Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 19.06.2020, Tartu 3-18-1992 Eve Turvase, Toivo Turvase, Valter Kaursoni, Rein Tiituse, Heli Kaasiku, Külli Pärksoni, Sulev Miksi, Tiiu Ritari, AS „Rauameister“, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Arvi Prantsi kaebus Võru Vallavalitsuse 06.11.2017. a korralduse nr 490 ja 12.12.2017. a korralduse nr
ning projekteerimistingimuste nr 1711802/07083 ja ehitusloa nr 1712271/40895 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a määrus Eve Turvase, Toivo Turvase, Valter Kaursoni, Rein Tiituse, Heli Kaasiku, Külli Pärksoni, Sulev Miksi, AS „Rauameister“ ja Võrumaa Kutsehariduskeskuse määruskaebus ning Jäneselaane OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad/määruskaebuse esitajad Eve Turvas, Toivo Turvas, Valter Kaurson, Rein Tiitus, Heli Kaasik, Külli Pärkson, Sulev Miks, AS „Rauameister“, Võrumaa Kutsehariduskeskus Volitatud esindaja v.adv. Margo Lemetti Vastustaja Võru vald Kolmas isik/määruskaebuse esitaja Jäneselaane OÜ Volitatud esindajad v.adv. Allar Jõks ja v.adv. Maria Pihlak
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajatele määruskaebuse lisa 1-l lehel.
2.Rahuldada kaebajate määruskaebuse alternatiivne taotlus. Tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a määruse p 3 ning teha uus määrus, millega jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Jätta menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud menetluskulud nende endi kanda.
5.Tagastada kaebajate määruskaebuselt 29.05.2020 enamtasutud riigilõiv summas 135 eurot SA Keskkonnaõiguse Keskus arvelduskontole nr EE172200221038694597 Swedbank AS-s.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Jäneselaane OÜ esitas 24.10.2017 Võru Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse nr 1711002/10591 ning 04.12.2017 ehitusloa taotluse nr 1711271/30322.
2.Võru Vallavalitsus otsustas 06.11.2017. a korraldusega nr 490 väljastada projekteerimistingimused hoone rekonstrueerimiseks maaüksusel xx tee x (katastritunnus xxx) Väimela alevikus Võru vallas.
3.Võru Vallavalitsus otsustas 12.12.2017. a korraldusega nr 569 väljastada ehitusloa kanala (ehitisregistri kood 120845650) rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla (ehitisregistri kood 220845648) ehitamiseks maaüksusel Xx tee x (katastritunnus xxx) Väimela alevik, Võru vald.
4.Võru Vallavalitsus alustas 23.10.2018. a korraldusega nr 654 riiklikku järelevalvemenetlust Xx tee x väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise üle, kuna on tekkinud kahtlus, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel on tehtud vigu ning ehitusluba ei vasta projekteerimistingimustele.
5.Võru Vallavalitsus kinnitas 05.02.2019. a korraldusega nr 72 riikliku järelevalve menetluse tulemused ning lõpetas riikliku järelevalvemenetluse, järgides järelevalvemenetluse aruandes toodud komisjoni ettepanekuid. Korraldusele lisatud riikliku järelevalvemenetluse aruandes tehti ettepanekud anda Jäneselaane OÜ-le võimalus tuvastatud puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks; teavitada Jäneselaane OÜ-d tema poolt 06.12.2018 Võru Vallavalitsusele esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa muutmise taotluse rahuldamata jätmisest ning võimalusest viia korraldusega nr 569 väljastatud ehitusluba kooskõlla seadusega ja korraldusega nr 490 väljastatud projekteerimistingimustega.
6.Jäneselaane OÜ teatas 15.02.2019 Võru Vallavalitsusele, et ta nõustub vallavalitsuse ettepanekutega projekteerimistingimuste ja ehitusloa muutmiseks.
7.Võru Vallavalitsus otsustas 05.03.2019. a korraldusega nr 133 uuendada Xx tee x projekteerimistingimuste väljastamise ja ehitusloa andmise menetluse; andis korralduse tunnistada kehtetuks projekteerimistingimused nr 1711802/07083 ja ehitusluba nr 1712271/40895; kohustas uuendama Xx tee x maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamise ja ehitusloa andmise menetluse ning muutma korraldust nr 490, täiendades seda asja menetlemisel tähtsust omavate asjaolude ning otsuse tegemise kaalutlusega. Ehitusluba nr 1712271/40895 tunnistati kehtetuks 15.03.2019. a otsustega nr 1912922/00055 ja 1912922/00056. Projekteerimistingimused nr 1711802/07083 tunnistati kehtetuks 27.05.2019. a otsusega nr 1912942/00002.
8.Võru Vallavalitsus muutis 14.05.2019. a korraldusega nr 269 korralduse nr 490 preambulat ning otsustas selguse huvides väljastada uuendatud projekteerimistingimused.
9.Võru Vallavalitsuse 11.06.2019. a istungi protokollilise otsusega nr 13 otsustati Xx tee x ehitusloa andmise uuendatud menetlus viia läbi avatud menetlusena.
10.Võru Vallavalitsus jättis 30.12.2019. a korraldusega nr 815 läbi vaatamata korraldusega nr 133 uuendatud menetluses Jäneselaane OÜ poolt 09.07.2019 esitatud ehitusloa taotluse Xx tee x kinnistule farmikompleksi rekonstrueerimiseks ja sõnnikuhoidla rajamiseks (taotleja ei esitanud määratud tähtaegadeks õhusaasteluba ega nõuetekohast ehitusprojekti); tunnistas kehtetuks korralduse nr 569 tagasiulatuvalt alates 12.12.2017; lõpetas korraldusega nr 133 uuendatud ehitusloa menetluse Xx tee x kinnistule.
11.Kaebajad palusid 13.01.2020 Võru Vallavolikogule esitatud taotluses tunnistada kehtetuks projekteerimistingimused nr 1911802/03443 ning selle aluseks olnud korraldused.
12.Võru Vallavalitsus tunnistas 24.03.2020. a korraldusega nr 164 kehtetuks korralduse nr 490 ja korralduse nr 269 ning 29.05.2019 väljastatud uuendatud projekteerimistingimused nr 1911802/03443.
13.Ajavahemikul 19.-23.10.2018 esitasid Tartu Halduskohtule kaebused E. Turvas ja T. Turvas (haldusasi nr 3-18-1992), V. Kaurson, R. Tiitus ja H. Kaasik (haldusasi nr 3-18-1993), K. Pärkson (haldusasi nr 3-18-1994), S. Miks (haldusasi nr 3-18-1995) ja T. Ritari (haldusasi nr 3-18-2013). Halduskohus liitis 24.10.2018. a määrusega haldusasjad nr 3-18-1992, 3-18-1993, 3-18-1994, 3-18-1995 ja 3-18-2013 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-18-1992. AS „Rauameister“ ja Võrumaa Kutsehariduskeskus esitasid 26.10.2018 kaebuse (haldusasi nr 3-18-2035). Halduskohus liitis 30.10.2018. a määrusega haldusasjad nr 3-18-1992 ja 3-18-2035 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-18-1992. A. Prants esitas 09.11.2018 kaebuse (haldusasi nr 3-18-2121). Halduskohus liitis 12.11.2018. a määrusega haldusasjad nr 3-18-1992 ja 3-18-2121 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-18-1992. Tartu Halduskohtu menetluses olid kaebused Võru Vallavalitsuse 06.11.2017. a korralduse nr 490 ja 12.12.2017. a korralduse nr 569 ning projekteerimistingimuste nr 1711802/07083 ja ehitusloa nr 1712271/40895 tühistamiseks.
14.Jäneselaane OÜ esitas 08.04.2020 menetluskulude nimekirja ning palus mõista vastustajalt välja menetluskulud summas 10 141,40 eurot (koos käibemaksuga).
15.Kaebajad esitasid 08.04.2020 menetluskulude nimekirja ning palusid vastustajalt välja mõista kaebajate kasuks 13 312,50 eurot. Kaebajad leidsid 08.05.2020. a vastuses, et kaebajate menetluskulud olid põhjustatud haldusorgani õigusvastasest käitumisest, mistõttu tuleb need viimaselt välja mõista. Kaebajad palusid täiendavalt vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista 1597,50 eurot.
16.Võru vald selgitas 05.05.2020. a vastuses, et vaidlustatud haldusaktid tunnistati kehtetuks uuendatud menetluste käigus sõltumata kaebajate pöördumisest kohtusse, mistõttu tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda.
17.Tartu Halduskohus lõpetas 14.05.2020. a määrusega menetluse asjas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1); kohustas kaebajaid teavitama kohut, millisele arvelduskontole tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (resolutsiooni p 2); mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud
kokku summas 1000 eurot ning muus osas jättis menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 3); tühistas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Xx tee x maaüksusele väljastatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise tingis ennekõike uuendatud menetluse käigus kolmanda isiku tegevusetus ehitusprojektis esinenud puuduste kõrvaldamisel, kusjuures menetluste uuendamine oli omakorda ajendatud riikliku järelevalvemenetluse tulemuste kinnitamisest 05.02.2019. Seejuures väljendas vastustaja kahtlust kolmandale isikule väljastatud ehitusloa õiguspärasuse osas juba 18.10.2018, s.o enne esimese kaebuse saabumist kohtusse, mil vald tegi märgukirjad kolmandale isikule (nr 7-6/3873) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA, nr 7-6/3870). Samuti võeti otsus Xx tee x maaüksusele väljastatud korralduste osas järelevalvemenetluse algatamiseks vastu vallavalitsuse 23.10.2018. a istungil ehk enne 24.10.2018. a määruse kättesaamist, millest vastustaja sai kohtu kaudu teada kaebuste esitamisest. Kuna haldusaktide kehtetuks tunnistamise tingisid riikliku järelevalve tulemused ja kolmanda isiku tegevusetus uuendatud menetluses, siis jäävad kaebajate menetluskulud (v.a kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud) nende endi kanda. 2) Kuna kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel ja kohus lõpetas asja menetluse, siis kuuluvad kolmanda isiku menetluskulud HKMS § 108 lg-test 4, 6 ja 8 tulenevalt kandmisele kaebajate poolt. Kolmanda isiku arvel nr 3464/18EE menetluskuluna märgitud kulu lisade komplekteerimise eest on põhjendamatu, kuna see ei nõua erialaseid teadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka lepingulise esindajata. Kohus pidas vajalikuks lähtuda keskmisest õigusabi tunnihinnast, milleks on ca 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) (Riigikohtu 16.05.2018. a otsus nr 2-16-8344, p 15; Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019. a määrus nr 3-19-457, p 42) ning asjaolust, et kolmandale isikule esitati arved tasumiseks käibemaksuta summas 8451,50 eurot. Kaebajatel ei olnud võimalik sellises mahus menetluskulude tekkimist ette näha ning sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine oleks kaebajate suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine oli tingitud nii vastustaja vigadest haldusmenetluses, mis tingis järelevalvemenetluse algatamise, kui ka kolmanda isiku tegevusetusest uuendatud menetluses. Kaebajatelt tuleb kolmanda isiku kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada. Põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 1000 eurot (ilma käibemaksuta).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
18.Kaebajad esitasid 29.05.2020 määruskaebuse, milles nad paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a määrus resolutsiooni p 3 osas ning teha asjas uus määrus, millega mõista kaebajate menetluskulud (s.h määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud) välja vastustajalt või alternatiivselt jätta kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebajate menetluskulud tekkisid vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel, mistõttu tuleks need HKMS § 108 lg 6 kohaselt jätta vastustaja kanda. Vastustaja algatas ehitusjärelevalve menetluse kaebuste esitamise tõttu. Kaebajate tegevusel oli haldusaktide kehtetuks tunnistamisel olulisem roll kui ehitusjärelevalve menetlusel. Kohus eksis tõendite hindamisel, leides, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise tingisid riikliku järelevalvemenetluse tulemused. Kolmandate isikute tegevusetus ei vabasta vastustajat menetluskulude kandmise kohustusest. 2) Kui kohus ei pidanud asjakohaseks HKMS § 108 lg 6 kohaldamist, oleks tulnud jätta menetluskulud HKMS § 108 lg 11 alusel poolte endi kanda. Kaebajatelt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine on vastuolus HKMS § 108 lg-ga 11 ka seetõttu, et kaebajad teostasid oma menetluslikke õigusi heauskselt ning kohtusse pöördumine oli hädavajalik
kaebajate õiguste kaitseks. Selline pretsedent oleks vastuolus HKMS § 108 lg 11 mõttega ning PS §-s 15 sätestatud põhiõigusega tõhusale õiguskaitsele.
19.Jäneselaane OÜ esitas 01.06.2020 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a määrus osas, milles halduskohus jättis kolmanda isiku õigusabikulud 7451,50 eurot ulatuses kolmanda isiku enda kanda. Veel palub kolmas isik mõista kaebajatelt tema kasuks välja määruskaebuse esitamisega seoses kolmandal isikul tekkinud täiendavad õigusabikulud summas 778 eurot. Määruskaebuse põhjendused: Kohus ei tuginenud ühelegi õiguslikule alusele ega kohtupraktikale, mis õigustaks ca 90% ulatuses kolmanda isiku õigusabikulude välja mõistmata jätmist. Kohtumenetluse alustamise ja lõpetamise tingis vastustaja tegevus, mitte kolmanda isiku tegevusetus. Kohus ei selgitanud, kuidas muutis kolmandale isikule etteheidetav tegevusetus vaidluse keerukamaks või mahukamaks, mis õigustaks menetluskulude 90% ulatuses välja mõistmata jätmist. Kaebused esitati, sest vastustaja oli väidetavalt teinud menetlusvead haldusaktide väljastamisel. Kohtuasja menetlus lõpetati, sest vastustaja tunnistas haldusaktid kehtetuks. Kolmanda isiku menetluskulud tuleks välja mõista täies ulatuses solidaarselt kõikidelt kaebajatelt.
20.Kaebajad esitasid 15.06.2020 vastuse kolmanda isiku määruskaebusele, milles nad paluvad jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebajate väitel tuleb kolmanda isiku menetluskulud jätta viimase enda kanda. Kohtuvaidluse lõpp oli mh seotud kolmanda isiku tegevusega kohtumenetlusega paralleelselt kulgenud uuendatud haldusmenetlusega, milles kolmas isik huvitatud isikuna ei esitanud vallale ehitusloa andmiseks vajalikke dokumente ega väljendanud kavatsusest teha seda lähitulevikus. Kaebajatelt kolmanda isiku kulutuste väljamõistmine oleks ebaõiglane.
21.Jäneselaane OÜ esitas 15.06.2020 vastuse kaebajate määruskaebusele, milles ta palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kolmanda isiku väitel ei olnud kaebajatel vajalik enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, sest nad oleksid saanud enda seisukohti esitada ka uuendatud haldusmenetluses.
22.Võru vald esitas 15.06.2020 vastuse kaebajate ja kolmanda isiku määruskaebustele, milles ta palub jätta määruskaebused rahuldamata. Vastustaja väitel haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei tulenenud kaebuste esitamisest, vaid enne kohtulikku menetlust riikliku järelevalvemenetluse tulemuste ja järelevalvemenetluse komisjoni ettepanekute alusel uuendatud projekteerimistingimuste andmise ja ehitusloa väljastamise menetluste tulemusest. Riikliku järelevalvemenetluse algatamine ei sõltunud kaebajate pöördumisest kohtusse, vaid haldusorgani poolt haldusaktide õiguspärasuse kontrollist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
23.Ringkonnakohus hindab esmalt halduskohtu määruse õiguspärasust kaebajate menetluskulude jaotuse osas (I) ja seejärel kolmanda isiku menetluskulude jaotuse osas (II) ning lahendab viimaks menetlusosaliste taotlused (III). I
24.Kaebajad leiavad, et nende poolt halduskohtus kantud menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg-le 6 tuginedes vastustaja kanda.
25.HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks
tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega on HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral HKMS § 108 lg 6 järgi vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik üksnes teatud olukorra esinemisel, s.t kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on põhjustatud kaebuse esitamisest.
26.Halduskohus leidis vaidlustatud määruses, et antud juhul ei ole vastustaja tunnistanud haldusakte kehtetuks põhjendusel, et haldusorgan on nõustunud kaebusega, vaid kehtetuks tunnistamise tingisid riikliku järelevalve tulemused ja kolmanda isiku tegevusetus uuendatud menetluses, mistõttu jäävad kaebajate menetluskulud (v.a kaebuse esitamisel tasutud riigilõivud) nende endi kanda. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski kaebajate määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks kaebajate määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Vastustaja alustas 23.10.2018. a korraldusega nr 6541 riiklikku järelevalvemenetlust Xx tee x väljastatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamise üle, kuna vallal oli tekkinud kahtlus, et projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastamisel on tehtud vigu ja ehitusluba ei vasta projekteerimistingimustele. Vastustaja viitas eeltoodule ka 26.10.2018. a seisukohas (I kd, tl 51-52), milles tõdes, et korraldused nr 490 (I kd, tl 9-9p) ja 569 (I kd, tl 34-34p) ei ole õiguspärased ning välistatud ei ole, et ehitusluba tunnistatakse kehtetuks (seisukoha p 2). Sellele eelnevalt tegi vald 18.10.2018 märgukirjad kolmandale isikule (nr 7-6/3873, I kd, tl 55) ja PRIA-le (nr 7-6/3870, I kd, tl 57). Esimene kaebus (E. Turvas ja T. Turvas) esitati halduskohtule 19.10.2018. Seega on halduskohus õigesti märkinud, et vastustaja väljendas juba enne kaebuste esitamist kahtlust kolmandale isikule väljastatud ehitusloa õiguspärasuse üle ning järelevalvemenetlus algatati samuti enne, kui vastustaja sai halduskohtu 24.10.2018. a määrusest (II kd, tl 48-49) kaebuste esitamisest teada.
28.Vastustaja kinnitas 05.02.2019. a korraldusega nr 722 riikliku järelevalvemenetluse aruande. Järelevalvemenetluse aruandes3 välja toodud komisjoni ettepanekuid järgides tegi vastustaja kolmandale isikule 11.02.2019 (II kd, tl 51-52) ettepaneku esitada ehitusloa muutmistaotlus koos ehitusprojektiga. Vastustaja kinnitusel teatas kolmas isik 15.02.2019 vallavalitsusele, et ta nõustub vallavalitsuse ettepanekutega projekteerimistingimuste ja ehitusloa muutmiseks (vt 19.02.2019. a teavitus, II kd, tl 87). Seejärel uuendas vallavalitsus 05.03.2019. a korraldusega nr 133 (II kd, tl 96-97) Xx tee x projekteerimistingimuste väljastamise ja ehitusloa andmise menetluse ning andis korralduse tunnistada kehtetuks projekteerimistingimused nr 1711802/07083 (I kd, tl 10-10p) ja ehitusluba nr 1712271/40895 (I kd, tl 35-37p). Järgnevalt otsustas vallavalitsus 14.05.2019. a korraldusega nr 269 (II kd, tl 164-166) selguse huvides väljastada uuendatud projekteerimistingimused. Uuendatud projekteerimistingimused nr 1911802/03443 väljastati 29.05.2019 (II kd, tl 162-163p). Uuendatud projekteerimistingimuste vaidlustamiseks kaebajad halduskohtusse pöördunud ei ole. Asja materjalidest ilmneb, et järelevalvemenetluse komisjoni aruandes tuvastatud asjaoludest tingituna uuendas vastustaja menetluse ning lõppkokkuvõttes jõudis selleni, et korraldustega nr 815 (III kd, tl 59-61) ja nr 164 (III kd, tl 74-76) tunnistati kehtetuks kaebajate poolt halduskohtus vaidlustatud korraldused nr 569 ja nr 490. Seega on õige halduskohtu arusaam, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise tingisid riikliku järelevalvemenetluse
https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&u=-1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all &dschqcr1=23.10.2018&dschqcr2=23.10.2018&dt=&itm=223174&clr=history&pageSize=20&page=2 2 https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=238992&o=920&u=-1&hdr=hp&tbs=all (vt Fail)
https://atp.amphora.ee/voruvv2017/index.aspx?o=920&o2=13273&itm=238992&o=920&u=-1&hdr=hp&tbs=all (vt Lisafailid: 2019-72 LISA)
tulemused. Kaebajad jätavad asjas tähelepanuta, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise tingis ka kolmanda isiku tegevusetus (ei esitanud määratud tähtaegadeks õhusaasteluba ega nõuetekohast ehitusprojekti) uuendatud menetluses. Eeltoodu üle määruskaebemenetluses vaidlust ei ole. Seega on halduskohtu määrus kaebajate kantud menetluskulude nende endi kanda jätmise osas õiguspärane. II
29.Halduskohus mõistis kaebajatelt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud kokku summas 1000 eurot, tuginedes HKMS § 108 lg-tele 4, 6 ja 8. Kaebajad ei nõustu nendelt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmisega, leides, et see on vastuolus HKMS § 108 lg-ga 11. Kolmas isik aga ei nõustu kaebajatelt tema kasuks väljamõistetud menetluskulude suurusega, leides, et tema menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses solidaarselt kõikidelt kaebajatelt.
30.Halduskohtu seisukoht, mille järgi tuleb kolmanda isiku menetluskulud välja mõista kaebajatelt, on seadusega kooskõlas. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud menetluse lõpetamise korral. Ringkonnakohus tegi eelnevalt kindlaks, et eelviidatud sättest erisuse tegemiseks, st menetluskulude vastustaja kanda jätmiseks, HKMS § 108 lg 6 järgi alus puudub, sest kaebuses vaidlustatud haldusaktide kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega jäävad käesolevas haldusasjas menetluskulud eelviidatud sätetest tulenevalt kaebajate kanda. Halduskohus on õigesti tuginenud ka HKMS § 108 lõikele 8, mille kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna kolmas isik osales halduskohtumenetluses vastustajaga ühel poolel, on kolmanda isiku menetluskulude kandmise kohustus kaebajatel.
31.Kolmanda isiku arvates pidanuks halduskohus kaebajatelt kolmanda isiku õigusabikulud täies ulatuses välja mõistma. Kolmanda isiku taotlusest halduskohtule nähtub, et kolmas isik taotles halduskohtult menetluskulude väljamõistmist summas 10141,4 eurot kokku 48,8 õigusabi tunni eest, mida osutasid kaks vandeadvokaati keskmise tunnitasuga 173,15 eurot. Kaebajad taotlevad alternatiivselt kõigi menetlusosaliste menetluskulude nende enda kanda jätmist.
32.Halduskohus vähendas väljamõistetavaid menetluskulusid 1000 eurole, pidades väljamõistetavate menetluskulude vähendamisel määravaks seda, et haldusasja menetleti üksnes kirjalikus menetluses, et menetluskuluks märgiti ka kulu lisade komplekteerimise eest, mis erialaseid teadmisi ei nõua, et arved tasumiseks esitati ilma käibemaksuta summas 8451,50 eurot, et kohtupraktikas rõhutatud keskmine õigusabi tunnihind on 150 eurot tunnis (lisandub käibemaks) ning et kaebajatel ei olnud võimalik sellises mahus menetluskulude tekkimist ette näha, mistõttu oleks sellises ulatuses menetluskulude kaebajatelt väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, kuna haldusaktide kehtetuks tunnistamine oli tingitud nii vastustaja vigadest haldusmenetluses kui ka kolmanda isiku tegevusetusest uuendatud menetluses. Kuigi halduskohus leidis, et asja mahtu ja keerukust arvestades on õigusabi osutamise tundide arv põhjendatud, leidis halduskohus ka seda, et õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust.
33.Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrust tuleb kolmanda isiku kasuks väljamõistetavate menetluskulude osas muuta ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kolmanda isiku õigusabikulud on asja mahtu ja keerukust arvestades ebaproportsionaalselt suured ning nende väljamõistmine kaebajatelt oleks käesoleva kohtumenetluse kulgu arvesse võttes äärmiselt ebaõiglane. HKMS § 108 lg 11
võimaldab kohtul jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane (RKHK otsused kohtuasjades 3-3-1-12-07, p 22, 3-3-1-7-09, p 13 ja 3-3-1-17-11, p 18).
34.Siinkohal võtab ringkonnakohus arvesse seda, et kaebajad pöördusid kohtusse oluliste põhiõiguste kaitseks (omandiõigus, õigus tervise kaitsele ning kodu- ja eraelu puutumatusele), kaebajad ei olnud pahatahtlikud ega nende kaebused ilmselgelt põhjendamatud, mida näitab ka käesolevas haldusasjas haldusaktide kehtetuks tunnistamine ja menetluse lõpetamine. Kohtumenetluse käigus saavutasid kaebajad sisuliselt soovitud tulemuse ning ringkonnakohtul puudub alus arvata, et nad oleksid saanud oma käitumisega kohtumenetluse tulemust või kolmanda isiku menetluskulude suurust mõjutada. Ka võtab ringkonnakohus arvesse, et haldusaktide kehtetuks tunnistamise tingis kolmanda isiku tegevusetus, kes ei esitanud määratud tähtaegadeks õhusaasteluba ega nõuetekohast ehitusprojekti. Olukord, kus kolmas isik ise oma hooletu või teadvalt pahatahtliku käitumisega põhjustab haldusaktide kehtetuks tunnistamise, oleks kaebajatelt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Kohtuasi vältas ligi 1,5 aastat, mistõttu ei saanud kaebajad ka kohtumenetluse sellist tulemust kohtusse pöördudes ette näha. Kolmanda isiku faktiline panus kohtumenetlusse piirdus vaid 26.10.2018. a vastusega esialgse õiguskaitse taotlusele (6-l lehel), 14.11.2018. a määruskaebusega, mis jäi rahuldamata ning millega seotud menetluskulude arvesse võtmine ei ole seetõttu põhjendatud, 10.12.2018. a, 14.01.2019. a ja 27.03.2019. a taotlustega ca veerand lehel vastamise tähtaja pikendamiseks, 01.02.2019. a taotlusega menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja tõttu (11-l lehel), 08.04.2019. a neljarealise seisukohaga Võru valla seisukoha toetamiseks menetluse peatamise kohta ning 10.07.2019. a seisukohaga esialgse õiguskaitse taotlusele (1 lk sisulist vastust). Kolmanda isiku menetluskulud 10 141,4 eurot, on ringkonnakohtu hinnangul sellised, mille umbkaudne suurus ei saanud kaebajatele kuidagi ka mõistlikult ettenähtav olla (vt ka RKHK otsus kohtuasjas 3-3-1-35-13, p 32). Sarnases olukorras on Riigikohus pidanud kaebajatelt täies ulatuses kulude väljamõistmist ebaõiglaseks ning leidnud, et see riivaks ebaproportsionaalselt kohtusse pöördumise õigust (RKHK otsus kohtuasjas 3-3-1-67-14, p 35). Eeltoodud põhjustel rahuldab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse alternatiivse taotluse, tühistab halduskohtu määruse punkti 3 ning jätab menetlusosaliste menetluskulud halduskohtus nende endi kanda. Samadel põhjustel jääb kolmanda isiku määruskaebus kaebajatelt talle väljamõistetavate menetluskulude suurendamiseks rahuldamata. III
35.Kolmas isik taotles ringkonnakohtult määruskaebemenetluses kantud menetluskulude (õigusabikulud summas 778 eurot) kaebajatelt väljamõistmist. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati kolmandale isikule määruskaebuse esitamisega õigusabi tunnihinnaga 125 eurot kokku 6,2 tunni ulatuses. Kuna kolmanda isiku määruskaebus jääb rahuldamata, puudub ringkonnakohtul alus ka kolmanda isiku määruskaebemenetluses kantud menetluskulude väljamõistmiseks.
36.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebajate määruskaebuse alternatiivse taotluse ning jätab kolmandate isikute määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 14.05.2020. a määruse resolutsiooni p-i 3 ning teeb uue määruse, millega jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
37.Kaebajate määruskaebuse esitamisel on SA Keskkonnaõiguse Keskus tasunud riigilõivu 135 eurot (III kd, tl 180), mis on ka kaebajate ainsaks menetluskuluks määruskaebemenetluses. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 alusel olid kaebajad määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. HKMS § 104 lg 8 lause 5 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kaebajate esindaja on ringkonnakohtule teatanud, et enamtasutud riigilõivu võib tagastada selle tasunud SA Keskkonnaõiguse Keskus arvele, kust riigilõiv on makstud. Seega kuulub määruskaebuse esitamisel enamtasutud riigilõiv summas 135 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastamisele ning tuleb kanda SA Keskkonnaõiguse Keskus arvelduskontole nr EE172200221038694597 Swedbank AS-s.
38.Kaebajad esitasid määruskaebuse lisana 13.10.2018. a artikli väljatrüki ajalehest Võrumaa Teataja. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Eelnimetatud artiklis ei ole vallavanem mingeid sisulisi vastuseid vaidlustatud haldusaktidega seonduvalt andnud. Menetluskulude jaotuse õiguspärasuse hindamise seisukohalt on esitatud tõend asjakohatu, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle kaebajatele HKMS § 62 lg 2 alusel.
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.