2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.E.A. (edaspidi kaebaja) esitas 24.10.2018 Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) avalduse ja dokumendid pensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspenisoni seaduse (edaspidi SVPS) § 1 punkti 1 alusel. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“ (edaspidi loetelu
nr 1). Kaebaja taotles pensioni loetelu nr 1 osa VII Ehitusmaterjalitööstus, punkt 1 Tsemendi tootmine erialakoodi 13914 alusel pöördahju masinistina.
2.SKA otsustas 10.12.2018 otsusega peatada kaebaja pensioniavalduse menetlemine seoses pensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni.
3.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 31.01.2019 edaspidi kaebaja kaebus SKA vastu, milles kaebaja palub avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Kaebaja palub kohtul tuvastada asjaolu, et kaebaja töötas perioodil 04.07.1994-20.05.2009 kergkruusatehase pöördahju savioperaatrorina, osaliselt ka vahetusevanemana, milline ametikoht võrdsustub pöördahju masinisti ametikohaga1 ja annab õiguse tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelule nr 1 osa VII punkti 1 (tsemendi tootmine) koodile nr 13914.
4.Kohus võttis 07.02.2019 määrusega kaebuse menetlusse.
5.Kohus kuulas 21.04.2019 määruse alusel kirjalikult üle tunnistajad A. A. ja E. R.
6.Kohus määras 25.07.2019 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja palub kohtul tuvastada fakt, et kaebaja töötas perioodil 04.07.1994-20.05.2009 kergkruusatehase pöördahju savioperaatorina, osaliselt ka vahetusevanemana, milline ametikoht võrdsustub pöördahju masinisti ametikohaga ja annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile vastavalt loetelu nr 1 osa VII punkti 1 (tsemendi tootmine) koodile nr 13914.
8.Kaebaja märgib, et tööandja andmetel oli kaebaja vormistatud ajavahemikul 04.07.199404.01.1999 tööle ehitustöölisena. Pöördahjud käivitati 1994. aasta augustikuus, millest alates kaebaja töötas savioperaatori ametikohal. Selleks ajahetkeks oli moodustatud kergkruusa tootmise vahetused, mis koosnesid põletusoperaatorist, savioperaatorist ja mehhaanikutest, kes tööprotsessi käigus puutusid vähemal või rohkemal määral kokku pöördahjudega.
9.Lisaks täitis kaebaja töötervishoiu- ja tööohutuse voliniku kohustusi, mis eeldab kogu tööprotsessi jälgimist, sh tööd pöördahjude piirkonnas. Tööprotsessi käigus puutus kaebaja pidevalt kokku müra, vibratsiooni ja tolmuga.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.SKA on seisukohal, et dokumentidest ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei töötanud kaebaja sooduspensionile õigust andval ametikohal.
11.Kaebaja tööandja Fibo Exclay Eesti AS ei ole tegelenud tsemendi tootmisega. Loetelus nr 1 puudub tootmisala „Kergkruusa tootmine“ ja selle tootmisalaga seonduvate ametikohtade loetelu. Samuti puudub loetelu nr 1 osas VII „Ehitusmaterjalitööstus“ ametinimetus „savioperaator“ ja „vahetuse vanem“.
12.Nimekirjade koostamisel ei olnud eesmärk loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud. Asjaolu, et teatud tööd või ametikohad ei anna soodusstaaži, ei ole nende isikute õiguste rikkumine, kuna neile on tagatud
Kohus leiab, et kaebaja on kaebuses ekslikult sõnaliselt viidanud masinisti abi ametikohale. Seda põhjusel, et ta esitas esmalt taotluse SKA-le tuvastamaks, et ta tööülesanded vastasid pöördahju masinisti ametikohale (kood 13914). Samale koodile on kaebaja viidanud ka kaebuses.
vanaduspension üldises korras (vt Tallinna Halduskohtu 30.08.2010 otsus haldusasjas nr 3-10601 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2010 otsus samas asjas, jõustunud Riigikohtu määrusega).
13.SVPS § 1 järgi ei arvata soodusstaaži hulka samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 11 järgi arvestatakse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Nimetatud sätete eesmärgiks on arvata soodusstaaži hulka tööperioodid, millal isik täitis raskeid või tervistkahjustavaid tööülesandeid kogu tööpäeva ehk täistööaja ulatuses. Seega annab õiguse sooduspensionile loetelus nr 2 nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine. Sama seisukohta kinnitas Riigikohus 27.02.2019 haldusasjas nr 3-17-1108 tehtud otsuses. Tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, määratlemine, vastavate nimekirjade koostamine ja täiendamine kuulub ainuüksi Vabariigi Valitsuse pädevusse. SKA-l ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu, et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.
14.Pöördahju teenindamisega seotud ametikohad on nimetatud loetelu nr 1 osa VII „Ehitusmaterjalitööstus“ p-s 1 „Tsemendi tootmine“, kus koodi 13914 alusel on õigus pensionile pöördahju masinistil ja koodi 16860 alusel pöördahju masinisti abil. Ametinimetused „savioperaator“ ja „vahetuse vanem“ puuduvad ka tsemenditootmise all toodud ametinimetuste loetelus, s.t et pöördahju teenindavate töötajate hulgas ei ole ka teistes tootmisharudes nimetatud savioperaatorit ega vahetuse vanemat. Samuti puudub ametinimetus pöördahju operaator, kuid tööandja tõendi kohaselt on pöördahju operaatori ametikoht samane pöördahju masinisti ametikohaga.
15.Dokumentidest (tööleping, ametijuhendid, tööandja tõend) ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt töötas kaebaja savioperaatorina, lisaks ka vahetuse vanemana ning kergkruusatootmise vahetuste töötervishoiu ja tööohutuse volinikuna. Samuti nähtub nii dokumentidest kui ka tunnistajate ütlustest, et töötades savioperaatorina täitis kaebaja ka reaalselt savioperaatori tööülesandeid ning samuti lisaks ka vahetuse vanema ning kergkruusatootmise vahetuste töötervishoiu ja tööohutuse voliniku tööülesandeid. Seega dokumentidest ega tunnistajate ütlustest ei nähtu kaebaja töötamine täistööaja ulatuses pöördahju põletusoperaatorina/masinistina ega selle abina. Asjaolu, et kaebaja töötas koos pöördahju põletusoperaatoriga samas tootmistsüklis teenindades pöördahju ja vajadusel asendas lisaks põhitööle põletuspöördahju operaatorit/masinisti, ei tähenda, et ta oleks töötanud kogu perioodi jooksul täistööpäeva pöördahju põletusoperaatorina/masinistina. Tallinna Ringkonnakohus on 11.02.2019 haldusasjas nr 3-16-1587 tehtud otsuses asunud seisukohale, et sooduspensionile õigust andvateks ametikohtadeks ei saa lugeda kõiki ametikohti, kes abistasid sooduspensionile õigust omaval ametikohal töötavat töötajat, täites viimasega sarnaseid ülesandeid ja töötades samadel tingimustel ja sama režiimiga ning et kohus peab lähtuma loetelus nimetatud ametinimetustest ega saa neid ise täiendada.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
17.SVPS § 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel. Vastavate tööde loetelu on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206.
18.Loetelu nr 1 osa VII „ Ehitusmaterjalitööstus“ p 1 „Tsemendi tootmine“ koodi 13914 alusel on õigus pensionile pöördahju masinistil ja koodi 16860 alusel pöördahju masinisti abil.
18.1.Kaebaja tööraamatust (tl 10) nähtub, et kaebaja töötas Maxit Estonia AS-s (eelnevad nimed AS Leharu, Fibo ExClay Eesti AS, Optiroc AS Fibo Exclay) 04.07.1994 kuni 20.05.2009. Töölepingute nr 26 ja 7003 kohaselt töötas kaebaja alates 04.07.1994 ehitustöölisena ja alates 05.01.1999 kergkruusatehases savioperaatorina, alates 01.06.2007 täitis kaebaja lisaks savioperaatori ülesannetele ka vahetuse vanema tööülesandeid.
18.2.30.07.2004 allkirjastatud savi ettevalmistusoperaatori ametijuhendi nr 14 (tl 31) kohaselt oli kaebaja töö eesmärgiks tootmisprotsessile vajaliku stabiilse koostise ja veesisaldusega savikoguse ettevalmistamine ja kuivatusahju suunamine, täites üldisi keskkonnanõudeid. Muuhulgas on savi ettevalmistusoperaatori põhiülesanneteks tootmisprotsessile nõutava kvaliteediga vajaliku savikoguse ahju andmine, protsessis vajalike muudatuste sisse viimine savi koguse, niiskuse ja masuudi sisalduse osas, kütuse vastuvõtmine savimaja masuudihoidlasse. Samuti nähtub ametijuhendist, et savi ettevalmistamine toimus eraldi savi ettevalmistusruumis. Savioperaator oli kohustatud järgima tööjuhendeid nr 1 ja 9.
18.3.01.06.2007 allkirjastatud kergkruusatehase vahetuse vanema ametijuhendi nr 12 alusel oli kaebaja töö eesmärgiks kergkruusatehase vahetuse töötajate juhtimine tootmisprotsessi etteantud parameetrite tagamiseks, kvaliteetse toodangu saamiseks ja üldiste keskkonnanõuete täitmiseks. Muuhulgas on vahetuse vanema põhiülesanneteks näiteks vahetuse töö organiseerimine, tootmisprotsessi etteantud parameetritest kinnipidamise kontrollimine, protsessis vajalike muudatuste sisseviimise juhtimine.
18.4.Savi ettevalmistuse tööjuhend (tööjuhend nr 1) (tl 32) kirjeldab kuivatusahju suunatava savi ettevalmistamist alates savilaost savi võtmisest, saviliini töö jälgimisest, savi niiskuse ja masuudisisalduse jälgimisest kuni tööni savimikseriga jm vahenditega). Savi ettevalmistamise tööjuhend hõlmab kohtu hinnangul peamiselt nõutavate omadustega savi ettevalmistamist ja selleks vajalike seadmete kasutamist. Kohtule on esitatud ka tööjuhend 2 (tl 41-49) kergkruusa põletamise kohta. Kohtu hinnangul hõlmab tööjuhend nr 2 pöördahju käsitamisega seonduvaid ülesandeid, mis aga ei kuulu savioperaatori vastutusalasse. Savi ettevalmistusoperaatori ametijuhendi kohaselt oli savioperaator kohustatud järgima tööjuhendeid nr 1 ja 9.
18.5.Ka Leca Eesti OÜ (Saint-Gobain Ehitustooted AS tütarfirma) 26.11.2018 vastusest (tl 64) nähtub, et pöördahju juures töötavate inimeste erinevad ametinimetused on tingitud nende erinevatest tööülesannetest. Seejuures on Leca Eesti OÜ selgituste kohaselt kergkruusatehase põletusoperaator sisuliselt samasugust tööd samasugusel seadmel tegev töötaja, kui on tsemendi tootmise pöördahju masinist.
18.6.Tunnistaja E. R. ütlustest (tl 89) nähtub võrdlusena, et põletusoperaatori ülesanneteks olid näiteks põletusprotsessi vahetu jälgimine, pöördahjude töö jälgimine, muudatuste tegemine protsessis, põletusahjust toodangu proovide võtmine. Seevastu kaebaja ülesanded savioperaatorina hõlmasid näiteks lisaainetega varustatud savikoguse suunamise pöördahju, transportöörlintide hoolduse ja reguleerimise, ummistuste, rikete kõrvaldamise, tolmufiltrite puhastamise. Tunnistaja on märkinud, et kaebaja kasutas töövahenditest transportöörlinte, kasttoitjad, savivaltse, savimikserit, kopplaadurit, tolmumikserit.
18.7.Tunnistaja A. A. ütlustest (tl 93) nähtub samuti, et kaebaja ülesanneteks olid pöördahju mineva savi ettevalmistamine kopplaaduriga, lisandite lisamine savisse, seadmete hooldus ja remont.
18.8.Leca Eesti OÜ 03.07.2019 selgitustest (tl 103) nähtub ka, et savi ettevalmistamine toimus savihoones, kus toimus savi purustamine ja lisaainete lisamine, ettevalmistatud savi suunati transportöörlintide abil kuivatusahju. Savi ettevalmistusoperaatori töö eesmärgiks oli tootmisprotsessile vajaliku stabiilse koostise ja veesisaldusega savikoguse ettevalmistamine ja kuivatusahju suunamine. Vahetuse vanem asendas töötajaid erinevates töölõikudes vahetuse jooksul puhkepauside ajal ja korraliste puhkuste ajal. Savioperaatorid kasutasid oma töös frontaaltõstukeid, erinevaid elektrikäsitööriistu, transportööre, savi eelpurustit, desintegraatorit, savikollerit, kasttoitjat, savimikserit.
19.Eelnimetatud tõenditest nähtub, et kaebaja töö savioperaatorina hõlmas suures osas ülesandeid seonduvalt savi ettevalmistamisega (lisaainete lisamine, piisava niiskustaseme saavutamine, kuivatusahju suunamine jne) ning kaebaja töötas selleks mitmete muude masinate ja tööriistadega. Seega ei vasta kaebaja töö põletusoperaatori tööle iseloomulikele tegevustele. Ka kaebaja ise tõdeb kaebuses (tl 4), et kergkruusa tootmise vahetused koosnesid põletusoperaatorist, savioperaatorist ja mehhaanikutest. Seega leiab kohus, et töötamine savioperaatorina ei anna SVPS § 1 ja määruse kohaselt õigust soodustingimustel vanaduspensionile.
20.Isegi kui kaebaja tööalased tegevused seondusid pöördahjuga, mille alusel võiks väita, et need vastavad pöördahju masinisti tööülesannetele, ei täitnud ta neid ülesandeid täistööajaga. SVPS § 1 sätestab, et soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjades loetletud töödel osalise tööajaga töötamise aega. Käesoleval juhul järeldub sellest sättest, et kaebaja töötamise pöördahju masinisti ametikohal lubab seadusandja lugeda soodusstaaži hulka üksnes juhul, kui ta tegelikult täitis täistööajaga pöördahju masinisti tööülesandeid.
21.Kohus möönab, et kaebaja töö savioperaatorina võis olla tervist kahjustavate tingimustega töö tulenevalt tolmust, vibratsioonist jmt. Kohus nõustub aga SKA-ga, et kohus ei saa võrdsustada mõnda loetelus nimetamata tööd soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööga pelgalt seetõttu, et tegemist on tervist kahjustavate tingimustega tööga. Tööde ja ametikohtade täiendamiseks on ette nähtud eraldi haldusmenetlus SVPS §-s 6 ning Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määruse nr 206 punkti 3 alapunktis 3. Seda seisukohta kinnitab varasem kohtupraktika (Tallinna Halduskohtu 30.08.2010 otsus asjas nr 3-10-601, p 15, mida ei muudetud Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2010 otsusega, Riigikohus ei andnud menetlusluba).
22.Kaebaja tööülesanded vahemikus 01.06.2007-20.05.2009 vahetuse vanemana ei anna samuti õigust soodustingimustel vanaduspensionile, kuivõrd vahetuse vanema ametijuhendis kirjeldatud ülesandeid ei vasta kohtu hinnangul pöördahju masinisti ülesannetele. Vahetuse vanema tööülesanded hõlmavad kohtu hinnangul eelkõige vahetuse töötajate töö koordineerimist ning töötajate juhtimist. Samuti SVPS §-s 1 sätestatud täistööajaga töötamise kriteeriumist tulenevalt ei kvalifitseeru pelgalt teiste töötajate asendamine puhkuste jmt ajal soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva tööna.
23.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.