lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1203/19

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.08.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1203/19
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.08.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
777
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Monika Laatsit ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

09.08.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1203

Haldusasi

XX kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12.04.2018 otsusele vandeadvokaadi abi YY suhtes

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.06.2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.06.2018. a määruse peale haldusasjas nr 3-18-1203.

2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26.06.2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1203 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas Eesti Advokatuuri aukohtule kaebuse vandeadvokaadi abi YY tegevuse suhtes.
2.Eesti Advokatuuri aukohus lõpetas 12.04.2018 otsusega aukohtumenetluse vandeadvokaadi abi YY tegevuse suhtes, kuna ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.XX esitas 08.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Advokatuuri aukohtu 12.04.2018 otsusele. 3-18-1203
4.Tallinna Halduskohus tagastas 26.06.2018 määrusega XX kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuigi advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri juhatuse või aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ja AdvS § 18 annab õiguse esitada aukohtu otsuse peale halduskohtule kaebus, eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrused nr 3-10-1037 ja 3-14-51771). Käesolevas asjas on aukohus XXi kaebuse läbi vaadanud ning teinud põhjendatud otsuse vandeadvokaadi abi YY suhtes aukohtumenetluse lõpetamise kohta, kuna ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste mittetuvastamine ei riku AdvS § 16 lg-s 1 ja § 18 lg-s 1 nimetatud huvitatud isiku (käesoleval juhul kaebaja) subjektiivseid õigusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.XX esitas 11.07.2018 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 26.06.2018 määruse peale. Aukohtu otsuse põhjendused tuginevad YY poolt aukohtule esitatud valel. Aukohus ei tuvastanud süüteo tunnuseid ja menetlus oli ühekülgne. Määruskaebuse esitajal on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg-st 2 ja lg 3 p-st b tulenevalt õigus õiglasele kohtupidamisele, mida aukohus oma otsusega piiras. Halduskohus jäi aukohtu otsust uskuma ja võttis määruskaebuse esitajalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg-s 5 ja §-des 13‒ 15 sätestatud õigused.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab seda lahendada. II
7.XX määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 26.06.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaksid alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
8.AdvS § 16 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 annab huvitatud isikule õiguse esitada aukohtu otsuse peale kaebus halduskohtule. Viidatud sätetest tulenevalt võib kohtusse pöördumise õigust omavaks huvitatud isikuks olla ka isik, kelle taotluse alusel aukohtumenetlus algatati. Samas eeldab sellise kaebuse sisuline menetlemine, et vaidlustatud haldusakt või toiming saab rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi või piirata tema vabadusi (HKMS § 44 lg 1). Kaebajale annab seadus õiguse pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning õiguse saada sellele pöördumisele vastus. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist.

2(3) 3-18-1203

9.Kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 31450174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6). Kaebuses halduskohtule ei ole XX kordagi väitnud, et aukohus oleks tema kaebuse menetlemisel rikkunud menetlusnorme või vaadanud asja läbi pealiskaudselt.
10.Huvitatud isikule on seadusega antud õigus esitada taotlus advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamiseks, et tõhustada advokaadi kutsetegevuse iseärasuste tõttu raskendatud järelevalvet, kuid otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas tegemist on üldse süüteoga, kuulub aukohtule. Järelevalve advokaatide kutsetegevuse ja kutseeetika nõuete täitmise üle kuulub advokatuuri pädevusse (AdvS § 3 p 2) ning kohus saab järelevalve teostamisse sekkuda üksnes siis, kui tegemist on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kui kaebaja on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Asjaolu, kas aukohtumenetlust algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus, mille teostamist saab sisuliselt vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse. Aukohtul tuli anda hinnang, kas vandeadvokaadi tegevuses esinesid distsiplinaarsüüteo tunnused. Nende esinemist aukohus ei tuvastanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu aukohtu otsuse põhjendustega, ei ole aukohtu otsuse tühistamise aluseks. Aukohus on kaebaja taotlust sisuliselt menetlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium