2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.12.2019 otsus haldusasjas nr 3-19-175 ning teha asjas uus otsus, millega jätta XX kaebus rahuldamata.
3.Esimese ja teise astme kohtumenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.05.2020, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-19-175 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX asus 31.10.1997 tööle AS Fibo ExClay Eesti (hilisemad ärinimed Optiroc AS Fibo Exclay ja maxit Estonia AS) kergkruusatehasesse, kus tema töösuhe lõppes 20.05.2009. Töölepingus ja tööraamatus on XX ametinimetuseks perioodil 31.10.1997–-04.01.1999 vahetuse tööline ning alates 05.01.1999 vahetuse mehaanik. XX esitas 23.11.2018 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks, tuginedes soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p-le 1 ning Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusele nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu kinnitamise kohta“ (määrus nr 206), mille loetelu nr 1 ptk-s VII „Ehitusmaterjalitööstus“ p-s 1 „Tsemendi tootmine“ on välja toodud erialakoodid 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi). SKA leidis, et tõendamata on XX töötamine perioodil 31.10.1997–20.05.2009 SVPS alusel pensionile õigust andval ametikohal. SKA peatas 16.01.2019 otsusega nr 06814 XX avalduse menetluse, et isik saaks soodusstaaži tõendamiseks pöörduda halduskohtusse.
2.XX esitas 29.01.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, et tõendada tunnistajate ütlustega täistööajaga töötamist soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval tööl (kergkruusatehases pöördahju mehaanikuna ja põletusoperaator-masinistina) perioodil 31.10.1997–20.05.2009. Tööraamatus ja töölepingus märgitud ametinimetus ei vastanud töö sisule. Mehaanikuna töötades oli kaebaja tööülesanneteks põletusprotsessi varustamine vajalike kütuste ja lisaainetega. Põletusoperaatorina vastutas kaebaja põletusprotsessi eest. Mehaanikuna seisnes töö kuumade ahjude all rullide määrimises, masuudi vastuvõtmises, põletuseks pealevoolu pidevas tagamises, masuudifiltrite puhastamises põletades või leotades, germasiidijahuti töö jälgimises. Lisaks kivisöele põletati ka loomsete jäätmetega (kondijahu), mille etteandmine oli sageli probleemne ja lõhn polnud meeldiv. Kaebaja jälgis kivisöe ja kondijahu pealevoolu põletusprotsessi käigus. Ahju temperatuur oli kõrgem kui Kunda tsemenditehases. Kuna kaebajal olid elektrikeevituse ja gaasikeevituse paberid, tuli pidevalt midagi keevitada. Kaebaja tööks oli jahutusrestide mahavõtmine ja sirgeks ajamine, nende keevitus oli suur ja raske töö.
3.Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole töötanud määruses nr 206 nimetatud ametikohal. Kaebaja töötas kergkruusatehases vahetuse mehaanikuna, asendades tööandja kinnitusel ka põletusoperaatorit. Tema tööülesanneteks olid muu hulgas masinate ja seadmete töötamise kontroll ja korrashoid, kütuse ja lisandite etteandmine tootmisprotsessile, kergkruusatehase koristamine, rataslaaduri hooldus ja remont. Tunnistajate ütlustest ei nähtu, et kaebaja oleks töötanud soodustingimustel vanaduspensioni õigust andval töökohal ja kogu tööpäeva ulatuses. Asjaolu, et lisaks põhitööle asendas kaebaja
2(7)
3-19-175 vajadusel pöördahju masinisti, ei tähenda, et ta oleks sellel ametikohal kogu perioodi töötanud täistööpäeva.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.12.2019 otsusega kaebuse ning tuvastas, et kaebaja töötas ajavahemikul 31.10.1997–20.05.2009 maxit Estonia AS tehases Fibo ExClay pöördahju masinisti abina, seega ametikohal, mis vastab määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 osa VII p 1 (tsemendi tootmine) koodile 16860. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja töötas 31.01.1997–20.05.2009 maxit Estonia AS kergkruusatehases, kus tema ametinimetuseks oli vahetuse tööline ja vahetuse mehaanik. Puhkuste perioodil ja muidu vajadusel asendas kaebaja pöördahju põletusoperaatorit. Töölepingute ja ametijuhendite järgi oli kaebaja tööülesanneteks üldisi keskkonnanõudeid täites masinate ja seadmete töötamise kontroll ja korrashoid; kütuse ja lisandite etteandmine tootmisprotsessile; kergkruusatehase koristamine; rataslaaduri hooldus ja remont. Kaebaja ametijuhenditest nähtub, et vahetuse mehaaniku põhiülesanneteks oli tootmisprotsessi etteantud parameetrite tagamine, tööjuhendite 2, 3, 4 ja 9 järgimine, protsessi varustamine vajalike kütuste ja lisaainetega, energia, tooraine ja lisandite säästlik kasutamine. Töö asukohaks oli märgitud põletusoperaatori ruum. Lisaks oli ametijuhendites märgitud, et vahetuse mehaaniku kohustuseks oli seadmete hoolduse ja remondi teostamine vahetuse jooksul ja perioodiliste hooldustööde ajal. Kuna kaebaja pidi töö tegemisel lähtuma ka tööjuhendist 2 (kergkruusa põletamise tööjuhend), ei saa välistada, et kaebaja võis töötada põletusoperaatori abina. Seda kinnitab ka 04.07.2019 kohtuistungil asja juurde võetud põletusoperaatori tööjuhend, kust selgub, et nii vahetuse mehaanik kui ka põletusoperaator pidid muu hulgas tagama tootmisprotsessis etteantud parameetrite tagamise, järgima tööjuhendeid 2 ja 4; teostama seadmete hoolduse ja remondi vahetuse jooksul ja perioodiliste hooldustööde ajal. Kaebaja tööandja on kinnitanud, et töötamine vahetuse mehaanikuna vastab pöördahju masinisti ametikohale. Lisaks töötas kaebaja periooditi pöördahju operaatormasinistina. Tunnistaja CC ütlustest nähtub, et ta oli põletusoperaator ning kaebaja oli tööl põletusoperaatori abina, kes andis põletusoperaatorile vajadusel puhkust. Kokku oli vahetuses neli töölist: põletusoperaator, kaks operaatori abi ja savioperaator. Põletusoperaatori ülesanneteks oli jälgida kogu tootmisprotsessi, koordineerida kogu vahetuse tööd, võtta regulaarselt toodanguproove, puhastada ja vahetada raskeõli pihusteid ja filtreid, vajadusel eemaldada praaktoodang. Põletusoperaatori abi ehk mehaanik aitas põletusoperaatorit kõigis loetletud töödes. Lisaks oli tema tööks pöördahju hooldus, rullide ja laagrite määrimine, jahuti hooldus, praagi eemaldamine ja äravedamine, lisaainete lisamine põletusahju, söeveski hooldus. Tunnistaja MM ütluste kohaselt töötas kaebaja pöördahju mehaanikuna ja põletusoperaatorina. Põletusoperaator juhtis tootmist oma töökohalt, vahetuse mehaanik aga liikuvalt kogu ahjuliini piirkonnas. Kaebaja tööülesanneteks oli lisaainete ladustamine ja nendega varustamine, seadmete riketeta töötamise tagamine, tekkivate ummistuste likvideerimine, seadmete (sh ahjurullikute) määrimine, praaktoodangu väljastamine ja ladustamine, visuaalne ahjude, seadmete ja mehhanismide jälgimine, vajadusel põletus- ja savioperaatori asendamine, kopplaaduri hooldus. AS Kunda Nordic Tsement esitas kohtu nõudel pöördahju masinisti ja pöördahju masinisti abi tööjuhendid. Vastustaja leiab vääralt, et kaebaja töökohta ei saa samastada pöördahju 3(7)
3-19-175 masinisti abi ametikohaga. Sarnaselt kaebaja ametijuhendile ja töökohustustele, on ka AS Kunda Nordic Tsement pöördahju masinisti abi ülesanneteks kindlustada pöördahju pidev ja ökonoomne töö. Eelnevalt käsitletud tõenditest nähtub, et kaebaja töötas täistööajaga põletusoperaatori abina, asendades vajadusel ka põletusoperaatorit. Kaebaja tööülesanded olid vahetult seotud põletamisprotsessiga. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et nt vahetuses põletusoperaatrina tegutsenud CC kirjeldas kaebaja töökohta põletusoperaatori abi omana. Kaebaja täitis ülesandeid, mida MM kirjeldas kui põletusoperaatori tööülesandeid. Kaebuse rahuldamine sõltub sellest, kas kergkruusatehases töötamine on samastatav tsemenditootmisega määruse nr 206 tähenduses. Määruse nr 206 aluseks on Nõukogude Liidu ülene määrus, kus suure tõenäosusega kergkruusa ei tuntud ega toodetud, või erines selle tootmise protsess sedavõrd, et sellel tootmisalal ei sätestatud ühtegi ametikohta, mis oleks tervist eriti kahjustav. Tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustavates tingimustes, määretlemise ainupädevus on Vabariigi Valitsusel. SKA-l ega kohtul pole õigust täiendada määruses nr 206 toodud loetelu. Tööde ja ametikohtade täiendamiseks on ette nähtud eraldi haldusmenetlus SVPS §-s 6 ning määruse nr 206 p 3 ap-s
3.Samas ei saa määruses nr 206 loetletud tootmisalade nimetusi tõlgendada kitsalt ning majanduse ja tootmise arengut arvesse võtmata. SKA on haldusasjades nr 3-16-1054 ja 3-1860 nõustunud, et kergkruusatehases töötanud vahetuse mehaaniku ja põletusoperaatori ametikohta saab pidada määruse nr 206 loetelu nr 1 erialakoodile 13914 vastavaks. Kuigi käesolevas asjas on vastustaja möönnud, et kogutud tõendid võivad kaasa tuua varasemate seisukohtade ümbervaatamise, ei nähtu, et vastustaja on oma varasemat seisukohta sisuliselt muutnud. Määruse nr 206 kehtestamise ajal kergkruusa tootmist kui sellist ei tuntud, kuid vastustaja pole vastu vaielnud kaebaja väitele, et kergkruusa tootmisel kasutatav pöördahi ja põletusprotsessis töötamine on sarnane tsemendi tootmisele.
5.Sotsiaalkindlustusamet palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 05.12.2019 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Määruse nr 206 loetelus nr 1 puudub tootmisalana kergkruusa tootmine ja selle tootmisega seonduvate ametikohtade loetelu. Kergkruusatehase tegevusalaks on põletatud savist telliste, kivide ja muude ehitustoodete tootmine. Seal ei ole tegeletud tsemendi tootmisega. Haldusmenetluses ja kaebusele vastates lähtus vastustaja Leca Eesti OÜ selgitustest, et kaebaja tööülesanded vastasid pöördahju masinisti abi tööülesannetele. Kohtumenetluses kogutud täiendavad tõendid lükkavad selle seisukoha ümber. Sotsiaalministeerium selgitas 13.08.2019 vastuses, et ametikoht peab vastama määruses oleva koodiga tähistatud ameti kõigile eeldustele, ning täpsustas, et määruses nr 206 ei ole kajastatud ühtegi kergruusatehase ametikohta, sest selle aluseks oleva Nõukogude Liidu määruse kehtestamise ajal kergkruusa ei tuntud ega toodetud, või erines selle tootmise protsess sedavõrd, et tootmisalal töötamist ei hinnatud tervist eriti kahjustavaks ja töötingimusi eriti raskeks. Nii Sotsiaalministeeriumil kui vastustajal puudub teave, milliseid tööülesandeid ja ohutegureid konkreetselt peeti 1992. a-l loetelude koostamisel silmas
4(7)
3-19-175 tsemenditehase pöördahju masinisti ja tema ametikoha osas, mistõttu puudub võimalus võrrelda neid kergkruusatehase pöördahju operaatori tööülesannetega ja töökeskkonnaga. Vastustajal on tekkinud kahtlused, kas pöördahju masinisti ja tema abi töökeskkond, ohutegurid, tööülesanded ja töötingimused kruusatehases on samased vastavate tingimustega tsemendi tootmisel. Ei ole teada, kas AS Kunda Nordic Tsement poolt edastatud tööjuhendites toodu vastab 1992. a-l loetelude koostamisel silmaspeetule. Hinnates tööjuhendeid tavateadmiste baasil, asus vastustaja juba halduskohtus seisukohale, et kergkruusatehase põletusoperaator ei tee täistööpäeva ulatuses samasugust tööd samasugusel seadmel ja töökeskkonnas kui tsemendi tootmise pöördahju masinist. Kergkruusa ja kergkruusast valmistatud toodete tootmisega seotud ametikohti ei ole määruse nr 206 loeteludes 1 ja 2 nimetatud. Kui tööandja oleks pidanud vajalikuks nimetatud tootmisharu teatud ametikohtade loeteludesse lülitamist, oleks tulnud teha vastav ettepanek Vabariigi Valitsusele. Ettepanekud peavad eelnevalt läbima ekspertiisi Tervishoiuministeeriumis ja Tööministeeriumis (vt ka Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 310-601). Ka siis, kui määrus nr 206 oleks kohaldatav, nähtub asjas kogutud tõenditest, et kaebaja töötas täistööaja ulatuses mehaanikuna ja mehaaniku ametikoht ei ole käsitatav pöördahju masinisti abi ametikohana. Loetelu nr 1 käsitab mehaaniku ja masinisti ametikohti erinevate ametikohtadena. Masinisti abi all ei saa silmas pidada mõnda teist ametikohta üksnes seetõttu, et selle ametikoha tööülesanded on vahetult seotud põletamisprotsessiga või pöördahju tööprotsessiga. Dokumentidest ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt ei täitnud pöördahju operaator/põletusoperaator ja vahetuse mehaanik täies ulatuses samasid tööülesandeid. Täistööaja ulatuses täitis kaebaja mehaaniku tööülesandeid, asendades põletusopraatorit vaid vajaduse korral. Järelikult oli tegemist kahe erineva töökohaga. Ametikohtade võrdsustamiseks ei anna alust asjaolu, et pöördahju teenindavad töötajad töötasid kõik rasketes töötingimustes ja aitasid üksteist pöördahju töö tagamiseks. Kaebaja soodusstaaži tuvastamisel ei oma tähtsust, et mitmetele kergkruusatehases töötanud isikutele on varasemalt pension määratud. Kaebajal ei ole õigust nõuda väära halduspraktika jätkamist.
6.XX palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kohtus leidis tuvastamist, et kaebajal tuli täita tööülesandeid, mille sisu vastas pöördahju masinisti abi omale ning nimetatud tööülesandeid täitis kaebaja täistööaja ulatuses. Haldusasjades nr 3-16-1054 ja 3-18-60 on vastustaja nõustunud, et kergkruusatehases töötanud vahetuse mehaaniku ja põletusoperaatori ametikohta saab pidada erialakoodile 13914 vastavaks. Vastustaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vastupidist. Vastustaja väide kahtluste tekkimisest on paljasõnaline. Soodustingimustel vanaduspensioni määramisel ei kontrollita töötingimuste raskusastet, samuti ei ole eelduseks töökohti läbi ohutegurite hindamise samastada. Kui vastustaja leidis, et olulised asjaolud on ebaselged, oleks ta saanud esitada taotluse ekspertiisi läbiviimiseks. Vastustaja ei ole selgitanud, milles seisnes Leca Eesti OÜ seisukoha ebausaldusväärsus. Leca Eesti OÜ 17.12.2018 kirjast kohtule nähtub üheselt, et tööandja hinnangul on kaebajal õigus soodustingimustel vanaduspensionile, sest ta töötas põhikohaga pöördahju masinisti abilisena (põletusoperaatori abina). Kaebaja ametijuhendist nähtub, et ta oli vahetult seotud põletamisprotsessiga ja tema tööülesanded vastasid põletusoperaatori abi tööle. 5(7)
3-19-175 Kergkruusatehases töötamine on samastatav tsemendi tootmises töötamisega. See nähtub ka Leca Eesti OÜ poolt asjas nr 3-19-192 esitatud tõendist. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kaebaja ei töötanud pöördahju operaatorina või masinistina täistööajaga. Vastupidine ilmneb Leca Eesti OÜ 17.12.2018 kirjast. Halduspraktika muutmine on põhistamata. Vastustaja ei ole selgitanud, milles seisnes praktika ekslikkus, samuti pole ta esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et varasem praktika on väär. Kaebaja on õiguspärane ootus, et halduspraktika oleks ühesugune.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 05.12.2019 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab XX kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.
8.Asja lahendamisel on keskse tähendusega küsimus, kas määrust nr 206 saab tõlgendada laiendavalt. Nimelt nähtub erialakoodide 13914 (pöördahju masinist) ja 16860 (pöördahju masinisti abi) asukohast määruse nr 206 loetelu nr 1 peatüki VII p-s 1, et silmas on peetud tsemendi tootmisega seotud ametikohti. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et pöördahjuga töötamise tingimused võivad sarnased olla nii tsemendi kui ka kergkruusa tootmisel, kuid leiab, et ainuüksi sellest ei piisa, et erand laieneks ka kaebuse esitajale. Vastustaja on selgitanud, et kuna määrus on vastu võetud juba 1992. a-l, põhinedes omakorda Nõukogude Liidu varasemal vastaval regulatsioonil, ei ole teada, milliste kriteeriumide alusel on teatud tootmisalad, tööd ja ametikohad sinna nimekirja arvatud. Järelikult on raske öelda, kas töö pöördahjuga on nimekirja arvatud pöördahjust endast tuleneva terviseriski tõttu või on oluline ka asjaolu, et tegemist peab olema tsemendi tootmise ühe tööprotsessiga. Ringkonnakohus leiab, et tsemendi tootmist ei saa ohtlikkuselt võrdsustada kergkruusa tootmisega. Avalikult kättesaadavatest materjalidest on näha, et tsemendi tootmise puhul on keskseks komponendiks lubjakivi, mille tõttu on tsement tugeva leelisusega. 1 Kergkruusa seevastu valmistatakse savist ning tootjad reklaamivad seda kui keskkonnasõbralikku toodet, mis ei sisalda kahjulikke ühendeid.2 Ehitusmaterjalitööstusest on määruse nr 206 loetellu nr 1 arvatud üksnes kaks valdkonda: tsemendi tootmine ja mineraalvati tootmine. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu hinnangul oluline, et pöördahju kasutamine oleks seotud tsemendi tootmisega, mitte mingi muu tootmisprotsessiga. Pöördahju käitamisega seotud tegevused on loetellu arvatud, sest nad asuvad tsemendi tootmis alapunktis, mitte vastupidi. Kergkruusa tootmist ei saa paigutada määruse nr 206 loetelu nr 1 ptk VII p 1 alla.
9.Määruse nr 206 loetelud nr 1 ja 2 on väga detailsed. See viitab asjaolule, et õiguslooja on ette kirjutanud ammendava loetelu, mille laiendav tõlgendamine ei ole õigustatud. Samas on jäetud võimalus nimekirja täiendamiseks (SVPS § 6 ja määruse nr 206 p 3 ap 3). Isikutel, kes leiavad, et mingid tööd peaksid samuti loeteludes sisalduma, on õigus pöörduda vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole määruse nr 206 p 3 ap-s 3 sätestatud korras. Kergkruusa tootjad ei ole kohtule teadaolevalt sellist pöördumist teinud.
10.Vastustaja on varasemas praktikas soodustingimustel vanaduspensioni saajate hulka arvanud ka kergkruusatehases pöördahju masinisti või masinisti abina töötanud isikuid (nt nähtub see haldusasjadest nr 3-16-1054 ja 3-18-60). Haldusorgan peab kõiki isikuid kohtlema võrdselt, kuid võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumiseks ei loeta seda, kui haldusorgan muudab oma halduspraktikat. Kui halduspraktika muutuse tingib õigusnormidele uue tõlgenduse andmine, ei ole haldusorganil vaja seda täiendavalt põhistada või tõendada. Halduse tegevus peab olema kooskõlas õigusega ning kui leitakse, et varasemalt on mingit normi kohaldatud ebaõigesti, peab haldusorgan edaspidi lähtuma uuest ja õigest tõlgendusest. Haldusasjas nr 3-19-192 on Leca Eesti OÜ 05.07.2019 esitanud tõendi, mille kohaselt on kergkruusa tootmine väga sarnane tsemendi tootmisele. Ringkonnakohus leiab, et määruse nr 206 kontekstis ei ole see oluline. Kergkruusa tootmist ei ole seal ehitusmaterjalitööstuse ühe alaliigina välja toodud. Nimekirja saab täiendada üksnes Vabariigi Valitsus. Sotsiaalministeeriumi 13.08.2019 vastusest kohtunõudele tuleneb, et kuna määruse nr 206 aluseks oli Nõukogu Liidus teadmata ajast kehtiv regulatsioon, ei pruugi kõigi tööde ohtlikkus olla tänapäeval enam tollaegse olukorraga võrreldav (nt tsemenditehase pöördahju masinisti töö iseloomustamiseks on kasutatud 1974. a materjale). Juba sel põhjusel pole õigustatud näiliselt sarnaste tööde võrdsustamine, vaid läbi loetelu täiendamise menetluse tuleb tuvastada, et tegemist on tervist eriti kahjustava ja eriti raskete töötingimustega tööga, nagu nõuab SVPS § 1 lg 1.
11.Kuna ringkonnakohus rahuldab vastustaja apellatsioonkaebuse ning jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja esimese ja teise aste kohtumenetluse kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.