Majandushaldusõigus › Muu

3-15-44 Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-15-44 osas. 08.12.2014 vaideotsusega nr 1-16/21 jättis KIK rahuldamata Ragn-Sells AS-i vaide KIK 08.09.2014 otsuse nr 1-25/123 kehtetuks tunnistamiseks ja uuesti läbivaatamiseks osas, mis puudutab muutmistaotluse rahuldamata jätmist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-15-44 millega on võimalik täita projekti eesmärke. Toetuse andmise hetkel kiitis KIK heaks ilma sprinklersüsteemita tehnoloogia. Komposti tootmine on võimalik ka ilma niisutussüsteemita, nt tootmisprotsessi kestel biojäätmete tunnelitest eemaldamise ja niisutamise teel. Seadmete peamine tarnija Waste Treatment Technologies Almelo B.V. kinnitab 06.10.2014 kirjas, et tehases on võimalik toota nii komposti kui täitepinnast. Väite, et kaebajal ei olnud juba tunnelite ehitamise ajal kavatsust biojäätmetest komposti toota ja seega on apellant viinud vastustaja projekti eesmärkide osas teadlikult eksitusse, lükkavad ümber ka kohalike omavalitsuste poolt kaebajale väljastatud toetuskirjad. VTA tunnustus kinnitab, et tehases on võimalik nõuetele vastav kompostimine. 3) Väär on väide, et liigiti kogutud biojäätmete töötlemise tulemusena saadav kompost / täitepinnas on olemuselt jäätmekütuse tootmise jääk. KIK oli enne väljamakse tegemist teadlik liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootmise protsessist ja oli seda aktsepteerinud. Nimelt pidasid kaebaja ja KIK enne toetuse väljamaksmist mahukat kirjavahetust ja kohtumisi, kus kaebaja andis põhjalikke selgitusi, et nii jäätmekütuse tootmine kui liigiti kogutud biojäätmete käitlemine toimuvad samas tehases ja on ka omavahel seotud (biojäätmete käitlemine toimub rajatud kuuest tunnelist neljas), olles samas siiski eraldi protsessid. Seega ei saanud olla tegu STS § 26 lg 2 p 1 tähenduses asjaolu ilmnemisega, mille korral toetuse saamise taotlust ei oleks rahuldatud. Olukorras, kus KIK oli tootmisprotsessist teadlik ning seadmetega on võimalik komposti toota, kuid see on turuolukorra tõttu muutunud majanduslikult ebaotstarbekaks ja efektiivsem oleks toota täitepinnast, on arusaamatu, miks ei kaalutud võimalust nõuda toetus tagasi osaliselt. Toetuse tagasinõudmise ulatus määratakse kaalutlusotsusega ning kaalumata jätmine on kaalutlusviga. Toetuse tervikuna tagasinõudmine pole ka proportsionaalne, kuna täitepinnast on osaliselt toodetud ja jäätmekütuse tootmiseks ei ole toetuse kaasabil rajatud tunneleid kasutatud. Kuna täitepinnase tootmine on tuvastatud, näitab see selgelt projekti eesmärkide (osalist) täitmist. Alates probleemide kõrvaldamisest on liigiti kogutud biojäätmeid pidevalt majanduslikult mõistlikult kättesaadavas mahus käideldud ja seda kinnitavad ka 2012– 2014 jäätmearuanded. Kuna komposti ei ole võimalik tootena realiseerida, siis ei saa otseselt komposti kui toote realiseerimine kusagil ka kajastuda. Tagamaks keskkonnaministri 08.04.2013 määruse nr 7 § 10 lg-s 8 kehtestatud nõude täitmist, on vastav toode, s.t kompost (täitepinnas), suunatud jäätmekäitlusnõudeid järgides taaskasutusse ja kajastub sellisena ka jäätmearuandes. 4) Halduskohus on jätnud lahendamata apellandi taotluse STS § 28 lg 5 kohaldamata jätmiseks vastuolu tõttu põhiseadusega. Taotlus tuli lahendada olukorras, kus halduskohus otsustab mitte tühistada vaidlustatud haldusakti. Viivis tuleb tasuda ka juhul, kui isik on tagasinõude kohtus vaidlustanud ja saanud esialgse õiguskaitse, kuid kaebus jääb rahuldamata. Lisaks on viivisemäär 36,5% aastas (0,1% kalendripäevas) kordades kõrgem VÕS § 113 alusel võlaõiguslikele suhetele kohalduvast viivisest, mis praegusel ajal on 8,05% aastas. Võrdluseks, kaebuse rahuldamise korral oleks toetuse saajal õigus esitada toetuse andja vastu intressinõue üksnes RVastS § 23 p-s 1 toodud määras, s.o 6% aastas. Selline viivisemäär ja toetuse saaja sisuline kohustamine tagastama toetuse summa kohtuvaidluse kestel olukorras, kus tagasinõude otsuse õiguspärasus ei ole selge, viiviste kogunemise riski vältimiseks, on ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse raske ning ebaproportsionaalne riive.

3-15-44 kogutud biojäätmete kompostimiseks; b) niisutussüsteemi välja ehitamata jätmine ei võimalda kompostida liigiti kogutud biojäätmeid; c) kaebajal puudub jäätmeluba, mis võimaldaks tehases kompostida liigiti kogutud biojäätmeid; d) kaebaja ei ole huvitatud liigiti kogutud biojäätmete kompostimisest, mida kinnitab asjaolu, et ta andis need üle AS-ile Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus ning keeldus AS-i Eesti Energia koostööpakkumisest; e) kaebaja esitas toetuse taotlemisel vastustajale ebaõigeid andmeid. 2) Kompostimiseksperiment viidi läbi 16.03.2015–13.04.2015 ning prof M. Kriipsalu arvamus on antud 20.07.2015, s.o pärast haldusakti andmist, mistõttu ei saa neid arvesse võtta haldusakti õiguspärasuse hindamisel. Kui kaebaja soovinuks teha objektiivset ja kontrollitavat kompostimiseksperimenti, siis oleks ta pidanud kutsuma kohale ka vastustaja esindajad ja võimaldama neil tutvuda jäätmekäitluskoha tehniliste tingimustega nii enne eksperimenti kui ka selle ajal. Kompostimiseksperimendi aruandest ja M. Kriipsalu arvamusest ei nähtu, kuidas toimus eksperimendi käigus niiskuse reguleerimine. M. Kriipsalu arvamusest nähtub, et see on koostatud üksnes talle esitatud ja kompostimiseksperimenti puudutavate dokumentide pinnalt. M. Kriipsalu ei viibinud kompostimiseksperimendi juures, ta ei tutvunud tehase sisseseadet puudutava dokumentatsiooniga ega kontrollinud koha peal kompostimisprotsessi. 3) Waste Treatment Technologies Almelo B.V. 06.10.2014 kirjas mainitakse üksnes pretreatment irrigation’it ehk tunnelkäitlusprotsessile eelnevat niisutamist, mis ei ole kooskõlas kaebaja selgitusega õhusüsteemi kaudu jäätmete niisutamise kohta. Ettevõtte 03.06.2009 pakkumuse nr 29056 p-de 2.3. ja 2.5. järgi pidi tunnelite lakke rajatama sprinklerite süsteem, mille kaudu saaks nõrgvett ja kondensaate kasutada jäätmete niisutamiseks. Projekti elluviimise käigus sõlmitud lepingu nr 102/2010 lisaks on 01.11.2010 korrigeeritud pakkumuse nr 29056 versioon 2. Sprinklersüsteem on asendatud võimalusega kasutada jäätmete niisutamiseks nõrgvett tunnelite ees. See lükkab ümber apellandi väite, et toetuse andmise hetkel kiitis KIK heaks ilma sprinklersüsteemita tehnoloogia ning oli teadlik, et biojäätmete käitlemine saab toimima ilma sprinklersüsteemita. 4) Kaebaja kogus kohalike omavalitsuste toetuskirjad kokku selleks, et tõendada KIK-ile oma võimalusi koguda kokku vajalik kogus liigiti kogutud biojäätmeid. Kui kaebaja ei oleks neid toetuskirju vastustajale esitanud, ei oleks taotlust rahuldatud. Kohalike omavalitsuste toetuskirjad ei kinnita kaebaja kavatsust liigiti kogutud biojäätmeid kompostida. VTA tunnustus kinnitab seda, et kaebajal oli võimalik liigiti kogutud biojäätmeid kompostida, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses kordagi põhjendanud seda, miks ta ei taotlenud jäätmeluba jäätmekäitluse toimingukoodiga, mis lubaks tal liigiti kogutud biojäätmeid kompostida (s.o. toimingu kood R3o). 5) Kaebaja on andnud enne tagasinõudmise otsuse tegemist toimunud kontrollmenetluses ja tagasinõudmise otsuse tegemisele järgnenud vaide- ja kohtumenetluses vastuolulisi selgitusi tehase niisutusvõimaluste kohta. Väide tehases niisutustorustiku olemasolu kohta lükati ümber 11.04.2014 paikvaatlusel, kui tehase vahetuse vanem kinnitas KIK-ile, et tunnelite lagedesse ei ole niisutussüsteemi ehitatud. Väide tunnelite kohal biofiltris oleva niisutussüsteemi olemasolu kohta on ümber lükatud OÜ Ehitusekspertiisibüroo 30.06.2014 arvamuse ja AS Maru Ehitus 15.05.2014 kirjaga, kus peetakse mõeldamatuks olukorda, et vesi jõuab jäätmeteni laepaneelide vahelt. Väide võimaluse kohta niisutada jäätmeid tunnelite ees on vastuolus kaebaja 21.10.2013 kirjaga Keskkonnaametile, milles märgitakse, et jäätmeid niisutatakse tunneltöötlusalal oleva jäätmehunniku peal, kasutades selleks spetsiaalselt välja ehitatud torustikku. Lisaks, kui biojäätmeid niisutatakse tunnelite ees, siis saaksid märjaks ka samas ruumis asuvad jäätmekütuse tootmiseks mõeldud jäätmed. Seoses õhu suhtelise niiskuse reguleerimise võimalusega ei ole kaebaja selgitanud, kuidas see toimub ning miks ei maininud kaebaja seda KIK-ile varem saadetud kirjades. Järelikult ei ole kaebaja tänaseni üheselt mõistetavalt selgitanud, kuidas toimub liigiti kogutud biojäätmete kompostimiseks vajalik niisutamine. 5(8)

3-15-44 6) Kaebaja ei tootnud kuni tagasinõudmise otsuse tegemiseni (08.09.2014) liigiti kogutud biojäätmetest komposti. Seda kinnitab ka kompostimiseksperimendi läbiviimine, kuna vastasel korral oleks piisanud sellest, et kaebaja oleks KIK-ile näidanud toodetud komposti või kutsunud KIK-i esindajad komposti tootmise juurde. Kui tekkisid takistused liigiti kogutud biojäätmete kompostimisel (näiteks muutunud turuolukorra või tehniliste probleemide tõttu vms), siis oli kaebajal meetme määruse § 16 lg 1 p 6 järgi kohustus sellest KIK-i koheselt kirjalikult teavitada. Tegelik olukord oli vastupidine – kuni kontrolli alustamiseni 04.07.2013 ei maininud kaebaja kordagi, et ta ei tegele liigiti kogutud biojäätmete kompostimisega. Seega on ebaõiged apellandi väited, et KIK oli enne väljamakse tegemist teadlik sellest, kuidas toimub liigiti kogutud biojäätmetest komposti tootmine. 7) Toetuse tervikuna tagasinõudmine on proportsionaalne ja põhjendatud. Kaebaja on algusest peale soovinud kasutada talle antud toetust jäätmekütuse tootmiseks, s.t tegevuseks, milleks toetuse andmine ja kasutamine on meetme määruse § 5 lg 3 kohaselt keelatud. Sellises olukorras on toetuse täies ulatuses tagasinõudmine ainumõeldav lahendus. Isegi kui vastaks tõele kaebaja väide, et 2014. aastal toodeti liigiti kogutud biojäätmetest täitepinnast, ei õigustaks see projekti rahastamist, kuna taotluse kohaselt kohustus kaebaja liigiti kogutud biojäätmetest tootma 88,9% ulatuses mulda ja 11,1% ulatuses täitepinnast. Kaebaja viidatud täitepinnas on jäätmekütuse tootmise jääk, mida ei saa käsitada projekti täitmise tulemusena. Kaebaja jääb ilma toetusest, mille ta sai KIK-ile ebaõigeid andmeid esitades. Kui KIK jätaks kaebajalt toetuse tagasi nõudmata, siis koheldaks ebavõrdselt teisi ettevõtteid, sest sellisel juhul oleksid ka teised ettevõtted võinud taotleda toetust jäätmekütuse või jäätmete masspõletuse arendamiseks. 8) STS § 28 lg-s 5 sätestatud viivise tasumise kohustus tuleneb Euroopa Liidu määrustest nr 1083/2006 ja nr 2988/95. Taotluse esitamisega möönis kaebaja, et STS § 28 lg-s 5 sätestatud kohustus maksta viivist ja selle suurus on talle vastuvõetavad. Kaebajal oli võimalik viivise tasumist vältida, tagastades toetuse tagasinõudmise otsuses näidatud tähtpäevaks. Viivise suurused võlaõiguslikus suhtes ja avalik-õiguslikus suhtes võivad olla erinevad. Intress ja viivis on erinevad mõisted, mistõttu on asjakohatu võrdlus RVastS § 23 p-ga 1.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-15-44 põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.

3-15-44

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.