Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. veebruar 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1249
Haldusasi
Ilotrükk OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. aprilli 2015. a maksuotsuse nr 12.2-3/016469-9 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Ilotrükk OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
OÜ
kasuks
apellatsiooniastme
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.03.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-1249 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-1249 siduvalt kindlaks maksuotsusega. Kui aga MTA soovib lähtuda maksudeklaratsioonidest, on arusaamatu, miks jäetakse tähelepanuta kaebaja poolt kontrolliperioodil esitatud käibe- ja tööjõumaksude deklaratsioonid. MTA jättis arvestamata ka AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud maksuvõla tasumise korralduste ja intressinõuetega, millega nõutakse AS-lt Iloprint (pankrotis) samade isikute tööjõumaksude tasumist oktoobrist 2009 kuni maini 2012. Tegemist on lubamatu majandusliku topeltmaksustamisega. 4) MTA poolt 15.01.2014 läbiviidud vaatlus ja selle käigus Madara tn 14 trükikojas töötajatelt võetud seletused ei põhista maksuotsuse õiguspärasust, sest maksud määrati oluliselt varasema perioodi eest. MTA tugineb muu hulgas selliste töötajate ütlustele, kes asusid trükikotta tööle alles pärast kontrolliperioodi lõppu ning kellele tehtud väljamakseid maksuotsus ei kajasta. Osa MTA küsitletud töötajatest töötas trükikojas vaid osa kontrolliperioodist ega saa seega anda ütlusi kogu kontrolliperioodi kohta. Osa töötajaid töötasid trükikojas nii kontrolliperioodil kui ka MTA-le seletuste andmise ajal ning põhimõtteliselt saaksid anda teavet kontrolliperioodi kohta, kuid MTA ei küsinud trükikoja töötajatelt tööga seotud asjaolusid vaidlusalusel perioodil, vaid seletuste andmise ajal. AS Iloprint (pankrotis) pankrotihalduri Peeter Allikvere ütlused ei kinnita samuti maksuotsuse õiguspärasust, sest tema määrati pankrotihalduriks alles 28.06.2013 ning ta ei saa anda seletusi varasema perioodi töökorralduse kohta. OÜ Madara Trükk pangakonto väljavõte ei kinnita samuti maksuotsuse õigsust. AS Iloprint (pankrotis) ja kaebaja vaheline 14.09.2009 trükiteenuse osutamise leping oli arutluse all haldusasjas nr 3-11-1558 (Riigikohtu otsus nr 33-1-55-13). Riigikohus leidis, et see leping ei olnud ebamõistlik. Tõendid kinnitavad, et leping kehtis ja seda ka täideti.
Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.
1) MTA leidis vaidlustatud maksuotsuses, et toimus ettevõtte üleminek, tuginedes 02.06.2011 maksuotsusele. Kuigi kohus tühistas 02.06.2011 maksuotsuse motiveerimispuuduste tõttu, ei muutunud selles tuvastatud asjaolud ja kogutud tõendid olematuks. Neist asjaoludest saab jätkuvalt lähtuda osas, mis puudutab töötajate töösuhet kaebajaga ning kaebaja ja AS Iloprint (pankrotis) vaheliste tehingute mittetoimumist. MTA 02.06.2011 maksuotsuse aluseks olevad tõendid on kohtule esitatud haldusasjas nr 3-11-1558. Maksu määramise eeldusena tuleb tuvastada, et töötajatel oli töösuhe kaebajaga, mitte AS-ga Iloprint (pankrotis) ning trükised valmistas kaebaja ise, mitte AS Iloprint (pankrotis). See on nii 02.06.2011 kui ka 29.04.2015 maksuotsuses selgelt välja toodud. Maksu määramisel ei ole oluline, kas ettevõte on üle läinud, sest 29.04.2015 maksuotsusega ei määratud kaebajale AS Iloprint (pankrotis) tasumata maksusid. Kaebaja maksustamise alus ei ole MTA 02.06.2011 maksuotsus, vaid selle maksuotsuse aluseks olev tõendite kogum. 2) Tuginemine AS Iloprint (pankrotis) 03.04.2013 ja 04.04.2013 parandusdeklaratsioonidele oli asjakohane, sest deklaratsioonide parandamisega ei õnnestunud pankrotti vältida. Kui AS-l Iloprint (pankrotis) oleks olnud töötajad või tegevus, oleks pankrotihaldur esitanud hiljem uued parandusdeklaratsioonid ja taastanud „õige“ olukorra, kuid seda ei juhtunud. Seega jäävad kaebaja väited, et AS-l Iloprint (pankrotis) olid olemas töötajad ja tegevus, deklaratiivseks. Käibemaksu määramine kaebajale on põhjendatud ainuüksi seetõttu, et AS Iloprint (pankrotis) viis sisse deklaratsioonide parandused, millega nullis kogu varem deklareeritud müügi kaebajale. Töötajatelt 2014. a võetud seletustele tuginemine on asjakohane. Kõik tõendid kogumis kinnitavad, et maksu määramine on õiguspärane.
3(8)
3-15-1249 1) MTA 29.04.2015 maksuotsuse faktiliseks aluseks on eeldus, et 2009. a oktoobris toimus AS Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminek kaebajale (maksuotsuse p-d 2.1.1, 2.1.3 ja 2.2.3), mis tuvastati 02.06.2011 maksuotsusega. Üle läinud ettevõtte varakogumi moodustas 02.06.2011 maksuotsuse kohaselt domeen iloprint.ee (kodulehekülg www.iloprint.ee) ja „Trükikoda Iloprint“ identiteet (turupositsioon), tootmismaterjalide varu (paber, väikevahendid, abimaterjalid), tootmisruum koos seadmetega (Madara tn 14, Tallinn), töötajad ning tehingupartnerid (hankijad). Ettevõtte omandamise hetkeks luges maksuhaldur 13.10.2009, töötajad olid üle läinud hiljemalt 25.09.2009, hankijad ja kliendid olid üle läinud hiljemalt 13.10.2009 ning Ilotrükk OÜ käibe maht oli tõusnud AS Iloprint käibe mahu tasemele oktoobris 2009. Tulenevalt eeldusest, et 2009. a oktoobris oli toimunud ettevõtte üleminek Ilotrükk OÜ-le, asus maksuhaldur käesolevas asjas seisukohale, et kaebaja ei soetanud AS-lt Iloprint (pankrotis) trükiteenust, vaid valmistas trükised ise ning maksuotsuse lisas 3 märgitud töötajad olid tegelikult töösuhtes kaebajaga, mitte AS-ga Iloprint (pankrotis). MTA 02.06.2011 maksuotsus on Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2015 otsusega nr 3-11-1558 täies ulatuses tühistatud. Seega on vaidlustatud maksuotsuse faktiline alus ära langenud. Vaidlustatud maksuotsusest (sh selle lahutamatuks osaks olevast kontrollaktist) ei nähtu, et maksuotsuse aluseks oleksid olnud muud kaalutlused kui 2009. a oktoobris toimunud AS Iloprint (pankrotis) ettevõtte üleminek kaebajale. Maksuotsuse muutmine või täiendav põhjendamine kohtuvaidluse käigus ei ole lubatud. Vaidlustatud maksuotsuses puuduvad viited tõenditele, mis kinnitaksid, et maksuotsuse lisas 3 loetletud töötajad olid 2010. a märtsist 2012. a maini kaebaja töötajad ning AS Iloprint (pankrotis) ei osutanud kaebajale trükiteenust. 2) Pelgalt asjaolu, et AS Iloprint (pankrotis) esitas tulenevalt 02.06.2011 maksuotsusest ja saneerimise otsusest (vt tsiviilasi nr 2-12-21169) parandusdeklaratsioonid, ei kinnita vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasust. Tõenditest selgub, et AS Iloprint (pankrotis) esitas parandusdeklaratsioonid selleks, et vaielda vastu maksuhalduri nõudele AS Iloprint (pankrotis) pankrotimenetluses. Asjaolu, et parandusdeklaratsioonide esitamine oli tingitud 02.06.2011 maksuotsusest, nähtub ka kontrollaktist. Seega ei anna maksudeklaratsioonide parandamine alust väiteks, et kontrolliperioodil puudusid AS-l Iloprint (pankrotis) töötajad või tegevus. Lisaks nähtub AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud maksuvõla tasumise korraldustest ja intressinõuetest, millega nõutakse AS-lt Iloprint (pankrotis) tööjõumaksu ja käibemaksu võlgade tasumist perioodil oktoober 2009 kuni mai 2012, et maksuhaldur nõuab kaebajalt sama maksustamisperioodi eest samade maksude tasumist, mida AS-lt Iloprint (pankrotis). Käesolev maksuotsus ühelt poolt ning AS-le Iloprint (pankrotis) tehtud maksuvõla tasumise korraldused ja intressinõuded teiselt poolt toovad kaasa majandusliku topeltmaksustamise, mis ei ole üldjuhul lubatud (vt MKS § 106 lg 1 p 3 ja lg 2; Riigikohtu 17.10.2016 otsus nr 33-1-6-16, p 13). 3) Kaebajal on õigus, et maksuhalduri poolt 15.01.2014 läbiviidud vaatlus Tallinnas aadressil Madara 14 ning selle käigus töötajatelt võetud ütlused ei anna teavet vaidlusaluse maksustamisperioodi kohta. Suurem osa töötajatest kinnitas, et töötab AS-s Iloprint (pankrotis) ning töötasu maksis OÜ Madara Trükk. Seejuures kajastavad maksuhalduri esitatud küsimused ja töötajate vastused üksnes olevikku ehk olukorda jaanuaris 2014, mitte seda, millised olid töösuhted 2010. a märtsist 2012. a maini. Samuti on kaebaja põhjendatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et maksuotsuses käsitletud perioodi ning vaatluse vahele jääb AS Iloprint (pankrotis) pankroti välja kuulutamine 28.06.2013, mis mõjutas nii AS Iloprint (pankrotis) kui ka Ilotrükk OÜ majandustegevust. Seega ei tõenda 15.01.2014 vaatlus ega selle käigus kogutud teave, et maksuotsuse lisas 3 märgitud isikud oleksid olnud kontrolliperioodil töösuhtes kaebajaga. AS Iloprint (pankrotis) pankrotihaldur P. Allikvere
4(8)
3-15-1249 01.04.2014 seletus ning maksuhalduri kirjeldus OÜ Madara Trükk pangakonto väljavõttega seonduvalt ega sellest tehtud järeldused ei kinnita samuti maksuotsuse õiguspärasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-1249 tulemuslikuks, vaid lähtuda tuleb konkreetsest olukorrast ja asjaosaliste käitumisest selle tegevuse ajal. AS Iloprint (pankrotis) parandusdeklaratsioonidega seonduvat selgitati maksuhaldurile juba 2013. a aprillis. Deklaratsioonide parandamine oli tingitud 02.06.2011 maksuotsusest. Kuna kaebaja ja AS Iloprint (pankrotis) olid kuni 2013. a juunini AP kontrolli all, kaebaja vaidles 02.06.2011 maksuotsusele vastu kokku neli aastat kestnud kohtumenetluses haldusasjas nr 3-11-1558 ja parandusdeklaratsioonide esitamine kahjustas kaebaja positsiooni selles haldusasjas, sai parandusdeklaratsioonide esitamise eesmärk olla vaid AS Iloprint pankroti vältimine. Ühtki teist eluliselt usutavat põhjust ei ole ilmnenud. MTA etteheitele, et AS Iloprint (pankrotis) pankrotihaldur ei parandanud parandusdeklaratsioone „tagasi“, pidanuks vastama pankrotihaldur, kuid MTA ei ole pankrotihaldurile seda küsimust esitanud. Lisaks ei olnud parandusdeklaratsioonide uuesti esitamine enam võimalik MKS §-st 89 tuleneva kolmeaastase piirangu tõttu. 4) Apellatsioonkaebus jätab tähelepanuta terve rea kaebuse väiteid, mis samuti kinnitavad maksuotsuse õigusvastasust: 15.01.2014 vaatlus ja selle käigus töötajatelt võetud seletused, AS Iloprint (pankrotis) pankrotihalduri seletus ja OÜ Madara Trükk pangakonto väljavõte ei ole asjakohased tõendid; sisendkäibemaksu mahaarvamise keelamine on vastuolus käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-ga 7 ja § 31 lg-ga 1; maksu määramisel 2010. a märtsi eest on ületatud 5-aastast aegumistähtaega ning kuna kaebaja tahtlus on tõendamata, on aegunud ka kõik ülejäänud perioodid peale 2012. a aprilli ja mai.
3-15-1249 asjaolud kogumis andsid aluse järeldada ettevõtte üleminekut, vaid piirdutud on üldise viitega 02.06.2011 maksuotsusele. Samamoodi ei ole 29.04.2015 maksuotsuses ega kontrollaktis analüüsitud, millised konkreetsed 02.06.2011 maksuotsuseni viinud asjaolud ja tõendid kinnitavad seda, et töötajad saab lugeda kaebaja töötajateks ning seda, et kaebaja valmistas tegelikult trükised ise. Maksuhaldur ei ole sellist analüüsi esitanud ka kohtumenetluses, viidates üldsõnaliselt kõigile haldusasjas nr 3-11-1558 kogutud tõenditele. Samas leidis Riigikohus 26.03.2014 otsuses nr 3-3-1-55-13, et 02.06.2011 maksuotsusest ning selle kohta haldusasjas nr 3-11-1558 tehtud haldus- ja ringkonnakohtu otsustest ei nähtu, millistest konkreetsetest tõenditest lähtuvalt maksuhaldur järeldas trükikoja toimimiseks vajalike vahendite ja töötajate üleminekut Ilotrükk OÜ-le (p-d 36–37 ja 42–43). Sarnase järelduseni jõudis seejärel asja uuel arutamisel ka ringkonnakohus (04.06.2015 otsus nr 3-11-1558, p-d 19–21). Eelnevat arvestades ei piisa 29.04.2015 maksuotsuse motiveerimiseks maksuhalduri abstraktsest viitest haldusasjas nr 3-11-1558 tuvastatud asjaoludele ja seal kogutud tõenditele. Pärast 02.06.2011 maksuotsuse tühistamist on ära langenud maksuhalduri põhiväide ettevõtte üleminekust 2009. a oktoobris ja puudub selgus, milliste asjaolude ja tõendite kogumile maksuhaldur kaebajale 29.04.2015 maksuotsusega maksu määramisel tugineb.
3-15-1249 172–189), mida ei ole pärast äriühingu maksudeklaratsioonide parandamist kehtetuks tunnistatud ja millega maksuhaldur põhistab AS Iloprint (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuet. Seega on kaebajal õigus, et maksuhaldur käitub erinevates menetlustes vastuoluliselt.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.