Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 8. juuni 2020, Tartu 3-20-528 T.T.e esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 18. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 täitmise osaliselt peatamiseks Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse peale Kirjalik menetlus Taotleja T.T. Vastustaja Tartu Vangla Vastustaja Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi määruskaebused Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määrusega T.T.e osas kohaldatud esialgne õiguskaitse.
3.Rahuldada Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi määruskaebused Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale. Tühistada Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1.
4.Rahuldada Tartu Vangla taotlus ja tunnistada menetlus Justiitsministeeriumi
15.märtsi 2020.a korralduse nr 7 osas kinniseks ning keelata taotlejal ja kolmandatel isikutel dokumendiga tutvuda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik (HKMS § 207 lg 4 ja § 252 lg 7).
1.Tartu Vangla direktor piiras 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 vanglas kinnipeetavate vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust, sealhulgas ei toimunud saatmisi jalutuskäigule; jättis ära kehakultuuriga tegelemise ja peatas Tartu Vangla kaupluse tegevuse. Tartu Vangla direktori 31. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/57 jäeti 18. märtsi 2020. a käskkirjaga kohaldatud piirangud kehtima. Tartu Vangla andis nimetatud käskkirjad välja Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korralduse nr 7 alusel.
2.T.T. esitas 22. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla direktori 18. märtsi 2020. a ja 31. märtsi 2020. a käskkirjade täitmise peatamiseks vabas õhus viibimise võimaldamiseks. Taotleja leidis, et käskkirjadega kohaldatud piirangud on ebaproportsionaalsed ning liikumise piiramisega kaasnevad taotlejal terviseprobleemid.
3.Tartu Halduskohus kohustas 8. aprilli 2020. a määrusega Tartu Vanglat võimaldama alates
13.aprillist 2020 T.T.ele vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes õhus. Tartu Vanglal on õigus kehtestada nõudeid koroonaviiruse levikut piiravate abinõude kasutamiseks jalutuskäigu ajal. Sama määrusega jättis halduskohus rahuldamata Tartu Vangla taotluse tunnistada menetlus Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korralduse nr 7 osas kinniseks ning keelata taotlejal ja kolmandatel isikutel dokumendiga tutvuda. Halduskohus leidis, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebust ei saa pidada perspektiivituks. Jalutamise võimaluse puudumine avaldab halba mõju nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele ja selle piirangu lõpetamist kindlal kuupäeval ei saa taotlejale lubada. Jalutuskäikude lubamine taotlejale ei saa märkimisväärselt tõsta viiruse leviku riski vanglas. Jalutuskäikude kohase korraldamisega saab riski vähendada piirini, kus argumendid jalutuskäikude lubamise kasuks kaaluvad üles nende keelamise kasuks rääkivad põhjendused. Kinnipeetaval on võimalus otsustada, et ta ei soovi jalutamiseks kambrist väljuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisest tingitud oht avalikule huvile ei ole sedavõrd kaalukas, et õigustaks taotlejale seadusega antud õiguse täies ulatuses äravõtmist vaidluse ajal. Puudub vajadus kuulutada menetlus Justiitsministeeriumi korralduse osas kinniseks ja piirata menetlusväliste isikute õigust dokumendiga tutvuda. Menetlusosalisteks mitte olevatel isikutel puudub juurdepääs menetlusele ja nende taotluse toimikuga tutvuda lahendab kohus siis, kui mõni isik peaks sellekohase taotluse esitama. Täidetud ei ole eeldused, mis võimaldaksid võtta taotlejalt õiguse Justiitsministeeriumi korraldusega tutvuda. Asjaolu, et tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, ei ole kaalukaks põhjuseks varjata esitatud dokumenti kaebaja eest. Tartu Vangla või Justiitsministeerium ei ole esitanud põhjendusi, kuidas ohustab dokumendi avaldamine taotlejale riigi julgeolekut või avalikku korda ning miks on huvi saladuse hoidmiseks kaalukam taotleja kui menetlusosalise õigustest. Vanglal puudus Justiitsministeeriumi korralduses loetletud abinõude kehtestamisel kaalutlusõigus nii piirangute valiku kui ka nende ulatuse osas. Kindlasti ei saa öelda, et Justiitsministeeriumi korraldus ei mõjuta mingil moel taotleja õigusi või kohustusi. Dokument on taotlejale kehtestatud piirangute üle peetavas vaidluses asjasse puutuv ja võib sarnaselt eelhaldusaktile või siduvale kooskõlastusele isegi vajada vaidlustamist eraldi tühistamisnõudega.
4.Justiitsministeerium esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse tühistamiseks. Justiitsministeerium leidis, et taotlejal ei esine pöördumatute tagajärgede ohtu, mistõttu puudub tal esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja ei ole välja toonud, milline pöördumatu tagajärg talle esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneb. Kuna vangla kehtestas meetmed nii vangide kui ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks, siis kaaluvad need hüved üle taotleja piirangutest tuleneva ebamugavustunde. Halduskohus ei selgitanud, miks ei ole avalikku huvi, mis asjas selgelt on, taotluse lahendamisel arvestatud. Suur hulk kinnipeetavaid kuulub riskigruppi oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu, mistõttu on neil isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamiseks. Inim- ja pindkontaktide vähendamiseks tuleb kehtestada ranged piirangud. Vangide jalutusboksidesse viimine tõstaks nende nakatumise riski oluliselt. Vanglas kohapeal viibiva personali hulk on eriolukorra tõttu viidud hädavajaliku miinimumini. Kuna vangla lähtub vangide puhul piisava riski määratlusest, ei saa öelda, et meetmete kohaldamine oleks ebaproportsionaalne. Esineb ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida. Vangla on piirangute mõju kompenseerimiseks rakendanud hulgaliselt erinevaid meetmeid.
Justiitsministeeriumi korralduses sisalduv on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave AvTs § 35 lg 1 p-de 62 ja 9 alusel ja seetõttu ei saa teavet taotlejale väljastada. Taotlejale ei tulene nimetatud korraldusest ühtegi õigust ega kohustust. Taotleja õiguste piiramise õiguslik alus tuleneb vangla käskkirjast. Kuna esialgse õiguskaitse menetluses annab soovitud tulemuse saavutada ka ilma Justiitsministeeriumi korralduse mõju eraldi peatamata, siis ei ole korraldus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määrav. Korralduses sisaldub teavet eriolukorras rakendatavate turvameetmete ja –taktika kohta, mille taotlejale väljastamine võiks anda võimaluse teabega manipuleerida ja enda kasuks pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Korralduses on ka teavet, millised tegevused vangidega on viidud miinimumini. Vajadus kaitsta asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet kaalub üles kaebaja menetluslike õiguste riive. Taotleja saab lahendit vaidlustada ka kõigi kohtumenetlust puudutavate materjalidega tutvumata. Taotleja taotlus Justiitsministeeriumi korralduse talle väljastamiseks ei ole esialgse õiguskaitse menetluses põhjendatud.
5.Tartu Vangla esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse tühistamiseks. Tartu Vangla asus seisukohale, et vaidlustatav halduskohtu määrus ei vasta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimustele. Määrusest ei nähtu T.T.e tegelik vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Pigem sisaldab määrus põhjendusi piirangu õiguspärasuse, kui kaebaja reaalse esialgse õiguskaitse vajaduse kohta. Kehtestatud piirangud on ajutised, seega on ka kaasnevad ebamugavused ajutist laadi. Määrus ei sisalda selgitusi, miks ei ole avalikku huvi, mis asjas esineb, taotluse lahendamisel arvesse võetud. Asjakohaseks põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja ei kuulu nakatuda võivate riskigruppi. Vanglad on ühed enim ohustatud isikute kõrge kontsentratsiooniga asutused ning suur hulk kinnipeetavaid kuulub riskigruppi oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu. Piirangute mõju hindamisel tuleb arvesse võtta ka erinevate leevendusmeetmete rakendamist. Halduskohtu poolt Justiitsministeeriumi korralduse nr 7 osas menetluse kinniseks kuulutamata jätmine ei olnud õige ning nõustuda saab juurdepääsu piirangu kehtestanud Justiitsministeeriumi esitatud põhjendustega. Tartu Vangla esitas 29. aprillil 2020 määruskaebuse lisana Tartu Vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/65, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates
29.aprillist 2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele vangidele.
6.T.T. leidis vastuses määruskaebustele, et alates 29. aprillist 2020 võimaldatakse kõigile kinnipeetavatele jalutamist üks tund värskes õhus. Seega on vaidlus esialgse õiguskaitse kohaldamise üle muutunud ainetuks. Kui vangla jääb seisukohale, et vaidlustatud käskkiri anti Justiitsministeeriumi korralduse alusel ja vanglal puudus piirangute kehtestamisel kaalutlusõigus, siis on taotlejal õigus viidatud korraldusega tutvuda. Vastasel juhul ei soovi taotleja korraldust näha. Info, et korraldus sisaldab andmeid vangla julgeoleku kohta, on vananenud ja vangla on asutus, kus saab iga piirangu märkida tulenevaks julgeolekuohust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidlustamise osas tagastada ning Justiitsministeeriumi korralduse osas menetluse kinniseks kuulutamise ning taotlejal ja kolmandatel isikutel dokumendiga tutvumise keelamise osas jätta rahuldamata. Halduskohtu määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb asjaolude muutumise tõttu tühistada.
8.Tartu Halduskohus kohaldas 8. aprilli 2020. a määrusega esialgset õiguskaitset ning kohustas Tartu Vanglat võimaldama alates 13. aprillist 2020 taotlejale VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla esitas pärast määruskaebuse esitamist ringkonnakohtule täiendava tõendina Tartu Vangla direktori 27. aprilli 2020. a
käskkirja nr 1-1/65, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29. aprillist 2020. Eeltoodust tuleneb, et Tartu Vanglale halduskohtu poolt määratud esialgse õiguskaitse kohaldamise kohustus lõppes sisuliselt 29. aprillil 2020 kui langes ära esialgse õiguskaitse vajadus jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamise tulemusena.
9.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 2). Kuid ka sel juhul on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otstarbeks isiku jaoks sellise koormava tagajärje ärahoidmine, mille mõju kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga oleks võimatu või oluliselt raskendatud.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus kaaluma avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et vangla seadusest tulenevaks ülesandeks on vangla julgeoleku tagamine, samuti kinnipeetavate ja vangla ametnike tervise kaitse tagamine. Selle ülesande täitmiseks kohaldatigi kinnipeetavatele teiste COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku tõkestamise meetmete hulgas ka jalutuskäikudele saatmise piirangut. Seega vastustaja kohustamisel võimaldada taotluse esitajale jalutuskäike piirangute kehtivuse ajal pidi halduskohus hindama piirangust tuleneva kaebaja õiguste riive ja sellega kaasneva kahjuliku mõju ärahoidmise vajaduse kaalukamaks avalikust huvist vastustajale seadusega pandud ülesande täitmiseks ning kolmandate isikute õiguste kaitseks.
11.Olukorras, kus vastustaja ei nõustunud halduskohtu sellekohase otsustusega ja hinnanguga kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise kohta, oli vastustajal õigus esitada ringkonnakohtule määruskaebus (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebuse esitamise eesmärgiks saab olla menetlusosalise õigusliku positsiooni parandamine. Juhul, kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu ei saa menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.
12.HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada.
13.Jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamise tõttu ei mõjutaks määruskaebuse lahendamisel tehtav ringkonnakohtu lahend enam vastustajate õigusi ega kohustusi. Määruskaebuse rahuldamine ei tooks kaasa Tartu Vangla vabanemist taotluse esitaja jalutuskäikudele saatmise kohustusest. Seega ei saa määruskaebuse lahendamine mingil viisil soodustada vastustajate seaduses sätestatud kohustuste täitmist ega rahvatervise kaitset ja selle võib tagastada vastavalt HKMS § 203 lg-le 2, koostoimes HKMS § 207 lg-ga 2 ja § 187 lg 3 pga 6.
14.Nagu vastustajad isegi määruskaebustes märkisid, siis küsimus sellest, kas vastustaja kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse põhivaidluse käigus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest1. Ringkonnakohtu seisukoht määruskaebuse lahendamisel oleks üksnes esmane ega oleks siduv asja läbivaatavale kohtule. Praeguses menetluses ei saa ringkonnakohus anda vastustajale kinnitust, et piirangu kehtestamine oli õiguspärane. Selle hinnangu saamiseks tuleb vastustajal põhimenetluses vajadusel selgitada piirangute kehtestamise käskkirja andmise põhjuseid ning tõendada nende aluseks olevaid asjaolusid.
Vt näiteks RKHK 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14 (p 19).
15.HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Praegusel juhul on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal, mis tähendab, et seaduse kohaselt kehtib halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral lõpplahendi jõustumiseni.
16.Arvestades muutunud asjaolusid ei ole esialgse õiguskaitse kehtima jäämine praegusel juhul põhjendatud ja see tuleb tühistada. HKMS § 253 lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. HKMS § 253 lg 3 näeb ette, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega.
17.Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebused ning tegemist on menetlust lõpetava määrusega, siis tühistab ringkonnakohus praeguses asjas muutunud ajaolusid arvestades halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse.
18.Vastustajate määruskaebused menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise osas jätab ringkonnakohus rahuldamata.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustajate esitatud põhjendused piisavad selleks, et keelata taotlejal Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korraldusega tutvuda. Menetlusosalisel on õigus tutvuda kohtuasja toimikuga ja kõigi seal leiduvate tõenditega. Tulenevalt HKMS § 88 lg-st 2 võib menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ja üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest ärakirju.
20.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuigi tegemist on asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, ei ole ainuüksi see piisav argument piiramaks menetlusosalise õigust tutvuda kohtuasja kõigi tõenditega. HKMS § 79 lg-s 1 antud loetelu järgi on küll lubatud piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga muu hulgas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe osas, kuid piirang ei tulene teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamisest automaatselt. Justiitsministeerium leiab, et korraldus sisaldab teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimusel kasutavad vanglad neile ette nähtud isikukaitsevahendeid. Seda infot võib olla võimalik ära kasutada pahatahtlikel eesmärkidel, sh nt protesti märgiks piirangute ajal vanglaametnike ülesannete täitmise takistamiseks. Samuti on korralduses teave eriolukorras rakendatavate turvameetmete ja -taktika kohta, mille kaebajale väljastamine võiks anda võimaluse teabega manipuleerida ja seda enda tarbeks pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Nt on korralduses teavet selle kohta, kuidas tuleb toimida nakkushaige või nakkuskahtlusega vangiga ning millised tegevused vangidega on viidud miinimumini. Kui vangile on teada, millal ja kuidas korraldatakse vajadusel isikute isoleerimine ja liikumine vanglas, samuti arvestades seda, et vanglas koha peal olev isikkoosseis on vähendatud, siis võib olla võimalik nt valeinfot edastades, haigussümptomite simuleerimise kaudu või muul viisil hakata takistama vanglateenistuse tööd. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud põhjendused kaalukad ja käesolevas asjas ei kaalu taotleja õigus toimikuga tutvumiseks üles avalikku huvi asutusesiseseks tunnistatud teabe saladuse hoidmiseks. Käesolevaks ajaks on piirangute kohaldamine vanglas olulises osas lõppenud. Sellega on lõppenud taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ning vastavalt vähenenud
ka vajadus korraldusega tutvumiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et korraldusel olnuks vahetu mõju taotleja õigustele ja kohustustele, kuna vanglas kehtinud piirangud nähti ette vangla direktori käskkirjadega. Ka esialgse õiguskaitse meetme kohaldamisel tegi halduskohus ettekirjutuse üksnes Tartu Vanglale, mitte Justiitsministeeriumile. Seetõttu ei takistanud korraldusega tutvumise võimaluse puudumine taotleja õiguste kaitset, mida ilmestab muu hulgas see, et halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse.
21.Nendel asjaoludel rahuldab ringkonnakohus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi määruskaebused halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale ning tühistab selles osas halduskohtu määruse. Tartu Vangla taotlus Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korralduse nr 7 osas menetluse kinniseks kuulutamiseks ning taotlejal ja kolmandatel isikutel dokumendiga tutvumise keelamiseks tuleb rahuldada HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 88 lg-ga 2 ja § 79 lg 1 p-ga 1. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.