lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-599/11

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.06.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-599/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.06.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1141
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 11. juuni 2019, Tartu

Haldusasi

Vjatšeslav Koguti kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks seoses kaebaja isikuandmete töötlemisega Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määrus Vjatšeslav Koguti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Viru Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-19-599

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vjatšeslav Kogut esitas 31. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse seoses sellega, et tema ennetähtaegse vabastamise menetluse raames koostas Viru Vangla iseloomustuse, mistõttu tuli vanglal töödelda V. Koguti isiklikke andmeid. Kaebuses palus V. Kogut keelata vanglal kasutada tema isiklikke andmeid, valeandmeid ja sekkuda tema eraellu. Kaebaja leiab, et vangla on iseloomustuses kajastanud tema kohta ebaõigeid andmeid. Ühtlasi jääb kaebajale arusaamatuks, kuidas iseloomustuses kajastatu saab teda iseloomustada. Kaebajat häirib, et vanglaametnik helistas ta emale ja arutas tema eraelu üksikasju tema nõusolekuta. Koos kaebusega esitas V. Kogut taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus tagastas 10. aprilli 2019. a määrusega V. Koguti kaebuse (resolutsiooni p 1) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) järgnevatel põhjendustel.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.1.Kaebajale koostati iseloomustus tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluse raames. Lähtudes justiitsministri 12. augusti 2010. a määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 4 lg 2 p-dest 1–3 annab vangla hinnangu kinnipeetava ohtlikkusele, uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ja seda soodustavatele asjaoludele ning tema tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele, hindab individuaalse täitmiskava täitmist, esitab arvamuse kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Kinnipeetav ei saa nõuda vanglale ettekirjutuse tegemist selle kohta, milliseid andmeid nimetatud menetluse raames tohib koguda ja maakohtule edastada ja milliseid mitte. Samuti ei saa kaebaja nõuda vangla nimetatud tegevuse õigusvastasuse tuvastamist. Kui kinnipeetav leiab, et andmetes on ebatäpsusi või kui ta ei nõustu talle antud hinnangutega, saab ta oma vastuväited esitada ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetluses maakohtule. Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses koostatud iseloomustusel ei ole väljaspool seda menetlust iseseisvat tähendust. Kaebajal puudub ka õigus nõuda uue iseloomustuse koostamist või faktiliste tagajärgede kõrvaldamist (Tartu Ringkonnakohtu 17. detsembri 2014. a määrus asjas nr 3-14-51003, p 13; Tartu Halduskohtu 15. septembri 2016. a määrus asjas nr 3-16-1849 ja 28. detsembri 2017. a määrus asjas nr 3-17-2596).
2.2.Kuna halduskohus tagastas kaebuse, jättis ta kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.V. Kogut esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse tühistada. Kaebaja sõnutsi ta ei vaidlustanud tema suhtes koostatud iseloomustust ega nõudnud ka uue iseloomustuse koostamist, vaid ta vaidlustas vanglaametnike tegevust. Iseloomustus vaid peegeldab neid õigusvastaseid tegevusi. Kaebajale ei meeldinud, et töödeldi tema isiklikke andmeid ja võeti ühendust tema emaga.
4.Viru Vangla vastuses V. Koguti määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgnevatel põhjendustel.
4.1.Vangla peab kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega seotud toimingute puhul lähtuma vangistusseaduse (VangS) §-st 76 ja justiitsministri 12. augusti 2010. a määrusest nr 28 “Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“. Isegi juhul, kui kinnipeetav ei soovi enne tähtaega vanglast vabaneda, peab vangla esitama maakohtule ennetähtaegse vabastamise materjalid. Järelikult pidi vangla koostama korra § 2 p 2 kohase iseloomustuse ning edastama korra § 2 p-s 3 sätestatud kriminaalhooldaja arvamuse. Kuna vangla on õiguskaitseasutus, on vanglal isikuandmete kaitse seaduse § 15 alusel õigus töödelda andmeid selleks, et täita VangS §-s 76 ja korras nimetatud ülesandeid. Nimetatud korra §-des 8 ja 9 on sätestatud, milliseid andmeid tuleb kajastada kinnipeetava riskihinnangus ja iseloomustuses. Riskihindamise koostamiseks on õigus kasutada ka arhiveeritud karistusandmeid (karistusregistri seadus – KarRS § 20 lg 1 p 8 ning korra § 9 lg 2 p-d 11 ja 12). Vanglal on kohustus hinnata ka kinnipeetava suhtlusvõrgustikku (korra § 7 lg 2 p 1), seetõttu oli vanglal vaja suhelda ka kaebaja emaga.
4.2.Kuna kaebaja vabanes 20. mail 2019, puudub vanglal vajadus koostada kaebaja kohta kohtule uusi iseloomustusi või teha muid sellega seonduvaid toiminguid. Kaebajal oleks oma õiguste kaitseks kohane esitada tuvastamis- või keelamiskaebust, mille esitamine on lubatud vaid erandlikel juhtudel, mida hetkel ei esine. Seega tuleks kaebuse menetlus lõpetada pärast vabanemist isegi juhul, kui halduskohus oleks sisustanud kaebuse eseme ebaõigesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Halduskohtule esitatud kaebus sisaldas kahte nõuet – tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus iseloomustuse koostamise tarbeks kaebaja isikuandmete töötlemisel ning keelata vanglal kaebaja isikuandmeid töödelda.
7.Halduskohus leidis, et kaebajal puudub HKMS § 44 lg 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemiseks seoses kaebaja isikuandmete töötlemisega iseloomustuse koostamisel. Halduskohus asus seisukohale, et koostatud iseloomustuses kajastatud andmete ebatäpsusele saab kaebaja tähelepanu juhtida tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Väljaspool seda menetlust ei ole iseloomustusel iseseisvat tähendust. Tegemist ei ole haldusaktiga, mis tekitaks või muudaks kaebaja õigusi ja kohustusi. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga. Kinnipeetava poolt tema suhtes koostatud iseloomustuse vaidlustamine pole lubatav, sest see pole dokument, mis tekitaks kaebajale õigusi või paneks talle kohustusi. Isikul ei ole võimalik vaidlustada kõiki haldusorgani poolt koostatud dokumente, kui need ei mõjuta tema õigusi. Vangla koostab iseloomustuse konkreetselt ennetähtaegse vabastamise menetluse raames ning kui isik tunneb, et tema kohta koostatud iseloomustus ja selle koostamise käigus tehtud toimingud andmete töötlemisel on olnud ebatäpsed ja mitte kooskõlas justiitsministri 12. augusti 2010. a määruses nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ ettenähtud nõuetega, saab ta asjakohased vastuväited esitada vastava menetluse käigus.
8.Lisaks tuleb arvestada konkreetselt kaebaja poolt esitatud nõuete – õigusvastasuse tuvastamise nõude ja keelamisnõude – esitamisele seatud piirangutega. HKMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Tuvastamiskaebuse võib esitada aga üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seega peab kaebaja tuvastamisnõude puhul ära näitama selle, et tema õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid ning keelamisnõude esitamiseks esitama põhjendused, miks ta leiab, et vastustaja võiks teha toimingu, mis rikub tema õigusi ning ta ei saa oma õigusi edaspidi tõhusalt kaitsta. Kaebuses ega ka määruskaebuses ei ole kaebaja nendele asjaoludele viidanud. Määruskaebuses esitatud väited ei ole asjakohased, kuna need tulnuks kaebajal esitada enne tähtaega vabastamise menetluse arutamisel maakohtus.
9.Lisaks vabanes kaebaja ringkonnakohtule teadaolevalt vanglast 20. mail 2019. Seda enam ei oma kaebajale koostatud iseloomustus ning vangla tegevus iseloomustuse koostamisel kaebaja õigustele enam mingit õiguslikku tähendust.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest tuleb V. Koguti määruskaebus jätta rahuldamata. Tartu Halduskohtu 10. aprilli 2019. a määruse põhjendusi tuleb täiendada käesoleva määruse põhjendustega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium