Aktsiaselts RAKE kaebus tühistada Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/20798
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: Aktsiaselts RAKE, esindajad v.adv Piret Blankin ja v.adv abi Angela Kase Vastustaja: Saue vald, esindaja Elis Haav Kolmas isik: CHW Osaühing, esindajad v.adv Kristjan Tamm ja v.adv Veiko Vaske
Menetlustoiming
Tähtaja küsimuse lahendamine ja menetluse lõpetamine
AS-le RAKE kuulub tehas, mis asub Saue vallas Kohatu külas Tootevälja ja Jõe kinnistutel. Jõe kinnistu külgneb Lauda kinnistuga, mis kuulub 1⁄2 mõttelises osas CHW OÜ-le.
2.Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 ehitusloaga nr 1812271/20798 anti Lauda kinnistule ehitusõigus üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga mitteelamu laiendamiseks kuni 33% ja olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks.
3.AS RAKE esitas 11.03.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 ehitusloa nr 1812271/20798 tühistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus esialgse õiguskaitse korras peatada ehitusloa nr 1812271/20798 kehtivus ja keelata ehitustegevusega jätkamine. Kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt on kaebaja tasunud riigilõivu kokku summas 30 eurot.
4.Tallinna Halduskohtu 22.03.2019 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.AS RAKE esitas 08.04.2019 täpsustatud kaebuse, milles palus täiendava nõudena keelata Saue Vallavalitsusel Lauda kinnistule kasutusloa väljastamise. Kaebuse täiendusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palub peatada Lauda kinnistule kasutusloa väljastamise menetlus.
6.Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määrusega võeti kaebus nõudes tühistada Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/20798 menetlusse kaebetähtaja küsimuse lahendamiseks (p 1); tagastati kaebus nõudes keelata Saue Vallavalitsusel Lauda kinnistule kasutusloa väljastamine (p 7); jäeti läbi vaatamata kaebaja taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Lauda kinnistule kasutusloa väljastamise menetlus (p 8).
7.14.05.2019 määrusega otsustas Tallinna Ringkonnakohus jätta Aktsiaselts RAKE määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.04.2019 määruse asjas nr 3-19-457 resolutsiooni punktid 7 ja 8 muutmata.
8.Kaebaja seisukohad seoses kaebuse tähtaegsuse küsimusega.
8.1.Kaebaja märgib, et avastas 08.02.2019 juhuslikult ehitisregistrist, et Lauda kinnistule on Saue Vallavalitsuse poolt 29.08.2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/20798 (Ehitusluba), millega antakse Lauda kinnistule ehitusõigus üle 60m2 ehitisealuse pinnaga mitteelamu laiendamiseks kuni 33% ja olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks (tootmishoone). Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne. HKMS § 46 lg 7 kohaselt tuleb kaebus lugeda tähtaegseks, kui isikule ei ole haldusakti kätte toimetatud, ent isik on haldusaktist teada saanud muul viisil ja nõuab haldusakti vastustajalt välja muul viisil ning pöördub siis 30 päeva jooksul kohtusse. Vald ei toimetanud haldusakti kaebajale kätte. Kaebaja sai haldusaktist teada muul viisil ning peale sellest teadasaamist pöördus 30 päeva jooksul kohtusse.
8.2.Kaebaja selgitab, et ta ei ole väitnud, et ta ei olnud teadlik Lauda kinnistul toimuvast ehitustegevusest enne 08.02.2019. Kaebaja on selgelt öelnud, et 08.02.2019 sai ta esmakordselt teada Lauda kinnistule väljastatud ehitusloast ja selles sisalduvatest tingimustest. Kaebaja on ka selgitanud, et tegutseb tootmistegevusega oma kinnistul mitte ei jälgi liigse tähelepanuga naaberkinnistutel toimuvat. Kaebaja on tegutsenud heas usus ja veendumuses, et seaduseid ja kokkuleppeid tuleb täita ja seda eeldab kaebaja ka kõigilt teistelt osapooltelt, eriti vallalt, kelle käitumine ei tohi olla vastuoluline. Kaebaja on olnud teadlik detailplaneeringu algatamisest ja oli ka kuni 08.02.2019 teadlik sellest, et detailplaneeringut menetletakse jätkuvalt. Sellest lähtuvalt oli kaebaja teadmises, et kehtivad ka detailplaneeringu menetluses sõlmitud kokkulepped. Oluline on siinkohal ka märkida, et detailplaneeringu menetlus ei ole takistuseks samaaegselt planeeringualal toimuvale ehitustegevusele, va juhul, kui detailplaneeringu koostamise ajaks on kehtestatud ajutine ehituskeeld. Antud juhul ei olnud kaebajale teadaolevalt detailplaneeringu menetluses ajutist ehituskeeldu kehtestatud. Järelikult võiski Lauda kinnistul toimuda ehitustegevus samaaegselt kaebajale teadaoleva detailplaneeringu menetlusega. Veel enamgi, iga ehitustegevus ei nõua ehitusluba ega ehitusteatist.
8.3.Lauda kinnistul olev hoone oli tugevalt amortiseerunud, kaebaja oli sellest teadlik. Teadupärast on omaniku kohustus tagada hoone korrashoid ja ohutus. Kaebaja eeldas, olles teadmises, et detailplaneering, sh uue juurdepääsutee lahendus on menetluses, et Lauda kinnistul toimuv ehitustegevus on seotud amortiseerunud hoone korrastamisega, sh amortiseerunud hooneosade asendamisega. EhS Lisa 1 sätestab selgelt, et ehitise korrashoiuks vajalikud tööd (osa asendamine samaväärsega) saab teha ilma ehitusteatise või ehitusloata. Sellest ka 2019.a jaanuarikuine kirjavahetus, millele kolmas isik viitas. Kõik kirjad olid kaebaja poolt saadetud teadmises, et detailplaneering on menetluses ja kehtivad sõlmitud kokkulepped uue juurdepääsutee rajamiseks. Kuna uue juurdepääsutee rajamisega oli juba alustatud, siis avaldas kaebaja pahameelt kaebaja kinnistuid diagonaalselt läbiva tee jätkuva kasutuse suhtes. Asjaolule, et kaebaja oli jätkuvalt teadmises detailplaneeringu menetlusest ja sellest sõlmitud kokkulepete kehtivusest, viitab ka 07.01.2019 kirja lõik, mis on seotud uue, detailplaneeringu menetluses kokkulepitud juurdepääsutee rajamisega. 04.02.2019 vallas toimunud kokkusaamisel sai kaebajale teatavaks, et tegemist ei ole mitte Lauda kinnistul asuva hoone korrastamistöödega, vaid tootmishooneks ümberehitusega. Veel enamgi, sellel kokkusaamisel möönis vald, et juurdepääsutee küsimus vajab lahendamist, vastasel juhul takistab see tootmishoonele kasutusloa väljastamist. 4 päeva hiljem ehk siis 8. veebruaril sai kaebajale alles ehitisregistri kannetega tutvudes teatavaks, et Lauda kinnistule on väljastatud ehitusluba. Veel enamgi, ehitusloa kohaselt on üheks tootmishoonele juurdepääsuks määratud kaebaja kinnistuid diagonaalselt läbiv ja tootmishoone juurest mööduv tee. Selle teadmise valguses hakkas kaebaja uurima, mis on saanud menetluses olevast detailplaneeringust, sh uue juurdepääsutee rajamise kokkuleppest, ning tuvastas vastustaja dokumendiregistri abil üllatuslikult, et juba 2018. a alguses on vastustaja tunnistanud kehtetuks detailplaneeringu algatamise otsuse ja lõpetanud detailplaneeringu menetluse. See asjaolu tuli kaebajale ootamatult, sest veel 2017.a sügisel toimus Lauda kinnistu omanike poolt aktiivne detailplaneeringu menetlus ja detailplaneeringu lahenduse kooskõlastamine kaebajaga ja käis detailplaneeringu menetluses kokkulepitud juurdepääsutee rajamine. Järelikult ei ole kaebaja esitanud kaebust kaebetähtaega rikkudes, sest peale ehitustegevuse tegelikust olemusest teadasaamist, so 04.02.2019, hankis kaebaja mõistliku aja jooksul, so 08.02.2019 tootmishoone ehitusloa, tutvus selle menetluse käigu ja tingimustega ning esitas kaebuse 30 päeva jooksul alates ehitusloa väljastamisest teadasaamisest.
8.4.Kaebaja palub ennistada kaebetähtaeg, kui kohus võtab seisukoha, et Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 väljastatud ehitusloa nr 1812271/20798 tühistamiskaebuse kaebetähtaeg on möödunud. Kuna kaebajat ei olnud detailplaneeringu menetluse lõpetamisse kaasatud, siis ei saanud kaebaja olla teadlik sellest, et detailplaneeringu menetlus on lõpetatud ning vald ja kolmas isik on pahatahtlikult ja kaebajat teavitamata kaebajaga kokkulepitust taganenud. Teiseks, kaebaja ei olnud kaasatud tootmishoonele projekteerimistingimuste väljastamise menetlusse. Kuna detailplaneeringu menetlus lõpetati enam kui pool aastat peale projekteerimistingimuste väljastamist, siis kehtisid projekteerimistingimuste väljastamise ajal veel detailplaneeringu menetluses sõlmitud kokkulepped juba uue juurdepääsuteega seonduvalt. Projekteerimistingimusi väljastades pidi vald sellest teadlik olema. Kokkulepete kehtivust sel hetkel kinnitab ka asjaolu, et uue juurdepääsutee ehitusega alustasid Lauda kinnistu kaasomanikud teadlikult millalgi 2017.a suvel või isegi 2018.a aastal ehk siis selgelt peale tootmishoonele projekteerimistingimuste väljastamist. Veel enamgi, uue juurdepääsuteega seonduvas suhtlesid Lauda kinnistu omanikud kaebajaga ka 4 kuud peale projekteerimistingimuste väljastamist. Kaebajal puudus kuni 08.02.2019 igasugune mõistlik põhjus kahelda selles, et detailplaneeringus kokkulepitu ei kehti. Ka vald pidi olema teadlik asjaolust, et Lauda kinnistu kaasomanikud on asunud rajama detailplaneeringu menetluses kokkulepitud teed. Olukorras, kus ehitusprojekti koostamise käigus muutuvad varem kokkulepitud lahendused märkimisväärselt ja seda teadlikult kaebaja kahjuks, ei saa
olla mõistlikku vaidlust küsimuses, et juba ainuüksi seetõttu oleks kaebaja tulnud ehitusloa menetlusse kaasata. Kolmandaks, kaebaja ei olnud kaasatud tootmishoone ehitusloa menetlusse. Kaebaja on seisukohal, et selline valla ja Lauda kinnistu kaasomanike poolne varjatud tegevus nii detailplaneeringu menetluse lõpetamisel, projekteerimistingimuste väljastamisel kui ka ehitusloa menetlusel on kaebaja suhtes olnud pahatahtlik. Ilmselgelt on valla tegevus olnud vastuolus nii kaasamise kui ka uurimispõhimõttega. Olukorras, kus vald jätab kaebaja süsteemselt kaasamata ja rikub süsteemselt uurimispõhimõtet, on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ilmne. Teadmata hulka raskeveokite läbisõit kaebaja tootmistegevuse riskitsoonist võib suurendada nii õnnetuste toimumise tõenäosust kaebaja tootmishoones kui tekitada märkimisväärset kahju mitte ainult kaebajale, vaid läbi õnnetuse realiseerumise kaebaja tootmishoones ka ümbritsevate elanike tervisele. Järelikult tuleb kaebetähtaeg ennistada.
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebaja tühistamiskaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kaebetähtaega rikkudes ning puudub alus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.
9.1.Vastustaja märgib, et esitatud kaebus ei ole tähtaegne. Saue Vallavalitsuse poolt esitatud dokumentaalsed tõendid annavad alust arvata, et Saue Vallavalitsuse 15.08.2018 korralduse nr 999 vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 7 sätestab, et juhul kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kaebaja oli ehitustegevusest teadlik juba 07.01.2019. Saue Vallavalitsus omab 07.01.2019 kirjavahetust, milles Aktsiaselts RAKE juhatuse liige Ants Katkosild e-kirja teel kirjutab Lauda kinnistule rajatava hoone ehitusest. Kaebaja kirjutab: „Vana lauda peal hakkab uus uhke hoone püsti saama.” 08.01.2019 edastatavas e-kirjas: “Tore on vaadata, kuidas naabritel ehitustööd edenevad.“(tl 101p-102). Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta on ehitustegevusest Lauda kinnistul juhuslikult teada saanud. 12.09.2018 on esitatud läbi ehitisregistri Lauda kinnistul ehitamise alustamise teatis. Tänaseks on ehitustegevus Lauda kinnistul kestnud orienteeruvalt juba 6 (kuus) kuud. Lauda kinnistu omanik on pöördunud 2019. aasta märtsi alguses Saue Vallavalitsuse poole seoses Lauda kinnistule kasutusloa taotlemiseks vajalike dokumentide esitamisega. Tänaseks on ehitustegevus kaebaja kõrval krundil kestnud piisavat kaua ning tegemist on tegevusega, mida on keeruline mitte märgata ning seda tõendab kaebaja kirjavahetus. Kaebaja väide, et tootmishoone ehitustegevus ei ole olnud kaebaja jaoks visuaalselt nähtav ega jälgitav, on kohut eksitav. Saue Vallavalitsuse esindaja käis 19.03.2019 kohapeal ja tehtud fotolt on näha, et Lauda kinnistul paiknev heledas toonis tootmishoone on igal juhul Aktsiaselts RAKE tehasesse suundujatele 11407 Mõisa teelt kindlasti nähtav (tl 103). Heledas toonis hoone paistab väga hästi välja.
10.Kolmas isik leiab, et kaebus ei ole tähtaegne ning kaebus tuleb sellest tulenevalt tagastada.
10.1.Kaebetähtaeg haldusakti tühistamise nõudes on HKMS § 46 g 1 kohaselt 30 päeva haldusakti teatavaks tegemisest. Riigikohtu valdava tõlgenduse kohaselt hakkab kaebetähtaeg kulgema ka siis, kui haldusakti ei ole isikule teatavaks tehtud, kuid tal on olnud muul moel võimalik haldusakti olemasolust teada saada ja piisava hoolsuse korral selle sisuga tutvuda.
10.2.Kaebaja esitas kaebuse vaidlusaluse ehitusloa peale rohkem kui pool aastat pärast selle andmist ja ehitisregistris avaldamist ning ligi pool aastat pärast tema kõrvalkinnistul ehitustööde algust. Sealjuures juba 2018. a oktoobri esimeses pooles tehti olulises mahus ehitustöid, mis ei saanud jääda naabritele märkamata. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal puudus kahtlus juba mitme kuu vältel toimunud ja tema õigusi väidetavalt riivavast ehitustegevusest naaberkinnistul ning et ta sai ehitustegevusest teada alles 8.
veebruaril 2019, avastades „juhuslikult ehitisregistrist“ ehitusloa. Kaebaja 15.03.2019 täiendavates seisukohtades esitatud väide, et kuna talle kuuluva tehase ja Lauda kinnistu vaheline ala (st kaebajale kuuluv Jõe kinnistu) on kõrghaljastatud, siis ei ole tootmishoone ehitustegevus olnud visuaalselt nähtav ega jälgitav, on demagoogiline ja otsitud põhjendus. Selle lükkavad üheselt ümber kirjalikud tõendid, millest nähtub kaebaja oluliselt varasem teadmine ehitustöödest. Kolmas isik esitab tõendina kaebaja enda saadetud e-kirjad 2019. a jaanuarist, mis tõendavad, et kaebaja oli ehitustöödest ja sellega seotud asjaoludest, sh kaebuses nimetatud juurdepääsutee küsimusest teadlik vähemalt üle kuu aja enne kaebuses märgitud 08.02.2019.
10.3.Näiteks 07.01.2019 kirjutas kaebaja juhatuse liige Ants Katkosild Lauda kinnistu kaasomanik Janek Heinolale: „Vaatan, et sinu vana lauda peal hakkab uus uhke hoone püsti saama. [---] meile kindlasti ei meeldi, et liiklus risti üle meie maatüki käima hakkab. Me oleme andnud kooskõlastuse uue tee rajamiseks meie maale, aga selle vana tee sulgeme liiklemiseks hiljemalt suveks.“ Ka järgmisel päeval, 8. jaanuaril on Ants Katkosild kirjutanud: „Tore vaadata, kuidas naabritel ehitustööd edenevad. Küll aga on meil sellega seoses üks mure. Me kindlasti ei saa aktsepteerida, et liiklus teie kinnistule risti üle meie maatüki käima hakkab. [---]“.(vt tl 115 ja selle pöördel). Seega oli kaebajal väga selge ettekujutus nii ehitustegevusest kui oma subjektiivsete õiguste väidetava rikkumise alusest – tema kinnistut ületava tee kasutamisest – tõendatult olemas hiljemalt 07.01.2019.
10.4.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt, mis võib tema õigusi rikkuda, siis peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks (nt halduskolleegiumi lahendid kohtuasjades nr 3-3-1-3-13 (p 16), 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15) jt). Kui varasemas praktikas on Riigikohus käsitlenud akti saamiseks vajaliku ajana akti väljanõudmisele mõistlikult kuluvat aega, siis antud juhul oli kaebajal vaja Lauda kinnistut puudutava ehitusloa kohta ammendava ametliku info saamiseks lihtsalt siseneda avalikule ehitisregistri veebilehele. Nagu kaebusest nähtub, ongi kaebaja seda teinud, kuid puudub igasugune objektiivne põhjus, mis pidi kaebaja oma subjektiivseid õigusi riivavast haldusaktist teadasaamiseks ja sellega tutvumiseks ootama enam kui kuu aega. Järelikult ei ole kohtul õiguslikku alust kaebuse menetlemiseks ega tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks. Kaebus tuleb HKMS § 124 lg 4 alusel tagastada või alternatiivselt, kui kohus on kaebuse juba menetlusse võtnud § 152 lg 1 p 2 alusel haldusasja menetlus lõpetada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 124 lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg 2. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks. Kohtupraktikas on leitud, et kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, kuid talle on muul viisil selgunud teda puudutava haldusakti olemasolu, peab ta mõistliku aja jooksul astuma vajalikke samme akti saamiseks. Seejuures tuleb eristada kõigepealt isikul kuluvat aega pärast haldusaktist teadasaamist selle väljanõudmiseks, millele järgneb haldusorgani poolt haldusakti esitamise aeg, ning pärast seda tuleb isikul pöörduda kohtusse. Ajavahemik pärast haldusakti saamist kohtusse pöördumiseks ei või olla pikem kui 30 päeva, nagu on HKMS v.r § 9 lg te 1–2 järgi tavapärane kaebetähtaeg (vt lahendeid
kohtuasjades nr 3-3-1-23-07 (p 10) ja 3-3-1-82-07 (p 15)). Selle hindamiseks, kas tühistamisnõudega on ebamõistlikult viivitatud, arvestab kohus nii möödunud aega, kui ka seda, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Kui haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks on mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. (Riigikohtu 18.04.2013 lahend nr 3-3-1-3-13)
12.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
13.Käesoleval juhul on vastustaja ja kolmas isik taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja palub lugeda kaebus tähtaegseks või juhul kui kohus leiab, et kaebetähtaega on rikutud see ennistada.
14.Käesolevas asjas on vaidlustatud Saue Vallavalitsuse 29.08.2018 väljastatud ehitusluba nr 1812271/20798, millega anti Saue vallas Kohatu külas Lauda kinnistule õigus üle 60m2 suuruse ehitusaluse pinnaga mitteelamu laiendamiseks kuni 33% ja olemasoleva hoone konstrueerimiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajale ei ole vaidlustatud ehitusluba kätte toimetatud. Kaebaja märgib, et sai ehitusloast teadlikuks juhuslikult ehitusregistri vahendusel 08.02.2019. Vastustaja ja kolmas isik on seisukohal, et kaebajale pidi ehitustegevusest teadlikuks saama ning sellest tulenevalt astuma samme selgitamaks välja, kas võib olla välja antud ehitusluba hiljemalt 07.01.2019.
15.Kaebaja leiab, et arvestades seda, et sama krundi suhtes oli varasemalt algatatud detailplaneeringu menetlus, kuhu kaebaja oli kaasatud, kuid mis lõpetati samuti kaebajat teavitamata, siis oleks tulnud kaebaja ka igal juhul ehitusloa menetlusse kaasata – vastustaja on käitunud pahatahtlikult ning varjanud kaebaja eest ehitusloa väljastamist. Juba üksnes eeltoodu tõttu tuleb ehitusloa vaidlustamise tähtaeg kaebaja arvates ennistada. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Kaebaja ehitusloa menetlusse kaasamine ei olnud antud juhul kohustuslik. EhS § 42 lg 7 p 2 sätestab, et pädev asutus esitab ehitusloa eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja ära näidanud kuidas tema poolt vaidlustatud ehitusluba puudutab või rikub kaebaja õigusi või huve arvestades, et kaebajal on etteheited mitte hoone laiendamisele ja rekonstrueerimisele, vaid üksnes hoonele juurdepääsu küsimuses. Kohus leiab jätkuvalt (nagu ta ka esialgse õiguskaitse määruses selgitas), et ehitusloaga ei ole võimalik kuidagi reguleerida kaebajale kuuluva eratee kasutamist. Ehitusseadustikus ei ole ette nähtud sellist võimalust, et ehitusloaga oleks võimalik määrata kellelgi eratee teise isiku kasutusse (sh kasutustingimusi jms). Nimelt sätestab EhS § 38 lg 1, et ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ka ei määrata ehitusprojektiga kindlaks eratee kasutamist ja selle tingimusi. Midagi sellist ehitusprojektist ka ei tulene. Eratee kasutamise lubamine ja vastavad tingimused tuleb kokku leppida eratee omaniku ja selle kasutajate vahel näiteks servituudi seadmisega. Kui pooled kokkulepet ei saavuta, siis on selles osas tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mis tuleb pooltel lahendada tsiviilkohtus. Kaebajal ja Lauda kinnistu omanikel tuleb leppida omavahel kokku kaebajale kuuluva eratee kasutamine juhindudes tsiviilõiguse põhimõtetest ja asjaõigusseadusest. Samuti võib koostöös
vallaga kaaluda ka vastava eratee avalikku kasutusse andmist. Järelikult ei pidanud vastustaja kaebajat muude tavamõistusele tuginedes tajutavate rikkumiste puudumisel tingimata ehitusloa menetlusse kaasama. Samuti ei saa kaebaja kaasamata jätmine tuua kaasa kaebetähtaja ennistamist olukorras, kus kaebaja on viivitanud ebamõistlikult kaua haldusakti välja nõudmisega olukorras, kus ta oleks pidanud aru saama, et võib olla väljastatud teda puudutav haldusakt. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga ning leiab, et kaebaja pidi võimalikust ehitusloa väljastamisest aru saama hiljemalt 07.01.2019, mil kaebaja esindaja kirjutas kolmandale isikule e-kirja: „Vana lauda peal hakkab uus uhke hoone püsti saama.” 08.01.2019 edastatavas e-kirjas: “Tore on vaadata, kuidas naabritel ehitustööd edenevad.“(tl 101-102). Lähtudes nendest kirjadest oli kaebaja ehitustegevusest teadlik ilmselgelt juba enne 07.01.2019 (muidu poleks neis juttu naabrite ehitustööde edenemisest). Kaebaja ei eita vastavat teadmist ka oma 08.04.2019 kohtule esitatud seisukohas, kus märgib, et oli ehitustegevusest teadlik, kuid arvas, et tegemist ei ole ehitusloa kohustusliku ehitustegevusega arvestades, et kaebaja arvates oli veel pooleli detailplaneeringu menetlus. Kohus leiab, et kaebaja see väide on ilmselgelt otsitud ega tingi kaebetähtaja ennistamist. Samamoodi on kohtu hinnangul otsitud kaebaja väide oma usaldusest varasema planeeringumenetluse suhtes. Olukorras, kus naaberkrundil ehitatakse ja suures mahus, ei saa tavapäraselt hoolikas isik enam tugineda usaldusele varasema haldusmenetluse jätkumise suhtes, vaid peab olukorda kontrollima. Seda kaebaja ei teinud. Kohus leiab, et kaebaja pidi ehitustegevusest Lauda kinnistul teada saama hiljemalt 07.01.2019 ja väga suure tõenäosusega oluliselt varem. Sellega seoses pidi ta ka aru saama, et võib olemas olla tema õigusi puudutada võiv haldusakt ning sellest tulenevalt oleks ta pidanud astuma vajalikke samme, et vastav haldusakt talle teatavaks tehtaks või kontrollima sellise haldusakti olemasolu ehitisregistrist. Kaebaja seda kuu aja jooksul ei teinud. Vastupidi, kaebaja on väljendanud, et oli teadlik ehitustegevusest kuid arvas, et selliseks tegevuseks ei olnud ehitusluba vaja, täpsemalt kaebaja asja ei uurinud. Seejuures ei ole vastavad kaebaja väited sellest, et ta arvas, et tegemist ei ole loakohustusliku ehitamisega eluliselt usutavad, kuivõrd kaebaja ise kirjutas, et vana lauda peal hakkab uus uhke hoone valmis saama, millest tulenevalt nähtub, et kaebaja sai väga hästi aru, et tegemist ei ole vana hoone korrastamiseks tehtavate töödega. Sellest tulenevalt ei ole usutav ka see, et alles 04.02.2019 kohtumisel vallas sai kaebaja teadlikuks, et tegemist ei ole hoone korrastamisega, vaid ümberehitamisega ehitusloa alusel ning kaebaja tutvus ehitusloaga 08.02.2019 ehitusregistri vahendusel. Kaebuse kohtule esitas kaebaja 11.03.2019.
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on viivitanud ebamõistlikult kaua kaebuse esitamisega. Arvestades, et kaebaja oli ehitustegevusest teadlik hiljemalt 07.01.2019, oleks kaebus tulnud kohtule esitada 06.02.2019. Kaebaja esitas kaebuse 11.03.2019 – seega olulise hilinemisega. Kaebuse esitaja ei ole välja toonud ühtegi mõjuvat põhjust (objektiivset takistust), miks tuleks kaebuse esitamise tähtaeg ennistada, kuivõrd kaebaja ise ei tundnud huvi, kas tema õigusi puudutada võiv haldusakt on välja antud. Asjaolu, et ehitustegevuse konkreetne alus kaebajat sisuliselt varem ei huvitanud, ei anna alust lugeda, et esines objektiivne põhjus, miks ta ei saanud esitada järelepärimist vallavalitsusele ja või teha päringut ehitisregistrist ehitusloa olemasolu kohta ja vajadusel seda vaidlustada.
17.Kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust. Käesoleval juhul oleks pidanud vastava tühistamiskaebuse esitama kaebaja kohtule hiljemalt 06.02.2019 (vt ülal HKMS § 46 lg 1). Kaebaja vastavat kaebust seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitanud ei ole. Kaebaja ei ole kohtule esitanud selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
18.Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv summas 15 eurot kaebajale HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
19.Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ega kolmas isik ei ole esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Daimar Liiv Kohtunik
Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2019 kohtumäärusega
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.