Guntars Kaziksi kaebus Tartu Vangla 14.08.2019. a otsuse nr 6-24/4009-2 ja 13.09.2019. a vaideotsuse nr 1-11/255-2 tühistamiseks ning taotluse uuesti lahendamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 08.10.2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Guntars Kaziksi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Guntars Kaziks
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.10.2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
2.Võtta asja materjalide juurde määruskaebuse esitaja vabakasutuskonto väljavõte perioodi 01.05.–18.09.2019 kohta.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.10.2019. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 17.07.2019 taotluse Tartu Vanglale avavanglasse paigutamise menetluse alustamiseks enne tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimaluse avanemist.
2.Tartu Vangla jättis määruskaebuse esitaja taotluse 14.08.2019. a otsusega nr 6-24/4009-2 rahuldamata. Kehtivate õigusaktide kohaselt puudub kinnipeetaval isikul õigus valida karistusaja ärakandmiseks vanglat, vangla eluosakonda ja kambrit. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 1 toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Taotlus jäeti rahuldamata, kuna määruskaebuse esitaja ei
vastanud Justiitsministri 25.03.2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ (täitmisplaan) § 17 lg-s 1 kehtestatud tingimustele, eelkõige kuna ärakandmisele kuuluv vangistus ületas antud hetkel 18 kuud ning määruskaebuse esitaja oli hinnatud kõrgohtlikuks.
3.Määruskaebuse esitaja esitas vanglale 22.08.2019 vaide, mille Tartu Vangla jättis 13.09.2019. a vaideotsusega rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 17.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada vaideotsuse ja tuvastada avavanglasse paigutamise menetluse alustamisest keeldumise otsuse õigusvastasus, sest see on vastuolus VangS § 6 lg 1, § 20 lg 1 ja täitmisplaani § 17 eesmärkidega. Määruskaebuse esitaja leidis, et VangS § 6 lg 1 eesmärgi paremaks saavutamiseks oleks vajalik võimaldada isikul enne tingimisi vabanemise võimaluse avanemist viibida 2-3 kuud avavanglas. Lisaks esitas määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse.
5.Tartu Halduskohus jättis 08.10.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata, määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale riigilõivu 15 euro tasumiseks tähtaja. Halduskohus tõlgendas määruskaebuse esitaja taotlust nii, et määruskaebuse esitaja tegelikuks sooviks on esitada vangla keelduva otsuse ja vaideotsuse tühistamise ning vangla kohustamise nõuded. Halduskohus leidis, et esinesid asjaolud, mille puhul halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud. Määruskaebuse esitaja vabakasutuskonto väljavõtte kohaselt oli tema sissetulek kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul 372,22 eurot. Kohtupraktikat arvestades ja HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi arvutatud määruskaebuse esitaja kahekordseks ühe kuu keskmiseks sissetulekuks oli 54,36 eurot. Seega ei ületanud menetluskulud määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Halduskohus märkis, et menetluskulude riigi kanda jätmine ei oleks õigustatud ka seetõttu, et määruskaebuse esitaja osalemist antud menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks. Halduskohus selgitas, et isiku avavanglasse paigutamise otsustamisel tuleb täitmisplaani § 17 ja VangS § 20 lg 1 vaadata koos. Avavanglasse ümberpaigutamise eelduseks on, et kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud. Määruskaebuse esitaja karistusaja pikkus on 15 aastat, mis lõppeb 18.11.2024. Seega ületab määruskaebuse esitaja ärakandmisele kuuluv vangistus 18 kuud, mis saabub 18.05.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Määruskaebuse esitaja esitas 10.10.2019 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.10.2019. a määruse resolutsiooni p 2 peale ning palus tühistada eelnimetatud määruse resolutsiooni p 2 ja vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Määruskaebuse esitaja märkis, et Tartu Halduskohus arvestas ekslikult määruskaebuse esitaja sissetulekuks asjakohasel perioodil 372,22 eurot. Määruskaebuse esitaja sissetulek kõnealusel perioodil oli 219,31 eurot. 10.06.2019. aastal toimunud makse summas 152,91 eurot ei olnud määruskaebuse esitaja sissetulek, vaid tegemist on tema enda sissetulekutest võlgnevuste katteks kinnipeetud summaga, mille määruskaebuse esitaja laskis vahekontolt võlausaldajatele edasi kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
8.Määruskaebemenetluses on vaidluse all küsimus, kas halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti käsitlenud riigilõivu tasumisest vabastamise eeldusi ega pea vajalikuks seda üle korrata. Riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslike eelduste kindlakstegemisel on halduskohus aluseks võtnud kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõtte. Nimetatud väljavõttelt on näha detailne info vabakasutuskonto väljaminekute kohta, kuid sissetulekute kohta detailne info puudub, piirdudes vaid vastava perioodi sissetulekute koondsummaga. Määruskaebuse esitaja on määruskaebusele lisanud talle kättesaadava versiooni kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõttest. Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel määruskaebuse esitaja poolt esitatud vabakasutuskonto väljavõtte perioodi 01.05.–18.09.2019 kohta asja materjalide juurde. Nimetatud väljavõttelt on näha detailne informatsioon mitte ainult väljaminekute, vaid ka sissetulekute kohta. 10.06.2019 on vabakasutuskontole kirjendatud sissetulek summas 152,91 eurot, mille selgituseks on märgitud „Deponeeritud summa väljamakse, raha edasi kandmine nõuetele“.
10.Vastuses ringkonnakohtu kohtunõudele selgitas Tartu Vangla, et 10.06.2019. a laekumine summas 152,91 eurot ei ole uus sissetulek kinnipeetava isikuarvele. Tegemist on vanglasisesel isikuarvel olevale vahekontole deponeeritud summa väljamaksega vabakasutuskontole, kust edasi toimus summa jagunemine kolme erineva nõude katteks. Vahekonto on pankroti erimenetluse ajal kasutusel olev deponeerimise vahekonto, millele kandub 50% igast isikule laekuvast sissemaksest. Vahekontolt teostatakse väljamakseid vastavalt kohtu poolt määratud korrale Riigi Tugiteenuste Keskuse töötaja poolt. Nõuete tasumiseks deponeeritud summa väljamakset vabakasutuskontole kasutatakse ainult pankrotimenetluses olevate kinnipeetavate puhul, tavapärane nõuete tasumine nõuete fondist vabakasutuskonto väljavõttes ei kajastu. Selliste väljamaksete selgituses on alati sees lause „Deponeeritud summa väljamakse“.
11.Võttes arvesse määruskaebuse esitaja poolt vabakasutuskonto sissetulekute kohta esitatud teavet, mille õigsust kinnitas Tartu Vangla, tuleb asuda seisukohale, et määruskaebuse esitaja sissetulekuks kõnealusel perioodil oli 219,31 eurot. Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ja kohtupraktikale (RKHKm 12.03.2012, 3-7-1-3-61-12; RKÜKo 12.04.2016, 3-3-1-35-15) kuulub sellest summast mahaarvamisele 155,49 eurot (vabanemisfond ja elekter) ning 108 eurot (4 x 27 eurot, põhjendatud vältimatud kulutused). Käesoleval juhul on mahaarvatavad summad suuremad kui sissetulek, mistõttu ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused on täidetud. Seega on halduskohus ebaõigesti leidnud, et antud juhul ei ületa menetluskulud kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning esinevad asjaolud, mille puhul HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt füüsilisele isikule menetlusabi andmine riigilõivust vabastamise osas ei ole lubatud.
12.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga aga selles, et menetlusabi andmise eelduseks HKMS § 111 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on ka see, et kaebusel oleksid piisavad eduväljavaated. Käesolevas asjas on see tingimus täitmata põhjustel, mida halduskohus on selgitanud vaidlustatud kohtumääruse p-s 9, millega ringkonnakohus nõustub ega pea vajalikuks siinkohal korrata.
13.Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kuigi määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks majanduslikud eeldused on täidetud, tuli määruskaebuse esitaja taotlus jätta kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu rahuldamata.
14.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.10.2019. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
15.Ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et käesoleva määruskaebuse esitamine oleks olnud ärahoitav, kui halduskohtul oleks olnud võimalus kasutada samasuguse detailsusega kinnipeetava vabakasutuskonto väljavõtet nagu seda saab teha vangla ja kinnipeetav ise.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.