Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.04.2019, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-15-44 Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-44 või hakkepuitu. RAGN-SELLS AS segab õhutamise otstarbel biojäätmete hulka segaolmejäätmetest väljasõelutud fraktsiooni, mille täielik eraldamine järelsõelumisel ei ole tehniliselt võimalik ega keskkonnasõbralik. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus analüüsiandmed näitasid, et RAGN-SELLS AS jäätmete töötlemissaaduste raskmetallide sisaldus ületab kõigi mõõdetud komponentide osas kompostis lubatud piirväärtusi. Järelikult ei ole võimalik pidada RAGN-SELLS AS-i protsesse kompostimiseks ja selle tulemust jäätmete lakkamiseks. Sellised sisaldused on omased pigem segaolmejäätmete mehaanilisbioloogilise töötlemise (MBT) jääksaadustele. MV analüüsist Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäituskoha jäätmearuannete kohta selgub, et RAGN-SELLS AS ei käitle biojäätmeid lahus MBT protsessi sisendist. RAGN-SELLS AS on nii 2012. a-l kui 2013. a-l kasutanud toetusega rajatud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. RM ekspertarvamus ei lükka KIK-i seisukohti ümber. RM ei ole ise andmeid analüüsinud, vaid kirjeldanud protsessi. Toetuse eesmärk oli mittetasuva tegevuse majanduslikult mõistlikuks muutmine. RAGN-SELLS AS pidi juba toetuse taotlemise ajal projekti jätkusuutlikkuse, sh liigiti kogutud biojäätmete kompostimise tasuvuse, põhjalikult läbi kaaluma. Seetõttu ei saa aktsepteerida liigiti kogutud biojäätmete kvaliteedi rikkumist majanduslike kaalutlustega (jäätmeseaduse (JäätS) § 14 lg 12). RAGN-SELLS AS ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest isegi täitepinnast, vaid tegemist on jäätmekütuse tootmise jäägiga. OÜ Keskkonnakorraldus 08.03.2013 ekspertiisis ja selle alusmaterjalides ei ole mainitud, et tegemist oleks liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel saadava inertse jäägiga. RAGN-SELLS AS ei ole jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmeid kompostinud või eraldi käidelnud. Selle asemel on ta kasutanud liigiti kogutud biojäätmeid koos kõikide teiste jäätmetega selleks, et toota jäätmekütust. Kuna RAGN-SELLS AS ei tegele biojäätmete kompostimise, vaid jäätmekütuse tootmisega, ei ole põhjendatud tema muutmistaotlust rahuldada, sest ühe hüpoteetilise jäätmesaaduse asendamine teisega ei muuda toetuse tagasinõudmise aluseks olevaid asjaolusid ja õiguslikke järeldusi. Biojäätmete kompostimiseks on vaja jäätmeid regulaarselt niisutada. RAGN-SELLS AS sõlmis ettevõtjaga Waste Treatment Technologies WTT B.V. (WTT) lepingu, mille kohaselt kohustus WTT tarnima uue MBT tehase segaolmejäätmete bioloogilisest osast jäätmekütuse tootmiseks. WTT 03.06.2009 pakkumuse kohaselt tuli tunnelite lakke rajada sprinklerite süsteem, mille kaudu saaks nõrgvett ja kondensaate kasutada jäätmete niisutamiseks. Lepingu lisaks olevast korrigeeritud pakkumusest on sprinklerid välja võetud ja asendatud võimalusega kasutada nõrgvett jäätmete niisutamiseks tunnelite ees. EHITUSEKSPERTIISIBÜROO OÜ 30.06.2014 hinnangus leitakse, et tunnelites puudub materjalide niisutamise võimalus. WTT tehnoloogias esialgu kirjeldatud sprinklersüsteemi ei ole rajatud ning raudbetoonist vahelae suure veetiheduse ja nõrgvete kõrge sulfaadisisalduse tõttu on välistatud materjali niisutamine ülemiste ruumide uputamise või allavalguva nõrgvee kaudu. Seda kinnitab ka betoontunnelid ehitanud AS MARU EHITUS 15.05.2014 kirjas. Kuna WTT-ga sõlmitud lepingus on kõigis kuues tunnelis ette nähtud üksnes jäätmete biokuivatamine, siis ilmselt seepärast puuduvadki tunnelitel niisutussüsteemid ja võimalused pidevalt protsessisaaduse veesisaldust mõõta. Seadmeid ei ole algusest peale kavandatud kasutada biojäätmete kompostimiseks ja ka hiljem ei ole tehtud mingeid muudatusi tehnoloogias, mis võimaldaks komposti toota. Tehnoloogia, mille juures ei kasutata niisutamist, võimaldab kõigis kuues tunnelis läbi viia üksnes jäätmete osalist lagundamist ja kuivatamist. Selle põhisaaduseks saab olla vaid jäätmekütus, soovimatu kõrvalprodukt aga „liiva ja kividena“ kvalifitseeritav materjal. AS-i TALLINNA JÄÄTMETE TAASKASUTUSKESKUS (TJTK) andmetel on RAGNSELLS AS 2012. a-l ja 2013. a-l andnud talle üle biolagundatavaid köögi- ja sööklajäätmeid vastavalt 2198 t ja 217 t. Ainus põhjus liigiti kogutud biojäätmete üleandmiseks sai olla soovimatus ise nende käitlemisega tegeleda. Eesti Energia AS (EE) pakkus 24.09.2012 3(22)

3-15-44 RAGN-SELLS AS-le võimalust käidelda, sh taaskasutada, biolagunevaid jäätmeid kuni 3000 t aastas jaanuarist 2013 kuni detsembrini 2014, võimalusega pikendada perioodi 1 aasta võrra. RAGN-SELLS AS vastas, et ei ole biojäätmete vastuvõtust ja käitlemisest antud perioodil ja kogustes huvitatud. Kuigi keskkonnaministri 08.04.2013 määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ (määrus nr 7) kehtestati pärast taotluse esitamist ja toetuse määramist, pidi RAGN-SELLS AS taotluse esitamisel arvestama, et seadusandja võib kehtestada liigiti kogutud biojäätmete kompostimise nõuded. RAGN-SELLS AS on sellisele võimalusele taotluses viidanud. Kohustuste täitmist hinnatakse vastaval ajal kehtiva õiguse alusel. RAGN-SELLS AS kasutab jäätmekäitluskohta jäätmekütuse tootmiseks, mille kõrvalsaaduseks on mineraaljäätmed, mida RAGN-SELLS AS nimetab täitepinnaseks. See tähendab, et RAGN-SELLS AS kasutab talle makstud toetust määruse nr 47 § 5 lg-s 3 keelatud tegevuseks. RAGN-SELLS AS ei saa oma tegevusetust liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel põhjendada Iru jäätmepõletusbloki tegevuse alustamisega. RAGN-SELLS AS pidi toetuse taotlemisel esitama projekti teostatavusuuringu ning majandus- ja finantsanalüüsi, kus pidi konkurentsiolukorda hindama. Tegemist on normaalse äririskiga. Kuna RAGN-SELLS AS kasutas toetust jäätmekütuse tehase, mitte liigiti kogutud biojäätmete kompostimise käitluskoha rajamiseks, tuleb talle makstud toetus STS2007_2013 § 26 lg 2 pde 1 ja 2 alusel tagasi nõuda. Kumbki alus õigustab eraldivõetuna toetuse tagasinõudmist. RAGN-SELLS AS-l puudub õigus tugineda õiguspärasele ootusele, sest toetus määrati talle tema esitatud ebaõigete andmete alusel. Seadus ei näe ette teisi võimalusi peale toetuse tagasiküsimise. Seega on tegemist proportsionaalse meetmega.

3-15-44 RAGN-SELLS AS on ärakuulamiskirjale eelnenud rohkem kui aasta kestnud menetluses andnud erinevaid seisukohti jäätmete niisutusvõimaluste kohta. Äriühing väitis alles ärakuulamiskirjale esitatud vastuses, et biojäätmed võetakse protsessi kestel niisutamiseks välja ja pannakse seejärel tagasi, ning alles vaides, et jäätmeid niisutatakse protsessi keskel jäätmetesse juhitava õhu suhtelise niiskuse reguleerimise teel. Ei ole usutav, et RAGN-SELLS AS ei oma ülevaadet enda jäätmekäitluskohta rajatud süsteemidest või igapäevaselt toimuvatest tööprotsessidest. Keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande kohaselt kasutatakse Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskohas jäätmekütuse tootmisel MBT-d. Määruse nr 7 § 1 lg 4 järgi ei kohaldata määrust segaolmejäätmete MBT-le ja selle töötluse käigus saadud materjalile. Seetõttu jääb RAGN-SELLS AS-i tegevus täitepinnase tootmisel väljapoole määruse nr 7 rakendusala. Kuna RAGN-SELLS AS-i tegevus, Suur-Sõjamäe tn 31a jäätmekäitluskoht ja selle väljund ei vasta määruse nr 7 nõuetele, ei ole tegemist kompostimisega.

3-15-44 kompostimisprotsessi aruanne (II kd tl 207‒215), MK ekspertarvamus (II kd tl 217‒219), WTT 06.10.2014 kiri (I kd tl 146; tõlge I kd tl 203), Veterinaar- ja Toiduameti hinnang (II kd tl 197), kohalike omavalitsuste toetuskirjad (II kd tl 200 jj), kaebaja ja vastustaja kirjavahetus (II kd tl 185‒190). Nendest tõenditest võivad järelduda asjaolud, mis seavad kahtluse alla tagasinõude õiguspärasuse. Halduskohus rikkus oluliselt menetlusnorme, jättes rahuldamata taotluse Jüri Hioni tunnistajana ülekuulamiseks. Kaebaja taotlus STS2007_2013 § 28 lg 5 kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu põhiseadusega tuli lahendada olukorras, kus halduskohus otsustab mitte tühistada vaidlustatud haldusakti. Seetõttu rikkus kohus selle taotluse tähelepanuta jätmisega oluliselt menetlusnorme. Ringkonnakohus leidis, et esimese astme kohtu otsuse puudused olid sedavõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamine apellatsioonimenetluses pole otstarbekas. Apellant tegi ringkonnakohtu istungil üle kuulatud tunnistaja ütlustest tulenevalt taotluse paikvaatluse ja ekspertiisi korraldamiseks, mis menetlusnormide järgi tulnuks esitada halduskohtus. Kui halduskohus poleks menetlusnorme rikkudes jätnud tunnistajat üle kuulamata, oleks kaebaja seda esimese astme kohtus tõenäoliselt ka teinud. Niivõrd mahuka tõendamismenetluse esimest korda ringkonnakohtus läbiviimiseks pole õigustust ning see võtaks halduskohtu ebaseadusliku otsuse tõttu menetlusosalistelt võimaluse vaidlustada faktiliste asjaolude tuvastamist kõrgema astme kohtus.

6(22)

3-15-44 Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnistuse, mis võimaldab kompostida III kategooria loomseid jäätmeid ja milles tunnistatakse tehast nõuetele vastava komposteerimisettevõttena. Pärast tehase valmimist turuolukord muutus, puudus vajadus kompostmulla järele ja majanduslikult põhjendatuks sai pidada täitepinnase tootmist. Määruse nr 7 järgi on komposti turustamiseks vajalik sõltumatu sertifitseerimiskeskuse heakskiit ja sertifikaadi olemasolu. Sertifikaate hakati väljastama alles 2016. a I kvartalis. Enne seda polnud komposti võimalik õiguspäraselt müüa ja kompost ei saanud kajastuda ka jäätmearuannetes. EE saab taastuvenergia toetust mh biojäätmete põletamisega elektrienergia tootmise eest, millest kaebaja ei olnud teadlik. See on kaasa toonud olukorra, kus ühel turuosalisel on võimalik väga väikeste kuludega käidelda segaolmejäätmete hulgas sisalduvaid biojäätmeid ja see omakorda suurendab liigiti kogutud biojäätmete töötlemise kulukust kaebaja jaoks. Saadav toetus võimaldab EE-l rakendada madalat jäätmete vastuvõtuhinda, mistõttu on vähenenud kohalike omavalitsuste soov korraldada biojäätmete liigiti kogumist ja suunata need jäätmehierarhias kõrgemalseisvaid taaskasutusmeetodeid kasutavatele ettevõtjatele. Kaebaja on valinud liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks majanduslikult mõistlikuma ja väiksemate kuludega alternatiivi, mis vastab jäätmekäitluse üldistele põhimõtetele ja toetuse andmise hetkel kehtinud õigusaktidele (JäätS § 30 lg 1). Praeguseks on selge, et komposti turuhind ei võimalda komposti kasumlikult toota ja taotluses märgitud komposti koguste järele puudub reaalne vajadus. Samas on suurenenud vajadus täitepinnase järele. Ka riigi jäätmekava 2014‒2020 kinnitab turuolukorra muutumist ja nõudluse puudumist komposti järele. Kuni 04.09.2013 kohtumiseni teadis kaebaja, et ka R12x toimingukoodiga jäätmeluba on piisav täitepinnase tootmiseks. Kuna kaebaja soovib kasutada liigiti kogutud biojäätmeid täitepinnase tootmiseks, pole kompostimist võimaldava jäätmeloa järele vajadust ja selle taotlemata jätmist ei saa kaebajale ette heita. Kaebaja esitas 16.09.2013 taotluse jäätmeloale toimingukoodi R12o lisamiseks ja 01.04.2015 keskkonnakompleksloa taotluse. Keskkonnaamet väljastas 10.02.2016 keskkonnakompleksloa, mis hõlmab liigiti kogutud biolagunevate jäätmete töötlemist kompostiks ja täitepinnaseks. Vale on Keskkonnaameti väide, et kaebaja ei maininud jäätmeluba taotledes, et plaanitakse biolagunevaid jäätmeid kompostida. Jäätmekoodidega 20 01 08 ja 20 02 01 jäätmetest ei ole võimalik isegi kuivatades kütust toota. Seda on Keskkonnaamet ka ise möönnud. Seega on selge, et biojäätmete töötlemise algne eesmärk on olnud komposti toota. TJTK-le liigiti kogutud biojäätmete üleandmine oli tingitud muudest asjaoludest, mitte soovimatusest neid käidelda. Kaebaja oli 2012.‒2013. a-tel liigiti kogutud biojäätmete töötlemise protsessi käivitamas ja sellega kaasnesid ajutised tehnilised probleemid. Alates probleemide kõrvaldamisest on biojäätmeid pidevalt majanduslikult mõistlikult kättesaadavas mahus käideldud ja seda kinnitavad 2012.‒2014. a jäätmearuanded. Kaebaja ei võtnud EE koostööpakkumist vastu, sest ei oleks turuinfo kohaselt valituks osutunud. Kaebaja on alustanud projekti eesmärkide täitmist, tootes liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnast. Kaebaja on kavandanud ja kavandab ka edaspidi projekti eesmärkide täitmist majanduslikult võimalikul ja põhjendatud viisil. Vastustaja välja toodud asjaolud ei viita kaebaja soovimatusele projekti eesmärke täita, vaid on objektiivselt põhjendatud muude asjaoludega. Vastustaja on lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Projekti eesmärkide täitmise kavatsust näitab see, et kaebaja kogus taotluse esitamisele eelnevalt toetuskirju mitmetelt kohalikelt omavalitsustelt, kes avaldasid toetust kaebaja projektile ja pidasid võimalikuks liigiti kogutud biojäätmete tarnimist kaebaja tehasesse. Kaebaja valis tehasesse rajatava tehnoloogilise lahenduse just lähtuvalt liigiti kogutud biojäätmete töötlemise soovist. Kui tal olnuks kavatsus toota üksnes jäätmekütust, võinuks ta valida teistsuguse ja soodsama alternatiivi. TJTK pakutav vastuvõtuhind on seni hoitud kunstlikult madal tänu ristsubsideerimisele, mistõttu ei 7(22)

3-15-44 saa hinnata TJTK pakutavate hindade alusel kaebaja valitud tehnoloogia majanduslikku otstarbekust. Süsteemi tarnija WTT kinnitas 06.10.2014 kirjas, et süsteem on mõeldud ja võimeline töötlema biojäätmetest kompostimise teel mulda ja täitepinnast. Seega on liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine jäätmekäituskohas võimalik. Kaebaja on rajanud sprinklersüsteemiga võrdväärse süsteemi, mille abil on võimalik niiskust reguleerida. Rajatud niisutussüsteemi sobivust kompostimiseks kinnitab tarnijaga sõlmitud leping. Sprinklersüsteem ei olnud vältimatult vajalik liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks. Kaebaja viis 16.03‒13.04.2015 tehases läbi komposti tootmise eksperimendi. Eesti Maaülikooli professori MK arvamusega on ümber lükatud vastustaja väited, et tehase seadmetega ei ole komposti tootmine võimalik ja protsessi saaduste näol on tegemist jäätmekütuse tootmise jäägiga. Kaebaja ei ole vastustajat projekti tegeliku eesmärgi osas eksitanud. Tagasinõudmise otsus on rajatud väitele, et tunneleid ei ole komposti tootmiseks võimalik kasutada, seega ei oma tagasinõudmise otsuse õiguspärasuse hindamisel tähtsust, kas tunneleid kasutatakse hetkel komposti tootmiseks. Toetuse andmise hetkel kiitis vastustaja sprinklersüsteemita tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemise süsteem hakkab toimuma ilma selleta. Jäätmekütuse tootmine lõimub täitepinnase tootmisega tootmisahela viimases etapis, toimudes algselt täiesti eraldiseisvalt. Liigiti kogutud biojäätmete töötlemisel saadakse täitepinnas pärast õhustamiseks segatud biojäätmete tunneltöötlemist, kui sõela abil eraldatakse täitepinnaseks sobiv materjal ja ülejäänu ühineb segaolmejäätmete töötlemise liiniga. Kuna täitepinnase tootmine lähtub just liigiti kogutud biojäätmetest, millele lisatakse segaolmejäätmete töötlemise jääki (segaainena) või puiduhaket, ei saa väita, et täitepinnas on pelgalt jäätmekütuse tootmise jääk. Täitepinnas küll sisaldab segaolmejäätmete töötlemise jääki, kuid see on vajalik selleks, et täitepinnast toota. Täitepinnas ja segaolmejäätmete töötlemise jääk, mis tekib jäätmekütuse tootmise tulemusena, on omadustelt oluliselt erinevad. Seda, kas täitepinnas on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise või jäätmekütuse tootmise tulemus, ei saa hinnata jäätmeloa ja jäätmearuande alusel, sest neis kajastatud jäätmekoodid ei anna täielikku teavet jäätmesaaduste päritolu ja omaduste kohta. Täitepinnase tähistamiseks kasutatakse jäätmekoodi 19 12 09 seetõttu, et puudub sobivam täitepinnase olemust ja omadusi kajastav jäätmekood. Täitepinnase tähistamine vastava jäätmekoodiga ei välista, et tegemist on liigiti kogutud biojäätmete käitlemise saadusega. 2012. a jäätmearuandes on näha viidatud jäätmekoodiga jäätmete käitlemine mahus 2238,4 t ja 2013. a jäätmearuandes 5022,68 t. Kaebaja on tootnud komposti nii tehase kasutamise algusjärgus kui ka kohtumenetluse ajal katset tehes. Ekspert MV on tuginenud ekspertarvamuses subjektiivsele arvamusele ja muljele, mitte teaduslikele meetoditele. Selline arvamus ei ole usaldusväärne. Ekspert ei ole selgitanud, milles seisneb kaebaja poolt lisatava materjali ebapiisav keskkonnasõbralikkus ja kuidas see piirab praktikas täitepinnase kasutusvaldkondi. Täitepinnase tootmine ei pea vastama kompostimise nõuetele. Kaebaja tegevus täitepinnase tootmisel vastab määruse nr 7 § 10 lg-le

3-15-44 maa-alade planeerimisel, täitmisel, taastamisel ja korrastamisel, ammendunud karjääride rekultiveerimisel. Toetuse kasutamise eesmärkide hindamine on toimunud ennatlikult. Projekti kohaselt oli kaebajal kohustus biojäätmete töötlemise koguseid aasta-aastalt suurendada. Sisuliselt oleks kaebaja projekti eesmärgid täitnud, kui nõutav kogus oleks nt viimasel aastal täis saanud. Seega on eesmärkide hindamine üksnes esimese aasta lõikes on ebaõige. Vastustaja on jätnud muutmistaotluse lahendamisel kaalutlusõiguse teostamata ja lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Muutmistaotluse näol oli tegemist eraldiseisva taotlusega, mille lahendamine peab toimuma eraldiseisva kaalutlusotsusega. Kaebaja esitas muutmistaotluse enne tagasinõudmise otsuse tegemist ja selle rahuldamine võinuks välistada tagasinõudmise otsuse tegemise. Vastustaja oleks pidanud kaaluma võimalust muuta toetuse rahuldamise otsust selliselt, et tagatud oleks toetuse eesmärgi saavutamine ehk biojäätmete kompostimine, kuid seda muutunud turusituatsioonis ning arvestades kaebaja huve. Vastustaja pidanuks arvestama võimalusega, et kaebaja poolt täitepinnase tootmine on tõendatud. Sellisel juhul langeb ära ainus kaalutlus, mis oli muutmistaotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebajat ei ole muutmistaotluse lahendamisel piisavalt ära kuulatud. Vastustaja keeldus kaebajaga kohtumast. Ärakuulamiskirjas ei käsitletud kaebaja muutmistaotlust ega antud võimalust esitada täiendavaid asjaolusid ja seisukohti muutmistaotluse osas. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on vastuolus PS §-dega 11 ja 31, mistõttu tuleb see jätta kohaldamata ja rakendada analoogia korras STS2007_2013 § 28 lg-s 5 toodud intressi määra. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on 10 korda madalam viivisest, mida vastustajal on STS2007_2013 § 28 lg 5 alusel õigus nõuda toetuse saajalt. Kuna RVastS ei võimalda nõuda viivist, peab RVastS alusel kohalduv intressi määr olema vähemalt samaväärne asjakohase viivise määraga. RVastS § 23 p-s 1 sätestatud intressi määr on oluliselt madalam ka võlasuhetele kohalduvast viivisest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 116 lg 1 ja § 117 lg 1 järgi on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt intressi 0,06% päevas. Ka maksukohustuslase poolt makstav intress maksuvõla puhul on sama (MKS § 115 lg 1, § 117 lg 1). Intressi määrade sedavõrd suur erinevus riivab oluliselt ettevõtlusvabadust, ei ole põhjendatud ega proportsionaalne. STS2007_2013 § 28 lg 5 on PS-ga vastuolus ja tuleb jätta kohaldamata. Intressi määr 0,1% päevas (36,5% aastas) on ääretult kõrge, piirab ettevõtlusvabadust ega ole proportsionaalne. Tagastusnõude vaidlustamisel kohtus on ainus võimalus viivise kogunemist vältida toetuse tagastamine koos intressiga.

9(22)

3-15-44 Ebaõige on kaebaja väide, et vastustaja kiitis toetuse andmise hetkel ilma sprinklersüsteemita tehnoloogia heaks ja oli teadlik, et biojäätmete käitlemine saab toimuma ilma sprinklersüsteemita. Määruse nr 7 § 10 lg 8 rakendub kompostile ehk väetusainerohkele huumusetaolisele materjalile, mitte täitepinnasele vm materjalile, mis ei ole oma olemuselt kompost. Kompost on teatavate omadustega aine, täitepinnas aga mingi tahke aine kasutusviis. Kui kaebaja oleks algusest peale taotluses väitnud, et ta kavatseb liigiti kogutud biojäätmed töödelda mineraaljäätmeteks, siis ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud. TJTK vastusest nähtub, et tema jaoks ei olnud üllatus, et biojäätmete kompostimiseks on vajalik toimingukoodi R3o. Järelikult ei ole usutav, et see sai olla üllatuseks kaebajale. EE Iru elektrijaama jäätmepõletusbloki tööle hakkamine ei mõjutanud TJTK poolt vastu võetavate biolagunevate jäätmete kogust, nendest komposti tootmist ja müüki 2013.‒2015. a-tel. Veterinaar- ja Toiduamet väljastas kaebaja tehasele tunnustuse 19.10.2012. Järelikult ei saanud kaebaja tehases sel ajal olla tehnilisi puudusi, mis oleks takistanud liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Tunnustusele vaatamata ei ole kaebaja liigiti kogutud biojäätmeid kompostinud. Määruse nr 47 eesmärgiks ei ole maksta toetust selleks, et püstitataks ehitis, kus põhimõtteliselt on võimalik jäätmeid taaskasutada, vaid aktiivseks tegevuseks, st jäätmete taaskasutamiseks. Kohalike omavalitsuste toetuskirjad esitati selleks, et tõendada vastustajale enne toetuse määramist kaebaja võimalusi koguda kokku vajalik kogus liigiti kogutud biojäätmeid. Nende esitamata jätmisel ei oleks vastustaja taotlust rahuldanud. Toetuskirjad ei kinnita kaebaja kavatsust liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. Kompostimiseksperiment viidi läbi pärast tagasinõudmise otsuse tegemist. Seega ei saanud sellega haldusakti andmisel arvestada. Eksperimendi läbiviimine kinnitab, et kaebaja ei ole kuni selle ajani jäätmekäitluskohas liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootnud. Eksperiment ei kinnita, et kaebaja jäätmekäitluskohas oli liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootmine võimalik tagasinõudmise otsuse tegemise hetkel ja on praegu. Protsessis osalesid üksnes kaebaja töötajad ja pole teada, milliseid muudatusi kompostimise võimaldamiseks tehti. Samuti ei selgu, kuidas toimus kompostimise käigus niiskuse reguleerimine. MK arvamusest nähtub, et see on koostatud üksnes talle esitatud dokumentide pinnalt. Ta ei viibinud eksperimendi juures, ei tutvunud tehase sisseseadet puudutavate dokumentidega ega kontrollinud tehases kohapeal kompostimisprotsessi. Järelikult ei saa ta vastata küsimusele, kas tehases olemasolev tehnoloogia võimaldab biojäätmetest komposti toota. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et jäätmete liigiti kogumist tuleb vaadelda eraldi liigiti kogutud jäätmete taaskasutamisest. Kui liigiti kogutud jäätmeid võiks nende käitlemisel suva järgi kokku segada, kaotab jäätmete liigiti kogumine oma mõtte. Keskkonnaministri 16.01.2007 määruse nr 4 “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” (määrus nr 4) § 3 lg 1 järgi kogutakse olmejäätmeid liigiti selleks, et tagada väljasorditava jäätmematerjali kõrgem kvaliteet ja suurendada selle taaskasutusvõimalusi. Sama kordab JäätS § 14 lg 11. Oluline on, et liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel muutuksid need mullaks ja lakkaksid olemast jäätmed. Liigiti kogutud biojäätmetele segaolmejäätmete töötlemise jäägi lisamisel tekkinud saadus jääb jätkuvalt jäätmeks. Seega on kaebaja tegevus vastuolus jäätmekäitlustoimingute hierarhiaga (JäätS § 221). Kaebaja eksitab kohut, väites, et on projekti algusest kuni 2016. a lõpuni taaskasutanud käitises 14 558 t biolagunevaid jäätmeid. Kaebaja lubas taotluses, et liigiti kogutud biojäätmed kompostitakse ja neist toodetakse 87,5% ulatuses komposti ja 12,5% ulatuses täitepinnast. Seega ei peetud silmas 10(22)

3-15-44 liigiti kogutud biojäätmete ükskõik millist taaskasutamist. Ka biojäätmete kasutamine kütuse või muu energiaallikana on sisuliselt biojäätmete taaskasutamine. Samas on tegemist jäätmete kõige madalama taaskasutamise viisiga, mis on kõrgem üksnes jäätmete kõrvaldamisest. Seetõttu antigi toetust jäätmete, millel taaskasutamisvõimalus puudub või on madal, ringlussevõtu arendamiseks. Ühtlasi on see põhjus, miks määrus nr 47 keelas toetuse andmise jäätmete masspõletamise või jäätmekütuse tootmise arendamiseks. Toetuse tagasinõudmine ei ole karistus. Kui kaebaja ei soovi biojäätmeid kompostida, vaid selle asemel jäätmekütust toota, võib ta seda teha, kuid tal tuleb toetus tagastada. RVastS § 23 p 1 ei ole PS-ga vastuolus. RVastS § 23 p 1 sätestab intressi määra, STS2007_2013 § 28 lg 5 viivise määra. Intress on tasu raha kasutamise eest, viivis hüvitis raha tähtaegselt tagastamata jätmisest tuleneva eeldusliku kahju eest. Kaebaja võrdleb kahte erinevat õiguskaitsevahendit ja järeldab nende erinevusest ekslikult põhiseadusevastasust. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise tasumise kohustus tuleneb määruse nr 1083/2006 art 70 lg 1 p-st b ja seda kohaldatakse struktuuritoetuste tagasinõudmisel üle Euroopa Liidu. VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määr kehtib tsiviilsuhetes, STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määr konkreetses avalik-õiguslikus suhtes. Järelikult ei ole nende võrdlus põhjendatud. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivisega sarnane viivise määr on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 114. Kaebajal oli võimalik viivise tasumist vältida toetuse tähtaegse tagastamisega. Viivise eesmärk on motiveerida toetuse saajat toetust kiiresti tagastama. Kohus kontrollib asjassepuutuva normi PS-ga kooskõla konkreetse normikontrolli ja konkreetsete asjaolude raames. Seega ei saa STS2007_2013 § 28 lg 5 vastuolu PS-ga põhjendada sellega, et see piirab abstraktselt ettevõtlusvabadust.

3-15-44 jäätmete taaskasutamiseks, täpsemalt jäätmekütuse segude valmistamiseks eri jäätmeliikidest (toimingukood R12x). Mineraaljäätmed võivad olla täitepinnasena kasutatavad ja oma olemuselt võidakse neid aukude täitmisel jäätmetena taaskasutada (mitte tootena turustada/kasutada). Mineraaljäätmed ei vasta mingi toote nõuetele (puudub vajalik sertifikaat). Seega on ekslik kaebaja sõnakasutus, nagu ta tegeleb täitepinnase tootmisega, kuna kaebaja tegevuse (jäätmekütuse tootmise) raames saavad tekkida üksnes jäätmed kui tootmisprotsessi jäägid. Jäätmearuannetest ei selgu, et kaebaja tegeleks liigiti kogutud biojäätmete kompostimisega. Jäätmearuannetest nähtub, et kaebaja toodab jäätmekütust (19 12 10 ning 19 12 11*), mille käigus eraldatakse metallijäätmed jm jäätmeliigid, mis ei sobi jäätmekütuseks, nagu mineraaljäätmed (nt liiv ja kivid) (19 12 09) ja muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (19 12 12). Kaebaja esitas seoses 01.06.2013 jõustunud tööstusheite seadusega Keskkonnaametile 01.04.2015 keskkonnakompleksloa. Ka see esitati segaolmejäätmete MBT tehases jäätmekütuse tootmiseks, mitte liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks. Ebaõige on kaebaja väide, et Keskkonnaameti kinnitusel hinnati liigiti kogutud biolagunevate jäätmete bioloogilise töötlemise (toimingukood R12o) mõjusid, kuid jäätmeloale jäi see toimingukood kandmata. Keskkonnaamet on 15.04.2015 vastuses märkinud, et KMH aruandes ei käsitletud liigiti kogutud biojäätmete kompostimist ega selle mõjusid, sest kaebaja ei olnud vastavat taotlust esitanud. Keskkonnaamet oli 05.09.2014 KMH algatamise otsuse eelnõus seisukohal, et KMH aruanne ei olnud kaebaja jäätmeloa muutmise taotluse menetlemiseks piisav. Kaebaja kirjeldas 01.04.2015 keskkonnakompleksloa taotluses, et jäätmekütuse tehasesse tulevad sisse vaid sellised biolagunevad jäätmed, mis on küll liigiti kogutud, kuid mis on teiste jäätmetega rikutud. Seega ei plaani kaebaja vastu võtta jäätmeid, millest oleks võimalik komposti toota. Keskkonnaamet on oma arvamuses tuginenud kaebaja taotluses ja KMH aruandes toodud väidetele, mille alusel väljastas kaebajale jäätmeloa. Kahetsusväärne on kaebaja väide, et ta ei tegutse talle väljastatud jäätmeloa alusel.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Asja on võimalik lahendada ilma, et oleks vaja tuvastada, kas vaidlusaluses jäätmekäitlustehases on võimalik komposti toota ja kas kaebaja toodetav täitepinnas tuleks lugeda jäätmekütuse tootmise jäägiks. Vastustaja 19.10.2010 otsusest nähtub, et toetuse taotlus esitati määruse nr 47 § 5 lg 2 p-s 2 nimetatud tegevuse toetamiseks. Muid täpsustavaid tingimusi toetuse kasutamise sihtotstarbe kohta ette ei nähtud. Toetuse andmise ajal kehtinud määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 sätestas, et toetust antakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Hetkel kehtib viidatud norm sõnastuses, mille järgi antakse toetust liigiti kogutud biojäätmete ringlussevõtmiseks. Erinevus seisneb selles, et ringlussevõtt on üks taaskasutamismoodustest. Seega on taaskasutamine laiem mõiste kui ringlussevõtt (vt JäätS § 15). Nii toetuse andmise ajal kui ka praegu kehtiv määruse nr 47 § 5 lg 3 välistavad toetuse andmise jäätmekütuse tootmiseks. Kaebaja väidab, et ta ei tooda liigiti kogutud biojäätmetest jäätmekütust, vaid toodab/soovib toota sellest täitepinnast. Kaebaja esitas 17.09.2013 vastustajale taotluse muuta projektis mulla ja täitepinnase osakaalud, et keskenduda edaspidi täitepinnase tootmisele. Praegu kehtivad normid ei loe kaebaja viidatud täitepinnase tootmist toetatavaks taaskasutamistoiminguks. Kehtiva JäätS § 15 lg 4 järgi on ringlussevõtt, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, jäätmete 12(22)

3-15-44 taaskasutamistoiming, mille käigus jäätmematerjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, et kasutada neid nende esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma jäätmete energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütusena või tagasitäiteks. Samamoodi sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19.11.2008 direktiivi nr 2008/98/EÜ (direktiiv nr 2008/98) art 3 p 17. Kaebaja toodetavat täitepinnast ei ole õigusaktides defineeritud, kuid kaebaja selgitustest järelduvalt on tegemist materjaliga, mida saab kasutada pinnase täitmiseks, nt prügilate ja kaevanduste sulgemisel, teetöödel jne. JäätS § 15 lg 4 ja direktiivi nr 2008/98 art 3 p 17 välistavad selgelt sellised pinnase täitmise tööd jäätmete ringlussevõtmise mõiste alt. Järelikult ei ole kaebaja viidatud täitepinnase tootmine praegu kehtiva määruse nr 47 § 5 lg 2 p-i 2 järgi toetatavaks tegevuseks. Kaebaja 05.04.2010 toetuse taotlusest nähtuvalt soovis ta toota liigiti kogutud biojäätmete käitlemise käigus 89% mulda ja 11% täitepinnast. Kaebaja soovis 17.09.2013 taotluses muuta toodetava mulla ja täitepinnase osakaalusid. Tegemist on projekti olulise muutmisega, mis eeldab taotluse rahuldamise otsuse muutmist (STS2007_2013 § 18 lg 3 p 1, määruse nr 47 § 18 lg 1). Vastustajal tuli uue haldusakti andmisel lähtuda haldusakti andmise ajal kehtivatest õigusnormidest (HMS § 54). Vastustaja jättis kaebaja muutmistaotluse rahuldamata 08.09.2014 otsusega. Sel ajal kehtinud määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 võimaldas anda meetme raames toetust biojäätmete ringlussevõtmiseks. Seega puudus vastustajal 08.09.2014 ja puudub ka praegu võimalus kaebaja esitatud muutmistaotlust rahuldada. Kaebaja muudetud projekti eesmärgid ei ole kooskõlas meetme raames antava toetuse kasutamise eesmärkidega, sest kaebaja soovib toetuse abil rajatud jäätmekäitlustehases käidelda suuremat osa liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnaseks, mida ei saa lugeda biojäätmete ringlussevõtmiseks. Iseenesest ei ole viidatud täitepinnase tootmine biojäätmetest keelatud, kuid selleks tegevuseks ei ole õigus kasutada määruse nr 47 alusel saadud toetust. Järelikult on kaebaja 17.09.2013 muutmistaotluse rahuldamata jätmine õiguspärane sõltumata vastustaja 08.09.2014 otsuses toodud põhjendustest. Haldusakti tühistamiseks selles osas puudub alus. Isegi kui kohus tühistaks nimetatud otsuse ja kohustaks vastustajat kaebaja muutmistaotlust uuesti lahendama, tuleks vastustajal jätta uue otsusega kaebaja muutmistaotlus rahuldamata. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata ka kaebaja nõue tühistada muutmistaotluse rahuldamata jätmise peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus ning kaebaja kohustamisnõue. Kaebaja heitis vastustajale ette tema ära kuulamata jätmist muutmistaotluse lahendamisel. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja saatis enne tagasinõudmise otsuse tegemist oma seisukohad kaebajale 07.07.2014 kirjaga tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Seega oli kaebaja teadlik sellest, et vastustaja hinnangul ei ole kaebaja komposti tootnud ja tema toodetav täitepinnas on vastustaja hinnangul jäätmekütuse tootmise jääk, mitte liigiti kogutud biolagunevate jäätmete käitlemise tulemus, mistõttu kavatses vastustaja kaebajalt toetuse tagasi nõuda. Neist põhjendustest ei saanud tekkida arusaama, et vastustaja kavatseb sellele vaatamata kaebaja muutmistaotluse rahuldada. Kuna toetuse tagasinõudmise ja muutmistaotluse rahuldamata jätmise põhjendused olid sisuliselt samad, siis oli kaebajal võimalik enne tagasinõudmise otsust oma seisukohti, sh muutmistaotluse osas, esitada. Samuti sai ta oma seisukohti täiendada vaidemenetluses. Vastustajal puudus kohustus kaebajaga kokku saada. Määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 nägi kaebajale toetuse andmise ajal ette, et toetust antakse liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamiseks. Sama paragrahvi lg 1 järgi antakse toetust tegevuseks, mis on kooskõlas riigi jäätmekavas 2008–2013 määratletud tegevustega jäätmete taaskasutamise arendamiseks. Seega tuleb meetme raames toetatavate tegevuste tuvastamisel lähtuda riigi jäätmekavast 2008–2013 (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 korraldusega nr 234). Jäätmekavast järeldub, et eesmärgiks on seatud biolagunevate jäätmete 13(22)

3-15-44 eraldi käitlemine ja neist komposti tootmine. Komposti tootmise nõue oli arusaadav ka kaebajale, kes on toetuse taotlust põhjendanud komposti tootmisega. Kaebaja segab liigiti kogutud biolagunevaid jäätmeid mineraaljäätmetega. Olenemata sellest, kas lugeda mineraaljäätmed jäätmekütuse tootmise jäägiks või mitte, ei ole biolagunevate jäätmete segamine mineraaljäätmetega kooskõlas jäätmete eraldi käitlemise nõudega. Mineraaljäätmed ei lagune bioloogiliselt. Seega muudab mineraaljäätmete lisamine biojäätmete lagunemisest saadava tulemi koostist ja seda ei saa enam lugeda kompostiks. Kaebaja toodetav täitepinnas, mis koosneb biolagunenud jäätmete ja mineraaljäätmete segust, ei vasta ka tavaarusaamale kompostist. Kuna määruse nr 7 § 2 p-i 1 järgi tähendab kompost selle määruse tähenduses väetusainerohket huumusetaolist materjali, mis on toodetud sama määruse lisas 1 nimetatud biolagunevatest jäätmetest, siis ei saa kaebaja toodetav täitepinnas, mis sisaldab mineraaljäätmeid, kuidagi selle määruse tähenduses olla kompost. Määruse nr 7 § 10 lg 8 reguleerib praakkomposti käitlemist. Üldteada on, et mineraaljäätmetest aeroobsel töötlemisel komposti, ka praakkomposti toota ei ole võimalik. Kohus jätab kõrvale vaidluse selles osas, kas kaebaja jäätmekäitlustehases saab põhimõtteliselt komposti toota ning kas kaebaja on õigusvastaselt kasutanud biojäätmete kompostimiseks mõeldud tunneleid jäätmekütuse tootmiseks. Asjaoludest ja kaebaja selgitustest nähtub, et kaebaja ei kasuta vaidlusalust jäätmekäitluskompleksi komposti tootmiseks. Komposti tootmise soovimatus järeldub selgelt ka sellest, et kaebajal ei olnud toetuse taotlemisel, selle saamisel ega ka praegu jäätmeluba, mis võimaldaks komposti toota. Kaebaja jäätmelubadel olevad toimingukoodid R12o ja R12x ei ole mõeldud kompostimiseks. Lisaks ei hinnanud kaebaja kompostimisprotsessi keskkonnamõju, kuigi KMH aruande esitamise nõue esitati talle vastustaja 19.10.2010 otsuses. Seega on lõppjärelduses õige vastustaja otsus, et kaebaja kasutab toetust selleks mitte ette nähtud eesmärgil, mistõttu tuli toetuse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja toetus tagasi nõuda. STS2007_2013 § 26 lg-s 2 sätestatud toetuse tagasinõudmise otsus on kaalutlusotsus. Vastustaja ei ole kaalutlusreeglite vastu eksinud. Kaebaja ei ole kasutanud talle antud toetust eesmärgipäraselt. Seega ei saa ta tugineda usalduse kaitsele. Toetuse tagasinõudmine teenib võrdse kohtlemise põhimõtet. Kui kaebajal lubatakse kasutada toetust teistel eesmärkidel, diskrimineeritaks sellega teisi toetuse saamisest huvitatud jäätmekäitlejaid. Toetuse tagasi nõudmata jätmist ei õigusta kaebaja väidetud turuolukorra muutused. Kaebaja on koostanud ja esitanud koos toetuse taotlusega vastustajale projekti teostatavusuuringu. Samuti on taotlusest nähtavalt hinnatud projekti rahalist tasuvust. Seega pidi ta juba toetuse taotlemisel arvestama, kas biolagunevatest jäätmetest komposti tootmine on majanduslikult tasuv ettevõtmine ja katab sellega seotud kulud. Ebaõige prognoosi riskid jäävad kaebaja enda kanda. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et jäätmetest toodetud kompostil ei ole turgu. Esiteks oleks kaebaja pidanud sellega toetuse taotlemisel arvestama. Teiseks nähtub TJTK 11.08.2017 vastusest kohtunõudele, et TJTK on 2012‒2015. a-tel komposti müünud. Samuti ei mõjutanud Iru jäätmepõletustehase tegevuse alustamine TJTK tegevust komposti tootmisel. Seega on kaebaja põhjendused otsitud. Samuti ei õigusta projekti ellu viimata jätmist viited biolagunevate jäätmete vähestele kättesaadavatele kogustele. Taotluses märgitud kogused on kaebaja ise määranud ja kinnitanud nende realistlikkust. Arvestades, et käidelda lubatud jäätmekogused mõjutasid toetuse taotluse hindamise tulemust, sellest tulenevalt ka taotluse kohta pingereas ja toetuse määramise otsustamist (vt määruse nr 47 § 14 lg 2 p-d 2 ja 3, § 15 lg-d 2 ja 3), siis ei ole pärast toetuse määramist lubatud vähendada käideldavaid

14(22)

3-15-44 jäätmekoguseid, sest see seaks kaebaja võrreldes teiste toetuse taotlejatega ebavõrdsesse olukorda. Toetuse tagasinõudmine on proportsionaalne. Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et vastustajal tulnuks kaaluda toetuse osalist tagasinõudmist. Toetuse osalist tagasinõudmist on põhjendatud kaaluda juhul, kus toetust on vähemalt osaliselt kasutatud eesmärgipäraselt. Kuna kaebaja viidatud täitepinnase tootmine ei olnud toetatav tegevus, siis ei saa täitepinnase tootmine näidata toetuse sihipärast kasutamist ja õigustada selle tagasi nõudmata jätmist. Praegusel juhul ei esine ka STS2007_2013 § 26 lg-s 21 sätestatud olukorda, kus poleks võimalik hinnata tekkinud kahju suurust. Toetuse tagasinõudmine ei olnud ennatlik, sest kaebaja avaldas ise, et ta ei ole jäätmekäitlustehast komposti tootmiseks kasutanud ega soovi seda ka edaspidi teha. Toetuse tagasinõudmise otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjendustel jääb rahuldamata nõue tühistada tagasinõudmise otsuse peale esitatud vaide lahendamisel 08.12.2014 tehtud vaideotsus. Kuna vaidlusalused haldusaktid on õiguspärased, puudub alus kohustada vastustajat kaebajale tema poolt makstud toetust, intressi ja viivist tagastama. Kuna kaebus jääb toetuse tagasinõudmist puudutavas osas rahuldamata, siis puudub vajadus hinnata RVastS § 23 p-st 1 tulenevat intressi määra. STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määr ei ole põhjendamatult kõrge ega põhiseadusevastane. Kaebaja on põhjendamatult võrrelnud omavahel intressi ja viivist. Tegemist on erinevate õiguskaitsevahenditega, mida kohaldatakse erinevates olukordades ja millel on erinevad eesmärgid. STS2007_2013 § 28 lgs 5 sätestatud viivise määra ei ole põhjust pidada põhiseadusevastaseks üksnes seetõttu, et VÕS §-s 113 sätestatud viivise määr võib olla väiksem. VÕS §-s 113 on sätestatud viivise miinimummäär, mis ei keela kokku leppida kõrgemas viivise määras. Praktikas on seda ka tehtud ja 0,1%-list viivise määra päevas ning ka sellest kõrgemat viivise määra ei ole kohtud õigusvastaseks pidanud. Seega puudub põhjus pidada ka STS2007_2013 § 28 lg-s 5 sätestatud viivise määra 0,1% päevas ebamõistlikult kõrgeks. Kuna viivise eesmärk on hüvitada kahju, mille toetuse saaja on ise oma õigusvastase käitumisega (toetuse tähtaegse tagastamata jätmisega) põhjustanud, siis on põhjendamatu tugineda viivise koormavale riivele. Viivist on võimalik vältida toetuse tähtaegse tagasimaksmisega. Kaebaja väide, et viivise määra suurus riivab tema ettevõtlusvabadust, on konkretiseerimata. Kaebaja ei ole põhjendanud, et toetuse tagasimaksmiseks vajaliku summa hankimine oleks olnud ülemäära koormav ja toonud kaasa majanduslikud raskused või ebaproportsionaalsed kohustused teiste isikute ees. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-44 toota (otsuse p 15). Ometi on tegemist 08.09.2014 otsuse põhiliseks aluseks oleva argumendiga. Halduskohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata kaebaja seisukohad ja tõendid, mis lükkavad ümber vastustaja argumendi, et olemasoleva seadistusega ei ole võimalik liigiti kogutud biojäätmete töötlemine kompostiks. Kaebaja on esitanud oma 23.07.2015 seisukoha lisadena kompostimisprotsessi aruande ja MK ekspertarvamuse, mis kinnitavad, et vastustaja on otsuses lähtunud ebaõigetest kaalutlustest. Samuti on esitatud WTT 06.10.2014 kiri, Veterinaar- ja Toiduameti hinnang ning kaebaja ja vastustaja vaheline kirjavahetus, mis kogumis tõendavad, et sisseseadega on võimalik komposti toota. Kaebaja esitatud tõendite asemel on kohus hinnanud komposti tootmise protsessi (mitte seda, kas komposti on võimalik toota). Halduskohtu seisukoht, et kaebaja poolt biolagunevate jäätmete segamine mineraaljäätmetega ei ole kooskõlas jäätmete eraldi käitlemise nõudega, ei ole jälgitav ja on arusaamatu. Kaebajal ei ole mineraaljäätmetest komposti tootmise plaani kunagi olnudki. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, justkui poleks kaebaja algusest peale soovinud komposti toota, vaid on soovinud kasutada raha hoopis jäätmekütuse tootmiseks. Selline järeldus on väär, sest kaebaja seletas korduvalt vastustajale, et samasse kompleksi tuleb ka jäätmekütuse tootmise tehas. Ka nimetatud osas ei ole halduskohus tõendeid igakülgselt hinnanud. Kaebaja taotles vaid tootmiste (mulla ja täitepinnase) osakaalude muutmist (taaskasutamine jäi samaks). Nii mulla kui täitepinnase tootmine on liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamine, mis on määruse nr 47 kohaselt toetatavaks tegevuseks. Jäätmekütuse tootmiseks ei ole kaebaja toetust kasutanud. Projekti eesmärkide alustamine viibis objektiivsete takistuste tõttu. STS § 26 lg 1 sõnastus kinnitab, et isegi juhul, kui toetust on kasutatud mitteabikõlbulike kulude hüvitamiseks (millega kaebaja ei nõustu), siis on toetuse tagasinõudmise ulatus siiski kaalutlusotsus. Vastustaja on pidanud võimalikuks kompromissi nt Rexest Grupp OÜ-le väljastatud toetuse osas. Kaebaja puhul väidab vastustaja, et kaalumist teostama ei pea ja toetus tuleb tervikuna tagasi nõuda. See on toetuse saajate ebavõrdne kohtlemine ja lubamatu. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et toetuse tagasinõudmine täies ulatuses on proportsionaalne. Vastustaja ei ole kaalunud, mis ulatuses toetus tagasi nõuda. Kohus on oma järeldused rajanud valedele asjaoludele. Täitepinnast on osaliselt toodetud, jäätmekütuse tootmiseks ei ole toetuse kaasabil rajatud tunneleid kasutatud ning rajatud jäätmekäitluskompleksis on võimalik toota täitepinnast ja komposti. Seda, et otsuse tegemisel oleks pidanud hindama tagasinõude ulatust, toetab ka STS § 26 lg 21. Kaebaja ei ole teinud midagi määruse nr 47 vastast ja on kasutanud toetust eesmärgipäraselt. Kohus on kaalutlusõiguse juures hinnanud ka esialgse taotluse õiguspärasust, mis ei ole käesoleva vaidluse sisuks ning mille osas on otsus üllatuslik ja vastuolus seaduslikkuse põhimõttega. Kohus ei ole selgitanud, millele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et kaebaja täitepinnase tootmine ei olnud toetatav tegevus. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kuna kaebaja ei ole toetust kasutanud eesmärgipäraselt, siis ei saa ta tugineda usalduse kaitsele. Kaebaja on selgitanud, miks projekti eesmärkide täitmine on viibinud. Kohtu järeldused antud küsimuses on meelevaldsed ega tugine kogutud tõenditele. Toetuse tagasinõudmine ei tohi olla karistuslik meede puhuks, kui turusituatsioon muutub. Sellisel juhul tuleb anda toetuse saajale võimalus toetuse eesmärke täita majanduslikult otstarbekalt, mitte nõuda majanduslikult ebaotstarbeka tegevuse käimas hoidmist. Turuolukorra muutumine ei olnud taotluse hetkel ettenähtav. Seega ei ole võimalik väita, et tegemist oleks tavapärase äririskiga. Jäätmekava koostamise hetkel tehtud prognoos, et kohalikud omavalitsused hakkavad rakendama biojäätmete liigiti kogumist ja elanikkond hakkab biojäätmeid liigiti koguma, ei ole osutunud tõeks. Seda on kinnitatud ka Riigikontrolli aruandes. 16(22)

3-15-44

Kaebaja jääb taotluse juurde tunnistada PS-ga vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata STS2007_2013 § 28 lg 5 ning kohustada vastustajat tagastama kaebaja tasutud viivis 67 770,94 eurot. Arvestades viivise määra 0,1% kalendripäevas (36,5% aastas), on see märkimisväärne summa, praeguse vaidluse puhul 1102,95 eurot kalendripäevas. Puuduvad mistahes põhjendused, õigustamaks nii kõrget viivisemäära. Seda enam, et olukorras, kus toetuse saaja tagastab toetuse, kuid hiljem kohus leiab, et toetuse tagasinõudmine ei olnud õiguspärane, on toetuse saajal õigus esitada toetuse andja vastu intressinõue RVastS § 23 p-s 1 toodud määras 6% aastas. STS § 28 lg 5 on vastuolus PS §-s 11 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttega ja §-s 31 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.

3-15-44 100% summast koos intressidega. Rexest Grupp OÜ pankrotimenetlus lõppes küll võlausaldajate kompromissiga, kuid seda ei saa võrdsustada kaalutlusõiguse teostamisega toetuse tagasinõudmisel. Kompromissi ei sõlminud Rexest Grupp OÜ ja vastustaja, vaid vastustaja ja teised võlausaldajad ning põhjused ei olnud seotud toetuse tagasinõudmisega. Kaebaja on ise oma tegevusega põhjustanud toetuse tagasinõudmise, kuna ei kasutanud seda eesmärgipäraselt, mistõttu ei saa ta tugineda usalduse kaitsele. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega viivise ja intressi osas neid kordamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-44 müügiks. Taaskasutatavate biojäätmete hulgaks aastas oli märgitud 23 000 t/a (2014. a-ks). Võttes arvesse majanduslikke ja keskkonna-aspekte, valiti biojäätmete kompostimiseks reaktorkompostimise alternatiiv, mis on kiire ja efektiivne kompostimismeetod, võimaldab hoida kontrolli all emissioone, samuti on mõju pinna- ja põhjaveele olematu. Reaktorkompostimine sobib suure hulga orgaaniliste jäätmete kiireks lagundamiseks. Valitud tehnoloogiline lahendus võimaldab töödelda aastas kuni 23 000 t liigiti kogutud biojäätmeid ning toota sellest 17 250 t mulda ja täitepinnast. Taotluse p-s 13 oli märgitud toodetava mulla ja täitepinnase suhtarvuna ca 66,7 massiprotsenti mulda ja 8,3 massiprotsenti täitepinnast (ülejäänud on aurustunud niiskus) ehk planeeritavast jäätmesaadustest (17 250 t) 88,9% (15 333 t) mulda ja 11,1% (1917 t) täitepinnast (vt ka taotluse lahutamatuks lisaks olnud projekti teostatavusuuringu lk 28). Soetatav reaktorkompostimise tehnoloogia on (koos alternatiividega) kirjeldatud teostatavusuuringu lk-del 33‒43: reaktor-kompostimiseks kasutatakse 4 tunnelreaktorit, mis on soojustatud ja suletud betoonist tunnelid, kuhu puhutakse õhku põrandas olevate aukude kaudu. Kompostitav mass segatakse, õhustatakse, niisutatakse ning soojendatakse kinnises reaktoris, suurem osa orgaanilist ainet laguneb 7‒10 päevaga. Valmis kompost suunatakse kasutusse mullatöödel ja haljastuses, täitepinnasena, ehitustöödel prügilates. Eelnevast tulenevalt pidi AS RAGN-SELLS abikõlblikkuse perioodi lõpuks ehitama valmis ja võtma kasutusse jäätmekäitluskeskuse, kus liigiti kogutud biojäätmed kompostitakse neljas tunnelreaktoris ning selle tulemusel toodetakse 88,9% mulda ja 11,1% täitepinnast.

3-15-44 kuid ei lükka ümber KIK-i kirjas esitatud teavet. Lisaks on AS RAGN-SELLS KIK-le 06.05.2014 esitatud Exeli failiga „Tunnel cleaning check list“ ise kinnitanud, et 2013. a-l käideldi 85 tunnelitäit liigiti kogutud biojäätmeid. Järelikult sai KIK teha järeldusi kaebaja 2012. ja 2013. a jäätmearuannete põhjal.

3-15-44 asjaolust, mis takistaks projekti elluviimist. Samuti ei oma tähendust, mida kaebaja soovis või ei soovinud jäätmejaamas algusest peale või hiljem tootma hakata (nn subjektiivne kriteerium), vaid see, mida tegelikult tehti (objektiivne kriteerium). Praegusel juhul ei antud kaebajale Euroopa struktuurifondidest toetust tema ettevõtluse arendamiseks ja igal juhul kasumlikuks tegevuseks, vaid meetme määruses sätestatud ja taotluses taotletud tegevuse toetamiseks, mis konkreetselt oli liigiti kogutud biojäätmete taaskasutus. Kaebaja viis enne taotluse esitamist läbi põhjaliku projekti teostatavusuuringu, milles olid läbi kaalutud kõik võimalikud äririskid. Äririskide realiseerumisel jääb sellest tekkinud võimalik kahjum toetuse saaja kanda, mitte ei ole aluseks toetuse andmiseks tegevusele, millele pole toetust taotletud ega antud ja veelgi enam – millele toetuse andmine oleks määrusega nr 47 vastuolus (STS2007_2013 § 18 lg 3 p 1). Vastupidine väide ei tugine ühelgi õigusnormil.

3-15-44 Sellist väidet praeguses asjas esitatud ei ole. Asja materjalidest ei nähtu ka, et KIK-i toetuse tagasinõudmise ja kaebaja 17.09.2013 muutmistaotluse menetlus oleks olnud ebamõistlikult pikk – KIK viis täiendavalt läbi ekspertiisi ja kogus tõendeid (millele taotleja vastu ei vaielnud), mistõttu pikenes kaebaja taotluse menetlemise aeg vastava aja võrra (määruse nr 47 § 18 lg 3). Isegi kui määruse nr 47 § 5 lg 2 p 2 ei oleks vahepeal muutunud, ei oleks KIK saanud kaebaja 17.09.2013 taotlust rahuldada, sest nagu ringkonnakohus juba kohtuotsuse I osas läbivalt väitis, ei toimu täitepinnase tootmine liigiti kogutud biojäätmete eraldi käitlemisel. Seetõttu oleks kaebaja muutmistaotluse rahuldamine olnud vastuolus määruse nr 47 eesmärkidega ka kuni 01.12.2013 kehtinud redaktsioonis. Järelikult puudub alus ka KIK-i 08.12.2014 vaideotsuse nr 1-16/21 tühistamiseks. III

(allkirjastatud digitaalselt)

22(22)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.