lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1543/3

Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 14.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1543/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1021
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 4Kaebuse tagastamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 4 lg 1PädevusHKMS § 43Korduv kaebusTsMS § 1Õigusemõistmine tsiviilasjadesTsMS § 11Maakohtu pädevusTsMS § 9 lg 1Pädevad kohtud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1543/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium13.09.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (27)

lahend.ee
3-25-781/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja22.04.20253-25-792/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja28.03.20253-24-299/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.02.20243-23-2806/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.12.20233-23-2573/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja16.11.20233-22-495/65Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium27.09.2023

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1543

Määruse tegemise aeg

14. august 2019

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

Marju Silveti kaebus Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile kohustavate ettekirjutuste tegemiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Marju Silveti kaebus.
2.Jätta Marju Silveti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon otsustas 5. detsembri 2017. a koosoleku protokollis nr 40 korraliselt üles öelda Marju Silvetiga (edaspidi kaebaja) 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi Sõpruse pst 1-24 üürileping seoses võlgnevusega.

Sarnased lahendid

Kohaliku elu küsimused
  • 07.07.20263-26-1722/10Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1632/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.05.20263-23-2105/13Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 14.04.20263-26-524/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 08.04.20263-25-3258/12Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.04.20263-23-505/11Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
VÕS § 272Sätete kohaldamine elu- ja äriruumide üürimisel
3-23-196/7
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
20.06.2023
3-23-196/3Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja01.06.2023
3-23-24/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium11.05.2023
3-22-495/51Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja05.05.2023
3-23-119/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja17.02.2023
3-22-2382/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium15.02.2023
3-22-2019/22Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium31.01.2023
3-22-2544/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium24.01.2023
3-23-24/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.01.2023
3-22-2382/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.01.2023
3-22-2019/16Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.01.2023
3-22-2649/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja20.12.2022
3-22-510/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium13.10.2022
3-22-578/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium01.07.2022
3-22-510/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja24.05.2022
2-21-8641/18Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium13.09.2021
2-21-8641/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja01.07.2021
3-21-926/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja05.05.2021
3-21-772/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja13.04.2021
3-20-424/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.03.2020
3-19-1114/6Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium09.01.2020
2.Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond teatas kaebajale 15. detsembri 2017. a avalduses nr 4-7.1/08418, et ütleb kaebajaga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles.
3.Kaebaja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles ta muuhulgas palus tunnistada õigusvastaseks ja keelata üürilepingu korraline ülesütlemine. Tartu Maakohus jättis
25.septembri 2018. a otsusega asjas nr 2-18-582 kaebaja hagi Tartu linna vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 19. juuni 2019 otsusega.
4.Kaebaja esitas 13. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses üürilepingu ülesütlemisega Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni ja selle liikmete peale. Kaebaja palub

3-19-1543 tuvastada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingute õigusvastasus ning teha kohustavad ettekirjutused Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb, et teda ei tõstetaks Sõpruse pst 1-24 munitsipaaleluruumist välja enne käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist.

KOHTU SEISUKOHT

I

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
6.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 11 lg-st 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti (Riigikohtu erikogu
20.detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 12).
7.Kohus leiab, et käesoleva kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1) ning kohtuasja on pädev TsMS § 9 lg 1 kohaselt esimese astmena menetlema maakohus.
8.Kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) üürilepingut reguleerivaid norme (VÕS § 272). Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Samuti ei ole kaebuses märgitud toimingud iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad, sest tegemist on eraõiguslikus suhtes tähtsust omavate tahteavaldustega. Kuna vaidlustatud toimingud seonduvad eraõigusliku üürilepingu lõpetamisega, siis ei ole käesolevas kaebuses esitatud nõuete lahendamine halduskohtu pädevuses. Tartu Halduskohus on ka varasemalt haldusasjas nr 3-19-67 eeltoodut kaebajale selgitanud ning märkinud, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta maakohtus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on seda teinud ning esitanud hagi maakohtule. Menetlus kaebaja tsiviilasjas nende nõuete osas on lõppenud. Tartu Maakohtu 25. septembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustus Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrusega, millega ei võetud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse. Olukorras, kus kaebaja ei ole tõenäoliselt rahul tsiviilasja otsusega ning kaebaja esitab uuesti järjekordsed tuvastamisnõuded halduskohtule, mille eesmärgiks on vältida eluruumi üürilepingu ülesütlemist ning eluruumist väljakolimist, ei muuda vaidluse eset ning selle olemust. Tegemist on munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlusega ning selles tehtud erinevad toimingud ei ole avalik-õiguslikud.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajale kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse

3-19-1543 tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II

10.Kaebaja taotleb kaebuses kohtuliku menetluse ajaks õiguskaitse korras, et teda ei tõstetaks välja Sõpruse pst 1-24 munitsipaaleluruumist.
11.Kaebaja tasus halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv siis, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja esitas koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille esitamisel tuleb samuti tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 6 ), siis kohus ei tagasta kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu, vaid loeb riigilõivu tasutuks õiguskaitse taotluselt.
12.Kohtu hinnangul on seega kaebaja tahe esitada esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul anda eelhinnang kaebuse põhjendatusel. Kuna kaebus tagastatakse põhjusel, et selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, märgib kohus, et ka õiguskaitse ese on oma olemuselt eraõiguslik, mistõttu tuleb õiguskaitse taotlus esitada koos kaebusega maakohtule lahendamiseks (kohtule teadaolevalt on kaebaja ka seda varem teinud). Kuna käesolev kaebuse tagastamise määrus on ringkonnakohtus vaidlustatav, siis peab kohus siiski isiku õiguskaitse efektiivse tagamise eesmärgil lahendada taotluse sisuliselt. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt ning maa- ja ringkonnakohtu otsustes tsiviilasjas nr 2-18-582 märgitut arvestades (muu hulgas kontrolliti nimetatud tsiviilasjas ka Tartu linna toimingute õiguspärasust ning leiti, et üürilepingu ülesütlemine oli õiguspärane) ei ole praeguses menetlusetapis kaebuse edulootuseid põhjust pidada ka sisulise menetlemise korral suureks. Sellest tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtumäärust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019.a määruse resolutsioon :
1.Jätta Marju Silveti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. augusti 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. Muuta määruse resolutsiooni punkti 2 ja vastavas osas määruse põhjendusi ning jätta Marju Silveti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada Marju Silvetile kaebuse, määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 45 eurot Marju Silveti arvelduskontole nr EE231700017004045724 Luminor Bank AS-is.
3.Tagastada Marju Silvetile määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 01.04.20263-26-160/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.03.20263-26-101/9Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium