3-19-1394 XX kaebus Tallinna Haridusameti juhataja 14.05.2019 käskkirja nr 1.-2/187 ja 19.08.2019 käskkirja nr 1.-2.1/310 tühistamiseks osas, millega määrati XX elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool, Tallinna Linnavalitsuse 19.06.2019 korralduse nr 900-k tühistamiseks ning Tallinna Haridusameti kohustamiseks vaadata uuesti läbi XX kooli määramise avaldus Kaebaja: XX, seaduslikud esindajad T. T. ja U. T., lepinguline esindaja Margo Normann Vastustaja: Tallinna linn, esindajad Kairi Tooming, Svetlana Kadel-Gleeson, Viivi Lokk
Haldusasi
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
27.11.2019 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.01.2020. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.U. T. esitas 04.03.2019 Tallinna Haridusametile (edaspidi vastustaja) taotluse oma lapsele XX (edaspidi kaebaja) elukohajärgse kooli määramiseks. Taotluses märkis U. T., et ta soovib lapse elukohajärgseks kooliks Gustav Adolfi Gümnaasiumi (edaspidi GAG).
2.Vastustaja määras 14.05.2019 käskkirja nr 1.-2/187 (käskkiri 1) punktiga 1 kaebaja elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikooli.
3.Kaebaja seaduslikud esindajad esitasid 16.05.2019 Tallinna linnale (edaspidi vastustaja) vaide, milles taotlevad käskkirja 1 kehtetuks tunnistamist osas, millega kaebaja elukohajärgseks kooliks määrati Kalamaja Põhikool, ning uue otsuse tegemist, millega määrata kaebaja elukohajärgseks kooliks GAG.
4.Vastustaja jättis 19.06.2019 korraldusega nr 900-k (edaspidi korraldus) kaebaja vaide rahuldamata.
5.Kaebaja esitas 22.07.2019 kaebuses Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) järgmised nõuded: tühistada käskkiri 1 ja korraldus ning kohustada vastustajat vaadata uuesti läbi kaebaja kooli määramise avaldus (haldusasi nr 3-19-1394).
6.Kohus tegi 12.08.2019 määruse, millega kohaldada esialgset õiguskaitset ja kohustas vastustajat vaadata uuesti läbi XX kooli määramise avaldus hiljemalt 19.08.2019.
7.Vastustaja jättis 19.08.2019 käskkirja 1.-2.1/310 p-ga 1 (käskkiri 2) käskkirja 1 muutmata osas, millega määrati kaebaja elukohajärgseks kooliks Kalamaja Põhikool.
8.Kaebaja täpsustas kaebust 26.08.2019 ja taotles tunnistaja T. P. ülekuulamist.
9.Kaebaja esitas 18.09.2019 kaebuse käskkirja 2 tühistamise nõudes ning vastustaja kohustamisnõudes vaadata uuesti läbi kaebaja kooli määramise avaldus (haldusasi nr 3-191766).
10.Kohus liitis 19.09.2019 määrusega asjad nr 3-19-1394 ja nr 3-19-1766 ning määras 28.10.2019 asja läbivaatamiseks istungi.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
11.Kaebaja käskkirja 1 ja 2 tühistamisnõuded põhinevad kokkuvõtvalt järgnevatel väidetel.
12.Kaebajale elukohajärgse kooli määramisel ei järginud vastustaja Põhikooli- ja Gümnaasiumi seaduse (edaspidi PSG) § 10 lg 1 kolmandat lauset ning Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 Elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord (edaspidi määrus nr 132) § 6 nõudeid.
12.1.PSG § 10 lg 1 kolmanda lause järgimata jätmine seisneb selles, et vastustaja regulatsioon
ei vasta selle sätte sõnastusele, kuna vastustaja ei arvesta lähedust, vaid leiab lähima kooli lähtudes koolitee jalgsi läbimisele kuluvale ajast. Kaebaja ei nõustu mõiste elukoha lähedus koolile sellise sisustamisega. See toob kaasa olukorra, kus kaebaja jaoks ei ole kodu lähedaseks kooliks GAG seetõttu, et sinna kulub rohkem aega, kui Kalamaja Põhikooli jõudmiseks: kaebajal kulub kodust Kalamaja Põhikooli minekuks 6 minutit, GAGi aga 9 minutit (22.07.2019 kaebus, p 2.3.12).
12.2.PSG § 10 lg 1 kolmandat lauset tuleb sisustada mitte matemaatiliselt, vaid mõistlikku kaalutlusõigust teostades (22.07.2019 kaebus, p 2.3.21).
12.3.Lähtudes linnavalitsuse kohustusest luua regulatsioon, mis on piisavalt ette ennustatav (lapse eelkooli mineku hetkeks saavad nii lapsed kui lapsevanemad iseseisvalt aru, kuhu laps õppima määratakse), arusaadav (juhendid on koduleheküljel, sealhulgas juhtumite kirjeldus, kui lapsevanem ei ole määratud koolikohaga nõus) ning õiguspärane (nii PGS kui ka määrus), on vastav protseduur Tallinnas liiga ülereguleeriv (võrreldes 6 ja 9 minuti pikkuseid jalutuskäike, 22.07.2019 kaebus, p 2.3.14).
12.4.Vastustaja ei järgi mõistet elukoha lähedus koolile, kuna laste tegelik elukoht ei ole kooli määramise puhul vastustajale määrav: vastavat menetlust ei ole vastustaja kirjeldanud ega kehtestanud, vaatamata sellele, et laste elukohad on enamikel juhtudel vastustajale teada alates hetkest, kui lapsevanem teeb taotluse lapse lasteaia koha saamiseks (22.07.2019 kaebus, p 2.3.22).
12.5.Õe-venna kriteeriumi alusel saavad koolikoha Tallinna linna koolides ka need lapsed, kes ei ela Tallinnas, sest nende õde-vend õpib samas koolis (pere on näiteks kolinud linnast ära) (26.08.2019 kaebuse täiendus, p 4.2).
12.6.Kui arvestataks reaalselt oma elukohas elavaid lapsi ning isegi leitaks ainult lähim kool kodukohale, ei ole võimalik, et umbes 18-20 Põhja-Tallinna tänaval, mille suhtes GAGi algklasside õppehoone on lähim, elab üle 100 esimesse klassi mineva lapse (umbes 40 last saavad sisse automaatselt arvestades õe-venna õppimist samas õppehoones).
12.7.Kaebaja puhul ei arvestanud vastustaja elukohajärgse kooli määramisel põhjendamatult kaebaja rahvastikuregistri (edaspidi RR) kande aega: kaebaja RR kanne kehtib muutmatult alates tema sünnist (22.07.2019 kaebus, p 2.3.7).
12.8.Vastustaja ei tohi jätta sissekirjutuse aegu või muid täiendavaid andmeid võrdlemata, sest see on tekitanud pikaaegse fiktiivsete sissekirjutuste praktika, mis rikub Põhja-Tallinnas elavate laste ning Kalamaja elanike huve. Kaugemal elavad lapsed võtavad ära piirkonna laste jaoks loodud õppekohad (18.09.2019 kaebus, p 2.3.22).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.1.Vastustaja rakendab PSG § 10 kolmandat lauset järgnevalt. eKooli moodulis reastatakse kõik lapsed lähima kooli alusel ning iga kooli kohta tekivad nimekirjad lastest, kellele see kool on lähim. Kõigepealt määratakse koolikohad vanema soovil nendele lastele, kellel käib seal konkreetses koolis õde või vend. Järgmises etapis kasutatakse elukoha läheduse printsiipi. Lapsi koheldakse võrdselt (sõltumata sellest, kas kool asub lapse elukohast 40 või 3000 m kaugusel), kõigile lastele määratakse, kellele see konkreetne kool on lähim, koolikoht.
Kui laste arv, kellele see kool on lähim, on suurem kui õppekohtade arv koolis, rakendatakse lisatingimusena RR kande tegemise aega. See tähendab, et elukohale lähimasse kooli määratavad lapsed reastatakse RR kande aja järgi. Elukohajärgse kooli määramine on läbipaistev ja tagab isikute võrdse kohtlemise.
13.2.Kalamaja Põhikool asub kaebaja RR järgsest elukohast aadressil xxxxxxx 281m kaugusel, GAG 536m kaugusel. Seega ei ole GAG ei ole kaebajale lähim kool ning selles koolis ei õpi lapse õdesid ega vendi. Kuna GAG ei ole kaebajale lähim kool, siis elukoha andmete RR kandmise aega lisakriteeriumina ei olnud põhjust arvesse võtta. Kõik GAGi kohad täitusid lastega, kellele GAG on lähim või kellel õpib samas koolis õde-vend. Seega ei olnud kaebajale elukohajärgse kooli määramisel lapsevanemate soovi võimalik arvestada.
13.3.Elukohajärgse kooli määramisel tuleb PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud olulisi asjaolusid vaadata nende kogumis, eelistamata ühtegi neist. Viimasest ei saa aga teha järeldust, et valla- või linnavalitsusel tuleb vanema sooviga arvestada igal juhul, st lapsele peaks määrama vaid kooli, mis vastab vanema soovile. Nimelt tuleb kõnealuse sätte sõnastusest selgelt välja, et vanema sooviga saab arvestada vaid võimalusel. See on muu hulgas selgitatav tõsiasjaga, et kooli võimalus lapsi vastu võtta on piiratud: kui soovijaid on rohkem, kui koolis on kohti, ei saa osa laste puhul paratamatult vanema sooviga arvestada.
13.4.Õiguskantsler märgib 14.07.2015 seisukohas nr 7-5/150433/1503124 „Selgitus õigusrikkumise puudumise kohta, et elukohajärgse kooli määramise kriteeriumid on Tallinnas piisavalt selged ning isikutele peaks olema arusaadav, millistest asjaoludest kooli määramisel lähtutakse (elukoha lähedus ja sama pere teiste laste õppimine koolis, võimalusel vanema soov). Samuti märkis õiguskantsler, et vanema sooviga mittearvestamine ei peaks olema vanemale ülearu üllatav ja arusaamatu, eriti, kui vanem soovis kooli, mis pole kodule lähim kool ning kuhu teadaolevalt on soovijaid alati väga palju olnud.
13.5.Määruse nr 132 kohaselt määratakse lastele elukohajärgne kool hiljemalt 20.05 (sellel aastal
14.05.2019), mis jätab vanematele piisava aja lapsele kooli tutvustamiseks ja koolitee õpetamiseks, kuna eeldatakse, et koolis peaks laps üldreeglina saama käia iseseisvalt ja vanemate abita. Kaebuses toodud soov, et elukohajärgne kool oleks teada eelkooli mineku ajaks on alusetu.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, kogunud ise tõendeid ja teostanud uurimismeetodi alusel andmetöötluse, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
14.Kaebaja tühistamisnõue põhineb kokkuvõtvalt kolmel väitel: 1) vastustaja sisustas õigusvastaselt PGS § 10 lg 1 kolmanda lause ja määruse nr 132 § 6 nõudeid; 2) vastustaja jättis õigusvastaselt kontrollimata nende laste tegeliku elukoha, kelle osas vastustaja määratles, et GAG on neile lähim kool; 3) vastustaja õigusvastane käitumine tõi kaasa kaebaja õiguste rikkumise, kellele ei määratud GAGi elukohajärgseks kooliks.
15.Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud PGS § 10 lg 1 kolmanda lause ja määruse nr 132 § 6 nõuete sisustamisel ning laste tegeliku elukoha kontrollimata jätmisel selliselt, et see tõi kaasa kaebaja õiguste
rikkumise.
16.PGS § 10 lg 1 kohaselt tagab linn koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Igale koolikohustuslikule isikule põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks kehtestab linnavalitsus elukohajärgse munitsipaalkooli (edaspidi elukohajärgne kool) määramise tingimused ja korra. Linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove. PGS § 8 sätestab, et samas seaduses käsitatakse isiku elukohana tema Eesti rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Kui registrisse ei ole kantud isiku elukoha aadressi piisava täpsusega, määrab isik puuduvas osas oma elukoha aadressi ise, teavitades sellest elukohajärgset linnavalitsust. Tallinnas on elukohajärgse kooli määramise tingimused ja kord sätestatud määrusega nr 132, mille § 6 sätestab, et elukohajärgse kooli määramise olulised asjaolud on esmajärjekorras õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine samas koolis ja võimaluse korral arvestatakse vanemate soove. Seega vastab määruse sõnastus seaduse sõnastusele. Täiendavalt kehtestas vastustaja 18.11.2016 § 6 teise lause sõnastuses: Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolil õppekohti, siis arvestatakse isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.
17.PGS § 10 lg 1 kolmas lause sätestab kaks samaväärset kriteeriumit lapse kooli koha määramisel: kooli lähedus elukohale ja sama pere teiste laste õppimine samas koolis (edaspidi õe-venna kriteerium). Sellest loetelust ei saa järeldada, et esmalt arvestatakse lähedust ja seejärel õe-venna kriteeriumit ega vastupidi.
18.Kooli lähedus elukohale on määratlemata mõiste. Õiguskantsleri 14.07.2015 seisukohas lk 2-3 (Selgitus õigusrikkumise puudumise kohta. Elukohajärgse kooli määramine) on kirjas järgmine: Õigusaktidega on kooskõlas, et kriteerium “elukoha lähedus koolile” tähendab lapse elukoha lähedal asuvat kooli. Tõsi, PGS § 7 lg 3 sätestab, et vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, ei tohi kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. See säte on aga eelkõige mõeldud suunisena kooli pidajatele koolivõrgu kujundamisel, mitte selle määramisel, millist kooli loetakse lapse elukoha lähedal asuvaks kooliks. Kohalike omavalitsuste olukorrad on erinevad. Hõreda asustusega vallas võibki olla, et lapse elukohale lähim kool asub 60-minutilise teekonna kaugusel. Teine on olukord nt Tallinnas, kus koolivõrk on tihe. Kui lapsel on kodu vahetus läheduses kool, siis PGS § 7 lg 3 tuginedes ei saa väita, et „elukoha lähedus“ PGS § 10 lg 1 mõttes on nt kool, mis asub lapse elukohast 30-60-minutilise teekonna kaugusel. Teisisõnu, seadusandja mõte „elukoha läheduse“ kriteeriumi sätestamisel on olnud määrata lapse elukohajärgseks kooliks tema elukohale võimalikult lähedal asuv kool. Kohus nõustub õiguskantsleri tõlgendusega elukoha läheduse kriteeriumi sisustamisel, sest lapse elukohale võimalikult lähedal asuv kool aitab saavutada põhieesmärki – võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Samas on praktilisest aspektist mõiste elukohale võimalikult lähedal asuv kool endiselt ilma sisuta olukorras, kui koolile lähedal elab palju lapsi, kuid koolikohti on piiratud arv. Juhul kui kohalik omavalitsus ei ole määratlenud kriteeriume, siis on raske, kui mitte võimatu otsustada elukoha läheduse üle selliselt, et see on läbipaistev. Seega leiab kohus, et vastustaja poolt mõiste kooli lähedus elukohale võrdsustamine mõistega elukohale lähim kool, on kooskõlas PGS § 10 lg 1 eesmärgiga saavutada võimalikult lühike ja turvaline
koolitee. Seda eriti olukorras, kus vastustajal on kohustus igal aastal määrata elukohajärgne kool 40005000 lapsele ning Kesklinna, Mustamäe ja Lasnamäe linnaosas on teatud koolidesse soovijaid rohkem kui koolikohti (vastustaja vastus kohtu küsimusele, istungi protokoll, 14:45:18 kuni 14:48:37, kd 1, tl 136).
19.Nagu kaebaja ise mainib, on vastustajal kohustus tagada piisavalt ette ennustatav ja arusaadav süsteem (22.07.2019 kaebuse p 2.3.21). Kohtu hinnangul on vastustaja taganud süsteemi kohta teabe kättesaadavuse, mis võimaldab lapsevanematel võimalikult varakult aru saada, milline on nende lapse elukohajärgne kool. Ennustatava ja arusaadava süsteemi loomine olukorras, kus piiratud aja raamides tuleb teha väga palju otsustusi, eeldab teatud reguleerituse astet. Seda on vastustaja teinud selliselt, mis ei ole vastuolus PGS § 10 lg 1 eesmärgiga. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et elukohale lähima kooli kriteerium on liiga ülereguleeriv (kaebaja puhul võrreldi 6 ja 9 minuti pikkust jalgsi teekonda).
20.Pooled ei vaidle vastustaja poolt esitatud faktiliste asjaolude üle, mille kohaselt esitasid lapsevanemad 2019.a 304 taotlust määrata GAG nende lapsele elukohajärgseks kooliks (kd 1, tl 31) ning vastustaja määras GAGi elukohajärgseks kooliks 150 lapsele (kd 1, tl 79). Kohus ei nõustu kaebajaga tõlgendusega määrusega nr 132 § 6 teise lause osas, mille kohaselt oleks vastustaja pidanud kõigi GAG soovijate, kaasa arvatud kaebaja, elukohaandmete RR kannetega arvestama. Nimetatud sätet tuleb teleoloogilise tõlgendamismeetodi alusel tõlgendada koosmõjus sama määruse § 6 esimese lausega: RR kandega tuleb arvestada olukorras, kus lähima kooli kriteeriumi alusel on konkreetsesse kooli soovijaid rohkem kui koolikohti. Kohtu hinnangul kehtestas vastustaja nimetatud täiendava asjaolu olukordade jaoks, kus PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses toodud kriteeriumid ei ole piisavad, et teha lõplik valik.
21.Kohus möönab, et vastustaja poolt õe-venna kriteeriumi automaatne rakendamine ilma elukoha lähedust arvestamata ei pruugi teatud juhtudel olla kooskõlas PGS § 10 lg 1 eesmärgiga saavutada võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Selliseks näiteks on olukord, mida kirjeldas kaebaja: õe-venna kriteeriumi alusel saavad koolikoha Tallinna linna koolides ka need lapsed, kes ei ela Tallinnas, sest nende õde-vend õpib samas koolis (näiteks on pere kolinud linnast ära) (26.08.2019 kaebuse täiendus, p 4.2). Lisaks võib selline olukord tekkida sellest, et juba õe-venna puhul ei olnud tema tegelikuks elukohaks mitte RR aadress, millest kohalik omavalitsus lähtus elukohajärgse kooli määramisel. Samas ei ole PSG § 10 lg 1 kolmanda lause tekstist esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ei ole võimalik aru saada, kas õe-venna kriteeriumi puhul tuleb lisaks arvestada elukoha lähedust. Vastust sellele küsimusele ei leia PSG seletuskirjast (SE 412 www.riigikogu.ee). Kohus leiab, et esmane kriteerium peab lähtuma põhieesmärgist – võimalikult lühike ja turvaline koolitee. Seega kui vähegi võimalik, tuleb sellest lähtuda. Samas, kui sama pere lapsed ei saa käia ühes koolis, võivad pered sattuda keerulisse olukorda, sest vähemalt algklasside puhul võib tekkida olukord, kus nii päeva alguses kui ka lõpus tuleb neil järel käia mitmes koolis. Samuti aitab suure tõenäosusega õe-venna samas koolis käimine kiiremale kohanemisele, olla laste jaoks turvalisem ning lapsevanemate jaoks praktilisem. Nendele kaalutlustele viitas Õiguskantsler 03.06.2019 seisukohas (kiri nr 65/190826/1902808, kättesaadav www.oiguskantsler.ee), selgitades lasteaiakohtade jagamise põhimõtteid. Kohtu hinnangul on need kaalutlused asjakohased ka PSG § 10 lg 1 kolmanda lause sisustamisel. Lisaks tuleb paratamatult tõdeda, et kui õe-venna kriteeriumi puhul tuleb lisaks arvestada elukoha lähedust, siis suurendab see oluliselt kohaliku omavalitsuse halduskoormust ning otsustuste läbipaistvus võib väheneda.
Kohus märgib, et isegi kui leida, et vastustaja praktika õe-venna kriteeriumi automaatsel rakendamisel ilma elukoha lähedust arvestamata on õigusvastane, ei saanud see konkreetsel juhul kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumist (vt otsuse p 28). Obiter dictum korras märgib kohus, arvestades käesoleva lõigu esimeses lauses märgitut, et vastustajal tuleb edaspidi õe-venna kriteeriumi automaatset rakendamist tõsiselt kaaluda, sest mõne järgneva juhtumi puhul, mille asjaolud on käesolevast vaidlusest erinevad, võib vastustaja tegevus osutuda õigusvastaseks.
22.Kohtu hinnangul eeldab elukohale lähima kooli kriteeriumi õiguspärane kohaldamine seda, et lapsed, kellele määrati GAG elukohajärgseks kooliks, tegelikkuses elavad RR kande järgses elukohas. Kaebajal on kahtlus, et teatud lapsevanemad ei esitanud elukohajärgse kooli määramise taotluses lapse tegeliku elukoha andmeid. Tulenevalt kaebaja kahtlusest ja kohtule esitatud taotlusest teostas kohus uurimispõhimõtet ja võrdles taotlustes märgitud laste RR elukohaandmeid lapsevanemate kinnistusraamatu (edaspidi KR) andmetega (lapsevanemate omandis oleva(te) kinnistu(te) aadressi andmed). Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga (19.06.2019 korraldus, kd 1, tl 136), et vastustaja pädevuses ei ole kontrollida RR andmete vastavust tegelikule elukohale ega RR andmetes kahelda. Rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RahvRegS) kohaselt eeldatakse RR andmete õigsust ning avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest (§ 6 lg-d 1,2). Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt (RahvRegS § 68). Samas ei saa nendest sätetest tuleneda haldusorganile õigust üksnes usaldada RR subjekti poolt esitatut ning jätta igasugune kontroll teostamata. PGS-s ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi (PGS § 3 lg 1). Üheks haldusmenetluse põhimõtteks on uurimispõhimõte (HMS § 6), mis eeldab haldusorganilt olulise tähendusega asjaolude väljaselgitamist ja vajaduse korral tõendite kogumist oma algatusel. Vastustaja ei seadnud istungil kahtluse alla seda, et elukohajärgse kooli määramise menetluses kui haldusmenetluses tuleb lapse elukoht välja selgitada (vastustaja vastused kohtu küsimustele, istungi protokoll, 14:53:53 kuni 14:54:38, kd 1, tl 136). Kohus leiab, et olukorras, kus vastustaja ise möönab, et fiktiivseid kandeid ei saa elukohajärgse kooli määramisel välistada (19.06.2019 korraldus, kd 1, tl 17), vastustaja on sellest teadlik pikka aega ja teemat on käsitletud meedia vahendusel (kd 1, tl 127), on igasuguse kontrolli teostamata jätmine õigusvastane. Kohtu hinnangul võib see tuua olukorra, kus lapsevanemad, olles vastustaja halduspraktikast teadlikud, kasutavad vastustaja tegevusetust ära. See võib omakorda tuua kaasa olukorra, kus elukohale lähima kooli kriteerium lakkab toimimast.
23.Kaebajal on kahtlus, et teatud lapsevanemad ei esitanud elukohajärgse kooli määramise taotluses lapse tegeliku elukoha andmeid. Kaebaja taotles kohtult 26.08.2019 järgmist: palume Tallinna Haridusametil võrrelda elukoha andmeid, mis on kantud kooli määramise avaldusse ja/või rahvastikuregistrisse ning elukoha andmeid, mis on sama lapse lasteaiakoha tasu viimasele esitatud arvele.
Kohus leidis, et samasugust elukohaandmete kontrolli on kohtul endal võimalik teha, võrreldes rahvastikuregistri (RR) ja KR andmeid (uurimismeetod).
24.Andmetöötlus oli järgmine: 1) kohus küsis vastustajalt välja kõigi 01.09.2019 esimesse klassi läinud laste, kelle elukohajärgseks kooliks määrati GAG, isikukoodid; 2) kohus sai vastusena tabeli laste isikukoodidega, kelle elukohajärgseks kooliks määrati GAG õevenna kriteeriumi alusel (grupp 1) ja laste isikukoodidega, kelle elukohajärgseks kooliks määrati GAG elukoha läheduse kriteeriumi alusel (grupp 2) (juurdepääsupiiranguga toimik, lk 68-70); 3) laste isikukoode töödeldes koostas kohus tabeli lapse, ema ja isa kohta isikukoodidega (grupp 1 ja grupp 2) ning palus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel (edaspidi SMIT) esitada andmed lapse, ema ja isa RR kantud elukohtade muutuste kohta (juurdepääsupiiranguga toimik, lk 7374); 4) SMIT esitas kohtule tabeli grupi 1 ja grupi 2 RR andmetega (juurdepääsupiiranguga toimik lk 81):
1.lapse elukoht päringu tegemise ajal (veerg nimetusega lapseelukoht 1), elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal (veerg nimetusega lapseelukoht 2), enne taotluse esitamist (lapse elukoht 3);
2.vanema 1 ehk ema elukoht päringu tegemise ajal (veerg nimetusega emaelukoht 1), elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal (veerg nimetusega emaelukoht 2), enne taotluse esitamist (emaelukoht 3);
3.vanema 2 ehk isa elukoht päringu tegemise ajal (veerg nimetusega isaelukoht 1), elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal (veerg nimetusega isaelukoht 2), enne taotluse esitamist (isaelukoht 3) (tabeli mahu suuruse tõttu andmed KIS-s juurdepääsupiiranguga); 5) kohus töötles SMIT tabelit selliselt, et moodustas grupi 2 osas valimi lastest ja emast või isast, kelle suhtes tehti RR kande muudatus 2017-2019 (juurdepääsupiiranguga toimik lk 85); 6) grupi 2 valimis olnud laste andmeid võrdles kohus lapse ema ja isa KR andmetega (juurdepääsupiiranguga toimik, lk 86); 7) kohus töötles SMIT tabelit selliselt, et moodustas grupi 1 osas valimi lastest, kelle elukoht elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal (veerg nimetusega lapseelukoht 2) ei kattunud ema (juurdepääsupiiranguga toimik, lk 87) ja kelle elukoht elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal ei asunud RR andmete kohaselt Põhja-Tallinna ega Kesklinna linnaosas; 8) grupi 1 valimis olnud laste andmeid võrdles kohus lapse ema ja isa KR andmetega (juurdepääsupiiranguga toimik, lk 87).
25.RR andmete ja KR andmete võrdlemise tulemusel on kohtul kahtlus, et grupi 2 laste hulgas on neid, kelle tegelikult elukohaks ei ole elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal esitatud RR aadress ning kelle tegeliku elukoha alusel, mis ei asunud Põhja-Tallinna ega Kesklinna linnaosas, ei oleks neile saanud määrata elukohajärgseks kooliks GAG-i. Kahtlus on suurem, kui KR järgi kuulub kinnistu vanemate ühisomandisse, mille alusel võib eeldada, et kinnistu aadress on vanemate ja lapse tegelikuks elukohaks (grupi 2 puhul on neid lapsi 7, juurdepääsupiiranguga toimik lk 86). RR elukohaandmete ja KR andmete võrdlemise tulemusel on kohtul kahtlus, et grupi 1 laste hulgas on neid, kelle tegelikult elukohaks ei ole elukohajärgse kooli määramise taotluse esitamise ajal esitatud RR aadress ning kelle tegeliku elukoha alusel, mis ei asunud Põhja-Tallinnas ega Kesklinna linnaosas,
ei oleks neile saanud määrata elukohajärgseks kooliks GAG-i (grupi 1 puhul on neid lapsi 6, juurdepääsupiiranguga toimik lk 87).
26.Kohus märgib siiski, et RR elukoha andmete ja KR andmete võrdlemine ei anna alust kindlaks väiteks, et nende laste puhul esitasid lapsevanemad elukohajärgse kooli määramise taotluses tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Põhjuseid, miks ainult andmete võrdluse alusel ei saa tõsikindlaid järeldusi teha, võib olla mitmeid. Mõned nendest on järgnevad: 1) vanemad, kellel on KR järgselt üks aadress, ei pruugi seal koos elada, see tähendab lapsel võib olla mitu kodu; 2) aadress, mis KR järgselt kuulub vanematele, võib olla välja üüritud ning elatakse teisel aadressil. Seda selgitas istungil ka tunnistaja: on lapsi, kellel on kaks kodu, on kärgperesid, vanematel on õigus elada mitmes elukohas (tunnistaja vastus kohtu küsimusele, istungi protokoll, 13:26:35 kuni 13:27:41, kd 1, tl 136).
27.Tunnistaja selgitas istungil, et võib olla lapsi, kes ei ela aadressil, mis on neil RR elukohaks märgitud, kuid ei osanud selliste laste arvu hinnata. Tunnistaja selgitas, et see oli GAG puhul probleemiks siis, kui GAG algklasside hoone asus Tallinna Vanalinnas, mis oli kooli piirkonnaks. Sel ajal oli tema hinnanguks, et umbes 3/4–2/3 õppekohtadest täidetakse lastega, kes tegelikult elavad teistes linnaosades (tunnistaja vastus kohtu küsimusele, istungi protokoll, 13:29:23 kuni 13:30:22, kd 1, tl 136).
28.Kohtu jaoks oli uurimispõhimõtte alusel andmete analüüsi teostamine vajalik põhjusel, et aru saada, kas kaebaja kahtlustel võib olla alust ja mis ulatuses võib esineda tegelikkusele mittevastavate andmete esitamist. Kohus jõuab järeldusele, et kuigi teatud kahtlus on, siis ei mõjuta see laste arv kaebaja õigusi. Kuna 150-le lapsele määrati elukohajärgseks kooliks GAG, siis ei saa ka maksimaalselt 13 lapse (6+7) nii-öelda kõrvale jätmine muuta olukorda, sest koolikohad oleksid ikkagi täitunud lastega, kellele GAG on elukohale lähim kool. Seega ei saanud kohtu hinnangul asjaolu, et vastustaja ei teostanud uurimispõhimõtet, kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumist ning olla aluseks tühistamisnõude rahuldamisele. Sellegipoolest märgib kohus, et kohalikul omavalitsusel tuleb edaspidi uurimispõhimõtte teostamise kohustust tõsiselt võtta. Riigikohus selgitas sotsiaalteenuse osutamist puudutavas vaidluses RR andmete seost isiku tegeliku elukohaga, pidades viimast oluliseks: sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad (Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 09.12.2019 otsus asjas nr 5-18-7, p 137).
29.Kaebaja on ekslikul seisukohal, leides, et ei ole võimalik, et umbes 18-20 Põhja-Tallinna tänaval, mille suhtes GAGi algklasside õppehoone on lähim, elab üle 100 esimesse klassi mineva lapse (umbes 40 last saavad sisse automaatselt arvestades õe-venna õppimist samas õppehoones). Tegelikult võib GAG olla hetkel elukohajärgseks kooliks oluliselt suurema piirkonna lastele, hõlmates ka Tallinna Kesklinna linnaosas elavaid lapsi. Sellise olukorra põhjuseks on määruse nr 132 § 7 lg 4 regulatsioon, mille kohaselt ei ole Tallinna Kesklinna linnaosas asuvad Tallinna Inglise Kolledž, Tallinna Prantsuse Lütseumi, Tallinna Reaalkool ega Vanalinna Hariduskolleegium elukohajärgseteks koolideks. Seetõttu on GAG lähimaks kooliks ka nendele lastele, kellel kulub GAG-i jõudmiseks rohkem aega kui kaebajal (kd 1, tl 110-118, kohtu andmetöötluse tulemus, kd 1, tl 143, vastustaja andmetöötluse tulemus ). Selline regulatsioon võib kaebaja seisukohast tunduda ebavõrdne, kuid lähtub vastustaja õigusaktist, määrus nr 132. Vastustajal on kaalutlusruum, milliseid koole määrata elukohajärgseteks koolideks või
milliste koolide teatud arv klasse mitte määrata elukoha piirkonda teenindama (nt Tallinna Saksa Gümnaasium on elukohajärgne kool, välja arvatud üks esimene klass). Vastustaja selgitas 11.12.2019 vastuses kohtunõudele, et elukohajärgsete klasside loomist Kesklinna piirkonnas asuvatesse koolidesse on arutatud korduvalt. Määruse muutmise vajadust hinnatakse lähtuvalt sellest, kas PGSist tuleneva kohustuse täitmisel ehk elukohajärgse kooli määramisel on takistusi. Vajadusel korraldatakse sellekohaseid arutelusid ka edaspidi. Paremate õppimisvõimaluste loomiseks Kesklinna piirkonnas hakatakse Vanalinna Hariduskolleegiumi õppetööd korraldama mh Uus tn 19 // Vene tn 28 nn okasroosikese lossis, kavas on paigaldada moodulid Tallinna 21. Kooli ja Tõnismäe Reaalkooli, planeeritakse juurdeehitust Jakob Westholmi Gümnaasiumile. Mitteelukohajärgse vastuvõtuga koolid/klassid tegutsevad, kuna selleks on tugev ühiskondlik ja avalikkuse surve. Vastustaja hinnangul ei ole hetkel Kesklinna piirkonnas elukohajärgse kooli määramisel takistusi.
30.Eelnevast tulenevalt leidis vastustaja õigesti, et kaebaja elukohajärgseks kooliks on Kalamaja Põhikool. Vastustaja poolt uurimispõhimõtte teostamata jätmine ei saanud kaasa tuua kaebaja õiguste rikkumist. Seega puudub alus vastustaja haldusaktide tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks nimetatud küsimust uuesti hinnata, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.