1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määruse peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.
1.Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon otsustas 05.12.2017. a koosoleku protokollis nr 40 korraliselt üles öelda määruskaebuse esitajaga 16.12.1998 sõlmitud eluruumi XX üürileping seoses võlgnevusega.
2.Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond teatas määruskaebuse esitajale 15.12.2017. a avalduses nr 4-7.1/08418, et ütleb temaga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles.
3.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles ta muuhulgas palus tunnistada õigusvastaseks ja keelata üürilepingu korraline ülesütlemine. Tartu Maakohus jättis 25.09.2018. a otsusega asjas nr 2-18-582 määruskaebuse esitaja hagi Tartu linna vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas maakohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 25.02.2019. a otsusega rahuldamata. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmist ei ole veel otsustatud.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 12.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017. a protokollilise otsuse tühisuse kindlakstegemiseks (haldusasi nr 3-18-1779). Tartu Halduskohus tagastas 07.11.2018. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruskaebuse esitaja esitas halduskohtu määruse peale Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 08.01.2019. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mille lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja mis tuleb lahendada maakohtus tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 1. Seega tuleb lugeda kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 1 p 1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille osas ei ole Riigikohus veel menetlusse võtmist otsustanud.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 15.11.2018 Tartu Halduskohtule üürilepingu ülesütlemisega seonduvalt uue kaebuse, milles ta palus tuvastada määruskaebuse esitajaga üürilepingut lõpetava haldusakti teinud Tartu linna haldusorgan, tunnistada kehtetuks ja tühistada Tartu linna haldusakt, millega otsustati 28.03.2018 lõpetada määruskaebuse esitajaga eluruumi XX kasutamiseks sõlmitud eluruumi üürileping ning tuvastada, et eelnimetatud haldusakt on antud pettuse või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena (haldusasi nr 3-18-2163). Tartu Halduskohus tagastas 22.11.2018. a määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.12.2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et olukorras, kus tegemist on sisult eraõigusliku vaidlusega, on halduskohus ekslikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebus tulnuks tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, sest vaidluse lahendamine ei olnud halduskohtu pädevuses. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, mille Riigikohus jättis 12.03.2019. a määrusega menetlusse võtmata.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 27.11.2018 Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile avalduse, milles palus uuendada haldusmenetluse ja tunnistada kehtetuks ning tühistada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017. a protokolliline otsus nr 40.
7.Tartu Linnavalitsus jättis 21.12.2018. a vastusega nr 2-7.1/18345 määruskaebuse esitaja avalduse rahuldamata. Kuna asjaolud ei olnud muutunud, jäi linnavalitsus varasemalt esitatud seisukohtade juurde ja ühines kohtu poolt haldusasjades nr 3-18-1779 ja 3-18-2163 antud seisukohtadega.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 14.01.2019 Tartu Halduskohtule vaidlusaluse üürilepingu ülesütlemisega seonduvalt järjekordse kaebuse Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni ja selle liikmete peale. Määruskaebuse esitaja palub kaebuses järgnevat: 1) Tunnistada õigusvastaseks Tartu linna 21.12.2018. a toiming, millega Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon keeldus uuendamast haldusmenetlust Tartu linna ja määruskaebuse esitaja vahel 16.12.1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi XX üürilepingu lõpetamise otsustamiseks; 2) Kohustada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni uuendama haldusmenetlus Tartu linna ja määruskaebuse esitaja vahel 16.12.1998 sõlmitud munitsipaaleluruumi XX üürilepingu lõpetamise otsustamiseks; 3) Kohustada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni tegema uuendatud haldusmenetluses kindlaks, kas määruskaebuse esitaja on rikkunud üürilepingu tingimusi, mille korral üürileandja võib nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ning väljakolimisest keeldumise korral üürniku ja kõigi temaga koos elavate isikute väljatõstmist kohtu korras teist eluruumi vastu andmata;
4) Kohustada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni andma haldusakti, millega uuesti otsustada määruskaebuse esitajaga sõlmitud üürilepingu lõpetamise küsimus; 5) Teha kindlaks Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingu õigusvastasus, millega komisjon delegeeris määruskaebuse esitajaga üürilepingu lõpetamise otsustamise ja üürilepingu ülesütlemise menetluse korraldamise Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale; 6) Teha ettekirjutus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile õigusvastase delegeerimise toimingu tagajärgede kõrvaldamiseks. Määruskaebuse esitaja hinnangul oli Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017. a protokolliline otsus nr 40 haldusakt, mille andmiseks oleks eluasemekomisjon pidanud eelnevalt läbi viima ka haldusmenetluse, mistõttu tuleb see haldusmenetlus uuendada. Määruskaebuse esitaja pidas vajalikuks uue üürilepingu lõpetamise küsimust otsustava haldusakti andmist, kuna see haldusakt oleks oluliseks tõendiks tsiviilasjas nr 2-18-582. Määruskaebuse esitaja selgitas, et tema õiguste kaitseks tsiviilkohtumenetluses nr 2-18-582 on vaja tuvastada ka asjaolu, et Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnal ei olnud pädevust otsustada määruskaebuse esitajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemist.
9.Tartu Halduskohus tagastas 15.01.2019. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebuse lahendamine ei kuulunud halduskohtu pädevusse. Halduskohus leidis, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1). Halduskohus tugines Tartu Ringkonnakohtu seisukohtadele haldusasjades nr 3-18-1779 ja 3-18-2163 ning leidis, et linnavalitsuse elamuosakonna protokolliline otsustus üürilepingu ülesütlemiseks oli antud eraõigusliku suhte raames ja see on käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Halduskohtu hinnangul oli ebaõige määruskaebuse esitaja arvamus, et üürilepingu ülesütlemiseks pidi Tartu linn läbi viima haldusmenetluse ning andma haldusakti. Halduskohus selgitas, et määruskaebuse esitaja suhtes oli enne üürilepingu sõlmimist tehtud küll avalik-õiguslik otsustus temale vara kasutusse andmiseks, kuid see täideti eraõigusliku üürilepingu sõlmimisega, mille sõlmimisest alates olid pooltevahelised suhted üürilepingu raames eraõiguslikud. Seega, kuigi määruskaebuse esitajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks oli Tartu linn, oli selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga ning ka üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Samuti asus halduskohus seisukohale, et kaebuses märgitud toimingud ei ole iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad, sest tegemist on eraõiguslikus suhtes tähtsust omavate tahteavaldustega. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on 27.11.2018 esitanud linnavalitsusele haldusmenetluse uuendamise avalduse ja saanud sellele vastuse, ei tinginud vaidluse avalikõiguslikuks muutumist. Täiendavalt selgitas halduskohus, et määruskaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta maakohtus ning märkis, et kohtute infosüsteemist nähtub, et määruskaebuse esitaja on juba pöördunud maakohtusse hagiga, milles taotles muuhulgas üürilepingu ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamist ja üürilepingu korralise ülesütlemise keelamist, mille menetlus on jõudnud Tartu Ringkonnakohtusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kohustada Tartu Halduskohut kaebust menetlusse võtma. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei ole tõendatud, et Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017. a protokoll nr 40 üldse eksisteerib või et määruskaebuse esitajal on üürilepinguga seoses võlgnevus Tartu linna ees. Määruskaebuse esitaja märkis, et Tartu abilinnapea 21.12.2018. a vastuses ei öeldud midagi haldusmenetluse uuendamise kohta. Määruskaebuse
esitaja hinnangul on halduskohus omavoliliselt kaebuse faktilisi asjaolusid moonutanud, kuna tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et määruskaebuse esitaja ja Tartu linna vahel sõlmitud üürileping öeldi Tartu linna poolt 05.12.2017 üles. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et nimetatud protokollilises otsuses komisjon vaid delegeeris üürilepingu ülesütlemise otsustamise ja menetluse läbiviimise linnavarade osakonnale. Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond teatas 15.12.2017 määruskaebuse esitajale, et temaga lõpetatakse korraliselt üürileping, kuid selles teates ei olnud mitte mingit viidet eluasemekomisjoni 05.12.2017. a protokollilisele otsusele. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtuga, et üürilepingu ülesütlemise aluseks oli võlgnevus, sest määruskaebuse esitajal ei olnud üürivõlgnevust. Kuna üürilepingu ülesütlemine oli korraline, siis ei eelda see ka üürivõlgnevuse olemasolu. Määruskaebuse esitaja hinnangul on Tartu Halduskohus oma 15.01.2019. a määruses selle väite ise välja mõelnud, et määruskaebuse esitajat laimata. Seetõttu leiab määruskaebuse esitaja, et esineb alus halduskohtu kohtuniku J. Siideri taandamiseks. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus oleks pidanud iga nõude puhul eraldi põhjendama, miks ta leiab, et nende nõuete menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses. Määruskaebuse esitaja ei nõustu, et linnavalitsuse eluasemekomisjoni protokolliline otsustus üürilepingu ülesütlemiseks oli antud eraõigusliku suhte raames ja see on käsitatav tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Määruskaebuse esitaja hinnangul on tegemist siseaktiga, mis on halduskohtumenetluses vaidlustatav. Samas ei vaidlustanud määruskaebuse esitaja käesolevas haldusasjas mitte ühtegi haldusakti, vaid Tartu linna haldusorganite toiminguid, mistõttu kohtute seisukohad haldusasjades 3-18-1779 ja 3-18-2163 ei ole käesolevas haldusasjas asjakohased. Määruskaebuse esitaja hinnangul on Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni otsused haldusaktid, mille andmiseks oleks pidanud läbi viima ka haldusmenetluse, ning halduskohtu vastupidine seisukoht on põhjendamata. Määruskaebuse esitaja poolt kaebuses nimetatud toimingud on iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad. Tartu Halduskohus ei ole ka selgitanud, mille alusel ta leiab, et kaebuse kolm kohustamisnõuet ja ettekirjutuse tegemise nõue ei ole halduskohtu pädevuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
12.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgnevat.
13.Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni 05.12.2017. a protokolliline otsus nr 40 on halduse siseakt, mis ei ole suunatud haldusvälistele isikutele, vaid üksnes linnavarade osakonnale edasiste toimingute tegemiseks. Kuna otsus ei oma välismõju, ei ole tegemist haldusaktiga haldusmenetluse seaduse § 51 mõttes ning see ei puuduta määruskaebuse esitaja õigusi.
14.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtusse saab kohaliku omavalitsuse poolt üürilepingu lõpetamise korral pöörduda vaid erandjuhul. Riigikohus on leidnud: „Kui linna vara kasutusse saamisest on huvitatud mitu isikut ja õigusaktid ei määra täpselt kindlaks, keda neist tuleb
eelistada, tuleb küsimus otsustada avaliku õiguse põhimõtetest lähtudes, arvestades diskretsioonireegleid, avalikku huvi, võrdse kohtlemise põhimõtet jne“ (RKHKo 20.12.2001, 3-3-1-15-01, p 20). Ringkonnakohus on seisukohal, et sarnane võib olukord olla ka siis, kui isikul, kellega linnavalitsus soovib üürilepingut lõpetada, on seadusest tulenev subjektiivne õigus munitsipaaleluruumile. Selline olukord võib esineda näiteks juhtumil, kui isik on sotsiaaleluasemeteenuse vajaja. Määruskaebuse esitaja ei ole aga väitnud, et ta oleks sotsiaaleluasemeteenuse vajaja. Kui üürnikul puudub õigusaktist tulenev subjektiivne õigus munitsipaaleluruumi kasutamiseks, siis ei saa talle anda protsessuaalset eelisseisundit võrreldes nende üürnikega, kes üürivad korterit eraisikult, vaid teda tuleb üüriõiguses kohelda samamoodi kui mistahes muud üürnikku. Üürniku õigused ja kohustused on kindlaks määratud võlaõigusseaduses sätestatud üürilepingu regulatsiooniga ja üürilepingu ülesütlemist tuleb vaidlustada tsiviilkohtumenetluses.
15.Määruskaebuse esitaja on esitanud kaebuse seoses tema ja Tartu linna vahel sõlmitud eluaseme üürilepingu lõpetamisega ning soovib Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingute õigusvastasuse tuvastamist ning Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile kohustavate ettekirjutuste tegemist. Tartu Ringkonnakohus on varasemalt haldusasjades nr 3-18-1779 ja 3-18-2163 leidnud, et pärast määruskaebuse esitaja ja Tartu linna vahel eraõigusliku üürilepingu sõlmimist olid pooltevahelised suhted selle lepingu raames eraõiguslikud (Tartu Ringkonnakohtu 18.12.2018. a määrus nr 3-18-2163, p 9; 08.01.2019. a määrus nr 3-18-1779, p 7). Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Kõik kaebuses esitatud nõuded on seotud eraõigusliku üürilepingu ülesütlemisega ning Tartu linna eraõiguslike tahteavaldustega. Eelnevast tulenevalt ei ole halduskohtul pädevust selliste nõuete lahendamiseks.
16.Ringkonnakohus märgib, et ka määruskaebuse esitaja ise põhjendab kaebuses, et käesoleva haldusasja eesmärgiks on tsiviilasjas nr 2-18-582 vajalike tõendite kogumine. Kuivõrd tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 otsustab kohus tsiviilasjas otsust tehes ka seda, millised asjaolud on tuvastatud, siis saaks kohus tsiviilasjas nr 2-18-582 vajadusel tuvastada, et tegemist on avalik-õigusliku suhtega.
17.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse õigesti ning seejuures ei pidanud halduskohus iga kaebaja nõuet eraldi käsitlema, sest halduskohtu põhjendused puudutasid kõiki kaebuse nõudeid. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.01.2019. a määruse muutmata.
18.Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse esitajale, et HKMS § 13 lg 1 kohaselt kohtuniku taandamise suhtes kohaldatakse TsMS §-e 23–30. TsMS § 24 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline TsMS §-s 23 ettenähtud juhul nõuda kohtuniku taandamist ning lg 2 kohaselt esitatakse kohtuniku taandamise avaldus kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. TsMS § 24 lg 3 kohaselt tuleb taandamise alust avalduses põhistada. Seega kui määruskaebuse esitaja soovib kohtunik J. Siideri taandamiseks taotluse esitada, tuleb tal see TsMS §-s 24 sätestatut arvestades esitada halduskohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.