Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1245
Haldusasi
ONOFF Jaekaubanduse OÜ kaebus keelata Andmekaitse Inspektsioonil 22. juunil 2020. a sunniraha rakendamise teate nr 2.1.-1/20/595 põhjal täitmisavalduse esitamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja ONOFF Jaekaubanduse OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Vastustaja, Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja Raavo Palu
Menetluse alus ringkonnakohtus
ONOFF Jaekaubanduse OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Lubada kaebust täiendada nõudega kohustada Andmekaitse Inspektsiooni esitama kohtutäiturile täiteasjas nr 035/2021/991 täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1 kohane täitemenetluse lõpetamise avaldus. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 23. oktoobri 2020. a otsus asjas nr 3-20-1245. Teha uus otsus ja rahuldada kaebus. Keelata Andmekaitse Inspektsioonil 22. juuni 2020. a teate nr 2.1.-1/20/595 alusel edasiste sissenõudmistoimingute tegemine. Kohustada Andmekaitse Inspektsiooni esitama kohtutäiturile täiteasjas nr 035/2021/991 täitemenetluse seadustiku § 48 lg 1 p 1 kohane täitemenetluse lõpetamise avaldus. Mõista Andmekaitse Inspektsioonilt ONOFF Jaekaubanduse OÜ kasuks välja menetluskulu 2476 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 31. mail 2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
3-20-1245 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Andmekaitse Inspektsioon (AKI) kohustas 29. aprilli 2020. a ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.-6/20/17 ONOFF Jaekaubanduse OÜ-d (ONOFF) lõpetama klientide tellimusi kajastavate ja isikuandmeid sisaldavate dokumentide avalikustamine (sh Google otsingumootori kaudu) (resolutsiooni p 1), lisada ONOFF e-poe võrgulehele andmekaitsetingimused, mis vastavad isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art-tes 12–14 sätestatud nõuetele (resolutsiooni p 2) ning määrata ONOFF andmekaitsespetsialist (resolutsiooni p 3). Ettekirjutuses olid esitatud järgmised põhjendused: 1) Google otsingumootorist olid nähtavad klientide vanad tellimused, mis sisaldasid isikute kontaktandmeid. Tegemist on isikuandmetega IKÜM art 4 p 1 mõttes. Õigusliku aluseta isikuandmete avaldamine on keelatud; 2) isikuandmete töötlemisel tuleb lähtuda isikuandmete töötlemise põhimõtetest (IKÜM art 5). Andmekaitsetingimuste sisu reguleerivad IKÜM art-d 12–14. Täpsemalt on võimalik läbipaistvuse osas lugeda ka AKI koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendi lehekülgedelt 43–
45.ONOFF e-poe andmekaitsetingimused ei vasta IKÜM art-tele 12–14. ONOFF võrgulehel leitavad e-poe müügitingimuste p 8 ei vasta isikuandmete töötlemise tingimustele; 3) ONOFF ei ole vastanud AKI ettepanekutele ega selgitustele kas ja kus on e-poe andmekaitsetingimused täies ulatuses kättesaadavad; 4) muu hulgas on tingimustest, mis on võrgulehelt leitavad, puudu informatsioon andmete säilitamise ajavahemiku või selle määramise kriteeriumite kohta. Andmesubjektile ei ole kättesaadav informatsioon õiguste kohta tema andmete osas, nt millisel viisil on andmesubjektil õigus tutvuda oma andmetega, millisel juhul on õigus nõuda oma andmete kustutamist või piirata isikuandmete töötlemist, samuti esitada vastuväide isikuandmete töötlemisele, sh teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta. Samuti puudub teave õiguse kohta esitada kaebus AKI-le; 5) andmekaitsespetsialisti määramine erasektoris on kohustuslik, kui ettevõtte tegevus on ulatuslik; 6) ettekirjutus tuleb täita 16. maiks 2020; 7) ettekirjutuse täitmata jätmisel võidakse määrata sunniraha 15 000 eurot.
2.ONOFF teavitas 9. juuni 2020. a e-kirjaga AKI-t, et ettekirjutuse p 1 on täidetud, teavitas AKI-t andmekaitsespetsialisti isikust ja selgitas, et ettekirjutuse resolutsiooni p 2 on hetkel töös ja kõik tingimused laetakse kodulehele 12. juuniks 2020.
AKI teavitas 15. juunil 2020 ONOFF-i, et tingimusi veebilehelt ei leitud.
4.ONOFF teavitas 15. juunil 2020 AKI-t, et AKI kasutaks järgmist aadressi: https://onoff.ee/e-pood/privaatsuspoliitika/.
2(11)
3-20-1245
5.AKI määras 22. juuni 2020. a teate nr 2.1.-1/20/595 alusel ONOFF-le sunniraha 10 000 eurot, mis tuli tasuda 15 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teates esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) ONOFF ei ole ettekirjutuse p-i 2 tähtpäevaks täitnud. Võrgulehele pole lisatud andmekaitsetingimusi, mis vastaksid IKÜM art-tes 12–14 sätestatud nõuetele; 2) kui andmesubjekt vormistab võrgulehel ostu ja sisestab andmed, peab talle edastama andmete kogumise ajal IKÜM art 13 lg-tes 1 ja 2 sätestatud teabe; 3) ONOFF andmekaitsetingimustes on küll märgitud, et „privaatsuspoliitika tingimustega nõustumisel annab klient ONOFFile nõusoleku enda andmete töötlemiseks“ ja „Ostja annab veebipoes andmeid sisestades ning vastava kinnitusega õiguse koguda ja töödelda ostja isikuandmeid [....]“, kuid olukorras, kus andmete sisestamine on andmesubjektile kohustuslik ehk ostu ei ole võimalik sooritada ilma andmete sisestamiseta, ei saa tegemist olla nõusoleku alusel andmetöötlusega. Nõusolek saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda negatiivseid tagajärgi. Praegusel juhul on aga näha, et ONOFF võrgulehel ei ole võimalik ostu sooritada ilma isikuandmeid sisestamata. Olukorras, kus andmetöötlus on vajalik näiteks lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks või see on vajalik lepingu sõlmimiseks, tuleb seda andmekaitsetingimustes eraldi kajastada. Kajastada tuleb ka seda, millised on andmete edastamata jätmise tagajärjed (nt ei ole võimalik andmete sisestamata jätmisel ostu sooritada või kaupa kohale toimetada). Seega ei ole andmekaitsetingimustes selgelt ja arusaadavalt välja toodud seda, kas ja millisel õiguslikul alusel ONOFF isikuandmeid kogub; 4) ONOFF andmekaitsetingimustes on välja toodud järgnev: „kogutud isikuandmete abil saame teavitada kliente ONOFF kampaaniatest ja tulevastest pakkumistest“ ning „kliendi paremaks teenindamiseks võib ONOFF avaldada teavet üksikute kasutajate kohta kolmandale osapoolele, kes osutab ONOFFile teenuseid ning on lepinguga kohustatud hoidma jagatud teavet konfidentsiaalsena.“ Tingimuses puudub teave selle kohta, mis õiguslikul alusel andmeid kasutatakse ning millisel õiguslikul alusel andmeid edastatakse; 5) teave puudub selle kohta, mis eesmärgil ONOFF isikuandmeid kogub. Andmetöötluse osas tuleb arvestada IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud põhimõtetega, mille kohaselt isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Võrgulehelt ostu sooritades tuleb andmesubjektil kohustuslikus korras sisestada nii nimi, perekonnanimi, e-posti aadress, telefon, riik, linn/vald, tänav, maja, korter ja postiindeks. Seda tuleb teha sõltumata sellest, kas kaup saadetakse koju kulleriga, tellitakse kaup pakiautomaati ja/või tullakse ise poodi järele. Arusaadav pole, mis eesmärgil on vajalik nt elukoha aadressi sisestamine, kui kaup tellitakse pakiautomaati või tullakse kaubale ise järele. Andmete kogumise eesmärki ei ole andmekaitsetingimustes selgitatud; 6) puudub teave vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta. Andmekaitsetingimustes on välja toodud järgnev: „kolmandaks osapooleks on näiteks meie partner, kelle ülesandeks on epoes müüdavate kaupade transport või järelmaksu teenuse pakkumine.“ Tegemist on üksnes näitega ning ei anna selget arusaama sellest, kes on need vastuvõtjad (vastuvõtja kategooriad), kellele ONOFF isikuandmeid edastab; 7) andmekaitsetingimustes on märgitud järgmist: „Kliendi isikuandmeid säilitab ONOFF kuni püsikliendiga sõlmitud lepingu lõpetamiseni. Andmeid, mida ONOFF on kohustatud säilitama õigusaktidest tulenevalt, säilitab ONOFF õigusaktides sätestatud nõuetest lähtuvalt.“ Tingimusest ei nähtu, milline on isikuandmete säilitamise ajavahemik ega ajavahemiku määramise kriteeriumid. Viide õigusaktidele ei ole piisavalt selge ega arusaadav, et oleks võimalik välja lugeda, kui kaua isikuandmeid säilitatakse. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kõik kliendid ei ole püsikliendid ning ka mitte püsiklientide andmete säilitamine peab olema selgelt reguleeritud;
3(11)
3-20-1245 8) puudub teave andmesubjekti õiguse kohta taotleda juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele ning kuidas nõuda nende parandamist, kustutamist, piiramist või esitada vastuväide töötlemise kohta, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta; 9) tingimustes on märgitud, et isikuandmeteks on võrguinfo. Kui täiendavaid andmeid saadakse IP aadressi kaudu ja neid ei koguta inimeselt, tuleb arvestada IKÜM art-ga 14. Tingimustes tuleb selgelt välja tuua andmed, mida tegelikult töötletakse; 10) kuigi andmekaitsetingimused esitati, ei vastanud need IKÜM art-tes 12–14 sätestatud tingimustele. Sellest tulenevalt vähendati sunniraha määra 10 000 euroni; 11) kohustus tuleb täita hiljemalt 10. juuliks 2020.
6.ONOFF teavitas 29. juunil 2020 AKI-t, et parandatud andmekaitsetingimused on leitavad järgmiselt aadressilt: https://onoff.ee/e-pood/privaatsuspoliitika/.
7.ONOFF esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles keelata AKI-l 22. juunil 2020 väljastatud 10 000 euro sunniraha rakendamise teate alusel täitmisavalduse esitamine. Kaebaja esitas kaebuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja ei jätnud ettekirjutust täielikult ühe ega mitme punkti osas täitmata. Ettekirjutus epoe kasutustingimuste parandamise osas on täitmata vaid osaliselt. Olukord, kus kaebaja on täitnud ettekirjutuse, ei õigusta 10 000 euro suurust karistust. Vastustaja oleks saanud juhtida täiendatud e-poe tingimustes esinevatele puudustele tähelepanu ja kaebaja oleks korrektiivid kohe sisse viinud. Selgituste asemel määras vastustaja sunniraha; 2) sunniraha oleks olnud kohane, kui kaebaja oleks jätnud korralduse täielikult täitmata. Kaebaja täitis ettekirjutuse oma parimal äranägemisel ja kui need ei olnud vastustaja jaoks piisavad, ei muuda sunniraha määramine neid selgemaks. Vastustaja üldsõnaline nõue viia tingimused IKÜM art-te 12–14 nõuetega kooskõlla ei aidanud selle täitmisele kaasa. Ettekirjutuse ebaselgus võib kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne; 3) kõige vähem kahjustavaks meetmeks oleks olnud anda sõnaselge korraldus ja hoiatada, et vaatamata sisse viidud muudatustele ei vasta e-poe tingimused nõuetele. Vastustaja on avaldanud konkreetsed juhised ja selgitused alles 22. juuni 2020. a sunniraha määramise teates, kus on analüüsinud e-poe muudetud tingimusi ja toodud välja puudused; 4) sunniraha on ebaproportsionaalselt suur ega vasta AKI tavapärasele praktikale; 5) ettekirjutus on kaebuse esitamise hetkeks täidetud; 6) AKI-le olid teada toimivad kontaktandmed, mida ei kasutatud. Kaebaja sai e-kirjadest ja ettekirjutustest teada alles 3. juunil 2020 pärast vastustaja telefonikõnet kaebaja personalijuhile. Kaebaja ei ole varem saadetud e-kirjade kättesaamist kinnitanud ega nendega varem tutvunud. Dokumenti ei saa lugeda elektrooniliselt kättetoimetatuks pelgalt selle saatmisega; 7) AKI küsis 15. juunil 2020, kus on andmekaitsetingimused leitavad, millele kaebaja samal päeval vastas. Mistahes mõistlik isik eeldab, et kui tema kohustuse täitmises esineksid mingid puudused, annab haldusorgan sellest teada. Kuna mistahes tagasisidet ei tulnud, eeldas kaebaja heausklikult, et ettekirjutus on loetud täidetuks; 8) üllatusliku sunniraha teate järel korrigeeris kaebaja kohe andmekaitsetingimusi ja saatis 29. juunil 2020 teate, milles palus täiendatud tingimuste ettekirjutuses toodule mittevastavuse korral AKI abi ja selgitusi tingimuste täiendamiseks. AKI sellele ei vastanud.
8.Vastustaja taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) ettekirjutuse resolutsiooni p 2 pole nõuetekohaselt täidetud. Andmekaitsetingimuste kohta lingi esitamisest ei piisa;
4(11)
3-20-1245 2) kaebajal puudus soov teha AKI-ga koostööd. Selline soov tekkis pärast ettekirjutuse tegemist ja sunniraha rakendamist. Kaebaja ei ole tänaseni äriregistris oma mittetoimivaid kontaktandmeid muutnud; 3) sunniraha rakendamise teates selgitati seda, millised tingimused IKÜM-le ei vasta. Kuigi kaebaja avaldas andmekaitsetingimused, ei olnud need nõuetekohased; 4) sunniraha on sobiv meede, mõjutamaks kaebajat IKÜM-i järgima; 5) sunniraha suuruse määramisel arvestati, et kaebaja on mitmeid aastaid töödelnud paljude klientide isikuandmeid. Kaebajal on läinud majanduslikult hästi. Tegemist on andmete suurtöötlejaga; 6) ettekirjutuses selgitati, mida peavad IKÜM-i kohased andmekaitsetingimused sisaldama ning viidati isikuandmete töötleja üldjuhendi vastavale ptk-le; 7) AKI ei ole uuesti hinnanud, kas kaebaja on kohaselt täitnud ettekirjutuse punkti 2, kuna ära tuleb oodata kohtumenetluse tulemus. Kaebaja teavitus ei mõjutanud vaidluse esemeks oleva sunniraha rakendamise teate koostamist, sest ilmselgelt tehti need parandused pärast sunniraha rakendamise teate edastamist kaebajale.
9.Tallinna Halduskohus jättis 29. oktoobri 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) AKI saatis 16. märtsi 2020. a ja 7. aprilli 2020. a ettepanekud ning 29. aprilli 2020. a ettekirjutuse kaebaja äriregistris kajastatud e-posti aadressidele, mitte ei kasutanud AKI-le teadaolevaid teisi kontaktandmeid. Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui dokument on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressile (haldusmenetluse seadus (HMS) § 27 lg 1 p 3). Seega on viidatud dokumendid võimalik lugeda kaebajale kätte toimetatuks järgmisel päeval pärast nende saatmist. Äriregistris kontaktandmete ajakohastamata jätmisel võttis kaebaja riski, et faktiliselt ei jõua dokumendid temani. AKI edastas 29. aprilli 2020. a ettekirjutuse täiendavalt ka äriregistris märgitud teisele kaebaja e-posti aadressile. AKI ei määranud kaebajale sunniraha mitte ettekirjutuses märgitud tähtaja möödumisel, vaid võttis kaebajaga muul viisil 3. juunil 2020 ühendust ning määras sunniraha alles pärast kaebaja kinnitust, et ta on ettekirjutuse täitnud. Seega ei tingi 29. aprilli 2020. a ettekirjutuse kättetoimetamise viis sunniraha määramise õigusvastasust; 2) AKI andis 29. aprilli 2020. a ettekirjutuses kaebajale suunised andmekaitse tingimuste koostamiseks ning viitas AKI koostatud isikuandmete töötlejate üldjuhendile. Tegemist oli piisavalt selgete ettekirjutustega, et koos juristiga neid täita. Kaebaja on jätnud vastavalt sunniraha teatele need ettekirjutused täitmata; 3) IKÜM jõustus 25. mail 2018 ja juba siis oleks kaebaja e-poe kasutustingimused pidanud olema IKÜM artiklitega 12–14 kooskõlas. Seega ei saanud 29. aprilli 2020. a ettekirjutus üllatuslik olla. Kaebaja töötleb suure hulga isikute andmeid. Seega ei pidanud AKI tingimata andma kaebajale täiendavaid juhiseid ning võis otsustada selle asemel sunniraha määramise kasuks; 4) sunniraha 10 000 eurot on proportsionaalne. Mida raskem on rikkumine ning mida suurema käibega ettevõte, seda suurema sunniraha määramine on põhjendatud. Kaebajale määratud sunniraha ei ole tavapärasest AKI praktikast niivõrd erinev; 5) AKI teatas kohtule, et ta ei kontrolli seda, kas kaebaja on ettekirjutuse täitnud enne määratud sunniraha sundtäitmist. Küsimus, kas kaebaja on nüüdseks AKI 29. aprilli 2020. a ettekirjutuse täitnud, väljub käesoleva vaidluse piiridest. Kohus peab lähtuma seega sellest, et AKI alles kontrollib 29. aprilli 2020. a ettekirjutuse täitmist ega saa võtta tõsikindlana asjaolu, et kaebaja on ettekirjutuse korrektselt täitnud. Seega ei saa kohus keelata AKI-l 22. juuni 2020 sunniraha rakendamise teate nr 2.1.-1/20/595 põhjal täitmisavalduse esitamist ning kaebaja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas ei takista kohtumenetlus AKI-l kontrollimast 29. aprilli 2020. a ettekirjutuse täitmist.
5(11)
3-20-1245
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja on 22. juuni 2020. a ettekirjutuse täitnud 29. juuniks 2020 uute andmekaitsetingimuste avaldamisega. Kaebaja saatis 29. juunil 2020 AKI-le ka teate, milles palus AKI abi ja selgitusi, kui AKI hinnangul ei saa andmekaitsetingimusi lugeda täidetuks. AKI pole kaebaja nõudele vastanud, ta ei ole esitanud uut sunniraha hoiatust ega realiseerinud 10. juuli 2020. a sunniraha. Sellest järeldub, et kaebaja on 29. juuni 2020. a ettekirjutuse täitnud. Kui AKI on seisukohal, et 29. juuni 2020. a ettekirjutus on endiselt täitmata, tulnuks seda väita. Halduskohus pole seda asjaolu analüüsinud; 2) halduskohus ei selgitanud välja seda, kas kaebaja on enne sunniraha sundtäitmist ettekirjutuse nõuetekohaselt täitnud. Kaebuse piiridest ei välju see, kui kohus võtab seisukoha küsimuses, kas ettekirjutus on täidetud; 3) AKI teatas, et saatis 16. märtsi 2020. a ja 7. aprilli 2020. a e-kirjad äriregistris märgitud eposti XXX ning 29. aprillil 2020 YYY aadressidel, saamata mingit vastust. Kaebaja sai ekirjadest teada, kui AKI kontakteerus järelevalvemenetluses saadud kontaktile. Kuna AKI kasutas registrijärgset aadressi, pidi ta märkama, et juhatuse liikmete esindusõigus on piiratud ja kirjad oleks tulnud saata mõlemale juhatuse liikmele korraga. Pärast 3. juunit 2020, millal kaebajaga saadi kontakt, asus kaebaja ettekirjutust koheselt täitma; 4) kaebaja teatas nii 9. juunil 2020 kui ka 12. juunil 2020, et ettekirjutus on täidetud. AKI kaebajale tagasisidet ei andnud, mistõttu eeldas kaebaja, et ta on ettekirjutuse p-st 2 tuleneva nõude täitnud. Selline tegevus pole kaebaja suhtes proportsionaalne; 5) määratud sunniraha pole proportsionaalne. Määratud sunniraha 10 000 eurot on märgatavalt suurem kui 2020. a-l määratud sunnirahad.
11.Vastustaja taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja taotletav eesmärk ei ole selge. Kaebaja positsiooni ei halvenda see, kui kohus ei hinnanud seda, kas ettekirjutus on täidetud või mitte. Kui uued andmekaitsetingimused ei vasta nõuetele, saab uut sunniraha määramist vaidlustada. Kui kaebaja on seisukohal, et AKI eksis sunniraha rakendamisega, tulnuks nõuda AKI toimingute õigusvastasuse tuvastamist; 2) halduskohus hindab sunniraha rakendamise õiguspärasust nende andmise hetke seisuga. Asjaolud, mis toimusid pärast sunniraha rakendamist, ei oma tähendust. Sunniraha rakendamise teade oli tehtud enne seda, kui kaebaja väitis, et on ettekirjutuse täitnud; 3) halduskohus ei saanud hinnata seda, kas ettekirjutus on täidetud, kuna see oleks väljunud kaebuse piiridest; 4) 31. märtsi 2021. a seisuga olid kaebaja võrgulehel jätkuvalt IKÜM-i nõuetele mittevastavad tingimused ja ettekirjutuse p 2 on endiselt täitmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
12.Sunniraha rakendamise teate peale on õigus esitada nõue keelata sunniraha rakendamine, sh sissenõudmise toimingute tegemine. Samuti on isikul õigus nõuda, et kohus kohustaks haldusorganit esitama kohtutäiturile täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-s 1 nimetatud täitemenetluse lõpetamise avaldus (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 15). 6(11)
3-20-1245
12.1.Vastustaja tegi kaebajale ettekirjutuse, mille resolutsiooni p-ga 2 kohustas kaebajat lisama e-poe võrgulehele andmekaitsetingimused, mis vastaksid IKÜM art-tes 12–14 sätestatud nõuetele. Vastustaja asus 22. juuni 2020. a teates seisukohale, et ettekirjutust pole täidetud, mistõttu rakendas ta kaebaja suhtes sunniraha 10 000 eurot. Kaebaja nõudis kaebuses, et kohus keelaks AKI-l sunniraha rakendamise teate alusel täitmisavalduse esitamise kohtutäiturile. Kuna vastustaja esitas apellatsioonimenetluse ajal kohtutäiturile täitmisavalduse sunniraha 10 000 eurot sissenõudmiseks, taotleb kaebaja apellatsiooniastmes, et kohus kohustaks AKI-t esitama kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks.
12.2.Kuna ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on asjaolud muutnud ja AKI on kohtutäiturile esitanud täitmisavalduse sunniraha sissenõudmiseks, ei aita ainuüksi keelamisnõue kaebaja taotletavat eesmärki saavutada (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi 13. detsembri 2018. a otsus asjas nr 3-15-2561, p 9). Vastustaja on kohtutäiturile esitanud täitemenetluse algatamiseks avalduse. Kaebaja taotletava eesmärgi saavutamiseks on kaebust tarvis täiendada kohustamisnõudega, millega kohustataks vastustajat esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus. Sellest tulenevalt lubab ringkonnakohus HKMS § 49 lg 2 alusel kaebajal täiendada kaebust alternatiivse kohustamisnõudega (vt kaebaja 16. aprilli 2021. a avaldus). Kohustamisnõude esitamine on lubatav. II
13.Enne sunniraha sissenõudmist (asendustäitmise ja sunniraha seadus (ATSS) § 15) peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eelduste olemasolu, sh tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud (ATSS 8).
14.Sunnivahendi rakendamise lubatavuse üheks eelduseks on see, et ettekirjutus oleks selle adressaadile teatavaks tehtud (ATSS § 8 lg 1). Sõltumata sellest, kas ettekirjutust saab kaebajale lugeda HMS § 27 lg 2 p 3 kohaselt teatavaks tehtuks seeläbi, et see edastati tema äriregistrisse märgitud e-posti aadressidele (vt ka äriseadustiku § 63), nähtub e-kirjavahetusest, et kaebaja esindajad on sellest teada saanud hiljemalt 4. juunil 2020 ehk enne sunniraha rakendamise teate tegemist 22. juunil 2020 (vt dtl 83). Seejuures on kaebaja esindaja ettekirjutusele viidanud ka
9.juunil 2020, sest selle kuupäeva e-kirjas analüüsib ta ettekirjutusest tulenevaid kohustusi (dtl 80 ja 81).
15.Ettekirjutuse tühisuse aluseid HMS § 63 lg 2 p-de 1–5 tähenduses ei esine (ATSS § 8 lg 1 ja Riigikohtu halduskolleegiumi 17. novembri 2020. a otsus nr 3-18-1725, p 13).
16.Kui vaidlustatud ettekirjutus peaks resolutsiooni p 2 üldsõnalisuse tõttu olema õigusvastane, oleks tegemist endiselt kehtiva haldusaktiga ja seda tuleks täita (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 16). Samas tuleb sunniraha rakendamisel arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, sh selle liigi ja kohaldamise viisi otsustamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p-d 14, 16, 27). Kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-62-16, p 14). Sunnivahendi rakendamise kontekstis võib olla vabandatav olukord, kus keskmine mõistlik isik on enda parimate teadmiste kohaselt üldsõnalise ettekirjutuse täitnud, kuid haldusorgani hinnangul tulnuks teha rohkemat või teisiti.
7(11)
3-20-1245
16.1.Ettekirjutuse resolutsiooni p 2 kohaselt oli kaebajal kohustus lisada e-poe võrgulehele andmekaitsetingimused ning need pidid vastama IKÜM art-tes 12–14 sätestatud nõuetele.
16.2.Vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmisel tuleb eristada olukorda, kus andmekaitsetingimused puuduvad sellest olukorrast, kus olemasolevad andmekaitsetingimused ei vasta kehtivatele nõuetele. Esimesel juhtumil saab ettekirjutuse kohustuseks olla koostada andmekaitsetingimused ja need võrgulehel esitada. Teisel juhtumil – kui andmekaitsetingimused on küll olemas, kuid puudustega – on vaidlus selle üle, kas andmekaitsetingimused vastavad IKÜM-le. Praegusel juhul ei seisne vaidlus selles, kas ettekirjutuse täitmise ulatus ja viis olid ebaselged. Ettekirjutuse resolutsiooni p 2 kohaselt tuli kaebajal esitada andmekaitsetingimused, mis vastaksid IKÜM art-tele 12–14. Vaidlus seisneb selles, et kui tehakse sellise üldsõnaliselt määratletud kohustusega ettekirjutus – esitada IKÜM art-tele 12–14 vastavad andmekaitsetingimused –, kas praegusel juhul oli õige asuda pärast andmekaitsetingimuste esitamist rakendama sunniraha, kui esitatud andmekaitsetingimuste teatud punktid ei pruukinud olla kooskõlas IKÜM-ga.
16.3.Ettekirjutuse resolutsiooni p 2 kohaselt tuli kaebajal lisada e-poe võrgulehele IKÜM artle 12–14 vastavad andmekaitsetingimused. IKÜM art-d 12–14 sätestavad normid selge teabe, teavitamise ja andmesubjekti õiguste teostamise korra kohta. Samuti sätestatakse nendes, mis teave tuleb isikule anda juhul, kui isikuandmed on kogutud andmesubjektilt, ning mis tuleb esitada juhul, kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt.
16.4.Ettekirjutuse põhjendustes on märgitud, et kaebaja e-poe andmekaitsetingimused ei olnud täies ulatuses kättesaadavad. Sellest võib järeldada, et kõiki andmekaitsetingimusi ei ole kaebaja oma veebilehel käsitanud ehk osad andmekaitsetingimused on sealt puudu. Vastustaja on ettekirjutuse põhjendustes märkinud ka teabe, mida veebilehel pole esitatud: 1) võrgulehel olevatest tingimustest on puudu informatsioon isikuandmete säilitamise ajavahemiku või ajavahemiku määramise kriteeriumite kohta; 2) andmesubjektile ei ole kättesaadav informatsioon õiguste kohta tema andmete osas. Näiteks millisel viisil on andmesubjektil õigus tutvuda oma andmetega, millisel juhul on õigus nõuda oma andmete kustutamist või piirata isikuandmete töötlemist, samuti esitada vastuväide isikuandmete töötlemisele, sh teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta; 3) puudub teave õiguse kohta esitada kaebus AKI-le. Ettekirjutuse resolutsiooni p 2 koos ettekirjutuse põhjendustega võimaldasid seega järeldada, milliseid tingimusi tuli kaebajal kindlasti andmekaitsetingimustes käsitada ja oma veebilehel avaldada.
16.5.Vastustaja loetles sunniraha rakendamise teates kaebaja esitatud need andmekaitsetingimuste punktid, mis ei vastanud pärast andmekaitsetingimuste esitamist IKÜM art-tele 12–14 (vt käesolev otsus, p 5 alap-d 2–9). Sunniraha rakendamise teates on küll osaliselt viidatud samadele puudustele, millele viidati ettekirjutuse põhjenduses (vt käesolev otsus, p 5 alap-d 7 ja 8 ning p 16.4), kuid seal on toodud välja ka need puudused, mida algses ettekirjutuses ei ole kajastatud (vt käesolev otsus, p 5 alap-d 2–6 ja 9). Sunniraha rakendamise teate p-des 1– 4 analüüsiti vastustajale esitatud andmekaitsetingimuste sisulist vastavust IKÜM-le, mida algses ettekirjutuses ei tehtud. AKI hinnangust nende andmekaitsetingimuste punktide mittevastavusest IKÜM-le sai kaebaja teada sunniraha rakendamise teatest.
16.6.Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et ta on kohtumenetluse ajal kõrvaldanud ka sunniraha teates kirjeldatud andmekaitsetingimustes esinenud puudused. Vastustaja hindas
1.aprilli 2021. a menetlusdokumendis kaebaja andmekaitsetingimusi ja leidis, et need ei vasta IKÜM-le. Vastustaja tõi välja uued järgmised puudused, millele kaebaja andmekaitsetingimused ei vasta, nt: 1) isik suunatakse võrgulehel avaldatud 8(11)
3-20-1245 privaatsuspoliitikale, kus puudub teave selle kohta, milliseid küpsiseid, millistel eesmärkidel ja õiguslikul alusel kasutatakse; 2) privaatsuspoliitika p-st 2 jääb selgusetuks, kas püsikliendile saadetakse uudiskirju või pakkumisi automaatselt või võetakse eraldi nõusolek; 3) p 4.1 osas peab isikul olema võimalik otsustada, kas ta soovib anda andmete töötlemiseks nõusolekut või mitte ning sellega ei tohi kaasneda negatiivseid tagajärgi (vt lähemalt vastustaja 1. aprilli 2021. a seisukoht, lk 2–7). Nende andmekaitsetingimuste punktide IKÜM-le mittevastavusest sai kaebaja teada vastustaja 1. aprilli 2021. a seisukohast.
16.7.Kaebaja märgib nii 1. aprilli 2021. a seisukohas kui ka 16. aprilli 2021. a seisukohas vastuseks vastustaja 1. aprilli 2021. a seisukohale, et on viinud andmekaitsetingimused vastavusse ka vastustaja 1. aprilli 2021. a seisukohtadega. AKI märkis 26. aprilli 2021. a vastuses, et kaebaja ei olnud 1. aprilli 2021. a seisuga andmekaitsetingimusi IKÜM-ga kooskõlla viinud (puudu olid andmekaitsespetsialisti kontaktandmed; puudus informatsioon tehniliste veebilahenduste, sh kolmandate isikute osapoolte küpsiste kasutamise osas; puudus info isikuandmete edastamisest kolmandatesse riikidesse; andmekaitsetingimuste p-st 9 pole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel uudiskirju saadetakse, kas kaebaja õigustatud huvi või andmesubjekti nõusoleku alusel). AKI märkis 23. aprilli 2021. a seisukohas, et kaebaja on
23.aprilli 2021. a seisuga andmekaitsenõuded viinud vastavusse IKÜM art-te 13–14 nõuetega, v.a andmekaitsetingimuste p 9.4, mille kohaselt võib ONOFF veebilehel olla kolmandate osapoolte küpsiseid, mille osas on vastutavaks töötlejaks ONOFF koostööpartnerid; sellisel juhul on vastav teabe leitav (nn küpsiste omanik) ONOFF veebilehel oleva küpsise lahenduse kaudu. AKI märgib, et kolmandate osapoolte osas on kaebaja andmekaitsetingimused eksitavad, kuna ONOFF on ka nende küpsiste osas vastutav või kaasvastutav töötleja. AKI lisab, et seda selgitati ka 1. aprilli 2021. a seisukohas.
16.8.Vastustaja ei ole 29. aprilli 2020. a ettekirjutuses osutanud kaebaja andmekaitsetingimuste konkreetsetele puudustele. Valdav osa AKI-le esitatud andmekaitsetingimustes esinenud konkreetsetest puudustest esitati alles kas sunniraha rakendamise teates või kohtumenetluses (1., 23. ja 26. aprilli 2021. a vastustes). Nende tingimuste mittevastavuse kohta pole 29. aprilli 2020. a ettekirjutuses ettekirjutust tehtud ega kaebajat hoiatatud sunniraha rakendamisega. Haldustäitemenetluses on vaidluse kandvaks teljeks see, kas esitatud andmekaitsetingimuse konkreetsed punktid vastavad IKÜM-le. Kaebaja märgib õigesti, et esitatud konkreetsed andmekaitsetingimused võivad olla mitmeti mõistetavad ning kaebaja kui ettevõtja hinnang nende vastavusele IKÜM-i normidele ei pruugi langeda kokku AKI hinnangu ja tõlgendusega. Kuigi vastustaja viitas ka ettekirjutuses AKI koostatud isikuandmete töötleja üldjuhendi 10. ehk läbipaistvuse ptk-le, mis võis olla abiks, et aidata koostada IKÜM-le vastavaid andmekaitsetingimusi. Samas ei tähenda üldjuhendile viite tegemine, et isik ei pruukinud konkreetse andmekaitsetingimuse koostamisel üldjuhendit mõista teisiti kui tegi seda AKI. AKI-l oli pärast uute andmekaitsetingimuste saamist võimalus enne sunniraha rakendamist teha vajadusel uus hoiatus, milles olnuks võimalik märkida, milline andmekaitsetingimus ei vasta IKÜM-i nõudele, ja määrata kuupäev konkreetse andmekaitsetingimuse vastavusse viimiseks IKÜM-ga (ATSS § 7 lg 1 p-d 2 ja 3). Ringkonnakohus ei jaga AKI seisukohta, et AKI ei pidanud enne sunniraha sissenõudmist hindama seda, kas ettekirjutus on täidetud ja kas andmekaitsetingimused vastasid IKÜM-le. Kui haldusorganile on enne sunniraha sissenõudmist saanud teada asjaolu, et ettekirjutus on täidetud, tuleb tal seda kontrollida ning vajadusel lõpetada haldustäitemenetlus (ATSS § 3 lg-d 2 ja 3; Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17).
17.1.Sunnivahendit, sh sunniraha ei ole õigust rakendada karistuslikul eesmärgil, vaid see on suunatud ettekirjutusega peale pandud kohustuse täitmise tagamiseks (ATSS § 3 lg 2 ja lg 3 ning § 8 lg 1 ja lg 3 p 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 20215. a otsus asjas nr 3-3-19(11)
3-20-1245 72-14, p 27; 27. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Eelnevast järeldub, et kui ettekirjutusega peale pandud kohustus on täidetud, ei ole lubatud sunnivahendit, sh sunniraha rakendada ega ka rakendatud sunniraha sundtäitmisele pöörata, samuti jätkata täitemenetlust sunniraha sissenõudmiseks. Viimati märgitut eeskätt põhjusel, et ettekirjutusega peale pandud kohustus on täidetud ning ettekirjutusega taotletav eesmärk on järelikult saavutatud. Kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta ATSS § 3 lg‐test 2 ja 3 tulenevalt esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1; Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17).
17.2.Praegusel juhul on AKI edastanud 31. märtsil 2021 kohtutäiturile täitekorralduse kaebaja suhtes täitemenetluse algatamiseks ning kohtutäitur on 1. aprilli 2021. a teatise alusel avanud täiteasja nr 035/2021/991 (dtl 195, 201–207). AKI on 23. aprilli 2021. a vastuses märkinud, et kaebaja on 23. aprilli 2021. a seisuga võrgulehel olevad andmekaitsetingimused viinud suures pildis kooskõlla IKÜM art-ga 13–14. Kuigi AKI lisab, et kaebaja andmekaitsetingimuste p 9.4 on eksitav, kuna kaebaja jääb vastutavaks või vähemalt kaasvastutavaks töötlejaks ka enda võrgulehel kolmandate isikute küpsiste osas, ei oma see vaidluse lahendamisel määravat tähendust. Ettekirjutuse resolutsiooni p 2 täitmine viimati märgitu punkti osa on vabandatav ettekirjutuse üldise iseloomu tõttu. Kui AKI hinnangul ei peaks kaebaja andmekaitsetingimuste p 9.4 endiselt vastama IKÜM-i nõuetele, tuleks tal enne sunniraha rakendamist anda kaebajale hoiatusega tähtaeg esineva puuduse kõrvaldamiseks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 17. oktoobri 2019. a otsus asjas nr 3-18-2131, p 15). Kui kaebaja andmekaitsetingimuse p 9.4 ei peaks endiselt vastama IKÜM-le, selle punkti nõuetele vastavusse viimiseks 10 000 euro suurust sunniraha ei saaks käsitada proportsionaalse meetmena.
18.Eeltoodust tulenevalt ja arvestades praeguse vaidluse asjaolusid, ei saanud ringkonnakohtu hinnangul sunniraha 10 000 euro määramist 22. juuni 2020. a teate esitamise ega ka praegu muutunud asjaolude pinnalt pidada proportsionaalseks meetmeks taotletava eesmärgi saavutamiseks.
19.Ringkonnakohus rahuldab kaebaja apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ning rahuldab kaebuse. Keelata tuleb vastustajal jätkuva haldustoimingu ehk 22. juuni 2020. a teate nr 2.1.-1/20/595 alusel edasiste sissenõudmistoimingute tegemine (riigivastutuse seadus (RVastS) § 4 lg 1). Vastustajat tuleb kohustada esitama kohtutäiturile täiteasjas nr 035/2021/991 TMS § 48 lg 1 p 1 kohane täitemenetluse lõpetamise avaldus (ATSS § 3 lg‐d 2 ja 3; RVastS § 6 lg 1).
20.Kaebaja taotles halduskohtus vastustajalt menetluskulu 1491 euro (õigusabikulu 1446 eurot ja riigilõiv 45 eurot) väljamõistmist. Arvete alusel on õigusabi osutatud 14 tundi ja 58 minutit, tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seevastu arvete järgi on õigusabi kuluks 1796 eurot ehk 350 eurot rohkem, kui taotleb kaebaja. Ringkonnakohus jagab AKI seisukohta, et määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ei ole põhjendatud menetluskulu, kuna see tagastati kaebajale. Õige on AKI seisukoht, et arvel nr 7200604 kajastatud e-poe kasutustingimuste korrigeerimise teenus ei seondu kohtumenetluse kuludega, vaid AKI menetlusega. Seetõttu ei saa kohtumenetluse kuluna käsitada arvel nr 7200604 ja tööarvestuses kajastatud andmekaitsetingimuste parandamist 1 tund ja 42 minutit ehk 204 eurot. Kuna kaebaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist 350 euro võrra väiksemas ulatuses ja 204 eurot ei ületa 350 eurot, ei ole alust õigusabikulu 1446 eurot täiendavalt vähendada. Kuigi arve nr 6200708 väljastas sama advokaadibüroo advokaat Indrek Kukk, mitte Kalju Hanni, ei muuda see kulu põhjendamatuks. Arve on esitanud büroo ning praegusel juhul pole alust kahelda 10(11)
3-20-1245 selles, et selles büroos töötav advokaat ei oleks täitnud töö spetsifikatsioonis märgitud tegevusi kaebaja nimel. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus halduskohtus põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 1476 eurot (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja taotleb ringkonnakohtus vastustajalt menetluskulu 2325 euro väljamõistmist (õigusabikulu 2288 eurot ja riigilõiv 45 eurot). Seevastu õigusabikulu 2288 euro ja riigilõiv 45 eurot kokku ei anna tulemuseks kaebaja märgitud 2325, vaid 2333 eurot. Õigusabi osutati 19 tundi ja 4 minutit. Õigusabi koosnes apellatsioonkaebuse koostamisest, AKI vastustega tutvumisest, konsultatsioonidest kliendiga, esialgse õiguskaitse ja menetluse peatamise taotluse esitamisest. Ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebaja apellatsiooniastmes tasunud riigilõivu 30 eurot, mitte 45 eurot, mistõttu ei ole riigilõiv 15 eurot põhjendatud menetluskulu (HKMS § 109 lg 6). Kuigi kaebaja taotles apellatsiooniastmes õiguskaitset ja menetluse peatamist, ei pea ringkonnakohus apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu kogu ulatuses põhjendatuks. Andmekaitsetingimuste parandamine ja sellest tingitud uute menetlusdokumentide esitamine oli osaliselt põhjustatud ka kaebaja enda tegevusest. Seejuures apellatsiooniastme vaidlus ei väljunud halduskohtus esitatud väidete piiridest. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks apellatsiooniastme menetluskuluks 1000 eurot. Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu 2476 eurot (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.