OÜ Sangallo kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.11.2018 hoiatusega nr 1712899/00081-1 sunniraha sissenõudmise keelamise nõudes Kaebaja: OÜ Sangallo, esindaja Lembit Ülper Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb Kirjalik menetlus
Menetlusosalised Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2019. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi TLPA) tegi 14.03.2018 OÜ-le Sangallo (edaspidi kaebaja) ettekirjutuse nr 1812899/00081 (edaspidi ettekirjutus), mille resolutiivosa on järgmine.
Ristiku tn 10 hoone piirdekonstruktsioonile teostatud ümberehitus on teostatud õigusliku aluseta ning ei vasta EhS § 11 lõikele 1 ja lõike 2 punktidele 2 ja 3 ning EhS § 12 lg 1-3. Viia ehitis vastavusse ameti poolt 27.08.1997 ehitusloaga nr 20307 ja 21.10.1998 ehitusloaga nr 22065 kinnitatud ehitusprojektidega. Amet selgitab, et kinnitatud ehitusprojektidele vastavalt ehitades on amet 10.12.1998 ehitise vastu võtnud ning sellisel kujul vastab hoone ka käesoleval hetkel kehtivatele nõuetele (EhS § 11 lg 1 ja 2 punktidele 2 ja 3 ning EhS § 12 lg 1-3). Ehitise vastavusse viimiseks on tähtaeg 13.07.2018. Tähtaja määramisel on amet arvestanud praktikat, milline näitab, et sellises mahus ehitustööde teostamiseks on neli (4) kuud piisav aeg (tl 18-19).
2.TLPA tegi kaebajale 06.11.2018 hoiatuse nr 1812899/00081 (edaspidi hoiatus), mille põhjendavas osas selgitati, et kaebaja ei täitnud tähtajaks 13.07.2018 ettekirjutust. Ristiku tn 10 kinnistu 09.10.2018 paikvaatluse tulemusel selgus, et kaebaja ei olnud pikendatud tähtajaks 03.10.2018 täitnud ettekirjutust, kuna tuvastati, et Õle tn 3 kinnistuga piirnevas tulemüüris olevad aknaavad on alles. Ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu kohustati kaebajat maksma sunniraha 1500 eurot, hoiatades, et kuupäevaks 11.11.2018 maksmata jätmise korral nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Samuti selgitati, et kui ettekirjutust ei täideta 15.12.2018, siis rakendatakse sunniraha suuruses 3000 eurot (tl 48-49).
3.Tallinna Halduskohus (edaspidi kohus) võttis 13.11.2018 menetlusse kaebaja kaebuse ettekirjutuse ja hoiatuse tühistamise nõudes. Kuna hoiatust ei olnud täitmisele pööratud, siis tegi kohus kaebajale ettepaneku asendada kaks haldustäitetoimingu tühistamisnõuet kahe keelamisnõudega selliselt: 1) keelata TLPA haldustäitetoiminguna sunniraha 1500 eurot sissenõudmine; 2) keelata TLPA haldustäitetoiminguna sunniraha 3000 eurot sissenõudmine. Kaebaja nõustus 20.11.2018 kohtu ettepanekuga.
4.Kohus jättis 23.01.2019 määrusega ettekirjutuse tühistamiskaebuse osas kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning lõpetas selles osas HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 alusel asja menetluse. Seega on kaebuse esemeks hoiatusega sunniraha sissenõudmise keelamise nõue ehk sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamine.
5.Kohus määras 01.03.2019 määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse tegemise ajaks 29.03.2019. Kohus uuendas asja arutamise 18.03.2019 määrusega ning taotles, et kaebaja selgitaks täiendavalt, miks ta leiab, et sunniraha 1500 eurot sissenõudmine ei ole õiguspärane. Kohus selgitas, et kohtu hinnangul ei nähtu kaebusest alust keelata sunniraha 1500 eurot sissenõudmine, mistõttu võib kaebus selles osas olla perspektiivitu. Kohus selgitas TLPA-le, et kohtul on kahtlus, kas sunniraha 3000 eurot sissenõudmisel, juhul kui ettekirjutust ei ole täidetud 15.12.2018, on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet. Kohus selgitas, et TLPA võiks pikendada ettekirjutuse täitmise tähtaega.
6.Kohtu määratud tähtajaks esitasid kaebaja ja TLPA oma seisukohad.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
7.Kaebaja taotleb keelata TLPA haldustäitetoiminguna sunniraha 1500 eurot ja sunniraha 3000 eurot sissenõudmine. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et sunniraha rakendamise alus on lähtuvalt asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 8 lg 3 p 1 alusel ära langenud, kuna kaebaja on ettekirjutuse täitnud. Vaatamata sellele on kaebaja endiselt valmis vajaduse korral jätkama dokumentide vormistamist (kui vastustaja seda nõuab) Ristiku 10, Tallinn, büroohoone dokumentatsiooni korrastamiseks (seadustamiseks).
7.1.Lähtudes ettekirjutuse sisust viia ehitis vastavusse TLPA poolt 27.08.1997 ehitusloaga nr 20307 ja 21.10.1998 ehitusloaga nr 22065 kinnitatud ehitusprojektidega, saab, arvestades kasutusloa väljastamise aegset seisu ja TLPA kinnitust, et tal puuduvad vajalikud hoone vaated, täita vaid ühel viisil: puuduvate dokumentide vormistamise ja TLPA-le tähtaegselt esitamise kaudu juba 22 aastat olemasoleva olukorra seadustamiseks, mida kaebaja on tähtaegselt teinud. Kuivõrd vastustaja ei ole kaebajale teatanud, et esitatud dokumendid ei ole piisavad, siis loeb kaebaja, et ta on täitnud ettekirjutuse ulatuses, mis oli vastustaja poolt nõutud ja vajalik.
7.2.Kuna ettekirjutusest ei selgu, kuidas seda täita, siis ei ole õiguspärane hiljem väita, et kaebaja tehtud sooritus ei olnud see, mida vastustaja tegelikult silmas pidas.
7.3.TLPA viitab oma vastuses kaebusele kahele ehitusloale, millede alusel toimus Ristiku 10, Tallinn, büroohoone ehitus, teades, et: 1) esimene neist väljastati hoone endisele omanikule, mille alusel toimus kogu hoone valmisehitus, sh hoone tagumine sein koos akendega; 2) teine oli tellitud juba kaebaja poolt korrektuurprojekti alusel ehitusmuudatuste seadustamiseks. Kuna TLPA vastuses viidatud aknad olid hoonel juba varasemalt olemas, siis akende küsimust teise ehitusloa puhul ei saanudki tõusetuda. Juhul kui büroohoone teise korruse ruumid oleksid olnud ilma akendeta, siis oleks see viga teise ehitusloa ja korrektuurprojektiga parandatud, kuna korrektuurprojekti tellijaks oli hoone omanikuna kaebaja. Ei ole loogiline, et kaebaja oleks jätnud büroohoone ruumid ilma akendeta, kui ta pidi tellima korrektuurprojekti.
7.4.Riigikohus on 15.04.2015 lahendis nr 3-3-1-7-15 asunud seisukohale, et ehitusluba kehtib kuni ehitisele kasutusloa andmiseni. Seetõttu ei ole ehitise nõuetele vastavust pärast kasutusloa andmist võimalik vaidlustada.
7.5.Sunniraha rakendamine on kaalutlusotsus ja selle tegemisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.TLPA leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Ettekirjutus tehti riikliku järelevalve, mille üheks ülesandeks on EhS § 130 lg 2 p-st 4 tulenevalt kasutusloale kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontroll, teostamise tulemusel. Kasutusloa saanud ehitusprojekti kohaselt peab Ristiku tn 10 ja Õle tn 3 kinnistute piiril olev Ristiku tn 10 hoone sein olema tulemüür, milles ei ole ette nähtud aknaid. Riikliku järelevalve käigus tuvastati aga aknad tulemüüriks olevas seinas. Ettekirjutuses järeldati seetõttu, et aknad on tulemüüri ehitatud omavoliliselt, ilma vastava loata.
10.Kaebaja üritab esitada ettekirjutuse täitmise osas nägemust, nagu oleks ettekirjutuse etteheide seisnenud üksnes vastustajal vajalikke dokumentide puudumises, mille puudumises kaebaja küll süüdi ei ole, kuid sellest hoolimata on kaebaja TLPA-le vastu tulles esitanud TLPA-l puudu olnud dokumendid ja sellega on ettekirjutus täidetud. TLPA-le jääb arusaamatuks kaebaja selline seisukoht, kuna ettekirjutuse tekstist ei saa tuletada nõuet teatud TLPA-l puuduolevate dokumentide esitamiseks. TLPA selgitas täiendavalt ettekirjutuse sisu kaebajale 03.08.2018 kirjas.
11.Kaebaja ei ole ettekirjutuse nõuet ettekirjutuses ettenähtud tähtajaks 13.07.2018 ega täiendavaks tähtajaks 03.10.2018 täitnud. Sunniraha eesmärk on panna korrarikkuja seaduslikult käituma. Sunniraha maksmine ei ole paratamatus, vaid see on välditav ettekirjutuse nõude täitmise teel, mida kaebaja ei ole aga ka pärast TLPA täiendavaid selgitusi teinud.
12.TLPA leiab, et hoiatus on tervikuna õiguspärane ja proportsionaalne, sealhulgas sunniraha 3000 eurot osas. Ettekirjutus tehti kaebajale 14.03.2018. Ettekirjutusega anti kaebajale ettekirjutuse täitmiseks tähtaeg 13.07.2018 ehk neli kuud. 03.08.2018 ehk 21 kalendripäeva pärast ettekirjutusega antud tähtaja möödumist oli selge, et kaebaja ei ole endiselt ettekirjutuse nõuet täitnud – 03.08.2018 kirjaga pikendas vastustaja ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 03.10.2018 ehk veel kahe kuu võrra. Vastustaja tegi uue hoiatuse alles 06.11.2018, s.o 34 kalendripäeva päeva pärast 03.10.2018 antud täiendava tähtaja möödumist. Uue hoiatusega andis vastustaja kaebajale ettekirjutuse täitmise uueks tähtajaks 15.12.2018 ehk veel 39 kalendripäeva. Seega ettekirjutusega antud neljale kuule sai kaebaja hoiatuse tegemise ajaks ettekirjutuse täitmiseks juurde ligi neli kuud, mida tuleb vähemalt ettekirjutuse täitmise ettevalmistamiseks (tööde kavandamine, ehitusettevõtja leidmine) pidada enam kui piisavaks ajaks, arvestades sealjuures, et enne seda oli kaebajal ettekirjutuse täitmiseks olnud aega ka neli kuud. Seega on uue hoiatusega antud 39 kalendripäeva (kuni 15.12.2018) mõistlik aeg: kokku täitmise aeg viis kuud. Kaebaja ei ole pöördunud TLPA poole tähtaja pikendamise taotlusega, mille TLPA oleks selle põhjendatuse korral saanud rahuldada. Kaebajal ei saa olla subjektiivset õigust saada määratud tähtajaks ettekirjutuse nõude täitmata jätmisel ettekirjutusega määratud tähtajast 116 kalendripäeva hiljem, s.o ligi neli kuud pärast ettekirjutusega määratud tähtaega tehtud uues hoiatuses kindlasti taas ettekirjutuse täitmiseks aega neli kuud ehk sama pikka tähtaega, kui oli juba antud esialgses ettekirjutuse hoiatuses. Seega on 06.11.2018 hoiatuses antud tähtaeg proportsionaalne.
13.TLPA selgitas lisaks halduspraktikat, mille kohaselt üldjuhul ei pöörata sunniraha täitmisele, kui ettekirjutus või hoiatus on kohtus vaidlustatud, kuna ei eeldata, et kohtuvaidluse ajal ettekirjutuse adressaat ettekirjutuse täidaks. Seega ei asu TLPA käesolevas asjas kohtulahendi jõustumisel kaebajalt 06.11.2018 hoiatuses ettenähtud sunniraha summas 3000 eurot sisse nõudma hoolimata sellest, et hoiatusega antud tähtaeg on möödas. TLPA määrab kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja, võttes tähtaja pikkuse määramisel arvesse, et kaebaja ei ole ettekirjutuse täitmiseks sisulisi ettevalmistusi tegema hakanud. Hoiatuse eesmärgiks ei ole sunniraha sissenõudmine, vaid ettekirjutuse nõude täitmise saavutamine.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgneva põhjendusega.
15.Asjakohane ei ole kaebaja viide Riigikohtu halduskolleegiumi 15.04.2015 määrusele nr 33-1-7-15. Selles lahendis selgitas Riigikohus nõude esitamist olukorras, kui pärast ehitusloa tühistamise nõude esitamist on haldusorgan ehitusloa alusel andnud kasutusloa (määruse p 11). Käesoleva vaidluse esemeks on riikliku järelevalve tulemusel tehtud ettekirjutuse sisu ning täitmine.
16.Kuna 23.01.2019 määrusega lõpetas kohus ettekirjutuse tühistamisnõude menetluse, siis on ettekirjutus kehtiv ja kaebajale täitmiseks kohustuslik. Järelikult ei saa kaebaja sunniraha kohaldamise õiguspärasust vaidlustades enam vaidlustada asjaolu, mis oli ettekirjutuse andmise põhjuseks. Selleks asjaoluks oli akende olemasolu tulemüüris, mida ehitusprojekt ette ei näinud. Samuti ei saa vaidlustada ettekirjutuse järeldust, et Ristiku tn 10 hoone piirdekonstruktsioonile teostatud ümberehitus on teostatud õigusliku aluseta. Ettekirjutuse kohaselt vastutab kaebaja kui
kinnistu omanik ebaseadusliku ümberehituse eest.
17.Ettekirjutuse nõude osas võttis kohus seisukoha 23.01.2019 määruses, mida kaebaja ei vaidlustanud, ning jääb selle juurde. Ettekirjutuse resolutsioonist on arusaadav, et ettekirjutuse nõudeks on ehitustööde tegemine, et viia ehitis kooskõlla kehtivate ehitusprojektidega. See tähendab kõrvaldada ebaseadusliku ehitustegevuse tulem. Sellele viitab üheselt sõnastus: sellises mahus ehitustööde teostamiseks on neli (4) kuud piisav aeg. Vastustaja 14.03.2018 ekirjas olev selgitus, et tähtaja saabudes peab olema ehitusprojekt ameti poolt kinnitatud ja ehitusteatis registreeritud (tl 15), seondub ebaseadusliku ehitustegevuse tulemi kõrvaldamisega. Isegi kui ettekirjutusest ja eeltoodud e-kirjast ei pidanud kaebaja enda sõnul mõistma, mida temalt eeldatakse, siis on see selge 03.08.2018 kirjas (tl 27) väljendatu alusel. Juhime tähelepanu asjaolule, et ettekirjutuse nõudeks (s.o edasise tegevuse jätkamiseks vajalikud toimingud) oli: „Viia ehitis vastavusse ameti poolt 27.08.1997 ehitusloaga nr 20307 ja 21.10.1998 ehitusloaga nr 22065 kinnitatud ehitusprojektidega. Amet selgitab, et kinnitatud ehitusprojektidele vastavalt ehitades on amet 10.12.1998 ehitise vastu võtnud ning sellisel kujul vastab hoone ka käesoleval hetkel kehtivatele nõuetele (EhS § 11 lg 1 ja 2 punktidele 2 ja 3 ning EhS § 12 lg 1-3). Ehitise vastavusse viimiseks on tähtaeg 13.07.2018. Tähtaja määramisel on amet arvestanud praktikat, milline näitab, et sellises mahus ehitustööde teostamiseks on neli (4) kuud piisav aeg.“ Amet teostas 31.07.2018 Ristiku 10 hoonele paikvaatluse ning tuvastas, et Õle tn 3 kinnistuga piirnevas tulemüüris olevad aknad on jätkuvalt alles. Seega ei ole ettekirjutuse nõue täidetud. Amet pikendab ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 03.10.2018. Juhul kui määratud tähtajaks ei ole ettekirjutuse nõuet täidetud, siis amet rakendab ettekirjutuses määratud sunniraha (so 1500 eurot). Kaebaja näol on tegemist õigusteadmisega isikuga (tl 11), kes on pankrotihaldur (http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo). Seega ei saa kaebaja käitumist mõista kogenematu isiku eksimusena protsessitoimingutes. Seda näitab ka asjaolu, et kaebust esitades teadis kaebaja viidata HKMS § 38 lg-le 5, mis reguleerib kaebusega koos tähtaja ennistamise taotluse esitamist. Seega ei saanud kaebaja ettekirjutuse nõuet, eriti pärast 03.08.2018 TLPA poolt antud selgitust, mõista selliselt, et tal tuleb esitada TLPA-le teatud puuduolevad dokumendid.
18.Puudub vaidlus selle üle, et kaebaja ei kõrvaldanud tulemüüris olevaid aknaid ettekirjutuses antud tähtajaks 13.07.2018 ega pikendatud tähtajaks 03.10.2018. Tõendeid hinnates leiab kohus, et kaebaja on teadlikult jätnud ettekirjutuse täitmata, mistõttu ei esine ATSS § 8 lg 3 ps 1 nimetatud alust.
19.Kaebaja ei ole kohtule esitanud muid põhjendusi, miks sunniraha hoiatus ei ole õiguspärane (nt sunniraha suurus, hoiatuse täitmise tähtaeg). Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 133 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha rakendamine korrakaitseorgani kaalutlusotsus. AtSS § 10 lg 1 kohaselt määratakse sunniraha kindlaks hoiatusega. Sunniraha maksmise kohustus tekib, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (AtSS § 2 lg 1). Kaebaja ei ole välja toonud TLPA kaalutlusvigu sunniraha hoiatuse tegemisel. Riikliku järelevalvemenetluse algatamise ajendiks oli teabenõue TLPA-le, milles paluti teavet Ristiku tn 10 hoone seinas olevate akende seaduslikkuse kohta ning selgitati, et tulemüüris olevad aknad kitsendavad Õle tn 3 kinnistu ehitusõigust, kuna tuleohutuskuja peab olema 8 meetrit (tl 78). TLPA viitab sellele, et kaebaja on asunud takistama Õle tn 3 kinnistule taotletud
projekteerimistingimuste väljastamist väljendades vastuseisu projekteerimistingimuste väljastamisele (tl 98). Seega puudutab Ristiku tn 10 hoone piirdekonstruktsiooni õigusliku aluseta ümberehitus naaberkinnistu omaniku õigusi. Kaebaja jättis korduvalt ettekirjutuse nõude täitmata ning puuduvad andmed, et kaebaja oleks üldse asunud tegema ettevalmistusi nõude täitmiseks. Kaebaja on riikliku järelevalve menetluses üritanud alusetult tugineda sellele, et ta on ettekirjutuse täitnud. Seega on kohtul põhjust arvata, et ilma hoiatuse tegemiseta ei oleks kaebaja motiveeritud ebaseaduslikku ümberehitust kõrvaldama. Nendel asjaoludel leiab kohus, et vastustaja ei ole teinud kaalutlusvigu sunniraha hoiatuse tegemisel.
20.EhS § 133 kohaselt on ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 64 000 eurot. Mida madalam on hoiatuse märgitud sunniraha määr, võrreldes maksimaalse sunniraha määraga, seda madalam on haldusorgani kohustus sunniraha määra põhjendada. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, et hoiatuses märgitud sunniraha 1500 eurot ja 3000 eurot omaks pöördumatut negatiivset mõju kaebaja majandustegevusele. Kaebaja 2017. a majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal piisavalt vara sunniraha tasumiseks. Eelnevat arvestades on kohaldatud sunniraha proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
21.Hoiatuses oleva sunniraha 3000 eurot on seotud ettekirjutuse täitmise tähtajaga 15.12.2018. Kohus nõustub TLPA eeldusega, et kohtuvaidluse ajal ei asu ettekirjutuse adressaat ettekirjutust täitma. TLPA on kohtule kinnitanud, et määrab sunniraha 3000 eurot osas kaebajale ettekirjutuse täitmiseks uue tähtaja, võttes arvesse, et kaebaja ei ole ettekirjutuse täitmiseks sisulisi ettevalmistusi tegema hakanud. Sellises olukorras ei saa korduva hoiatusega antud ettekirjutuse täitmise tähtaja pikkus olla küsimuseks, mille puhul tuleb kohtul hinnata kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Seetõttu ei oma see hoiatuse osa tähendust hoiatuse õiguspärasuse üle otsustamisel.
22.Eeltoodust tulenevalt on hoiatus õiguspärane, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole nõudnud kaebajalt enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, seega jäävad kummagi menetlusosalise menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.