Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-18-1856
Haldusasi
Maksu- ja Tolliameti taotlus A OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu Puudutatud isik – A OÜ, volitatud esindaja v.adv Grete Lind
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
A OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta A OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1856 muutmata.
Tagastada A OÜ eest määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 (viisteist) eurot MR SEB Pank AS-i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 26.09.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p-i 2 alusel luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks A OÜ kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXXX asukohaga XXX summas 121 602,90 eurot. Taotluse kohaselt on MTA alustanud A OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil oktoober 2016‒september 2017. Maksuhalduril on alust arvata, et A OÜ on kajastanud perioodil oktoober 2016‒juuli 2017 enda raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehinguid AM OÜ-ga. Tõendite analüüsimise käigus on maksuhaldur veendunud, et tehingud AM OÜ-ga vormistati üksnes formaalselt. AM OÜ arvetel kajastatud
3-18-1856 käibemaksu deklareerimise eesmärgiks oli sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu summat ja alusetult riigilt tagasi küsida käibemaksu. Oktoobrist 2016 juunini 2017 kajastas AM OÜ igakuiselt käibemaksudeklaratsioonil (KMD) ja KMD INF A osal teenuste müüki ainult A OÜ-le. MTA on tuvastanud, et AM OÜ-l puudusid töötajad, kes oleksid saanud A OÜ-le arvetel märgitud teenuseid osutada. AM OÜ majandustegevuse puudumisele viitab ka see, et A OÜ tasus enda arvelduskontodelt erinevate AM OÜ-le esitatud arvete eest. A OÜ ja AM OÜ juhatuse liikmed on seotud isikud ja A OÜ oli teadlik, et AM OÜ on jätnud talle esitatud arvetel märgitud käibemaksu riigieelarvesse tasumata. Teenuste eest koostatud arved ei vasta käibemaksuseaduses loetletud nõuetele ega tõenda tehingute toimumist. Üleandmise-vastuvõtmise aktid ei tõenda teenuse saamist. A OÜ ei ole AM OÜ-le arvete eest reaalselt tasunud ja seletused puidukuivati remondi eest omaniku laenu arvelt tasumise kohta ei ole õiged. A OÜ ja AM OÜ vahel sõlmitud tasaarveldamise kokkulepped on formaalsed. A OÜ raamatupidamine ei ole AM OÜ-ga tehingute kajastamise osas usaldusväärne. AM OÜ arved ei tõenda saematerjali müüki ja A OÜ materjalide laoarvestus ei ole usaldusväärne. Ehitustööde teostamine AM OÜ poolt ei ole tõendatud. Ei ole teada, mida konkreetselt ehitati, milliseid ehitustöid, millisel perioodil ja kes tegid. A OÜl puuduvad dokumendid ja ta ei osanud selgitada, kuidas ehitustööde hinnad kujunesid. AM OÜ selgitused ehitustööde hinna osas ei ole eluliselt usutavad. Konsultatsiooniteenuste eest esitatud arved ei tõenda teenuse saamist. A OÜ seletused teenuse sisu kohta on üldsõnalised ja AM OÜ selgitused on vastuolulised. A OÜ ja AM OÜ selgitused vaakumkuivati remondi ja selle eest esitatud arvete kohta on vastuolulised. AM OÜ arved ei tõenda remondi teostamist. A OÜ ei osanud selgitada kuivati remondi maksumust, selgitused kuivati remondi hinna kujunemisest on vasturääkivad ega ole selles osas usaldusväärsed. A OÜ ja AM OÜ andsid erinevaid selgitusi selle kohta, kelle ülesanne oli vaakumpuidukuivati remontimine ja millal kuivati töökorda sai. Arvuti tarkvara müük ja IT-teenuste osutamine ei ole tõendatud. A OÜ kajastas oktoober 2016‒juuli 2017 KMD-del AM OÜ arveid kokku 518 314,51 euro ulatuses. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et tehinguid AM OÜ-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks A OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku summas 103 662,90 eurot, mille tulemusel kuulub A OÜ-l juurde tasumisele käibemaks 103 662,90 eurot. Maksuhalduril on alust arvata, et A OÜ on kajastanud juulis 2017 enda raamatupidamises reaalselt mittetoimunud tehingut T OÜ-ga. MTA on tuvastanud, et A OÜ on T OÜ-ga ja AM OÜ-ga seotud. A OÜ ja T OÜ seletused ei tõenda tehingute toimumist. T OÜ-l puudub tõestus kauba kättesaamise ja A OÜ-le üleandmise kohta. A OÜ ei ole T OÜ-le tammeplangu eest tasunud ja T OÜ ei ole AM OÜ-le tasunud. A OÜ kajastas juuli 2017 KMD-l T OÜ arvet summas 62 808 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et tehing T OÜ-ga ei toimunud, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks A OÜ sisendkäibemaksu vähendamine T OÜ-ga tehtud tehingult summas 10 468 eurot, mille tulemusel kuulub A OÜ-l juurdetasumisele käibemaks 10 468 eurot. Kontrolli tulemusel on A OÜ-le määratav võimalik rahalise nõude suurus kokku 114 130,90 eurot. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A OÜ on toime pannud maksupettuse. Arvestades maksuhalduri põhjendatud kahtlust, et A OÜ on aasta jooksul kasutanud skeemi, mille tulemusel on tema käibemaksu kohustus vähenenud 114 130,90 euro võtta, on alust arvata, et ta teeb seda ka tulevikus. Kontrolli käigus esitatud A OÜ Versobank AS-i arvelduskonto lõppsaldo 30.09.2017 seisuga on 0 eurot ja AS-i LHV Pank arvelduskonto lõppsaldo 30.09.2017 seisuga 0,62 eurot. Esitatud pearaamatu andmetel on kassajääk 30.09.2017 seisuga 134,73 eurot. Isegi kui äriühingu pangakontol või kassas on vahepeal 2(7)
3-18-1856 olnud rohkem raha kui summa, mida MTA tulevikus maksuotsusega tõenäoliselt määrab, tuleb arvestada, et pangakontol ja kassas asuv raha on likviidne ning äriühingu pangakonto ning kassa seis võib päevapealt muutuda. Viimase 12 kuu jooksul esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeris A OÜ käivet kokku 112 947 eurot ja tasumisele kuluvat käibemaksu kokku 20 217,99 eurot, kuid ei ole käibemaksu tasunud. 26.09.2018 seisuga on A OÜ maksuvõlg kokku 14 427,01 eurot, sh käibemaksuvõlg 12 232,05 eurot. See annab alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama või hoidub teadlikult maksukohustuse tasumisest. Arvestades, et määratav maksusumma on 114 130,90 eurot, puuduvad A OÜ-l rahalised vahendid maksusumma tasumiseks, mistõttu on maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et äriühing ei suuda tulevikus määratavat maksusummat tasuda ja selle sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Seisuga 25.09.2018 ei oma A OÜ sõidukeid ja väärtpabereid, kuid omab väikelaeva LATREX 340 (ehitusaasta 2017), mille keskmine turuväärtus ilma käibemaksuta on hinnanguliselt 895 eurot. Võimaliku vara müügi puhul enne maksumenetluse lõppemist ei saa olla kindel, et müügist saadud raha jääb arvelduskontole. Väikelaeva müügist saadav raha ei ole piisav kontrolli lõppemisel võimaliku nõude 114 130,90 euro tagamiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta, et väikelaeva registri kanne on informatiivne, mistõttu ei ole kindlalt teada, kas sõiduki omanik on taotluse koostamise hetkel A OÜ. Seega ei pea MTA otstarbekaks taotleda väikelaevale keelumärke seadmist ega arestimist. Kinnistusregistri andmetel on A OÜ omanduses XXX külas asuv XXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXXXX, katastritunnus XXX). Kinnistut koormab 291 200 euro suurune hüpoteek Versobank AS-i kasuks. Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine A OÜ kinnistule kõige sobivam meede. Hüpoteegi seadmine ei takista kinnistul asuva tootmishoone kasutamist ega takista mingil viisil äriühingu majandustegevust. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist A OÜ-le kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXXX selliselt, et oleks tagatud A OÜ-le määratav maksusumma 114 130,90 eurot ja eeldatavad sundtäitmisekulud, s.o 121 602,90 eurot. MKS § 1361 lg 2 p-i 3 kohaselt lõpetab maksuhaldur isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui A OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja § 121 kohaselt suuruses 121 602,90 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui A OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 114 130,90 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 28.09.2018 määrusega MTA taotluse ja andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmist A OÜ-le kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXXXXXXXX, asukohaga XXX, summas 121 602,90 eurot. MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele. MTA on alustanud 25.08.2017 teate, 08.09.2017 korralduse nr 12.2-3/041046-1 ja 07.11.2017 korralduse nr 12.2-3/041046-4 alusel A OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodi oktoober 2016‒september 2017 osas. Möödunud ei ole MKS § 98 lg-s 1 sätestatud maksu määramise aegumistähtaeg. A OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. MTA on piisaval määral põhjendanud oma seisukohta, et kontrolli tulemusena tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Viimase 12 kuu jooksul esitatud käibedeklaratsioonidel deklareeris A OÜ käivet kokku 112 947 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 20 217,99 eurot, kuid ei ole käibemaksu tasunud. Taotluse esitamise päeva seisuga on A OÜ maksuvõlg kokku 14 427,01 eurot, sealhulgas 3(7)
3-18-1856 käibemaksuvõlg 12 232,05 eurot. Arvestades A OÜ eelnevat maksuõiguslikku käitumist, on suur tõenäosus, et A OÜ võib hakata oma tegevust lõpetama ja teadlikult maksukohustuse tasumisest hoiduma. MTA on taotluses märkinud, et A OÜ-l puuduvad rahalised vahendid määratava maksusumma tasumiseks. Seega esineb oht, et tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliseks raskemaks või võimatuks. Hüpoteegi seadmine kinnisasjale on sobiv ja põhjendatud täitetoiming, kuna muud vara, mis aitaks tagada määratava maksusumma sundtäitmist, A OÜ-l ei ole. A OÜ-le kuuluva väikelaeva hinnanguline väärtus ei kataks nõutavat maksusummat, mistõttu ei ole selle suhtes otstarbekas täitmist tagavate toimingute tegemiseks luba taotleda. Hüpoteegi seadmine isikule kuuluvale kinnistule summas 121 602,90 eurot ei koorma maksukohustuslast ülemäära. Vaatamata hüpoteegi seadmisele saab isik kinnistul asuvat tootmishoonet kasutada ja seal oma majandustegevusega jätkata. Kohus ei näe põhjust kahelda maksuhalduri arvestatud sundtäitmise kulude summa suuruses. Maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine on proportsionaalne viis maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude tagamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
3.A OÜ palub 06.11.2018 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. A OÜ suhtes oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane, sest: 1) tehingud on toimunud, mida kinnitavad nii müüjad (AM OÜ ja T OÜ) kui ka ostja; 2) tehingute alusel üleantu on fikseeritud üleandmise aktidega; 3) kaebajale on teatavaks saanud informatsioon, et müüja on deklareerinud ja kohustatud tasuma käibemaksu tehingute eest, mille osas on MTA väitnud, et neid ei ole toimunud (käesolevas asjas leiab vastustaja, et tehinguid A OÜ ja AM OÜ vahel ei ole toimunud, kuid samal ajal nõuab AM OÜ-lt käibemaksu tasumist samade tehingute eest); 4) kaebaja ei ole toime pannud maksupettust. MTA taotlus on üles ehitatud selliselt, et AM OÜ poolt käibemaksu tasumata jätmist püütakse omistada A OÜ-le. MTA viitab alusetult, et kaebaja oli teadlik, et müüjad jätavad arvel näidatud käibemaksu riigile üle kandmata. AM OÜ ja A OÜ on kaks erinevat juriidilist isikut (omanikering ja juhtorganid ei kattu). A OÜ ei vastuta kolmanda isiku väidetava õigusvastase käitumise eest. Pelgalt väide, et äriühingute seaduslikud esindajad on seotud isikud, ei anna alust järeldada, et A OÜ on pahauskne. Alusetu on MTA viide, et A OÜ ja T OÜ on seotud isikud. Määrusest ei nähtu, millise konkreetse A OÜ tegevuse tõttu on alust arvata, et kontrolli tulemusena tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. A OÜ käitumine ei ole selliseks järelduseks alust andnud. A OÜ lõpetas 2017. a majandusaasta aruande järgi majandusaasta positiivsete majandusnäitajatega. Äriühingu viimase kvartali käive on olnud üle 40 000 euro, millest saab järeldada, et äriühingul on püsiv majandustegevus. Seetõttu ainult asjaolu, et A OÜ-l oli taotluse esitamise seisuga maksuvõlg, ei anna alust järeldada, et võimaliku maksuotsuse täitmine on võimatu või raskendatud. Maksuvõlg on hetkeline, mis on ettevõtluses tavapärane. A OÜ on alates 2013. a algusest tegutsev ettevõte. Määruses ei ole esitatud põhjendusi, milline A OÜ maksuõiguslik käitumine annab aluse arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama. Pelgalt selline kahtlus ei anna alust hüpoteegi seadmiseks. Hüpoteegi seadmine on ebaproportsionaalne ja põhjendamatult koormav ning takistab A OÜ äritegevust: välistab täiendavad finantseerimised pankadelt, et omandada majandustegevuseks vajalikke seadmeid (nt höövel, otsatapimasin, kuivati); refinantseerida Versobank AS-i laenu
4(7)
3-18-1856 (esimese järjekorra hüpoteegipidaja Versobank AS on likvideerimisel) ning investeerida majandustegevusse.
4.Maksu- ja Tolliamet palub 13.11.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MTA jääb varasema seisukoha juurde ning nõustub halduskohtu seisukohtadega. MTA on taotluses veenvalt põhjendanud maksupettuse kahtlust. Maksupettusele viitavad maksuhalduri tuvastatud asjaolud kogumis. AM OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus. Asjakohased ei ole määruskaebuse esitaja viited maksuhalduri korraldustele maksuvõla tasumise kohta, sest AM OÜ maksuvõlg (alates 26.10.2016) on käesolevaks hetkeks 127 765,53 eurot. Määruskaebuse esitaja ja AM OÜ juhatuse liikmed on seotud isikud ja määruskaebuse esitaja oli teadlik, et AM OÜ jätab A OÜ esitatud arvetel märgitud käibemaksu riigieelarvesse tasumata. Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse p-s 2.7. esitatud väide, et A OÜ-l oli taotluse esitamise seisuga tekkinud maksuvõlg. Vastustaja hinnangul ei saa ligi aasta eksisteerivat maksuvõlga nimetada hetkeliseks ning see näitab üheselt A OÜ soovimatust maksuvõlga tasuda. Vastustaja ei nõustu määruskaebuse väitega, et A OÜ kinnistule seatud hüpoteek on põhjendamatult koormav ja majandustegevust halvav. A OÜ väited, mis seonduvad äriühingu võimaliku koostööga teiste krediidiasutustega, on paljasõnalised ja tõendamata. Krediidiasustused peaksid äriühingu krediidiläbirääkimistel olema teadlikud võimalikest maksuhalduri maksunõuetest. Kaebaja on esitanud äriregistrile A OÜ ja R OÜ vahel 05.11.2018 sõlmitud kommertspandi seadmise lepingu, millega A OÜ seab R OÜ kasuks lepingu p-s 1 nimetatud varale esimesele vabale järjekohale kommertspandi summas 70 000 eurot. Seega on tekkinud olukord, kus kolmanda isiku kasuks esimesele vabale järjekohale seatav kommertspant ei ole koormav, kuid vastustaja kasuks seatav hüpoteek on koormav. Kommertspandi seadmise leping tõendab, et kaebajal on võlgnevusi kolmandate isikute ees, millest vastustaja ei olnud teadlik. Järelikult on kaebaja teinud konkreetseid toiminguid, et takistada maksuhalduril võimaliku maksusumma sissenõudmist. Seetõttu on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kontrolli tulemusena tehtava maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutada raskemaks või võimatuks, kui kaebaja kinnistule ei oleks seatud hüpoteeki MTA kasuks. Järelikult on MTA kasuks kaebaja kinnistule hüpoteegi seadmine proportsionaalne.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.A OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid üle korrata.
6.Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks MKS § 1361 lg 1 alusel ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused nr 3-3-1-15-12, p 50 alap c ja nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Selliseks kahtluseks annavad põhjust näiteks käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, 5(7)
3-18-1856 isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Sundtäitmise takistamise kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduri võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks.
7.Kohtu ülesandeks MKS § 1361 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei ole kontrollida, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohus kontrollib üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-2813, p 10): 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks; 4) sundtäitmise raskendatus või võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; 5) taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur täitetoimingud lõpetab.
8.Käesoleval juhul on loa andmise eeldused täidetud.
9.Vaidlust ei ole selles, et MTA on alustanud 25.08.2017 teatega, 08.09.2017 korraldusega nr 12.2-3/041046-12 ja 07.11.2017 korraldusega nr 12.2-3/041046-43 A OÜ oktoober 2016‒september 2017 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üksikjuhtumi kontrollimenetluse.
10.Maksuhalduri poolt A OÜ suhtes läbiviidava kontrolli tõenäoliseks tulemuseks saab pidada rahalise nõude määramist (MKS § 1361 lg 1). Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid maksuhalduri taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise (sh ei ole maksusumma määramise aegumistähtaeg möödunud). A OÜ poolt määruskaebuses esile toodu seondub tõendite hindamise küsimusega, mille osas tuleb kujundada seisukoht maksumenetluses. Kohtud peavad üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Seetõttu jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja vastavad väited tähelepanuta.
11.Määruskaebuse esitaja leiab, et MTA taotlusest ei selgu ühtegi viidet konkreetsele tõendile, millest tuleneb maksuhalduri kahtlus, et A OÜ pidi olema teadlik, et AM OÜ jätab käibemaksu tasumata. Ringkonnakohtu hinnangul on MTA oma 26.09.2018 taotluses väljendatud kahtlust, et A OÜ osales maksupettuses, taotluse p-s 2 piisavalt põhjendanud. Maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka loataotluses otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta, mistõttu kinnitavad maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis (Riigikohtu 04.06.2013 otsus nr 3-3-1-15-13, p 13). Maksuhaldur on välja toonud, et A OÜ on kajastanud enda raamatupidamises perioodil oktoober 2016–juuli 2017 AM OÜ-ga ning juulis 2017 T OÜ-ga reaalselt mittetoimunud tehinguid. Maksuhaldur on 08.10.2018 kontrollaktis seisukohal, et AM OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil majandustegevus (kontrollakti p 1.1.2 alap-d a) ja b)). Taotlusest nähtub, et skeemi, mille tulemusel on A OÜ käibemaksukohustus vähenenud 114 130,90 euro võrra, on kasutatud aasta jooksu korduvalt. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur oht, et maksu määramisel ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Halduskohtule esitatud taotluses on märgitud rahalise nõude hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2). 6(7)
3-18-1856
12.Ringkonnakohtus ei tekita veendumust A OÜ-le võimalikult määratava maksukohustuse hilisema sundtäitmise võimalikkusest määruskaebuse väited äriühingu püsivast majandustegevusest, 2017. a majandusaasta kasumiga lõpetamisest ja maksuvõla hetkelisusest. Maksupettuse kahtlus koos asjaoluga, et A OÜ-l puuduvad vahendid maksuvõla tasumiseks, viitavad sellele, et maksukohustuslane võib leida viisi talle määratava maksukohustuse täitmisest hoidumiseks.
13.Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust selles toodud väited, et hüpoteegi seadmine A OÜ-le kuuluvale kinnistule on ebaproportsionaalne ja põhjendamatult koormav. Määruskaebuse esitaja ei ole näidanud mingeid muid talle kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega saaks tulevikus võimalikult määratavat maksusummat tõhusalt tagada. Äriühingu omandis on peale taotluses märgitud kinnistu veel väikelaev LATREX 340 (ehitusaasta 2017), mille hinnanguline väärtus (895 eurot ilma käibemaksuta) aga nõutavat maksusummat ei kataks. Samuti on tegemist hõlpsasti võõrandatava varaga. Seega ei ole väikelaevale keelumärke seadmine või selle arestimine otstarbekas. Maksuhaldur on tuvastanud, et A OÜ-l puudub muu registervara ja väärtpaberikontod. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja kinnistule hüpoteegi seadmine summas 121 602,90 eurot ei koorma maksukohustuslast ülemäära. Kinnistule hüpoteegi seadmine ei takista isikul oma vara vallata ja kasutada, sealhulgas sellest tulu saada, piiratud on üksnes vara käsutamise õigus. Seega ei takista hüpoteegi seadmine kaebajal kinnistul majandustegevusega jätkamist, nt seal asuva tootmishoone kasutamist. Määruskaebuse esitaja väited seonduvalt täiendavate finantseeringutega pankadelt on tõendamata ja paljasõnalised. Põhjendatud on maksuhalduri seisukoht, et A OÜ-ga krediidiläbirääkimistel peaksid krediidiasutused olema teadlikud maksuhalduri maksunõuetest äriühingu suhtes. MTA on taotluses märkinud, et A OÜ on sõlminud 05.11.2018 R OÜ kasuks kommertspandi seadmise lepingu summas 70 000 eurot. Leping tõendab, et A OÜ-l on võlgnevusi kolmandate isikute ees, millest maksuhaldur ei olnud teadlik. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et eelnevast võib järeldada, et määruskaebuse esitaja on teinud konkreetseid toimingud, mis võivad takistada või raskendada võimaliku maksusumma sissenõudmist.
14.MTA on 26.09.2018 taotluses arusaadavalt märkinud andmed tagatise kohta, mille esitamise korral lõpetab maksuhaldur täitetoimingud.
15.A OÜ eest on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot MR. 01.01.2018 jõustunud HKMS ja riigilõivuseaduse (RLS) muudatuste kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu MR SEB Pank AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, millelt riigilõiv tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.