Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 204 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjon otsustas 5. detsembri 2017. a koosoleku protokollis nr 40 korraliselt üles öelda Marju Silvetiga (edaspidi kaebaja) 16. detsembril 1998 sõlmitud eluruumi Sõpruse pst 1-24 üürileping seoses võlgnevusega.
Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakond teatas kaebajale 15. detsembri 2017. a avalduses nr 4-7.1/08418, et ütleb kaebajaga sõlmitud üürilepingu korraliselt üles.
3.Kaebaja esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles ta muuhulgas palus tunnistada õigusvastaseks ja keelata üürilepingu korraline ülesütlemine. Tartu Maakohus jättis
25.septembri 2018. a otsusega asjas nr 2-18-582 kaebaja hagi Tartu linna vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Tartu Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 19. juuni 2019 otsusega.
4.Kaebaja esitas 13. augustil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses üürilepingu ülesütlemisega Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni ja selle liikmete peale. Kaebaja palub
3-19-1543 tuvastada Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjoni toimingute õigusvastasus ning teha kohustavad ettekirjutused Tartu Linnavalitsuse eluasemekomisjonile. Kaebaja esitas koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb, et teda ei tõstetaks Sõpruse pst 1-24 munitsipaaleluruumist välja enne käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumist.
KOHTU SEISUKOHT
I
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
6.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 11 lg-st 1 tulenevalt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. TsMS § 9 lg 1 kohaselt tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. Seega on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikust suhtest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti (Riigikohtu erikogu
20.detsembri 2001. a määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 12).
7.Kohus leiab, et käesoleva kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 1) ning kohtuasja on pädev TsMS § 9 lg 1 kohaselt esimese astmena menetlema maakohus.
8.Kuigi kaebajaga sõlmitud munitsipaaleluruumi üürilepingu üheks pooleks on Tartu linn, on selle üürilepingu puhul tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille suhtes kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) üürilepingut reguleerivaid norme (VÕS § 272). Üürilepingu ülesütlemisel ei teki lepingupoolte vahel avalik-õiguslikku suhet ega anta välja haldusakti, mida saaks halduskohtus vaidlustada. Samuti ei ole kaebuses märgitud toimingud iseseisvalt halduskohtus vaidlustatavad, sest tegemist on eraõiguslikus suhtes tähtsust omavate tahteavaldustega. Kuna vaidlustatud toimingud seonduvad eraõigusliku üürilepingu lõpetamisega, siis ei ole käesolevas kaebuses esitatud nõuete lahendamine halduskohtu pädevuses. Tartu Halduskohus on ka varasemalt haldusasjas nr 3-19-67 eeltoodut kaebajale selgitanud ning märkinud, et kaebaja saab oma õigusi kaitsta maakohtus. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on seda teinud ning esitanud hagi maakohtule. Menetlus kaebaja tsiviilasjas nende nõuete osas on lõppenud. Tartu Maakohtu 25. septembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustus Riigikohtu 19. juuni 2019. a määrusega, millega ei võetud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse. Olukorras, kus kaebaja ei ole tõenäoliselt rahul tsiviilasja otsusega ning kaebaja esitab uuesti järjekordsed tuvastamisnõuded halduskohtule, mille eesmärgiks on vältida eluruumi üürilepingu ülesütlemist ning eluruumist väljakolimist, ei muuda vaidluse eset ning selle olemust. Tegemist on munitsipaaleluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlusega ning selles tehtud erinevad toimingud ei ole avalik-õiguslikud.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebajale kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse
3-19-1543 tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
10.Kaebaja taotleb kaebuses kohtuliku menetluse ajaks õiguskaitse korras, et teda ei tõstetaks välja Sõpruse pst 1-24 munitsipaaleluruumist.
11.Kaebaja tasus halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv siis, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub sama seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebaja esitas koos kaebusega ka esialgse õiguskaitse taotluse, mille esitamisel tuleb samuti tasuda riigilõiv 15 eurot (riigilõivuseadus § 60 lg 6 ), siis kohus ei tagasta kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu, vaid loeb riigilõivu tasutuks õiguskaitse taotluselt.
12.Kohtu hinnangul on seega kaebaja tahe esitada esialgse õiguskaitse taotlus. HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul anda eelhinnang kaebuse põhjendatusel. Kuna kaebus tagastatakse põhjusel, et selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, märgib kohus, et ka õiguskaitse ese on oma olemuselt eraõiguslik, mistõttu tuleb õiguskaitse taotlus esitada koos kaebusega maakohtule lahendamiseks (kohtule teadaolevalt on kaebaja ka seda varem teinud). Kuna käesolev kaebuse tagastamise määrus on ringkonnakohtus vaidlustatav, siis peab kohus siiski isiku õiguskaitse efektiivse tagamise eesmärgil lahendada taotluse sisuliselt. Kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt ning maa- ja ringkonnakohtu otsustes tsiviilasjas nr 2-18-582 märgitut arvestades (muu hulgas kontrolliti nimetatud tsiviilasjas ka Tartu linna toimingute õiguspärasust ning leiti, et üürilepingu ülesütlemine oli õiguspärane) ei ole praeguses menetlusetapis kaebuse edulootuseid põhjust pidada ka sisulise menetlemise korral suureks. Sellest tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider Kohtumäärust on muudetud Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019.a määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019.a määruse resolutsioon :
1.Jätta Marju Silveti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. augusti 2019. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata. Muuta määruse resolutsiooni punkti 2 ja vastavas osas määruse põhjendusi ning jätta Marju Silveti esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Tagastada Marju Silvetile kaebuse, määruskaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 45 eurot Marju Silveti arvelduskontole nr EE231700017004045724 Luminor Bank AS-is.
3.Tagastada Marju Silvetile määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.