Haridus ja kultuur › Üld- ja kõrgharidus

3-19-1394 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-19-1394

3-19-1394 lastega, kellele GAG on lähim või kellel õpib samas koolis õde-vend. Seega ei olnud kaebajale elukohajärgse kooli määramisel lapsevanema soovi võimalik arvestada. Elukohajärgse kooli määramisel tuleb PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud olulisi asjaolusid vaadata nende kogumis. Viimasest ei saa aga teha järeldust, et valla- või linnavalitsusel tuleb vanema sooviga arvestada igal juhul, st lapsele peaks määrama vaid kooli, mis vastab vanema soovile. Kõnealuse sätte sõnastusest tuleb selgelt välja, et vanema sooviga saab arvestada vaid võimalusel. Õiguskantsler märkis 14.07.2015 seisukohas nr 7-5/150433/1503124 „Selgitus õigusrikkumise puudumise kohta“, et elukohajärgse kooli määramise kriteeriumid on Tallinnas piisavalt selged ning isikutele peaks olema arusaadav, millistest asjaoludest kooli määramisel lähtutakse (elukoha lähedus ja sama pere teiste laste õppimine koolis, võimalusel vanema soov). Samuti märkis õiguskantsler, et vanema sooviga mittearvestamine ei peaks olema vanemale ülearu üllatav ja arusaamatu, eriti, kui vanem soovis kooli, mis pole kodule lähim kool ning kuhu teadaolevalt on soovijaid olnud alati väga palju. Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ (määrus nr 132) kohaselt määratakse lastele elukohajärgne kool hiljemalt 20.05, mis jätab vanematele piisava aja lapsele kooli tutvustamiseks ja koolitee õpetamiseks, kuna eeldatakse, et koolis peaks laps üldreeglina saama käia iseseisvalt ja vanemate abita. Kaebuses toodud soov, et elukohajärgne kool oleks teada eelkooli mineku ajaks, on alusetu.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Vastustaja ei ole eksinud PGS § 10 lg 1 kolmanda lause ja määruse nr 132 § 6 nõuete sisustamisel ning laste tegeliku elukoha kontrollimata jätmisel selliselt, et see tõi kaasa kaebaja õiguste rikkumise. PGS § 10 lg 1 kolmas lause sätestab kaks samaväärset kriteeriumi lapse kooli koha määramisel: kooli lähedus elukohale ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis (õevenna kriteerium). Sellest loetelust ei saa järeldada, et esmalt arvestatakse lähedust ja seejärel õe-venna kriteeriumi või vastupidi. „Kooli lähedus elukohale“ on määratlemata õigusmõiste. Kohus nõustus õiguskantsleri 14.07.2015 tõlgendusega elukoha läheduse kriteeriumi sisustamisel, sest lapse elukohale võimalikult lähedal asuv kool aitab saavutada põhieesmärki – võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Seda eriti olukorras, kus vastustajal on kohustus igal aastal määrata elukohajärgne kool 4000–5000 lapsele ning Kesklinna, Mustamäe ja Lasnamäe linnaosas on teatud koolidesse soovijaid rohkem kui koolikohti. Vastustaja on taganud süsteemi kohta teabe kättesaadavuse, mis võimaldab lapsevanematel võimalikult varakult aru saada, milline on nende lapse elukohajärgne kool. Ennustatava ja arusaadava süsteemi loomine olukorras, kus piiratud aja raamides tuleb teha väga palju otsustusi, eeldab reguleeritust. Seda ongi vastustaja teinud. Seega ei nõustunud kohus kaebajaga, et elukohale lähima kooli kriteerium on liialt üle reguleeritud (kaebaja puhul võrreldi 6 ja 9 minuti pikkust jalgsi teekonda). Kohus ei nõustunud kaebajaga tõlgendusega määruse nr 132 § 6 teise lause osas, mille kohaselt oleks vastustaja pidanud arvestama kõigi GAG-i soovijate, sh kaebaja, elukohaandmete rahvastikuregistri kannetega. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus sama määruse § 6 esimese lausega: rahvastikuregistri kandega tuleb arvestada olukorras, kus 4(9)

3-19-1394 lähima kooli kriteeriumi alusel on konkreetsesse kooli soovijaid rohkem kui koolikohti. Vastustaja kehtestas nimetatud täiendava asjaolu olukordade jaoks, kus PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses toodud kriteeriumid ei ole piisavad, et teha lõplik valik. Vastustaja poolt õe-venna kriteeriumi automaatne rakendamine elukoha lähedust arvestamata ei pruugi teatud juhtudel olla kooskõlas PGS § 10 lg 1 eesmärgiga saavutada võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Selliseks näiteks on olukord, mida kirjeldas kaebaja: õe-venna kriteeriumi alusel saavad koolikoha Tallinna linna koolides ka need lapsed, kes ei ela Tallinnas, sest nende õde-vend õpib samas koolis (näiteks on pere kolinud linnast ära). Lisaks võib selline olukord tekkida sellest, et juba õe-venna puhul ei olnud tema tegelikuks elukohaks mitte rahvastikuregistri aadress, millest kohalik omavalitsus lähtus elukohajärgse kooli määramisel. Samas ei ole PGS § 10 lg 1 kolmanda lause tekstist võimalik aru saada, kas õe-venna kriteeriumi puhul tuleb lisaks arvestada elukoha lähedust. Vastust sellele küsimusele ei leia ka PGS seletuskirjast (SE 412). Esmane kriteerium peab lähtuma põhieesmärgist – võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Samas, kui sama pere lapsed ei saa käia ühes koolis, võivad pered sattuda keerulisse olukorda, sest vähemalt algklasside puhul võib tekkida olukord, kus nii päeva alguses kui ka lõpus tuleb neil järel käia mitmes koolis. Samuti aitab suure tõenäosusega õe-venna samas koolis käimine kaasa kiiremale kohanemisele, on laste jaoks turvalisem ning lapsevanemate jaoks praktilisem. Nendele kaalutlustele viitas ka õiguskantsler 03.06.2019 seisukohas, selgitades lasteaiakohtade jagamise põhimõtteid. Need kaalutlused on asjakohased ka PGS § 10 lg 1 kolmanda lause sisustamisel. Lisaks tuleb paratamatult tõdeda, et kui õe-venna kriteeriumi puhul tuleb lisaks arvestada elukoha lähedust, siis suurendab see oluliselt kohaliku omavalitsuse halduskoormust. Isegi kui leida, et vastustaja praktika õe-venna kriteeriumi automaatsel rakendamisel ilma elukoha lähedust arvestamata on õigusvastane, ei saanud see konkreetsel juhul tuua kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Kohus ei nõustunud vastustaja 19.06.2019 korralduses toodud seisukohaga, et vastustaja pädevuses ei ole kontrollida rahvastikuregistri andmete vastavust tegelikule elukohale ega rahvastikuregistri andmetes kahelda. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 6 lg-test 1 ja 2 ning §-st 68 ei tulene haldusorganile õigust üksnes usaldada rahvastikuregistri subjekti poolt esitatut ning jätta igasugune kontroll teostamata. Vastustaja ei seadnud kohtuistungil kahtluse alla seda, et elukohajärgse kooli määramise menetluses kui haldusmenetluses tuleb lapse elukoht välja selgitada. Olukorras, kus vastustaja ise möönab 19.06.2019 korralduses, et fiktiivseid kandeid ei saa elukohajärgse kooli määramisel välistada, vastustaja on sellest teadlik pikka aega ja teemat on käsitletud meedia vahendusel, on igasuguse kontrolli teostamata jätmine õigusvastane. See võib tuua kaasa olukorra, kus lapsevanemad, olles vastustaja halduspraktikast teadlikud, kasutavad vastustaja tegevusetust ära ning elukohale lähima kooli kriteerium lakkab toimimast. Rahvastikuregistri andmete ja kinnistusraamatu andmete võrdlemise tulemusel on kohtul kahtlus, et grupi 2 (lapsed, kelle elukohajärgseks kooliks määrati GAG elukoha läheduse kriteeriumi alusel) laste hulgas on neid, kelle tegelikult elukohaks ei ole elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal esitatud rahvastikuregistri aadress ning kelle tegeliku elukoha alusel, mis ei asunud Põhja-Tallinna ega Kesklinna linnaosas, ei oleks neile saanud määrata elukohajärgseks kooliks GAG-i. Samuti on kohtul kahtlus, et grupi 1 (lapsed, kelle elukohajärgseks kooliks määrati GAG õe-venna kriteeriumi alusel) laste hulgas on neid, kelle tegelikult elukohaks ei ole elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal esitatud rahvastikuregistri aadress ning kelle tegeliku elukoha alusel, mis ei asunud Põhja-Tallinnas ega Kesklinna linnaosas, ei oleks neile saanud määrata elukohajärgseks kooliks GAG-i. Rahvastikuregistri elukoha andmete ja kinnistusraamatu andmete võrdlemine ei anna siiski alust kindlaks väiteks, et nende laste puhul esitasid lapsevanemad elukohajärgse kooli 5(9)

3-19-1394 määramise taotluses tegelikkusele mittevastavaid andmeid: on lapsi, kellel on kaks kodu; on kärgperesid; vanematel on õigus elada mitmes elukohas jne. Kuigi teatud kahtlus on, ei mõjuta see laste arv kaebaja õigusi – koolikohad oleksid ikkagi täitunud lastega, kellele GAG on elukohale lähim kool. Seega ei saanud asjaolu, et vastustaja ei teostanud uurimispõhimõtet, tuua kaasa kaebaja õiguste rikkumist ning olla aluseks tühistamisnõude rahuldamisele. GAG ei ole elukohajärgseks kooliks üksnes Põhja-Tallinna lastele, vaid oluliselt suurema piirkonna lastele, hõlmates ka Tallinna Kesklinna linnaosas elavaid lapsi. Sellise olukorra põhjuseks on määruse nr 132 § 7 lg 4 regulatsioon, mille kohaselt ei ole Tallinna Kesklinna linnaosas asuvad Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseum, Tallinna Reaalkool ega Vanalinna Hariduskolleegium elukohajärgseteks koolideks. Seetõttu on GAG lähimaks kooliks ka nendele lastele, kellel kulub GAG-i jõudmiseks rohkem aega kui kaebajal. Vastustajal on kaalutlusruum, milliseid koole määrata elukohajärgseteks koolideks või milliste koolide teatud arv klasse mitte määrata elukoha piirkonda teenindama (nt Tallinna Saksa Gümnaasium on elukohajärgne kool, välja arvatud üks esimene klass). Eelnevast tulenevalt leidis vastustaja õigesti, et kaebaja elukohajärgseks kooliks on Kalamaja Põhikool. Vastustaja poolt uurimispõhimõtte teostamata jätmine ei saanud kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumist. Seega puudub alus vastustaja haldusaktide tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks nimetatud küsimust uuesti hinnata, mistõttu jääb kaebus rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-19-1394 aega, lapsevanema soovi ning elukoha lähedust kaalutakse koosmõjus ning sellisel juhul pääseb kaebaja kindlasti GAG-i õppima. Kui menetlusaluseid on 3000–4000 ning kaaluma peab individuaalselt kolme olulist asjaolu koostoimes, siis peabki haldusüksus hindama oma võimekust ning alustama menetlust piisavalt vara. Üksnes rahvastikuregistri andmetega arvestamine ei ole piisav Tallinna linna situatsioonis, kus fiktiivsete sissekirjutuste probleem on üldteada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-19-1394 käia ühes koolis. Järgevalt täidetakse koolikohad lapse elukoha läheduse printsiibist lähtuvalt, määrates lapse elukohajärgseks kooliks lähima kooli lapse elukohale. Lähimat kooli ei määrata juhul, kui lapsevanemal on soov saada koht mõnda kaugemasse kooli ja kohtade arv koolis võimaldab seda soovi arvestada. Kui pärast lähima kooli kriteeriumi arvesse võtmist on siiski koolikohti vähem, kui kooli astuda soovijaid lapsi, kõrvutatakse rahvastikuregistri kandeid. Ringkonnakohtu hinnangul on Tallinna linn kohaldanud õigesti PGS ja määruse nr 132 sätteid, sisustanud elukoha läheduse printsiipi õigesti kui lapse elukohale kõige lähemat kooli, ning rakendanud õigesti normides sisalduvaid põhimõtteid elukohajärgse kooli määramisel. Vanema soovi pole kooli määramisel võimalik arvestada, kui lapsi, kelle õedvennad juba õpivad samas koolis, ja lapsi, kelle elukohale see kool on lähim (vajadusel arvestades nende pingereas juba ka rahvastikuregistri kandeid), on samal hulgal või rohkem, kui on koolis õppekohti. Seejuures ei pea kool olema lapsele, kelle õde või vend juba õpib selles koolis, lähim (arvestades, et vähemalt pere esimene laps pidi üldjuhul saama koolikoha elukoha läheduse põhimõttest tulenevalt). Seisukohale, et linna eelviidatud rakenduspraktika on kooskõlas PGS-ga ja määrusega nr 132, on asunud ka õiguskantsler.1

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_seisukoht_oigusrikkumise_puud umise_kohta_elukohajargse_kooli_maaramine.pdf

8(9)

3-19-1394 isik on esitanud elukohateates valeandmeid või kui isik taotleb enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina ja taotluse rahuldamine ei vasta taotleja alaealise lapse või eestkostetava huvidele (p-d 4 ja 5). Kohaliku omavalitsuse üksuse võimalused isiku tegeliku elukoha väljaselgitamiseks on sätestatud RRS § 88 lg-tes 3 ja 4. Niisiis peab kontroll rahvastikuregistri andmete tegelikkusele vastavuse üle toimuma elukoha rahvastikuregistris registreerimise menetluses, mitte elukohajärgse kooli määramise menetluses. Kui elukohajärgse kooli määramise menetluses tekib haldusorganil kahtlus, et mõni laps ei saa mingil selgel põhjusel elada rahvastikuregistri järgses elukohas, saab ta oma kahtlustest anda teada kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele, kuid see ei tähenda, et elukohajärgse kooli määramisel saaks lapse elukoha tuvastamisel lähtuda mingitest teistest andmetest kui rahvastikuregistris kirjas. Samuti ei tähenda see vastava iga-aastase rutiinse kontrolli läbiviimise kohustust. Järelikult ei rikkunud Tallinna linn elukohajärgse kooli määramise menetluses uurimisprintsiipi, kui jättis läbi viimata uurimise laste tegelike elukohtade tuvastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.