Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-18-1652 25. jaanuar 2019 Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Henn Jõks, Hannes Kiris, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik ja Jüri Põld Pädeva kohtu määramine Tanel Soopi kaebuse lahendamiseks Tallinna Halduskohtu
9.novembri 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1652 Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Saata asi lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tanel Soop (kaebaja) tunnistati Harju Maakohtu 16. mai 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-9148 süüdi ja teda karistati üheaastase vangistusega. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud kaheksa päeva ning ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 11 kuud ja 22 päeva. Kohus luges karistuse kandmise aja alguseks kaebaja kinnipidamise päeva, s.o
17.augusti 2017. Harju Maakohus mõistis 7. augusti 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5760 kaebaja uues kuriteos süüdi ja karistas teda samuti üheaastase vangistusega. Otsuse resolutsiooni järgi luges kohus selle karistusega kaetuks eelmises kohtuotsuses mõistetud karistuse, moodustades liitkaristuseks üks aasta vangistust, mida kaebaja kannab alates 17. augustist 2017. Kaebaja loobus apellatsiooniõigusest.
Kaebaja esitas 13. augustil 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kahju hüvitamist. Kaebaja põhjendas oma nõuet sellega, et ta peab ebaseaduslikult kandma vangistust kuni
17.augustini 2018. Kaebaja märkis, et 16. mai 2018. a kohtuotsusega mõistetud karistus sai kantud
8.augustil 2018 ning samal kuupäeval pidi lõppema ka 7. augusti 2018. a otsusega määratud karistuse kandmine.
3.Harju Maakohus keeldus 15. augusti 2018. a määrusega hagi menetlusse võtmast ning tagastas selle, leides, et vaidluse lahendamine on Tallinna Halduskohtu pädevuses.
4.Kaebaja esitas 16. augustil 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta nõuab hagiavalduses märgituga samadel asjaoludel kahju hüvitamist.
5.Tallinna Halduskohus edastas 9. novembri 2018. a määrusega asja halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lõike 3 alusel Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks. Halduskohus selgitas, et menetleja (sh kohtu) poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord on
3-18-1652 sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse. Ka selle seaduse eelnõu seletuskirjas on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise normistik. Kaebajal oli võimalik oma õigusi kaitsta kriminaalasja nr 1-18-5760 menetluses. Halduskohtu pädevuses pole hinnata, kas kaebaja õigusi on kriminaalmenetluses rikutud.
ERIKOGU SEISUKOHT
6.Harju Maakohtu 7. augusti 2018. a otsuse resolutsiooni kohaselt mõisteti kaebajale liitkaristuseks üks aasta vangistust ja määrati karistuse kandmise algusajaks 17. august 2017. Kaebaja hinnangul viibis ta vanglas liiga kaua, kuna Harju Maakohtu 16. mai 2018. a otsuse järgi pidi ta vabanema
8.augustil 2018. Sisuliselt leiab kaebaja, et Harju Maakohus moodustas 7. augusti 2018. a otsuses liitkaristuse valesti, jättes arvestamata, et 16. mai 2018. a otsusega arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Kaebaja väitel pidi ta seetõttu viibima vanglas üheksa päeva kauem, mille eest nõuab ta hüvitist. Erikogu nõustub halduskohtuga, et kirjeldatud asjaoludel esitatud kahju hüvitamise nõue on käsitatav süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudena.
7.SKHS § 7 lõikes 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lõikes 3 täpsustatakse, et kui lõikes 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. Riigivastutuse seaduses (eeskätt §-des 15 ja 13) on sätestatud materiaalõiguslikud alused õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks. Lisaks on RVastS § 17 lõike 2 teises lauses kehtestatud õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks eraldi menetluskord, mille järgi peab kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks taotluse esitama Justiitsministeeriumile ning RVastS § 18 lõike 2 kohaselt saab sellise taotluse rahuldamata jätmisel pöörduda kaebusega halduskohtusse.
8.Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda kohtumenetluses on käsitletud SKHS
4.peatüki 3. jaos (§-d 18–21). SKHS § 18 lõike 1 esimese lause kohaselt esitatakse kahju hüvitamise taotlus kriminaalasja kohtumenetluse kestel kohtule ja sama lõike teise lause järgi esitatakse taotlus maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Praegusel juhul oli kahju hüvitamise taotluse esitamine maakohtule välistatud, sest enne kohtuliku uurimise lõpetamist polnud väidetav kahju veel tekkinud, vaid selle tekitas kaebaja hinnangul Harju Maakohus 7. augusti 2018. a otsusega. Samas ei esitanud kaebaja maakohtu otsuse peale apellatsiooni. SKHS § 21 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle kuue kuu jooksul pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. novembri 2016. a määrus nr 3-1-1-100-16, p 8 ja 20. jaanuari 2017. a määrus nr 3-1-1-107-16, p 13).
9.Seega on asjas keskse tähtsusega küsimus, kas SKHS § 7 lõike 3 viide riigivastutuse seadusele hõlmab üksnes materiaalõiguslikku alust kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks või laieneb see ka menetluskorrale. SKHS § 4 järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 1 lõike 3 kohaselt võib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele kohaldada riigivastutuse seadust üksnes SKHS-s sätestatud juhul. SKHS § 7 lõikes 3 pole menetluskorraga seonduvat täpsustatud. Erikogu hinnangul viitab SKHS §-s 4 sätestatu, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale jõudis Riigikohtu halduskolleegium 8. oktoobri 2018. a otsuses nr 3-18-400/15. Otsuse punktis 10 märkis kolleegium järgmist: „Seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud 2(3)
3-18-1652 jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3–4).“ Kolleegium järeldas, et materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes SKHS-ga ei tähenda, et SKHS-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks (otsuse p 13). Erikogu hinnangul kehtib viimati märgitud seisukoht menetluskorra kohta ka praeguses asjas.
10.SKHS § 21 lõike 1 alusel on kaebaja kahju hüvitamise nõude lahendamine ringkonnakohtu pädevuses (vt käesoleva määruse p 8). Sellises olukorras ei alustata ringkonnakohtus uut kohtumenetlust, vaid sisuliselt jätkub maakohtus alanud kohtumenetlus, milles on erinevalt apellatsioonimenetlusest lahendatavate küsimuste ring piiratud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisega. Kui taotlus on nõuetekohane ja ringkonnakohus vaatab selle sisuliselt läbi, tuleb SKHS § 9 lõike 1 järgi arvestada ka RVastS § 13 lõikes 1 sätestatud vastutuse piiramise aluseid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Kohtu tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel tuleb seega mh hinnata, kas kohtuotsuse edasi kaebamine oleks võimaldanud kahju tekkimist vältida või seda kõrvaldada.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 711 lõikes 3 on sätestatud, et pädeva kohtu määramisel tühistab Riigikohtu erikogu kohtu määruse, milles pädevaks kohtuks tunnistatud kohus leidis, et asi ei kuulu tema pädevusse, ja saadab asja lahendamiseks tühistatud määruse teinud kohtule. Praegusel juhul pole asja lahendamine ei Harju Maakohtu ega Tallinna Halduskohtu pädevuses. Seetõttu ei tühista erikogu kumbagi neist kohtumäärustest, vaid saadab asja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.