhalduri järeldust, et R.R. pidi Edineti maksukohustuse ja maksuvõlgadelt arvestatud intressidega kursis olema seetõttu, et ta juhtis Edineti rahavoogusid nagu finantsjuhile kohane. Sama kinnitavad ka T. K. ütlused, mille kohaselt maksuvõlgade kirjad andis ta edasi R.R.ale ja eelduslikult olid nende hulgas ka Edineti maksuvõlgade kirjad.
37.Et Edinet ei olnud iseseisev äriühing kinnitavad ka maksuhalduri kontrollakti punktis 1.1.1 alapunkti 6) punktides 6.4 ja 6.6. toodud maksuhalduri väited, mille kohaselt maksid Edineti bürootöötajate töötasu suhtes 50/50 Ehitustehnika ja Marsalis Metall ning töötajate meiliaadressid olid kujul [email protected]. Kui Edinet oleks olnud iseseisev ja sõltumatu äriühing, siis oleks loogiline, et äriühing kasutab enda domeeni ning tasub enda töötajate töötasu väidetava vahendustasu arvelt.
38.Iseseisva majandustegevuse puudumist kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kuni 31.10.2017 ei võtnud Edinet samme selleks, et väidetavat tööjõurenti kasutavad ettevõtted asuksid oma võlgnevust likvideerima. Seejuures ei ole kaebaja vaielnud vastu maksuhalduri
Maksuhalduri lisa 34, vastused 1–7, 12 Maksuhalduri lisad 35 ja 36
27 (34)
väitele, mille kohaselt astuti vastavad sammud alles pärast seda, kui maksuhaldur oli algatanud maksumenetluse. Märgiline on seegi, et vastavad kokkulepped sõlmiti pärast seda, kui Edineti pankrot oli teada ning töötajad olid ümber vormistatud juba uute tööandjate juurde. Ka ajutine haldur on sellele aruandes tähelepanu juhtinud.
38.1.Ehkki kaebaja toob välja, et kui Edinet oleks pöördunud kohtusse või öelnud lepingu üles, siis oleksid sellised sammud üksnes suurendanud kahju, kuna see oleks omakorda toonud kaasa kaebajal tööjõu puuduse ning kõikide tellimuste katkemise. See on aga kaebaja vaade ning see väide toetab maksuhalduri järeldust, mille kohaselt kanti Edinetti kaebaja ja teiste kontserni ettevõtete töötajad, mistõttu ei oleks olnud isegi mitte mõeldav, et K. Nõmm, kes tegelikult Edinetti ei juhtinud, lepingu üles ütleks.
38.2.Ka maksuhaldur uuris K. Nõmmelt 22.01.2019, et mida ta tegi, et mõjutada kaebajat võlgnevust tasuma. K. Nõmm vastas, et selleks käis regulaarne tegevus ning ta rääkis Marsalis Elemendi raamatupidamisega ja juhatajaga. Seejuures märkis K. Nõmm, et ta rääkis sama juhatajaga, kelle nime ta ei mäleta. Samuti märkis ta, et peab täpsustama raamatupidaja nime, kuna ka seda ta ei mäleta. Oma sõnul oli sellest mitmel korral juttu, kui ta Loksal käis, kuid lubadused ei kandnud vilja.95 Kohus ei pea K. Nõmme väiteid usutavaks. Esmalt märgib kohus, et K. Nõmm viitab kaebaja juhile, kelle nime ta ei mäleta. Võttes arvesse protokolli tervikuna, siis saab see olla üksnes kaebaja juhataja T. V., kellega K. Nõmm väidetavalt töörendilepingu asjaolud läbi rääkis. Seejuures märgib kohus, et üks küsimus varem küsis maksuhaldur K. Nõmmelt T. V. suhtlemise kohta. Seega oleks pidanud K. Nõmmele kaebaja juhatuse liige meenuma. Pärast T. V. oli kaebaja juhatuse liige aga E.R. ning M. M. sõnul hakkas ta pärast T. lahkumist tehast juhtima. Tema aga ei ole oma sõnul K. Nõmme kunagi näinud96.
38.4.Seega ei pea kohus usutavaks, et Edinet oleks reaalselt asunud samme kaebajalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Samuti ei pea kohus usutavaks, et K. Nõmm pöördus väidetavalt kaebaja raamatupidaja poole, mitte finantsjuhi R.R.as poole, kes tegelikult kaebaja finantside üle otsustas ning kellele T. K. maksuvõlgade kirjad edastas.
39.Kohtule esitatud ja allkirjastamata renditööjõu vahendamise lepingu97 punkti 5.2 kohaselt oli lepingu mõlemal poolel õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele kirjalikus vormis ülesütlemisavaldusega kaks kuud ette. Lepingu olulisel rikkumisel võis lepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata. Kohtu hinnangul puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks iseseisev äriühing jätkama tööjõurenditeenuse osutamist ja jätma lepingust tulenevad õiguskaitsemeetmed pika aja jooksul kohaldamata, kui tema tehingupartnerid (sh kaebaja) jäävad pikalt võlgu98, mistõttu ei suuda äriühing ise makse tasuda. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri väidet, mille kohaselt tasus kaebaja Edineti arvetest üksnes selle osa, mis oli vajalik netopalga väljamakseteks. Selline tegevus saab olla üksnes põhjendatud sellega, et Edinet ei olnud iseseisev ning ta oli täielikult kontsernist ja selle juhtidest sõltuv, kuna otsuste tegemiseks palju üle kanda pidi kasutajaettevõtjatel olema vastavale infole ligipääs. Asjaolu, et Edinet ei astunud samme lepingu ülesütlemiseks ning tolereeris olukorda, kus kasutajaettevõtjad maksavad arvetest üksnes netopalgaväljamaksed ning väidetav tööjõu
Maksuhalduri lisa 41, vastus 21 Maksuhalduri lisa 29, vastus 12
Esitatud kohtule 28.05.2020
Kaebaja jäi Edinetile võlgu juba 30.11.2016
28 (34)
rendileandja ei astu ühtegi sammu võlgnevuse lõpetamiseks näitab kohtu hinnangul, et Edineti eesmärgiks oli üksnes kontserni töötajate hoidmine ning nende näilik rentimine kontserni ettevõtetele.
40.Kohus nõustub maksuhalduri järeldustega, mis on tehtud kontrollakti punktides 1.1.2 ja 1.1.3, mille kohaselt Edinetti registreeritud töötajad olid kaebaja töötajad (punkt 1.1.2) ning kaebaja ei saanud Edinetilt tööjõurendi teenust (punkt 1.1.3). Seejuures jääb kohus kohtuotsuse põhjendava osa punktides 23–25 väljendatud seisukohtadele, neid siinkohal uuesti kordamata. Samuti jääb kohus varem väljendatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole alust pidada N. K., M. T.ja I. K. ütlusi valeütlusteks ning jätta need sel põhjusel tõendite kogumist välja. Nii Kaebaja juhatuse liikme T. V., töötaja M. M. kui ka töötajate ütlused kinnitavad, et tegelikult olid Edineti nimekirjas kaebaja heaks tööd tegevad töötajad kaebaja enda töötajad. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebajal ei olnud isikutega töölepinguid sõlmitud ning maksumenetluses ütlused andnud töötajad kinnitasid kõik enda tööandjana Edinetti. Samas arvestades maksumenetluses kogutud tõendeid kogumis, siis on ilmne, et tegelikuks tööandjaks oli algusest kaebaja ning Edinet oli üksnes nimi lepingus. Kohtu hinnangul saab töötajate kuulumist kaebaja töötajateks lugeda välja ka sellest, et kuidas toimus nende üleviimine ühe äriühingu juurest teise ning lõpuks ametlikult kaebaja juurde. Kohus märgib, et renditööjõule ei ole iseloomulik, et rendiettevõtte vahetus toimub täielikult kasutajaettevõtja kontrolli all ning et töötajatele sisuliselt tegeliku tööandja vahetust ei selgitata, vaid kasutajaettevõte ruumides toimub uue töölepingu sõlmimine.
41.Kogutud tõendid kinnitavad, et kaebaja ja teiste kontserni ettevõtete töötajaid tõsteti ilma nendega sisuliselt läbi rääkimata ühest äriühingust teise ning selliselt, et töötajate jaoks kunagi midagi ei muutunud. Juba see näitab, et tegemist ei olnud tööjõurendiga, vaid tegelikult olid töötajad kaebaja töötajad, muutus vaid keha, kellesse nad registreeritud olid ja kes pidi tasuma nende pealt riigile tööjõumaksud. Kaebaja ja teiste kontserni ettevõtete huvides justnimelt nende töötajate olemasolu, kes ise läbi erinevate töövestluste olid värvatud. Lisaks märgib kohus, et kui kaebaja jäi Edinetile võlgu, siis oleks olnud loogiline, et kaebaja hakkab otsima kas alternatiivset või vähemalt odavamat lahendust, sh otsima uut tööjõudu teiste ettevõtete kaudu, kelle teenus oleks odavam. Seda aga kaebaja ei teinud, kuivõrd kontserni siseselt oli kokku lepitud, et töötajatega sõlmitakse töölepingud läbi Edineti, et siis vajadusel vältida tööjõumaksude tasumist. Ükski teine turul renditöö teenust pakkuv äriühing ei oleks olnud sellise kokkuleppega nõus, et teenuse arvetest makstakse ära üksnes see osa, mis on vajalik töötajate netoväljamaksete tegemiseks.
42.Kohus ei nõustu kaebajaga, et töötajate värbamisprotsess ja nende töö tasustamine oli tavapärane. Nt on 2014. aasta uuringus selgitatud, et renditööjõu kasutamine võimaldab vähendada värbamis-, tööjõu- ja tootmiskulusid ja maandab riske/kohustusi, mis kaasnevad tööjõu töölevõtmisega. Renditööjõu kasutamine hoiab kokku personalikulusid. Kuna rendiagentuur tegeleb kasutajaettevõtjale töötajate leidmise ja selekteerimisega, vähenevad kasutajaettevõtja värbamiskulud (nt töökoha reklaamimine ja töövestlused) 99. Praegusel juhul sellist kokkuhoidu kaebajal ei olnud, ehkki renditööjõu vahendamise lepingu kohaselt oli töötajate leidmine Edineti ülesandeks. Sellises olukorras jääb täiesti arusaamatuks, et kui Edinet tegelikult kaebajale teenust ei osutanud, siis mis põhjusel kaebaja Edinetile ühtegi pretensiooni ei esitanud. Seejuures on kaebaja ja Edineti selgitused töötajate värbamisega seonduvalt vastuolus.
42.1.K. Nõmm selgitas kaebajale töötajate leidmist järgmiselt100:
Vt Tartu Ülikooli „Töötingimused renditööl“ lõppraport (2014): https://www.tooelu.ee/UserFiles/Uuringud/Rendit%C3%B6%C3%B6%20raport.pdf
Maksuhalduri lisa 39
29 (34)
Edineti kontaktid olid suurelt ja laialt turul, siis paljud inimesed leidsid meid ise. Kasutasime ka CV keskuse teenuseid. Helistatud sai ka tuttavatele. Samuti olid nn headhunterid, kes inimesi otsisid. Tegemist ei olnud sisseostetud teenusega. CV keskusele Edinet ei maksnud, vaid toimus tasaarveldus. Marsalis Elemendi jaoks palgatud töötajad vormistati Edinetti tema (st K. Nõmme) ja E. M. korraldusel; Töövestlusi ei olnud tihti ning võimalikud töötajad saadeti Loksale proovipäevale, mille eesmärgiks oli, et kaebaja töötaja üle vaataks. Töötajate töötasu otsustas Edinetis K. Nõmm koos E. M.; Tööle võtmise protsess oli loominguline ja paindlik. Kuna töölepingus oli kirjas, et inimene asub tööle kasutajaettevõtja heaks, siis ei olnud kohustust renditöötajaks olemist töötajale selgitada.
42.2.E. M. selgitas aga töötajate töölevõtmist Edinetti järgmiselt: Otsisin töötajaid läbi CV-keskuse, vajadusel läbi töötukassa. Osa töötajaid soovitasid oma tuttavaid. Läbi CV keskuse otsisin ise sobivate inimeste CVsid. Tegin CVde põhjal eelotsimise ja eelhinnagu. Töövestlusi viisin läbi koos K. Nõmmega või üksi, vajadusel ka kasutajaettevõtte esindajaga. Lõpliku otsuse töötaja tööle võtmiseks andis K. Nõmm. Kasutajaettevõte andis teada, kui palju ja milliseid töötajaid tal vaja on ja kui leidsin sobiva töötaja, siis andsin teada, et töötaja on leitud. Töölepingus viidatud tähekombinatsioon annab võimaluse liigitada, millise kasutajaettevõtjaga töötaja seotud on ning selle järgi sai töötaja ka ise teada, millise ettevõtte heaks ta tööle asub. Edinet vahendas töötaja ka kasutajaettevõtte vahelisi palgaläbirääkimisi.
43.3.Eelviidatud K. Nõmme ja E. M. seletused ei haaku ei kaebaja juhtivtöötajate ega ka tavatöötajate seletustega. Kohus peab usutavaks kaebaja juhtivtöötajate väiteid värbamisprotsessist, kuivõrd need on kooskõlas ka n-ö lihttööliste antud selgitusega.
44.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et tavapäratu on töölepingute märgistamine kasutajaettevõtjate kaupa, kuivõrd renditöö eesmärgiks ei ole töötaja sidumine konkreetse ettevõttega.
45.Kohus peab põhjendatuks peatuda ka Edineti arvetel101, mis samuti koos teiste tõenditega kinnitavad tööjõurendi näilikkust. Kõikidel arvetel on märgitud kuu nimetus, soetatava teenuse nimetusena „tööjõu rent“ ühik kuu ja kogus 1, ning „kokkulepitud vahendustasu“. Arvetel puuduvad kuid igasugused andmed, mille alusel oleks võimalik kontrollida, kuidas on kujunenud arvetel näidatud konkreetsed summad. Tehinguid kajastavate üldsõnaliste dokumentide ega paljasõnaliste kinnituste alusel ei ole võimalik veenduda, et tehingud oleksid tõepoolest toimunud ning majandustehingute sisu umbmääraselt kirjeldavad arved ja lepingud (koos lisadega) ei vasta algdokumentidele esitatavatele nõuetele. Teenuse kirjeldus on siis piisavalt üksikasjalik, kui sellega tagatakse teenuse identifitseerimise võimalus ja teenuse saamise kontrollitavus. Arvandmed täiendavad teenuse kirjeldust ja peavad võimaldama kontrollida teenuse mahu usutavust (vt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr 3-3-1-76-14, punktid 14-17).
Maksuhalduri lisad 5–17
30 (34)
46.Renditööjõu vahendamise lepingu kohaselt tuli koos arvega esitada lepingu punktis 2.1.12. nimetatud kulude aruanne ja kulusid tõendavate dokumentide koopiad. Kohtule ei nähtu, et sellised dokumendid oleks maksuhaldurile esitatud.
47.Eelnevast tulenevalt on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et Edinet ei olnud iseseisev, kuivõrd ta ei saanud teha iseseisvaid otsuseid oma majandustegevuse juhtimisel. Vaatamata pikaaegsele võlgnevusele ei otsinud Edinet uusi koostööpartnereid ning jätkas koostööd E.R.a juhitavate äriühingutega isegi siis, kui viimased talle väidetavalt saadud teenuste eest juba pikka aega tasunud ei olnud. Ei saa olla vaidlust, et aastatel 2016/2017 oli Eesti ja Euroopa väljunud majanduskriisist ning sel ajal oli kvalifitseeritud betoonitööliste vajadus ka Eestis. Seega kui Edinet oleks olnud iseseisev äriühing, kelle majandustegevuseks on tööjõu rentimine, siis oleks tal olnud võimalik oma töötajatele saada tööd ka väljaspool kontserni ettevõtteid ning vältida seeläbi maksuvõlgade kumuleerumist. Seda aga Edinet isegi ei kaalunud, kuivõrd tema eesmärgiks oli üksnes kontserni teenindamine. Seejuures pidi kontsernis olevate ettevõtete juhtidele ja ka finantsjuhile olema teada, et Edineti arvetest tasutakse vaid netopalkade osa ja et maksud ja maksed jäävad sel põhjusel tasumata.
48.Ka on õige maksuhalduri järeldus, et Edinetti registreeritud, kuid kaebaja heaks tööd teinud töötajad, olid tegelikult kaebaja töötajad. Seda ei muuda ka asjaolu, et maksuhaldur ei võtnud ütlusi kõigilt Edinetti vormistatud kaebaja töötajatelt, kuivõrd hinnates töötajate ütlusi ja kogutud tõendeid tervikuna, siis puuduvad nende sisemised vastuolud ning kohtule ei ole usutav, et täiendavate töötajate kaasamine maksumenetlusse oleks muutnud tehtud järeldusi. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et ülejäänud töötajad oleksid andnud maksuhaldurile teistsuguseid ütlusi. Sel põhjusel peab kohus töötajatelt võetud seletusi piisavaks. Kui töötajate seletustes oleks olnud olulisi erisusi, siis oleks maksuhaldur pidanud kaasama maksumenetlusse ütluste andmiseks täiendavalt töötajaid. Kuna töötajate ütlused olid kooskõlas teiste tõenditega, mille alusel vastustaja kaebajale maksu määras, ei ole kaebajal õigus, väites, et maksuhaldur on tuginenud maksu määrates peaasjalikult töötajate seletustele. II – tehingud Speroga
49.Spero ja kaebaja vahel sõlmiti 01.10.2017 töövõtuleping SP-02/1117102, mille kohaselt kohustus Spero ajavahemikul 01.10.2017–31.12.2019 osutama kaebajale teenuseid betoonpaneelide armeerimisel ja valmistamisel (lepingu punkt 1.1). Vaidlust ei ole, et lepingu sõlmimise ajal Sperol töötajaid ei olnud. Ostutava teenuse arvestus toimus lepingu punkti 2.1 kohaselt ruutmeetri alusel, kuna lepingu kohaselt kohustus kaebaja tasuma Sperole viimase esitatud arvete alusel teostatud tööde eest 21–32 eurot ruutmeetri eest, sõltuvalt tööde spetsifikatsioonist ja mahust. Tööde üleandmiseks koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, kus kinnitatakse toestatud tööde kvaliteet, maht ja nimekiri.
50.Kohus leiab, et maksuhalduri järeldused, et Speros kaebaja heaks töötanud töötajad olid tegelikult kaebaja töötajad ning alltöövõttu ei toimunud, on põhjendatud. Kohus nõustub selles osas kontrollakti punktiga 1.2 ja selle alapunktidega ning maksuotsuse punktidega 2.2, 3.27 ja
3.28.Ehkki ükski maksumenetluses ütlusi andnud isik seda otsesõnu ei väida, siis saab seda järeldada isikute ütlustest, mis puudutavad nende üleviimist Edinetist Sperosse ja Sperost edasi Marsalis Elementi. Samuti mis puudutavad isikute töötamist. Nt selgitas A. J. vastuseks maksuhalduri küsimustele, mille sisuks oli töötajate üleviimine Sperost Marsalis Elementi, et E.R. ütles, et alates 01.10.2018 vormistatakse kõik töötajad Marsalis Elemendi alla. Lisaks märkis ta
Maksuhalduri lisa 157
31 (34)
et ei tea miks oli nii, et töötajad olid 31.10.2017 veel Edineti töötajad ja 01.11.2017 Spero töötajad. Isiku sõnul teab ta töötajate üleminekust vaid seda, et ühel päeval olid töötajad Edineti töötajad ja siis kohe Spero töötajad.
51.Kaebaja vastuväited Speroga seonduvalt on üles ehitatud N. K. 03.08.2018 ütlustele, kuna kaebaja hinnangul on isiku hilisemad ütlused valeütlused. Kohus kaebajaga ei nõustu ning jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt peab usutavaks N. K. 19.02.2019 antud ütlusi. Kohtu järeldus põhineb muu hulgas järgmiste ütluste analüüsil: N. K. väitis 03.08.2018 vestlusel, vastuseks maksuhalduri küsimusele, kes tegi ettepaneku võtta Sperosse tööle Edineti need töötajad, kes ka varasemalt Marsalis Elemendi heaks töötasid, et ta ise pakkus võimalust T. L. Lisaks rääkis ta A. J. ja A. G., kellelt ta uuris, et kas teenuse pakkumine üldse on mõistlik. Ruutmeetri hinna kujundamisel tegi arvestused koos T. L..103 A. J. aga eitas igasugust suhtlust ja vestlust N. K.104. Ka A. G. eitas suhtlust N. K.105. T. L.on küll Speroga lepingu sõlmimise järgselt N. K.suhtlemist kinnitanud, kuid vastuseks küsimusele, et miks Spero teenust osutama hakkas, vastas T. L.järgmist: „Oli jutt, et Edinet läheb pankrotti. Ma ei tea, kust Spero tuli. Minu õnneks ta tuli. Muidu poleks mul enam kohalikke töölisi ka olnud. Kõik töölised otsisid ju kuhu saab.“. Lisaks täpsustas isik, et ta ei tea, kelle korraldusel hakkas Spero kaebajale teenust osutamata ning vestlus N. K., et Spero hakkab teenust pakkuma tema mäletamist mööda ei olnud. Samuti ei leppinud ta hinda kokku N. K.106. Seega on teiste isikute ütlustega ümber lükatud, nagu oleks töötajate Sperosse tööle võtmist nendega arutatud või et teenuse hind oleks välja töötatud koos T. L.. N. K. seletas 03.08.2018 vestlusel ka töötajate tööle võtmisega seotud asjaolusid, mis on aga vastuolus töötajate enda ütlustega. Nimelt väitis N. K., et inimesed tulid kas ise tema juurde tööd otsima, ta otsis neid CV-keskuse vahendusel või tuttavate kaudu. I. K. rääkis ta inimestele võimalusest tulla tööle, konkreetset koosolekut ei olnud. Samas töötajate ütlused sellist töötajate töölevärbamist ei kinnita. Töötajate ütlused kinnitavad N. K. 19.02.2019 antud vastust küsimusele 3 või 7. Seega lükkavad teiste isikute ütlused ümber kaebaja väited, mis on esitatud kaebuse punktis 184.
52.Kokkuvõttes on kohus nõus maksuhalduri järeldusega, et Sperosse registreeritud töötajad, kes osutasid väidetavalt teenust kaebajale, olid tegelikult kaebaja enda töötajad. III – Ukrainast pärit töötajad
53.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, et maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et kontrollitaval perioodil töötasid kaebaja juures Ukrainast pärit töötajad ning väited, et tegemist oli tegelikult Silverdale Trading OÜ töötajatega, ei ole tõendatud. Kohus nõustub kontrollakti punktis 1.3 ja maksuotsuse punktis 2.3 ning punktides 3.29–3.33 toodud maksuhalduri seisukohaga. Maksuhaldur on igakülgselt analüüsinud maksumenetluses kogutud tõendeid ning asjaolu, et M. M. arvas, et I. K. Silverdale Trading OÜ-d enne ukrainlaste töölevõtmist ei olnud. Kaebaja ei ole esitanud ka tõsiseltvõetavaid väiteid selle kohta, et E.R. ei otsustanud ukrainlaste tunnitasu suurust ning kohtul ei ole põhjust järelduseks, et I. K. või teiste kaebajaga seotud isikute ütlused on selles osas ebausaldusväärsed. Ka väited, et ukrainlased ei kinnitanud enda kaebaja
Maksuhalduri lisa 154, vastus 16 Maksuhalduri lisa 156, vastus 8
Maksuhalduri lisa 155, vastused 7 ja 32
Maksuhalduri lisa 85, vastused 17, 18, 21 ja 22-23
32 (34)
töötajaks olemist on tehtud kontekstist välja tõstatatud vastuste alusel ning arvestamata teisi tõendeid. IV – maksuotsuse ja tehingute õiguslik kvalifitseerimine
54.Maksuhaldur on maksustamise õigusliku alusena märkinud MKS § 83 lg 4 ls 2, mille kohaselt ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse ning kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, siis kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Riigikohus on MKS § 83 lg 4 kohaldamist selgitanud korduvalt ning viimati selgitas Riigikohus 04.03.2020 otsuses nr 3-18-1740 MKS § 83 lg 4 kohaldamist. Viidatud lahendis selgitas Riigikohus otsuse punktis 14, et näilik tehing MKS § 83 lg 4 mõttes tuleb tuvastada TsÜS § 89 alusel. Näilik tehing on tühine ehk õiguslikus mõttes mitteeksisteeriv. Näiliku tehingu korral pooled kokkulepitud tagajärgi tegelikult ei soovi, st nad on varjatult kokku leppinud, et nad ei pea end seotuks tehingus näidatud õiguste ja kohustustega. Poolte tegeliku tahte kindlakstegemisel peab tuvastatud asjaoludest usutavalt nähtuma, et poolte tegelik tahe ei olnud suunatud vaidluse all oleva tehingu tegemisele, vaid nad soovisid sellega varjata teistsugust tehingut (maksustamisel tuleb tuvastada ka maksueelis) või teeselda tehingu toimumist üldse (maksueelise tuvastamine pole maksu määramisel vajalik). Kuna kohus on eelnevalt nõustunud maksuhalduriga ning tuvastanud, et ehkki kaebaja töötajad olid registreeritud Edinetis, siis tegelikult ei olnud reaalset majandustegevust mitteomava Edineti ja kaebaja vaheliste tehingute eesmärgiks mitte tööjõu rentimine, vaid kaebaja ja teiste kontserni kuuluvate töötajate haldamine. Ka Spero ei osutanud kaebajale alltöövõttu, vaid tegelikult olid sinna registreeritud kaebaja enda töötajad.
55.Teise tehingu varjamisel näiliku tehinguga tuleb tuvastada, mille poolest varjatud tehingu tegelikule majanduslikule sisule vastav maksustamine erineb selle tehingu maksustamisest, millena lepingupooled tehingu vormistasid. Maksueelise puhul loob näilik tehing kunstlikult võimaluse vähem makse deklareerida ja tasuda, või kui maksukohustus jääb üldse deklareerimata. Maksueelist ei saada, kui varjatud tehingu maksustamine ei erine tehingu maksustamisest, millena lepingupooled tehingu vormistasid. Kohus nõustub maksuhalduriga, et maksueeliseks saab praegusel juhul pidada nii tööjõumaksudega kui ka käibemaksuga seonduvat. Oma töötajate Edineti töötajatena kuvamine andis kaebajale võimaluse töötajate töötasu välja maksta, kuid mitte deklareerida ega tasuda nendelt tööjõumakse. Nii toimides jäi maksuvõlglaseks kaebaja asemel Edinet, kellel puudusid kaebaja ja teiste kasutajaettevõtete tegevuse tõttu vahendid deklareeritud maksude tasumiseks. Maksueelis oli kaebajale seega tööjõumaksude tasumata jätmine ligi aastase perioodi jooksul, lisaks sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse saamine.
56.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Menetluskulud
57.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata ja maksuhaldur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, siis jäävad poole menetluskulud nende enda kanda.
33 (34)
(allkirjastatud digitaalselt)
OSALISELT
TÜHISTATUD
KOHTUOTSUSEGA.
TALLINNA
RINGKONNAKOHTU
12.02.2021
34 (34)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.