Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Menetluskulud Jätta menetluskulud hagejate kanda solidaarselt.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused Hagejad (annakute saajad) Xxxxja Xxxxesitasid 10.06.2014.a Harju Maakohtule hagi Xxxx(pärija) vastu annakute väljaandmiseks. Hagejate isa, Xxxx, suri 28.11.2013. Xxxx määras testamendiga oma pärijaks elukaaslase, Xxxx(kostja), kellele on väljastatud pärimistunnistus. Lisaks sellele määras Xxxx testamendis annakud: - korteriomand, mille reaalosaks on korter nr 46, kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr xxxx, asukohaga Tallinn, Xxxx Xxxx; - kinnistu, kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Valga Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, nimetusega Xxxx, Xxxx’ile; - raha ükskõik millistel Swedbank AS-i arvetelt 35 000 eurot anda Xxxxja ülejäänud rahasumma võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx; - osa OÜ-s Xxxx, registrikood xxxx, võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx; - õigused ja kohustused liisingulepingust, mille järgi on liisinguvõtjal õigus kasutada sõiduautot Honda, võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx. Annakutäitjaks on määratud pärija Xxxx. Xxxx pärandvara hulgas pole piisavalt rahalisi vahendeid, mille arvel täita kostjale määratud rahalist annakut. Xxxx arvelduskontol oli surma hetkel hinnanguliselt 12 000 eurot. Seega pole võimalik hagejatele jäetud annakut samuti täita, kuna arvelduskontodel polnud piisavalt (üle 35 000 euro) rahalisi vahendeid.

Kostja on sisuliselt keeldunud hagejatele määratud annakute täitmisest ja nõuab ilma igasuguse aluseta hagejatelt hüvitiseks 30 000 eurot, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Hagejad on nõus oma annakute vähendamisega võrdeliselt nende suurustega. Pooled ei ole summa suuruses kokkuleppele jõudnud. Annakutega katmata pärandvara väärtus on hagejate hinnangul 15 000 eurot (mööbel jms väärtused kostja poolt annakuna saadud korteriomandis asukohaga Tallinn, Xxxx). Lisaks teatavad hagejad hagiavalduses, et loobuvad annakust nr 5 ehk Xxxx ja AS Nordea Finance Estonia, registrikood 10237140, vahel 05.04.2012 sõlmitud liisingulepingust nr xxxx tulenevate liisinguvõtja õiguste ja kohustuste ülevõtmisest.

Liisingulepingu esemeks on 2012.aasta sõiduauto Honda Civic, mille turuväärtus on orienteeruvalt 15 000 eurot. Liisingu jääk on 9 245,29 eurot ehk liisingulepingust tuleneva õiguse väärtus on 15 000 - 9 245,29 = 5 754,71 eurot. Hageja arvutuste kohaselt pärandvara koguväärtus (korteriomand 90 000, Xxxx kinnistu 15 000 eurot, raha kontol 12 844.69, OÜ Xxxx osa 18 113,81, auto 5506, 39, annakutena katmata pärandvara väärtus 15 000 (korteris olnud vallasvara) on 171 464,89 eurot. Eeldusel, et rahaannaku väärtus on 35 000, siis annakute koguväärtus (korter 90 000, Xxxxkinnistu 30 000, raha 35 000, OÜ Xxxx osa 18113,81) on 173 113,81. Hagejad jagavad pärandvara koguväärtuse annakute koguväärtusega ehk 171464,89 : 173113,81, sellest tekib kordaja 0,99048 e ümardatult 0, 9905. Selle kordajaga on läbi korrutatud kõik annaku väärtused ja saadud vähendatud annakute väärtus. Seejärel kõrvutati hagejate poolt saadud annakute vähendatud väärtus ja annakute nimiväärtus. Arvutuste tulemusena hagejad leidsid, et hageja I, Xxxx, peab kostjale maksma 477.50 eurot ja hageja II , xxxx, peab maksma kostjale 179.75 eurot. Annakute vähendamisele vastava summa on hagejad nõus hüvitama rahas. Oma lõpliku nõude on hagejad kohtuistungil määratlenud sisuliselt järgmiselt: Hagejad soovivad saada neile testamendiga määratud annakuid, kohus peab määrama hüvitise, millise peavad hagejad tasuma kostjale. Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat: - Andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Valga kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnistu nimetusega Xxxx kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxxx; - Andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja loovutab Xxxx’ile 141 650 krooni (9 053,09 euro) suuruse OÜ-s Xxxx(registrikood xxxx) osa; - Andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja loovutab Xxxx 141 650 krooni (9 053,09 euro) suuruse OÜ-s Xxxx(registrikood xxxx) osa. - Tuvastada Xxxxkohustus hüvitada Xxxx 477.50 eurot. - Tuvastada Xxxxkohustus hüvitada Xxxx 179.75 eurot. Hagejate hilisemate arvutuste tulemusena hüvitamisele kuuluvate summade suurused muutusid vastavalt 372.00 ja 86.23 eurot ( arvutus tl 126 II kd). 08.09.2014.a hagejad esitasid kohtule hagiavalduse täienduse, milles asusid seisukohale, et nad on varasemalt ebaõigesti tõlgendanud oma isa, Xxxx testamendis sisaldunud annakut nr 3, mille kohaselt raha 35 000 eurot ükskõik millistel Swedbank AS-i arvetelt Xxxx ja ülejäänud rahasumma võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx.

Testamendi tekstist lähtuvalt on annakuks nr 3 (testamendi p 3.3.3.) ükskõik millistel Swedbank AS-i arvetel olev ükskõik milline rahasumma. Testamendi p-s 3.3.3. täiendavalt mainitu on üksnes pärandaja korraldus arvetele oleva raha jagamiseks ehk pärandaja soovis jätta: - kui arvetel on kuni 35 000 eurot raha – siis kogu summa kostjale; - kui arvetel on üle 35 000 euro raha – siis 35 000 eurot kostjale ja ülejäänud summa hagejatele võrdsetes osades. Kokkuvõttes on hagejad seisukohal, et annaku nr 3 (testamendi p 3.3.3.) väärtuseks on mitte 35 000 eurot, vaid hoopis summa, mis oli Xxxxükskõik millistel Swedbank AS-i arvetel Xxxxsurma hetkel ehk 12 844,69 eurot. Eeltoodust tulenevalt pole võimalik ka kohaldada PärS § 58 st hagejate annakuid ei tohi vähendada. Hagejate täpsustatud nõue on järgmine: Kohustada kostjat: - Andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Valga kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx kantud kinnistu nimetusega Xxxx kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse Xxxx; - Andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja loovutab Xxxx’ile 141 650 krooni (9 053,09 euro) suuruse OÜ-s Xxxx(registrikood xxxx) osa; - Andma tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja loovutab Xxxx 141 650 krooni (9 053,09 euro) suuruse OÜ-s Xxxx(registrikood xxxx) osa. - Tuvastada, et annakusaajatel puudub kohustus pärijale hüvitise maksmiseks, ehk hüvitise suuruseks on 0 eurot. Hagejad paluvad eeltoodud nõuet käsitleda esmase nõudena ja arvutatud hüvitistega nõuet alternatiivsena.

Kostja vastuväited Kostja ei tunnista tema vastu esitatud hagi ja tugineb järgmistele asjaoludele. Kostja võttis 28.11.2013 surnud Xxxxpärandi vastu, mille kohta 30.04.2014 Tallinna notar Maive Ottas väljastas pärimistunnistuse registrinumbriga 866. Kostja päris Xxxx vara testamendi alusel, milles sisaldusid ka annaku korraldused nii pärija kasuks, kui ka pärandaja kahe poja kasuks. Annakutäitjaks on määratud pärija Xxxx. Kostja ei vaidle, et Xxxx määras testamendis järgmised annakud: korteriomand, mille reaalosaks on korter nr 46, kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi registriossa nr xxxx, asukohaga Tallinn, XxxxXxxx; kinnistu, kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Valga Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr xxxx, nimetusega Xxxx, Xxxx’ile; 35 000 eurot ükskõik millistel Swedbank AS-i arvetelt Xxxxile ja ülejäänud rahasumma võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx; osa OÜ-s Xxxx, registrikood xxxx, võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx; õigused ja kohustused liisingulepingust, mille järgi on liisinguvõtjal õigus kasutada sõiduautot Honda, võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx. 28.04.2014 pöördus hagejate lepinguline esindaja kostja poole ettepanekuga võtta ühendust notariga, et teha vajalikud toimingud pärimismenetluse lõpetamiseks. Kostja võttis ühendust pärimisasja menetleva notariga.

Testamendi kohaselt oli pärandaja õigused ja kohustused liisingulepingust, mille järgi on liisinguvõtjal õigus kasutada sõiduautot Honda jätnud võrdsetes osades Xxxx’ile ja Xxxx. Kostja pakkus hagejatele notariaalset vormi mittenõudva annaku andmise tehingu (liisinglepingu ülevõtmine AS-lt Nordea Finance Estonia) tegemist kohe, so enne notariaalset tehingut, kui liisinguandja on vastava tehingudokumendi ette valmistanud. Liisinglepingu objektiks oleva auto, Honda Civic (tehasetähis XXXX), oli Xxxx päeval, mil ta hospitaliseeriti PERH Hiiu ravikorpusse, jätnud oma elukohta Tallinnas Xxxx. Xxxxvõttis selle 14.11.2013 oma valdusse. Kostja poolt kokku lepitud notariaalse tehingu tegemise ajal 16.05.2014 ilmusid hagejad notaribüroosse, kus nad tehingu tegemisest keeldusid, kuna nad ei soovinud tasuda ei annakute vähendamise alusel kostjale hüvitist ega hüvitada kostja poolt tasutud liisingmakseid mitte mingisuguses ulatuses ega anda liisingauto valdust kostjale. Hagi esitamisel 10.06.2014 oli auto kostja valdusesse andmata, kuigi vastavasisuline nõue on 09.05.2014 auto valdajale esitatud alternatiivsena võtta üle liisingleping ja tasuda ise lepingust tulenevad liisingmaksed. Liisinglepingust tulenevat maksekohustust on kostja täitnud pärandi avanemisest kuni juunini 2014. Hagi kohtusse esitamisel teatasid aga hagejad hagiavalduses esmakordselt asjaolust, et nad auto liisinguga seotud annakust loobuvad. Kostja ei ole keeldunud hagejale annakuesemete üleandmisest, kostja on nõudnud, et annakuesemete üleandmisega koos täidavad hagejad vastukohustuse enamsaadud annaku väärtuse hüvitamiseks ja liisinglepingu täitmiseks tasutud raha tagasisaamiseks põhjusel, et auto valduse on hagejad vastu võtnud. Kostja nõustub hagejate ettepanekuga, et liisinglepingu kui annaku eseme väärtus on 5 754,71 eurot. Esitatud hagiavalduse kohaselt loobuvad hagejad sellest annaku esemest väitega, et nad ei soovi liisinglepingu kohustusi üle võtta. Hagejad ei selgitanud, kas juba enda valdusse võetud liisinguobjekt jääb nende valdusse. Kuigi lepingulist alust selleks ei ole, ei liisinguandjaga ega liisinguvõtja üldõigusjärglasega (kes on käesolevaks ajaks liisinglepingu VÕS § 196 lg.1 alusel üles öelnud). Hagejad olid otsustanud omada kaheksandat kuud jätkuvalt auto kasutuseelist, kuigi nad ei ole selle eest tasunud ei liisinguandjale rahalise kohustuse täitnud kostjale ega ka liisinguandjale endale. Kostja on hagejatele teatanud, et kui nad lepingut üle ei võta, siis ütleb ta lepingu üles, et säästa ennast igakuiste lepingutasude maksmisest auto kasutamise eest, mida kasutavad hoopiski hagejad. Hagejatel puudub seadusest tulenev õigus loobuda liisinglepingu ülevõtmisest kui annakust. PärS § 64 lg.2 kohaselt toimub annakust loobumine pärandist loobumise sätete kohaselt, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Pärandist loobumine toimub PärS § 118 ja 119 kohaselt kolme kuu (tähtaeg algab pärandaja surmast teadasaamisest) jooksul vastava avalduse esitamisega notarile. Hagejad ei ole 3 kuu jooksul annaku loobumiseks avaldus teinud ega sellist avalduse tegemist menetluses tõendanud. Hagejad on annaku vastu võtnud. Kuigi annaku selline faktiline vastuvõtmine ei ole õigustloova tähendusega, st ei asenda lepingut, on annaku faktilise vastuvõtu tähenduseks annakust loobumise õiguse lõppemine. Annaku faktilise vastuvõtmisega näitab annakusaaja oma muutumatut soovi täitmistehinguks. Asjaolu, et annakusaaja on annaku saamise nõudes vastuvõtuviivituses, ei anna talle õigust liisingulepingu objekti tasuta valdamiseks ja kasutamiseks. Siinsel juhul on hagejad sattunud vastuvõtuviivitusse, kostja on pakkunud neile kohustuse täitmist, millest hagejad on hea usu põhimõtte vastaselt keeldunud ning jätkanud ühe annakueseme kasutuseelise kasutamist.

Hagejad on annaku loetelule lisanud annakuna pärandaja korteri sisustuse 15 000 ulatuses. Kohus on tõendina vastu võtnud hagejate poolt esitatud testamendi dokumendi. Korteri sisustuse arvamine pärandvara/annakute koosseisu on testamendi sisuga vastuolus, ei ole tõendatud ega ka mitte põhistatud. Pärandaja korralduses on avaldatud tahteavaldus “ andma minule kuuluvatest ükskõik mis liiki arvetest Swedbank AS-s 35 000 eurot“ ja tekstis on kasutatud sõna rahasumma. See tähendab seda, et mistahes liiki kontodel/arvetel olev raha kogusummas 35 000 on korralduse objektiks. Korraldus on tingimuslik annakusaajatest hagejate suhtes: kui pärandi avanemisel on kontodel enam kui 35 000 eurot, siis ületav rahasumma antakse võrdsetes osades poegadele hagejatele). Korralduses ei ole määratud, et korralduse objektiks on rahasumma kuni 35 000 eurot, so Xxxx suhtes ei ole 35 000 euro rahaannak tingimuslik. Korralduse sisuks on ka ainult need arved/kontod, millel on raha, mh ka näiteks valuutahoius. Korralduse sisuks ei ole väärtpaberikontod. Seega on pärija kohustatud annakusaajatele annakuid andma vaid hoiukontodel oleva raha arvelt, väärtpaberikonto kohta ei ole annakukorraldust tehtud, see on pärijale testamendiga üleminev pärandiosa (testamendi p. 3.2. korralduse alusel üleminev vara). Pärandi avanemise hetkel oli kontodel rahana 10 131,64 eurot ja seda tõendab ka testaatori konto väljavõte. Oluline on siinjuures eristada mõisteid raha ja väärtus. Hoiukontol/arvelduskontol on raha hoiustatud rahasummana, väärtpaberikontol (pensionifondi osakute kontol) on osakud hoopiski (muutuva) väärtusega. Fondiosakud ei ole raha. Annakusaajast kostja sai rahaannakuna 10 131,64 eurot, sest pärandaja kontol oli pärandi avanemisel just selline rahasumma. Kostja ei nõustu hageja väitega nagu oleks ta keeldunud annakuid üle andmast. Kui hagejate väide notariaja nendega mittekooskõlastamise kohta oleks õige, jääb arusaamatuks, mis põhjusel hagejad ilmusid notari juurde 16.05.2014, mil oli kokku lepitud annakute üleandmine neile ja notar oli hagejatele ka vastava lepinguprojekti välja saatnud. Hagejate poolt hagiavalduses esitatud annakute vähendamise arvestus ei vasta PäRS § 58 lg 2 toodule. Mõiste võrdeliselt suurusega ei tähenda suhtarvu leidmist pärandvara väärtusesse, sest annakute vähendamise õigus ei too kaasa pärandvara vähendamise kohustust. Kuna annakuesemeks oli määratud nii esemelised annakud kui rahaannak ja esemelised annakud on täidetavad (on olemas need esemed, mida hagejatele üle anda) ja rahaannaku täitmiseks ei olnud pärandi avanemisel annakuks määratud summat, siis tuleb arvutada võrdeline suurus testamendiga määratud annaku (100%) tegelikkuses olemasoleva annaku suurusesse (x %). See suhtarv arvutatakse selle rahaannaku kaudu, mida ei ole võimalik objektiivselt täita raha puudumise tõttu (määratud oli annak summas 35 000 eurot, tegelikult oli kontol pärandi avanemisel 10 131,64 eurot. Kui hagejad võtavad annakute vähendamise aluseks pärandvara tervikuna ja annakud tervikuna, siis nad tekitavad suhtarvu pärandvara koguväärtusest annakute koguväärtusesse. See on vale. Annakusaajast kostja sai rahaannakuna 10 131,64 eurot, mis on 29% määratud annakust. Aluseks tuleb võtta üksikud annakud ise, mistõttu annakute kogumisse ei tule arvestada korterit, selle tõttu, et kohustatud ja õigustatud isik langevad kokku. Pärija on kohustatud välja andma annaku, kostja oli nii pärija kui ka annakusaaja. Kostja pidi tegema tehingu iseendaga. PärS § 58 lg 2 räägib annakutest mitmuses. Kui on annakuid palju, siis vähendatakse igaühte. Kui mõne annaku täitmiseks ei piisa, siis vähendatakse kõiki võrdeliselt. Võrdetegur tuleb leida sellest annakust, mille jaoks vara ei piisanud. Selleks on kontol olnud raha, ülejäänud asjad olid olemas. Kontol ei olnud 35 000 eurot, oli vaid 10131, 64 eurot. Selle annaku puhul

oli aru saada, et ei piisanud annaku täitmiseks kostjale Xxxx. Tuleb võtta arvkordaja, mis tähendab võrdelisust. Selle võrra tuleb vähendada teisi annakuid. Pärija määras, mille võrra sai ise vähem, selle võrra annab ka vähem välja. Arvkordaja on ( 35 000 : 10131.64) 3, 45. Võttes aluseks hageja annaku, Xxxx kinnistu, väärtus 30 000 : 3,45 on 8695.65 eurot. Kostja annab asja tervikuna välja, kuid hüvitisena tahab 2/3 väärtusest rahas tagasi, sest ise sai sama palju vähem Kostjale jääb puudu 2/3 raha annakust, teistest annakuesemetest peab ta samas suurusjärgus tekitama puudujäägi. Vähendamise õigus tuleb maksma panna. Kokkuvõtvalt kostja ei eita, et tal on annaku väljaandmise kohustus. Kostja tugineb aga VÕS § 110 lg 1, mille kohaselt.on kostjal täitmise kinnihoidmise õigus seni, kui hagejad täidavad kostja nõude nende vastu.

Kohtu põhjendused ja järeldus

ütleb ta lepingu üles, et säästa ennast igakuiste lepingutasude maksmisest auto kasutamise eest, mis tegelikult oli hagejate valduses. Xxxx, Xxxx üldõigusjärglasena so pärijana, ütles liisinglepingu üles, et lõpetada igakuiste maksete maksmine. Erinevate probleemidega sõiduauto Honda lõpuks tagastati liisinguandjale viimase aktiivse tegevuse ja hageja poolt autovõtmete üleandmise tulemusena. Eeltoodud asjaolude osas poolte vahel vaidlus puudub.

2005.a . Xxxxei ole esitanud notarile avaldust omandiõiguse tunnistuse väljaandmiseks pärandvaraks olevale kinnisomandi osale. Kohtu andmetel ei ole keegi käesoleva ajani esitanud nõuet korteriomandi või korteriomandi osa väljaarvamiseks pärandvarast. Pärimistunnistuse nr 866 (välja antud 30.04.2014, tl 10 II kd) kohaselt on Xxxx jätnud kogu oma vara pärijaks elukaaslase Xxxxi ning jätnud temale ka annakuna korteriomandi asukohaga Xxxx kogu ulatuses. Nimetatud asjaoludest ja tõenditest tulenevalt puudub kohtul alus vähendada annakuks olevat korteriomandit mingi osa võrra. Samuti jätab kohus tähelepanuta hagejate väite, et korteriomand, mille reaalosana korterit nr 46 kasutasid 13 aasta jooksul oma elukohana pärandaja ja pärija, sisaldab 15 000 euro väärtuses vallasvara, mis peab kuuluma Xxxx pärandvara hulka. Väide on paljasõnaline, tõendamata ja sellist nõuet ei ole ka kohtule esitatud.

Hageja 2, Xxxx, on kohtuistungil (tl 152 II kd) kohtule selgitanud, et 06.08.2013 Xxxx sünnipäeva tähistamisel oli temal isaga juttu testamendist, millega seoses isa öelnud, et kui tema arvel on 35 000 eurot, siis te annate selle xxxx ja ülejäänud osa saate endale. Kohus järeldab öeldust, et juba sel ajal oli Xxxxl sama tahe, mille ta notariaalsesse testamenti vormistas. Vaidlust ei ole, et Xxxx surma põhjuseks oli vähk ja arstina oskas ta kindlasti oma haiguse kulgu ja varalist seisu adekvaatselt hinnata. Et anda hinnang pärandaja tegelikule tahtele pidas kohus vajalikuks tuvastada, kas testaatori arvetel oli testamendi tegemise ajal olemas või sinna laekumas raha vastavuses testamendi annakus kajastatud summadele. Kostja taotlusel nõudis kohus pangalt pärandaja arvelduskonto xxxxxxxxxxx väljavõtte 11 kuu kohta ajavahemikust 01.01.2013 -01.12.2013 (tl 166-198 II kd). Väljavõttest nähtub, et küsitud perioodi esimesel päeval oli algsaldo 29 417,94 eurot. Nimetatud perioodi lõpuks oli arve miinuskäive 120 862, 95 eurot ja plusskäive 101 333,71 eurot ning kontojääk 01.12.2013 oli 9888.70 eurot. Konto väljavõttest nähtub, et perioodil pärast testamendi tegemist (17.10.2013) kuni Xxxx surmani (28.11.2013) laekus pärandaja arvelduskontole + 42049 eurot (töötasu, töövõimetushüvitis, summad pärandaja deposiitarvetelt jne). Otsekorralduslepingute alusel erinevate teenuste eest samal perioodil on tasutud – 248.17 eurot. 26. ja 27.11.2013 s o pärandaja kahel surmaeelsel päeval on Xxxx pärandaja kontolt kandnud üle raha advokaadibüroole ja riigilõiv eestkoste seadmise menetluse ja esialgse õiguskaitse eest. Seejärel on kantud kaks rahasummat (40 000 + 20 000) Siim Ausmehe arvelduskontole, kokku väljaminekud summas 60 823.12 eurot. 28.11.2013 Xxxx suri. 30.11.2013 pärandaja arvelt tasuti Xxxx’ile matusekulutuste eest – 1998.75 eurot. Menetluse käigus on hagejad keeldunud andmast selgitusi kahel päeval enne pärandaja surma tema arvelt hageja 1 arvele kantud 60 000 sularaha sihtotstarbe kohta. Kostja on palunud algatada eestkoste järelevalve menetluse, mille lõplikud tulemused ei ole veel selgunud. Just ühe hageja poolt pärandaja arvelt vahetult enne pärandaja surma suure rahasumma kõrvaldamise tulemusena kujuneski olukord, et pärandaja arvel pärandi avanemise hetkel ei olnud raha, millega täita sularaha annak ja millega pärandaja eeldatavalt oli arvestanud. Rahade liikumisest Xxxx arvelduskontol saab kohus järeldada, et Xxxx Swedbank AS arvetel olid olemas vahendid rahaannaku täitmiseks ja tal ei olnud vajadust teha tingimuslikku annakut, sõnastusega, et kui pangakontol on rahalisi vahendeid 35 000 ulatuses või vähem, tuleb need anda Xxxx , mida püüavad väita hagejad.

Pärimisseaduse (PärS) § 58 lg 1 kohaselt annakutäitja on kohustatud annakut täitma pärandist saadud vara ulatuses ja lg 2 reguleerib, et kui pärandist kõigi annakute täitmiseks ei piisa, vähendatakse annakuid võrdeliselt nende suurusega. Pärimisõiguse regulatsiooni järgi on annaku mõte selles, et pärandvara ühisusse kuuluvad konkreetsed esemed anda ära erinevatele isikutele, selleks et mitte jagada pärandvara. Annakusaajad on personaalselt näidatud. Annakusaajaks võib olla pärija või teised isikud. Antud juhul on vaidluse all annak, kus annakusaajateks on mittepärijad ja üks ainus pärija. Annak, mis on tavaline VÕS järgi omandisaamisele suunatud nõue, tuli täita sellega, et pärija peab annakuesemed üle andma või tegema võimalikuks andmise. Esemed olid näidatud, seega iga eseme suhtes kehtis annakusaajal nõudeõigus. Liisingulepingu järgne õigus oli ühiselt määratud mõlemale annakusaajale. PärS 58 lg 2 kehtestab, et igale annaku esemele tuleb määrata suurus ja seda vähendada. Esemelise annaku puhul määratakse suurus läbi väärtuse. Nii palju kui kostja sai vähem annakut rahana, siis võrdelisuse põhimõtte järgi on ülejäänud annakusaajatel õigus saada vara vähem. Poolte vaidlus on keskendunud asjaolule, läbi millise arvutuse on võimalik tuvastada teiste annakute vähendamine võrdeliselt nende suurusega. Kohtumenetluses jõudsid pooled ühistele seisukohtadele annakute väärtuste osas: korteriomand 90 000 eur, Xxxx kinnistu 30 000 eur, kontol oli raha 10 131,64 eur (ilma fondiosakuteta), rahaannak 35000 eur, OÜ Xxxx osa 18 113,81 eur, auto puhasväärtus 5506,39 eur, (tl 89 -90 I kd ja tl 258 II). Kohus leiab, et annakute vähendamiseks võrdeliselt nende suurusega tuleb leida olemasoleva pärandvara ja määratud annakute summad ning nende suhtarv, sel viisil saadava koefitsiendi võrra vähenevad kõik annakud. Otstarbekas ei ole tükeldada asju. Seepärast on õiglane lahendus, et asja saajad maksavad teatava rahasumma kompensatsiooniks rahaannaku saajale, mille täitmiseks raha ei olnud. Arvutuse käik on järgmine: olemasolev vara, annakud reaalselt saab õigus saada korter 90 000 90 000 77 469.54 raha 35 000 10 131, 64 30 127.13 kinnistu 30 000 30 000 25 823.18 auto 5 506.39 5 506.39 4 739.75 OÜ osa 18 113.81 18 113.81 15 591.87 Kokku:178 620.20

153 751.4

maksab hüvitist 12 530.46 4 176.82 766.64 2 521.94 19 995. 86

vara (153 751.40) : annakud (178620.20) = koefitsient 86.07727 % Iga annaku väärtus tuleb korrutada koefitsiendiga (tulemus tulbas „õigus saada“). Viimases tulbas on kajastatud summad, mida asjade saajad maksavad kompensatsioonina kostjale. Hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Xxxx’il tuleb pärija poolt annakute väljaandmiseks tasuda kostjale 5821.11 eurot ja Xxxx’il 1644.29 eurot. Pärast kompensatsiooni tasumist kostjale puuduvad takistused annakute väljaandmiseks hagejatele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.