Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate toiminguteks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Ester Kuivas Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse: X (ik xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ja anda luba seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 1.1.hüpoteek summas 60 000 eurot Xle kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxx) ning 1.2.hüpoteek summas 55 803 eurot Xle kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxx (asukohaga xxxxxxxxx).
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada viivitamatult kohut käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
3.Sekretäril toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetada määrus kätte Xle.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seaduses sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks 1(4)
toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
6.Taotlusest ja selle lisadest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule täitmist tagava toimingute sooritamiseks loa taotluse esitamisega (Riigikohtu määruse nr 3-3-1-7-13 p 12). Seega on käesolevas asjas kohtule esitatud taotlusega vastutusmenetlus algatatud. Taotluse ja selle lisade kohaselt on vastutusmenetluse eesmärk Xle vastutusotsuse tegemine summas 108 303,83 (sh põhivõlg summas 87 155,79 eurot ja intress summas 21 148,04 eurot), mis koosneb maksuotsusega määratud kohustusest summas 64 420,24 eurot (dtl 16-23), maksustamisperioodil 08.2019-01.2020 deklareeritud, kui tasumata käibemaksust summas 22 735,55 eurot (dtl 13) ning intressist 21 148,04 eurot (26.08.2021 seisuga, dtl 31-44). Tõenäolise maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav (dtl 4-5). Maksuhaldur on esitanud ka andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine pole olnud tulemuslik (dtl 78-80). Asjaolu, et juulis 2021 on laekunud 13,54 eurot, ei väära järeldust, et äriühingult maksusumma sissenõudmine ei ole õnnestunud. Nimelt toimus laekumine rohkem kui 3 kuud pärast mak2(4)
suotsusega määratud maksusumma sissenõudmise alustamist (26.01.2021 arestikorraldused pankadest ja 04.03.2021 arestikorraldused ettevõtetele) ning deklareeritud, kuid tasumata käibemaksu sissenõudmise alustamist (22.02.2021 sundtäitmise hoiatus ja 17.03.2021 arestikorraldused pankadesse). Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude arvestamise ja tasumise kohustus tekkis 2019. aasta aprillis (dtl 22, 24), ei ole aegumistähtaeg möödunud. Äriregistri kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.
6.Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Käesoleval juhul on selline tõenäosus arvestades isiku käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut taotluse rahuldamiseks piisav. Kontrollaktist nähtub, et Y OÜ on perioodil märts-juuli 2019 kajastanud alusetult X OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu eesmärgiga luua maksueelis. Muu hulgas nähtub, et X ja Y vastavalt Y OÜ ja X OÜ juhatuse liikmetena olid seotud isikud, sh oli Y Y OÜ juhatuse liige enne ja pärast Xt (dtl 29), Y esindas Y OÜ-d (dtl 56-57) ja tegeles raamatupidamisega (dtl 61) ning Yil oli kontrollitaval perioodil ärikeeld (dtl 67). X OÜ poolt teenuse osutamine ei ole eluliselt usutav (dtl 53-54), teised tehingupartnerid ei kinnitanud X OÜ-lt saadud teenuse edasimüümist (dtl 54-55), X OÜ esitatud arvete eest tasumine on ebausutav (dtl 56) ning X OÜ ei olnud tegelikult tegutsev äriühing (dtl 59). Samuti nähtub kontrollaktist, et X juhatuse liikmeks oleku ajal on Y OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid Z OÜ-le, Ale ja Ble ning sularaha väljamakseid. Kohtule nähtuvalt oli X kontrollperioodil ka Z OÜ juhatuse liige ning äriühinguga oli seotud ka Y (dtl 63, 66-67), väidetav laenu andmine Z OÜ-le ei ole usutav (dtl 62 jj) ning sularaha väljavõtmise ja eraisikutele tehtud ülekannete kohta puuduvad dokumendid, mis tõendaksid maksete seotust ettevõtlusega (dtl 67-68). Y OÜ maksuotsusega määratud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil X oli äriühingu juhatuse liige. Samuti oli X juhatuse liige perioodil 08.2019-01.2020, mil äriühing on küll deklareerinud käibemaksu, kuid jätnud selle tasumata. X oli ka Z OÜ juhatuse liige. Seega pidi ta omama vähemalt ülevaadet ja kontrolli äriühingu tegevuse kohta, sh olema kursis X OÜ väidetavate tehingute, Z OÜ-le ja eraisikutele tehtud maksete, sularaha väljamaksete ning käibemaksu tasumata jätmise kohta. Arvestades X ja Yi kontrollaktist nähtuvat seotust, ei saanud maksuotsusega etteheidetav olla omavahel kooskõlastamata. Isegi olukorras, kus X ei olnud Y OÜ äritegevusest teadlik (vt dtl 56-57, 63, 66) ja usaldas Yit, on ainsa juhatuse liikmena äriühingu tegevuse vastu huvi mittetundmine olukorras, kus tegelikku äritegevust juhtival isikul on ärikeeld, tahtlik või vähemalt väga raske hooletus. Sellises olukorras on põhjendatud kahtlus, et isik, kes äriühingu tegevusest ei huvitu ega selles teadlikult osale, ei ole ka huvitatud äriühingu maksuvõla tasumisest ja võib asuda maksuvõla tasumisest kõrvale hoidma. Seega on maksuhalduri kahtlus, et X on koostöös Yiga tekitanud teadlikult alusetult sisendkäibemaksu mahaarvamisega Y OÜ-le maksueelise ning viinud ettevõtlusega mitteseotud ülekandeid ja sularaha väljamakseid tehes äriühingust raha välja, põhjendatud. Eelnev viitab maksupettuse toimepanemisele, mis on kohtute praktika kohaselt piisavaks põhjendatud kahtluseks, et isik asub maksuvõla sissenõudmisest kõrvale hoidma (vt Riigikohtu 03.04.2013 määruse nr 3-3-1-4-13 p 22 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2018 määruse nr 3-18-1856 p 11).
7.Maksuhaldur soovib X omandis olevale korterile aadressil xxxxxxx ning elamumaale aadressil xxxxxxx, kohtulike hüpoteekide seadmist kokku summas 115 803 eurot. Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p 57 peab kohus lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestama ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust. Kohus leiab, et keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. MTA taotluses on toodud kummagi kinnistu võimalik hind, mille 3(4)
kohaselt ei piisa hüpoteegi seadmisest üksnes ühele kinnistule. Eelistada tuleb suuremas osas kinnistu koormamist, kus ei ole eelduslikult isiku elukoht, ning seejärel alles võimaliku elukoha koormamist hüpoteegiga. Kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav meede. Hüpoteegi seadmine ei takista vara valdamist, kasutamist ega käsutamist. Kinnisasjade müügi korral on isikul võimalik maksunõude tagamises hüpoteegipidajaga kokku leppida. Hüpoteegi seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase toimetulekuga. Maksuhaldur on ka ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud.
8.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab X vastu suunatud täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 108 303,83 eurot.
9.Kaaludes taotluses toodud põhjendusi, vastutusotsusega nõutava maksusumma suurust ja kohaldatavast täitetoimingust tulenevaid piiranguid, leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.