lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1562/59

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 30.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-16-1562/59
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1052
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 203 lg 1, 2Määruskaebuse esitamineHKMS § 289Menetluse uuendamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 187 lg 3Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 207 lg 2Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 48 lg 2Kaebuste liitmine ja nõuete eraldamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-16-1562/28Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium06.10.20163-16-1562/43Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium19.04.20173-16-1562/104Riigikohtu halduskolleegium18.05.2022

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (7)

lahend.ee
3-26-1027/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja10.04.20263-25-3172/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja30.01.20263-22-1463/48Riigikohtu halduskolleegium11.12.20253-14-50421/145Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.10.20233-22-40/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium31.10.20233-22-1150/25Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium20.10.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

30.01.2018, Tartu

Haldusasja number

3-16-1562

Haldusasi

Est Wind Power OÜ kaebus Toila Vallavalitsuse 26.04.2016. a korralduse nr 82 tühistamiseks, kohustamiseks ehitusluba väljastada ja kahju hüvitamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Est Wind Power OÜ määruskaebus Tartu Halduskohtu 16.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Est Wind Power OÜ, esindajad advokaadid Edgar-Kai Velbri ja Piret Blankin Vastustaja – Toila vald, esindaja advokaat Margus Kiir Kaasatud haldusorgan I – Justiitsministeerium (endine haldusorgan Ida-Viru maavanem) Kaasatud haldusorgan II – Kaitseministeerium, esindajad advokaadid Reesa Paatsi ja Veiko Viisileht

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada kaebajale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot Advokaadibüroo Derling OÜ arvelduskontole nr EE322200221063937025.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 04.08.20263-26-2226/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.08.20263-26-2055/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 30.07.20263-24-1970/26Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3-22-1582/22
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
20.10.2022
1.
Est Wind Power Osaühing esitas 03.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Toila Vallavalitsuse 26.04.2016. a korraldus nr 82, kohustada Toila valda väljastama ehitusload Päite-Vaivina tuulikupargi 28 elektrituulikule ja alternatiivselt kohustamisnõudele mõista Toila vallalt kaebaja kasuks välja otsene varaline kahju summas 3 010 249 eurot ja

saamata jäänud tulu summas 67 547 357 eurot ning viivis alates kaebuse esitamisest kuni kohtuotsuse täitmiseni.

2.Tartu Halduskohus võttis 05.08.2016. a määrusega kaebuse menetlusse.
3.Kaebaja esitas 12.10.2017 halduskohtule täiendavad seisukohad ning taotluse eraldada kaebuses esitatud kahjunõuded tühistamis- ja kohustamiskaebuse menetlusest ning võimalusel peatada kahjunõude menetlemine kuni tühistamis- ja kohustamiskaebuse läbivaatamisel tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja palus kahjunõuded eraldada, kuna nende menetlemine seondub olulisel määral täiendavate tõendite kogumise ja analüüsiga, kahjustades menetlusökonoomiat. Taotluse kohaselt tuleb kaebajal enda otsese varalise kahju nõude raames analüüsida ja kohtule esitada suur osa kogu kaebaja raamatupidamisest viimase enam kui kümne aasta jooksul. Saamata jäänud tulu nõude tõendamiseks tuleb kaebajal tellida eriteadmistega isiku arvamus, mille koostamine seondub oluliselt täiendavate kulutustega.
4.Tartu Halduskohus jättis 16.11.2017. a määruse resolutsiooni p-ga 1 rahuldamata kaebaja taotlused kahjunõude eraldamiseks ja kahjunõude osas menetluse peatamiseks. Halduskohus märkis, et nõuete eraldist reguleerib halduskohtumenetluse (HKMS) § 48 lg 2, mille kohaselt võib juhul, kui kohus leiab, et ühes kaebuses esitatud nõuete eraldamine võimaldab asja kiiremat lahendamist või nõudeid ei oleks tohtinud esitada ühes kaebuses, eraldada määrusega nõuded iseseisvaks menetluseks. Halduskohus asus seisukohale, et antud juhul ei esine mitte ühtegi alust kaebuses esitatud tühistamis- ja kohustamisnõudest hüvitamisnõude eraldamiseks. Hüvitamisnõude eraldamine ilmselgelt ei võimalda asja kiiremat lahendamist, vaid ainult koormab kohut täiendavate menetlustoimingutega.
5.Kaebaja esitas 27.11.2017 Tartu Halduskohtu 16.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale määruskaebuse. Kaebaja leiab, et tal on õigus määruskaebuse esitamiseks, sest kuigi halduskohtumenetluse seadustik määruskaebeõigust HKMS § 48 lg 2 kohasele eraldamistaotluse rahuldamata jätmise määrusele ei sätesta, on õiguskirjanduses asutud seisukohale, et eraldamistaotluse rahuldamata jätmisel võib määruskaebuse esitamine olla lubatav. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on nõuete eraldamata jätmisel rikkunud menetlusõigust. Kaebaja arvates on hüvitamiskaebuse eraldamine tema õiguste efektiivse kaitsmise huvides vältimatult vajalik ning see ei too kaasa menetlustoimingute kordamist. Pigem aitab saavutada menetlusökonoomiat, lükates olulist aja- ja rahakulu nõudvad toimingud perioodile, mil on selgunud, kas nende järele on vajadus.
6.Tartu Halduskohus võttis 29.11.2017. a määrusega määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama. Halduskohus märkis, et kuigi halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene, et Tartu Halduskohtu 16.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 saab olla määruskaebusega vaidlustatav, on määruskaebuses kaebaja õigesti viidanud asjakohasele õiguskirjandusele, mis vähemalt sellist võimalust möönab.
7.Kaitseministeerium leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd nõuete eraldamata jätmise määruse peale ei ole halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt võimalik määruskaebust esitada. Seega on määruskaebus ebaõigesti menetlusse võetud. Pelgalt viitega õiguskirjandusele ei ole võimalik jaatada määruskaebuse esitamise võimalikkust.
8.Vastustaja on vastuses määruskaebusele seisukohal, et määruskaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Vastustaja nõustub Kaitseministeeriumi seisukohaga. Vastustaja märgib täiendavalt, et halduskohus on õigesti leidnud, et nõuete

eraldamise taotluse lahendamisel peab kohus arvestama ka teiste menetlusosaliste huvide ja ressurssidega.

9.Ida-Viru maavanem märgib vastuses määruskaebusele, et nõustub Kaitseministeeriumi esitatud arvamuse ja seisukohtadega.
10.Tartu Halduskohus jättis 04.01.2018. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja kaasatud haldusorganite seisukohaga, et Tartu Halduskohtu 16.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 ei ole määruskaebekorras vaidlustatav. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust, kui kohus on HKMS § 48 lg 2 alusel jätnud menetlusosalise taotluse nõuete eraldamiseks rahuldamata. Samuti ei ole sellise määruse puhul tegemist määrusega, mis takistaks asja edasist menetlust. Seega on halduskohus ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse ekslikult menetlusse võtnud.
13.Halduskohus on 29.11.2017. a määruses, millega ta määruskaebuse menetlusse võttis, märkinud, et kuigi halduskohtumenetluse seadustikust otseselt ei tulene, et nõuete eraldamise taotluse rahuldamata jätmine oleks määruskaebusega vaidlustatav, on kaebaja halduskohtu hinnangul õigesti viidanud asjakohasele õiguskirjandusele, mis vähemalt sellist võimalust möönab. Kaebaja on määruskaebuses viitega Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandele asunud seisukohale, et eraldamistaotluse rahuldamata jätmisel on määruskaebuse esitamine lubatav. Ringkonnakohus märgib seejuures, et Halduskohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaandes on selgitatud ka seda, et teineteisest ei ole võimalik eraldada alternatiivseid nõudeid (I. Pilving. § 48. Kaebuste liitmine ja nõuete eraldamine, - K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2013, lk 206). Kaebaja on käesolevas asjas esitanud hüvitamisnõude alternatiivse nõudena tühistamis- ja kohustamisnõudele. Seega isegi juhul, kui möönda, et nõuete eraldamise taotluse rahuldamata jätmine on määruskaebekorras vaidlustatav, ei saaks määruskaebust ilmselgelt rahuldada. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 5 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Seega esineks ka määruskaebuse esitamise õigust mööndes alus määruskaebuse tagastamiseks.
14.HKMS § 2891 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2018 esitatud edasikaebustele halduskohtumenetluse seadustiku enne 01.01.2018. a kehtinud versiooni. HKMS § 207 lg 2 kohaselt kuni 31.12.2017. a kehtinud redaktsioonis oli sätestatud, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata.

15.Advokaadibüroo Derling OÜ on tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 3 alusel tagastab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Riigilõiv tagastatakse Advokaadibüroo Derling OÜ arvelduskontole nr EE322200221063937025.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium