Sotsiaalõigus › Pensionid

3-16-1587

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

(SKA)

pensioniavalduse soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 ning Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 (edaspidi loetelu nr 2) osa XIII p 5 erialakoodi 17541 (töötajad, kes on nimetatud loetelu nr 2 XVIII osa p 2 alap-s 1, milles on märgitud erialakoodid nr 23485 ehk kõigi nimetustega mehaanikud, nende abid ja nr 13482 ehk kõigi klasside ja nimetusega madrused) alusel.

3-16-1587 ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et oli tegemist töötamisega tervist kahjustavates tingimustes ning esines kokkupuude ohuteguritega. Samas lahendis on kohus leidnud, et mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud. Seega ei saa vaidlusaluseid töötamise perioode arvestada soodusstaaži hulka tööraamatu kannete alusel ning soodusstaaži hulka saab arvata ainult ujuvkoosseisu ehk konkreetse laeva meeskonna koosseisu kuulumise perioodid ja reiside vahele jäävad kuni kahekuulised perioodid. 3) Kutsekoja kodulehel toodud laevamehaaniku kutsestandardi kohaselt on laevamehaanik erialase kvalifikatsiooniga meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude ja varade säilitamise tagamine laevas kõigi olemasolevate vahenditega. Masinameeskonna (sh mehaaniku) põhiline töökoht on masinaruumis, kus on müra ja kuumus. Seadistaja (ka mehaanik-seadistaja) hooldab, remondib, seadistab ja häälestab toodet valmistavat masinat või tehnoloogialiini. Lukksepp on metallitöid tegev tööline, kes valmistab ja taastab detaile; olenevalt lukksepa profiilist ka paigaldab, hooldab, reguleerib, remondib ja demonteerib seadmeid, torustikke jne. Seega on seadistaja, mehaaniku ja lukksepa tööülesanded erinevad. Asjaolu, et igapäevaselt laeval töötades erinevate ametinimetustega isikud aitasid ja hädavajadusel ka asendasid üksteist, ei anna alust ametikohtade võrdsustamiseks ja loetelu nr 2 laiendamiseks. 4) Tunnistajate ütlustest ja kaebaja selgitustest nähtuvalt tegeles kaebaja kalatöötlusliini mehaanikuna ja mehaanik-seadistajana, samuti lukksepana ja lukksepp-seadistajana, kelle ülesandeks oli kalatöötlusliini hooldamine, remont ja seadistamine. Kaebaja tööülesandeks ei olnud laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine ja laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine; kaebaja ei kuulunud laeva masinameeskonda. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli laeval ka masinameeskonna mehhaanik, kelle tööülesandeks oli laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine. Tunnistajate ütluste põhjal oli kaebaja töö täies ulatuses seotud laeval kalatöötluse mehhanismide häireteta töö tagamisega. Õigus sooduspensionile on üksnes laeva masinameeskonna mehaanikul.

3-16-1587 laeva jõuseadmete ja abimehhanismide ohutu töö tagamine, laeva masinameeskonna vahiteenistuse organiseerimine ja pidamine ning inimelude ja varade säilitamise tagamine laevas kõigi olemasolevate vahenditega. Laeva abimehhanismide hulka kuuluvad muu hulgas ka kalapüügi ja -töötlusseadmed, mille korrashoiu eest vastutab laevamehaanik. Tunnistajate ütluste kohaselt kasutati kalatöötluslaevadel ametinimetust mehaanik-seadistaja mehaanikaüksuse mehaanikute puhul, kes vastutasid laeva abimehhanismide hulka kuuluvate kalatöötlusseadmete töö ja korrashoiu eest. Vajadusel olid mehaanik-seadistajad abiks ka kõigi muude laevamehhanismide töö tagamisel ja pidasid vahikordi. Seega tuleb mehaanik-seadistaja ametikohal töötatud aeg lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka. 3) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja töötas lukksepp-seadistaja ja lukksepa ametikohtadel, olles mehaanik-seadistaja alluvuses. Lukksepad ja lukksepp-seadistajad olid vähemalt kaebajat puudutanud juhtudel kalapüügi ja -töötluslaevadel töötamisel laeva masinameeskonna liikmed ning töötasid sisuliselt samades tingimustes ja režiimis nende juhi mehaanik-seadistajaga. Neil tuli lisaks puhkepäevadeta töögraafikule asuda väljakutsete korral viivitamatult tööülesandeid täitma ja parandama või korrastama-seadistama näiteks purunenud või rikkis mehhanisme. Lukksepa üldised tööülesanded (seadmete paigaldamine, hooldamine, reguleerimine, remontimine ja demonteerimine) on samad, mis mehaanikul. Samuti pidid lukksepad omama mehaaniku kutseharidust ja mehaanikainseneri või tehnik-mehaaniku kvalifikatsioonieriharidust. Asjas kogutud tõendite põhjal tuleb asuda seisukohale, et kalatöötluslaeva masinameeskonnas täitsid lukksepp-seadistaja ja lukksepp enamasti mehaaniku abi rolli. 4) Arvestades asjaolu, et Vabariigi Valitsus on loetelu 2 kood 23485 ametikoha kirjelduse andnud laialt, piiritlemata nimekirja ainult masinaruumis töötavate mehaanikute ja nende abide ametinimetustega, on üheselt arusaadav, et peeti silmas seda, et kõik nimetatud ametikohti täitnud isikud töötasid tervistkahjustavates tingimustes laevameeskonnas. Mehaaniku abide määratlemisel tuleb eelkõige arvestada nende tegelikkuses täidetud tööülesandeid ja töökorraldust mehaaniku abistamisel. 5) Vaidlust ei ole otsuses nr 03579 tuvastatud asjaolu üle, et kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka arvatakse tema töötamine perioodil 13.09.1982–04.02.1983 (kokku 4 kuud ja 23 päeva) mehaanikuna RAS Ookeanis. Soodusstaaži hulka tuleb arvestada arhiiviteatistelt nähtuvad konkreetse laeva meeskonda kuulumise aeg ning kuni kahekuulised perioodid aastas ajavahemikust, mil kaebaja ei kuulunud ühegi laeva meeskonda. Täiendavalt tuleb seega arvata kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka 8 aastat ja 1 kuud, mil kaebaja töötas laeval lukksepa (13.11.1980– 26.03.1981, 06.04.1981–09.11.1981, 21.12.1983–22.06.1984), lukksepp-seadistaja (27.11.1981–19.06.1982) ja mehaanik-seadistajana (vahemike 29.07.1983–22.11.1983 ja 23.07.1984–02.10.1994 jooksul kokku 6 aastat ja 20 päeva) ning kuni kahekuulised ajavahemikud reiside vahel kokku 2 aastat 1 kuu ja 27 päeva. Kokkuvõttes tuleb tuvastada perioodidel 13.11.1980–10.08.1982 ja 26.06.1983–02.10.1994 täiendavalt kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat soodusstaaži hulka 10 aastat, 2 kuud ja 27 päeva lisaks juba tuvastatud 4 kuule ja 23 päevale.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-16-1587 seadistajana perioodil 27.11.1981–19.06.1982 (6 kuud 23 päeva) ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus selles osas rahuldamata. 1) Loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 on loetletud sooduspensionile õigust andvad ametikohad kalalaevadel. Neist on koodide nr 14160, nr 23187, nr 22021 ja nr 22058 all nimetatud ametikohad, mis on ainuomased kalapüügi ja -töötlemisega tegelevatele laevadele. Lisaks ametikohtadele, mis esinevad ainult kalalaevadel, on sama loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 kõik ülejäänud meretranspordilaevadel esinevad sooduspensionile õigust andvad ametid koondatud koodi nr 17541 alla. Kaebaja töötas vaidlusalustel perioodidel kalalaevadel lukksepana ja lukksepp-seadistajana. Nimetatud ametikohti ei ole loetelu nr 2 osa XIII p-s 5 kalalaevadele ainuomaste ametikohtade loetelus toodud. Seega tuleb nendel ametikohtadel töötatud aja arvamiseks soodusstaaži hulka hinnata nende vastavust koodile nr 17541, mille alusel on õigus sooduspensionile töötajatel, kes on nimetatud loetelu nr 2 osa XVIII „Transport ja side“ p 2 „Mere- ja jõetransport“ alap-s 1 „Mere- ja jõelaevastiku laevade (välja arvatud alaliselt sadama akvatooriumis töötavate teenistusabilaevade, teenistussõitude, linnalähedase ja linnasisese ühenduse laevade) meeskond“, kus on küll koodi nr 23485 all toodud kõigi nimetustega mehaanikud ja nende abid, kuid ei ole nimetatud lukkseppa ega lukksepp-seadistajat. 2) Õige ei ole kohtu seisukoht, et kalalaeva ja kalatöötluslaeva masinameeskonnas täitsid lukksepp-seadistaja ja lukksepp enamasti mehaaniku (kelleks kalatöötlemis- ja püügiseadmetel oli kohtu veendumusel mehaanik-seadistaja) abi rolli loetelu 2 koodi nr 23485 mõistes. Nii eesti keele seletava sõnaraamatu, Kutsekoja kutsestandardite kui ka kutseõppes omandatavate erialade kirjelduste kohaselt on mehaaniku, lukksepa ja seadistaja puhul tegemist erinevate kutsealadega. Mehaanik on oskustööline, kes ehitab, hooldab ning remondib masinaid ja seadmeid. Laevamehaanik on meresõiduspetsialist, kelle tööülesandeks on laeva jõuseadmete ja mehhanismide hooldamine. Seadistaja hooldab, remondib, seadistab ja häälestab toodet valmistavat masinat või tehnoloogialiini. Lukksepp on metallitöid tegev tööline, kes valmistab ja taastab detaile, kasutades selleks spetsiaalseid lukksepatööriistu. Seega on ja oli ka nõukogude ajal mehaanik-seadistaja ja lukksepp-seadistaja puhul tegemist erinevate iseseisvate kutsealade/ametikohtadega. Mehaaniku abi all ei saa silmas pidada mõnda teist ametikohta, vaid siiski samuti mehaaniku tööülesandeid sisaldavat ametikohta, mille ülesandeks on kõrgema kategooria mehaaniku abistamine, tehes madalama kategooria mehaaniku töid. 3) Loetelu nr 2 mitmes osas on ühes ja samas punktis nimetatud nii mehaanikut kui ka lukkseppa, mõnes lisaks ka (pea)mehaaniku abi. Nt osa I p-s 1, osa III A p-s 1, osa VII p-s 1 jne. Seega käsitab ka loetelu nr 2 mehaaniku ja lukksepa ametikohti erinevate ametikohtadena ning kui nendel töötamine annaks õiguse sooduspensionile, oleks nad mõlemad nimetatud loetelus, sh meretransporti ja/või kalapüüki ja -töötlust käsitavates osades. Kohtu väide, mille kohaselt on kalatöötluslaeva lukksepa ja lukksepp-seadistaja puhul tegemist mehaaniku abiga koodi nr 23485 mõistes, on meelevaldne ega vasta loetelu nr 2 loogikale. Asjaolu, et laeva merel viibimise ajal töötasid kõik rasketes töötingimustes ja erinevate ametinimetustega isikud aitasid ning hädavajadusel ka asendasid üksteist, ei anna alust ametikohtade võrdsustamiseks ja loetelu nr 2 laiendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5(7)

3-16-1587

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10087205. http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Mehaanik.

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid_Fail/downloadFile/10426616.

6(7)

3-16-1587 kuulusid koos erinevate nimetustega mehaanikute kõrval laeva masinameeskonda ka lukksepp ja lukksepp-seadistaja, kes abistasid mehaanik-seadistajat. Mehaanik-seadistaja tegeles keerukamate töödega, samas kui lukksepp ja lukksepp-seadistaja tegid kergemaid töid. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui kaebaja täitis lukksepa ja lukksepp-seadistajana osa tööajast ka mehaaniku ülesandeid, siis SVPS § 1 viimase lõigu alusel ei saa seda aega arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Kuna lukksepp-seadistaja ja lukksepp ei teinud kogu tööaja jooksul mehaaniku töid ega puutunud samas mahus kokku asjaomaste ohuteguritega, ei saa neid ringkonnakohtu arvates lugeda mehaanikuteks ega tema abideks erialakoodi nr 23485 mõttes. Määravaks ei saa pidada seda, millist haridust ja kvalifikatsiooni vastava töö tegemine eeldas, vaid oluline on eelkõige töö sisu.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.