Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.06.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1376
Haldusasi
Ecober OÜ kaebus sundvalduse seadmise asjus
Menetlusosalised
Kaebaja – Ecober OÜ (rk 10377190), volitatud esindaja v.adv Margo Põbo Vastustaja – Pärnu linn, volitatud esindaja Katrin Karu Kolmas isik – Elektrilevi OÜ (rk 11050857), volitatud esindaja Sandra Velbri
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.03.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Ecober OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Ecober OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.03.2020 otsus muutmata.
2.Mõista Ecober OÜ-lt välja Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks 270 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.07.2020. Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Pärnu Linnavalitsus otsustas 06.05.2019 korraldusega nr 314 seada sundvalduse Elektrilevi OÜ kasuks 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamiseks ning talumiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses Pärnu linnas asuvale Hospidali tn 1 kinnistule (sihtotstarve ärimaa). Tehnorajatise sundvalduse talumistasuks alates 01.01.2019 määrati 0 eurot. Korralduse kohaselt edastati sundvalduse seadmise taotlus 26.03.2019 Hospidali tn 1 kinnistu omanikule Ecober OÜ-le, kuid viimane ei esitanud sundvalduse seadmise kohta oma arvamust. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 155 ja selle lisaks oleva tabeli järgi ei too elektri jaotusvõrgu rajatise asukohaga kaasnev kitsendus kaasa ärimaa sisulise kasutamise kitsendust. Seetõttu ei kuulu elektri jaotusvõrgu talumine ärimaal hüvitamisele.
2.Ecober OÜ esitas 06.05.2019 korralduse peale vaide, mille Pärnu Linnavalitsus jättis 17.06.2019 korraldusega nr 448 rahuldamata.
3.Ecober OÜ esitas 19.07.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 06.05.2019 korralduse nr 314 tühistamiseks. 1) Kaebaja kui puudutatud isik jäeti haldusmenetlusse kaasamata. Pole tõendatud, et kaebaja sai kätte sundvalduse seadmise taotluse. Seetõttu ei olnud kaebajal ka võimalik selle kohta arvamust avaldada ega kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Ärakuulamisõiguse rikkumise tõttu tuleb vaidlustatud haldusakt tühistada. 2) Talumiskohustuse tasu 0 eurot on ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Vastustaja viidatud normides ei ole märgitud, et ärimaal elektrivõrgu talumine ei kuulu hüvitamisele. Kitsendustega kaasnevad alati kinnisasja kasutamise piirangud. Sisuliselt ei ole kinnistu omanikul võimalik olulist osa oma kinnistust vabalt kasutada. Seetõttu on põhjendatud ka talumistasu määramine kitsenduste talumise eest 72 m2 suurusel alal. AÕSRS § 155 lg 1 järgi on talumistasu suurus aastas 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Koefitsiendid on määratud AÕSRS lisas, mille kohaselt on elektri põhivõrgu paigaldamisel muu sihtotstarbega maale (sh ärimaale) koefitsiendiks 1,0. 3) Isegi kui asuda seisukohale, et talumistasu suurus on seadusest tulenevalt 0 eurot, siis on korralduses täielikult jäetud käsitlemata võimaliku kahju hüvitamise põhimõtted. AÕSRS 155 lg 4 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Omaniku jaoks on vältimatu tasuda igal aastal maamaks ka kinnistu selle osa eest, mille kasutamist on kitsendatud. Kinnistu selle osa eest maamaksu tasumise kohustuse näol on tegemist kinnistu omanikule tekkiva varalise kahjuga. Seetõttu tuleb talumistasu suuruseks määrata iga-aastane maamaksusumma 72 m2 eest.
4.Pärnu linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. 1) Väide, et kaebaja jäeti haldusmenetlusse kaasamata, on ebaõige. Sundvalduse seadmise taotlus toimetati kaebajale kätte elektrooniliselt ning infosüsteem registreeris dokumendi avamise (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 p 1). Kaebaja avas infosüsteemis teate esmakordselt 26.03.2019. Samuti ei vasta tõele kaebaja väide, et talle ei antud võimalust kasutusõiguse tingimuste osas kokkulepet sõlmida. Elektrilevi OÜ esialgne kavatsus oli sõlmida isikliku kasutusõiguse seadmise kokkulepe. Alles pärast seda, kui selgus, et kokkuleppele ei jõuta, pöördus Elektrilevi OÜ sundvalduse seadmise taotlusega vastustaja poole.
2(7)
3-19-1376 2) Kaebaja leiab ekslikult, et 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini näol on tegemist põhivõrgu rajamisega. Elektrituruseaduse (ELTS) § 3 p 21 kohaselt on põhivõrk vähemalt 110 kV pingega üleriigiline võrk koos üle 10 kV pingega ühendustega teiste riikide võrkudega ning süsteemi kui terviku toimimiseks, haldamiseks ja arendamiseks vajalike muude, ka keskpingel talitlevate elektripaigaldistega ning juhtimis-, kaitse- ja sideseadmestikuga, mis moodustavad ühtse majandusüksuse. Jaotusvõrk on võrk, mis ei ole põhivõrk (ELTS § 3 p 11). Seega liigitub 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliin jaotusvõrgu rajatise alla. 3) AÕSRS § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS lisas, millest nähtub, et elektri jaotusvõrgu rajatisest tuleneva kitsenduse sisuline ulatus muu sihtotstarbega maal (sh ärimaal) on 0. Seega ei saa talumistasu suurus olla praegusel juhul suurem kui 0 eurot. 4) AÕSRS § 155 lg 4 alusel suurema tasu nõudmise eeltingimuseks on see, et kulude kandmine peab kinnisasja omaniku jaoks olema vältimatu ja need kulud ei ole vajalikud talle endale. Nimetatud norm ei reguleeri kahju hüvitamist. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 39 lg 7 p 4 järgi peab sundvalduse seadmise otsus põhjendatud juhul sisaldama infot varalise kahju hüvitamise kohta. Kaebaja ei esitanud vastustajale enne korralduse andmist teavet varalise kahju kohta. Kaebaja ei ole põhjendanud, mil moel piirab sundvalduse seadmine kinnistu kasutamist ning kui suurt võimalikku kahju see talle tekitab. Kaebaja on viidanud maamaksu tasumise kohustusele, kuid pole nimetanud konkreetset kahjusummat.
5.Elektrilevi OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja e-posti aadressile [email protected] edastati maakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamise tööde teostamise projekt kooskõlastamiseks juba 01.11.2017. Kaebaja kooskõlastas projekti 13.11.2017. Samale e-postiaadressile saadeti 16.02.2018 ja 18.01.2019 kaebajale ka kirjalikud taotlused isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Ühtlasi toimus Elektrilevi OÜ esindaja ja kaebaja juhatuse liikme vahel 12.02.2019 telefonivestlus, milles lepiti kokku, et kaebaja juhatuse liige esitab oma tingimused isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks kirjalikult Elektrilevi OÜ-le. Kuna kaebaja seda ei teinud, esitas Elektrilevi OÜ vastustajale sundvalduse seadmise taotluse. 2) Uue maakaabelliini ja elektrijaotuskapi rajamise käigus demonteeritakse kaebaja kinnistul asuvas hoones olev alajaam. Ehitatav elektrijaotuskapp on võrreldes olemasoleva hoonesisese alajaamaga mõõtmetelt rohkem kui kaks korda väiksem. Rajatava maakaabelliini kaudu varustatakse elektriga ka kaebaja enda kinnistut. Kaebaja kinnistule planeeritud tehnovõrk ja -rajatis ei takista kaebajal oma kinnistut edaspidi tavapäraselt kasutamast. Valdav osa kaitsevööndi ulatusest moodustab elektri maakaabelliin, mis paigaldatakse maapõue. Maamaksu tasumise kohustus on kaebajal olenemata sellest, kas tema kinnistul asub mõni tehnovõrk või -rajatis.
6.Tallinna Halduskohus jättis 27.03.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt Elektrilevi OÜ kasuks menetluskulude katteks välja 690 eurot. 1) Asjas esitatud tõendid kinnitavad, et vastustaja edastas kaebajale 25.03.2019 teate sundvalduse seadmise kohta ja andis nelja nädala pikkuse tähtaja arvamuse esitamiseks, ning kaebaja on selle teate kätte saanud. Vastustaja pole rikkunud HMS § 40 lg-test 1 ja 2 ning KAHOS § 39 lg-st 3 tulenevaid kohustusi. 2) Vastustaja ja kolmas isik on õigesti viidanud asjaolule, et praegusel juhul on tegemist mitte põhivõrgu, vaid jaotusvõrgu rajamisega. Järelikult tuleb lähtuda AÕSRS § 155 lg-st 1 ja 3(7)
3-19-1376 AÕSRS lisast 1, millest tuleneb, et muu maa sihtotstarbega maa (sh ärimaa) koefitsient on elektri jaotusvõrgu puhul 0. Seega on vastustaja põhjendatult määranud vaidlustatud korraldusega sundvalduse tasuks 0 eurot. 3) AÕSRS § 155 lg 4 kohaldamine eeldab kinnisasja omaniku taotlust kulude hüvitamiseks. Kaebaja ei esitanud haldusmenetluses sellist taotlust. Maamaksu hüvitamine kinnisasja koormatud osa eest ei ole põhjendatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.Ecober OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 27.03.2020 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. 1) Pole tõendatud, et kaebaja sai kätte sundvalduse seadmise taotluse. Pelgalt e-kirja saatmise fakt ei tõenda dokumendi kättesaamist. Vastustaja ei saanud kaebajale 25.03.2019 edastada kirja, mille vastustaja esindaja allkirjastas alles 26.03.2019. Seega ei saa vastustaja esitatud kuvatõmmiseid usaldusväärseks pidada. Kuvatõmmiste usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka see, et nende järgi oleks kaebaja avanud kirja justkui samal päeval ja kellaajal mitu korda. Halduskohus ei ole selgitanud, milline infosüsteem registreeris dokumendi vastuvõtmise ja avamise. 2) Olukorras, kus kaebajal ei ole võimalik oma kinnistut 72 m2 ulatuses vabalt kasutada, on korraldusega määratud tasu suurus ilmselgelt ebaõiglane ja põhjendamatu. Õigusaktidest ei tulene, et ärimaal elektrivõrgu talumise eest ei pea tasu maksma. Jaotusvõrgu puhul peaks kohaldama maatulundusmaa kohta sätestatud koefitsienti. Sõltumata sellest, milline peaks praegusel juhul olema talumistasu suurus, oleks korralduses tulnud käsitleda kahju hüvitamise põhimõtteid. Kahju seisneb kinnisasja kitsendustega osalt tasumisele kuuluvas maamaksus. Seega tuleb talumistasu suuruseks määrata 72 m2 suuruselt kinnistu osalt tasumisele kuuluv maamaks. Maamaksu tasumise kohustus oli vastustajale teada ning puudus vajadus selle teabe esitamiseks.
8.Pärnu linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 1) Sundvalduse seadmise teade toimetati kaebajale kätte dokumendihaldusprogrammi Amphora kaudu seaduses sätestatud korras ja viisil. Amphora kaudu on võimalik dokumentide edastamine e-kirja teel. Väljavõte Amphorast tõendab, et 26.03.2019 saadeti kaebaja e-posti aadressile [email protected] teade sundvalduse seadmise taotluse kohta koos taotluse ja asendiplaaniga ning kaebaja avas dokumendi samal päeval. On ebausutav, et kaebaja on saanud kätte samale e-posti aadressile saadetud vaidlusaluse korralduse ja kirjad, kuid pole saanud kätte 26.03.2019 teadet. Kaebaja kui juriidiline isik peab hoolitsema oma registrijärgsel aadressil e-kirjade kättesaamise eest. 2) Apellatsioonkaebus kordab halduskohtule esitatud väiteid talumistasu suuruse kohta. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et jaotusvõrgu puhul tuleks kohaldada maatulundusmaa puhul kehtivat koefitsienti.
9.Elektrilevi OÜ palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Asjaolu, et vastustaja edastatud teates on dokumendi edastamise kuupäevaks märgitud 25.03.2019 ning halduskohus on oma otsuses sellest lähtuvalt märkinud, et teade sundvalduse seadmisest edastati kaebajale 25.03.2019, kuigi dokument allkirjastati ja saadeti välja 26.03.2019, ei mõjuta asja lahendust. On tõendatud, et kaebaja sai teate kätte 26.03.2019.
4(7)
3-19-1376 Kaebaja ei vaidlustanud ega kummutanud esimeses kohtuastmes vastustaja esitatud tõendeid teate kättesaamise kohta. Linna dokumendiregistrit saab pidada asjakohaseks infosüsteemiks. 2) Väide, et jaotusvõrgu rajamise puhul tuleks ärimaale kohaldada maatulundusmaa sätteid, on uus asjaolu, mille esitamist alles teises kohtuastmes pole kaebaja põhjendanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks.
11.HMS § 25 lg 1 järgi võib haldusmenetluses dokumendi kätte toimetada postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 27 lg 1 kohaselt tehakse elektroonilise kättetoimetamise korral dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. HMS § 27 lg 2 järgi loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks muu hulgas juhul, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (p 1), adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (p 2) või dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (p 3).
12.Vastustaja edastas teate koos sundvalduse seadmise taotluse ja selgitusega arvamuse esitamise võimaluse kohta kaebaja äriregistrisse kantud elektronposti aadressil [email protected]. Vastustaja kasutatava dokumendihaldusprogrammi Amphora väljavõttest nähtub, et teade edastati 26.03.2019 ning kaebaja on selle samal päeval kätte saanud ja avanud (vastustaja 16.09.2019 vastuse lisa 4). Asjaolu, et teatel on märgitud kuupäev 25.03.2019, kuid see on allkirjastatud 26.03.2019 (vastustaja 16.09.2019 vastuse lisa 3), ning see, kui mitu korda on kaebaja 26.03.2019 teadet või 08.05.2019 kirja (sundvalduse seadmise korralduse edastamine) avanud, ei oma kättetoimetamise seisukohast tähtsust. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vastustaja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Amphora on dokumendihaldusprogramm, mille kaudu saab muu hulgas elektrooniliselt dokumente edastada ja jälgida saadetud kirjade teekonda.1 Praegusel juhul ei ole dokumenti tehtud kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis, vaid kättetoimetamise viisiks on dokumendi edastamine kaebaja elektronposti aadressile. Asjaolu, et Amphora võimaldab registreerida adressaadile edastatud e-kirja vastuvõtmise ja avamise, ei tähenda, et isiku elektronposti aadressil edastatud dokumendi saaks lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel. Teate saab aga lugeda kättetoimetatuks HMS § 27 lg 1 p 3 alusel, kuivõrd äriühingule saab lugeda dokumendi kättetoimetatuks juba selle edastamisega tema äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Kaebajal kui äriühingul on kohustus hoolitseda oma registrijärgsel aadressil ja elektronposti aadressil posti vastuvõtmise eest (vrdl Riigikohtu 03.03.2004 määrus nr 3-3-1-1004, p 14; HMS ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (497 SE) seletuskiri2, lk 10). Vastustaja on lisaks teate edastamisele tõendanud ka seda, et kaebaja on selle kätte saanud. Pole usutav, et kaebaja on saanud kätte samale elektronposti aadressile saadetud muud praeguse vaidlusega seotud kirjad, kuid mitte sundvalduse seadmise teadet. Seega on kaebaja väited haldusmenetlusse kaasamata jätmise ja ärakuulamisõiguse rikkumise kohta põhjendamatud.
13.Kaebajale kuuluvale kinnistule on seatud sundvaldus asjaõigusseaduse § 1581 lg-s 1 sätestatud tehnovõrgu ja -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks. Vastavalt KAHOS § 40
3-19-1376 lg-le 5 määratakse tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest kinnisasja omanikule makstav sundvalduse tasu kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku kokkuleppe alusel; kui kokkulepet ei ole saavutatud, määrab sundvalduse seadja perioodilise sundvalduse tasu, mille suurus ei ületa samadel tingimustel tehnovõrgu või -rajatise vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstavat tasu. Puudub vaidlus, et kaebaja ja kolmas isik ei ole saavutanud kokkulepet tasu suuruse osas, mistõttu pidi vastustaja vaidlustatud korralduse andmisel lähtuma seadusega määratud talumistasu suurusest.
14.AÕSRS § 155 lg 1 sätestab, et talumistasu suurus aastas on 7,5% maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise (lg 2) ja sisulise ulatuse (lg 3) koefitsientidega. Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud AÕSRS lisas (AÕSRS § 155 lg 3 esimene lause). Kitsenduse sisulised ulatused on määratud kolme koefitsiendiga – 1,0; 0,5 ja 0. ELTS § 3 p-st 11 (jaotusvõrgu definitsioon) ja p-st 21 (põhivõrgu definitsioon) tulenevalt on 0,4 kV pingega elektrimaakaabelliini ja elektrijaotuskapi ehitamise puhul tegemist jaotusvõrgu, mitte põhivõrgu rajamisega. Elektri jaotusvõrgu rajamisega kaasneva kitsenduse sisuline ulatus on AÕSRS lisa järgi ilma sihtotstarbelise kasutuseta maatulundusmaa puhul 1,0 ja sihtotstarbeliselt kasutusel maatulundusmaa puhul 0,5 ning transpordi- ja muu sihtotstarbega maa puhul 0. Kui koefitsient on 0, siis tähendab see, et kitsendus ei kuulu hüvitamisele. Kuna Hospidali tn 1 puhul on tegemist ärimaa sihtotstarbega maaga, rakendub kitsenduse sisulise ulatuse koefitsient 0. Maatulundusmaa koefitsientide rakendamiseks puudub õiguslik alus. Kuigi tehnovõrgud kitsendavad mõnevõrra ka elamu- ja ärimaa kasutamist, tuleb sellise otstarbega maade puhul ühtlasi arvestada seda kasu, mida toob nende kinnisasjade omanikele kaasa võimalus tarbida tehnovõrkude kaudu osutatavaid teenuseid. Seetõttu on põhjendatud, et sellises olukorras on kitsenduse sisuline määr 0 (AÕSRS ja teiste seaduste muutmise eelnõu 3 (405 SE) seletuskiri, lk 20).
15.Kaebaja pole esile toonud asjaolusid, mis õigustaksid praegusel juhul talumistasu maksmist hoolimata sellest, et seadus seda ette ei näe. Ehitisregistri andmetel asub kaebajale kuuluval 522 m2 suurusel kinnistul 375 m2 ehitusaluse pinnaga hoone (Seegi maja). Kaebaja väidetest ei selgu, kuidas piiravad maakaabelliin ja jaotuskapp tal kinnistu sihtotstarbelist kasutamist. Seoses jaotuskapi paigaldamisega demonteeritakse kaebaja kinnistul asuvas hoones paiknev alajaam, mis on mõõtmetelt suurem kui väljapoole hoonet paigaldatav jaotuskapp (ligikaudsete mõõtmetega 0,6 m × 0,3 m × 1 m – Leonhard Weiss Energy AS 01.11.2017 e-kiri (vastustaja 16.09.2019 vastuse lisa 2)). Kaebaja ei ole vastu vaielnud Elektrilevi OÜ väitele, et rajatava maakaabelliini kaudu hakatakse elektriga varustama ka kaebaja kinnistut. Seega on selle tasuta talumine praeguse vaidluse asjaolusid kogumis arvestades õiglane.
16.AÕSRS § 155 lg 4 järgi on kinnisasja omanikul õigus lisaks sama paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Nimetatud säte annab kinnisasja omanikule õiguse nõuda talumistasu tavapärasest suuremas ulatuses, kui tehnovõrgu või -rajatisega kaasnevad vältimatud kulud, mis pole vajalikud kinnisasja omanikule endale. Sellisteks kuludeks on näiteks kinnisasja hooldamise kulud (seaduseelnõu 405 SE seletuskiri, lk 21). Kaebaja on kuludena välja toonud vaid maamaksu, mis on hõlmatud juba AÕSRS § 155 lg-s 1 sätestatud tasu määraga (seaduseelnõu 405 SE seletuskiri, lk 19). Maamaksu hüvitamist 72 m2 suuruse maa eest ei saa praegusel juhul pidada põhjendatuks ka seetõttu, et valdav osa sellest moodustab maapõue paigaldatava maakaabelliini kaitsevöönd, mis ei takista kinnistu omanikul maa kasutamist; ta peab järgima üksnes ehitusseadustiku §-des 70 ja 77 sätestatud elektripaigaldise kaitsevööndis
3-19-1376 tegutsemise nõudeid. Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisneb talle talumiskohustusega kaasnev kulu (kahju) peale maamaksu. Kirjeldatud asjaoludel ei nähtu kaebajale hüvitamist vääriva kahju tekkimist.
17.Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kuna kaebaja apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda, sh kaebaja enda apellatsiooniastme menetluskulud (375 eurot). Vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). Elektrilevi OÜ taotleb apellatsiooniastmes 420 euro suuruse menetluskulu hüvitamist (ilma käibemaksuta). Kolmanda isiku esindajal on teises kohtuastmes kulunud õigusabi osutamisele kokku 2,8 tundi tunnihinnaga 150 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määrusega tutvumisele – 1,5 h – ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu (5 lk) ja asjaolu, et selles korratakse põhiliselt kaebuse väiteid, loeb ringkonnakohus selle ja menetlusse võtmise määrusega tutvumise põhjendatud ajakuluks kokku 0,5 h. Seega on kolmanda isiku apellatsiooniastme põhjendatud menetluskulud 270 eurot (1,8 h × 150 eurot/h). Nimetatud summa tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.