XX kaebus Politseija Piirivalveameti 10.05.2022 viisa andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks väljastama kaebajale viisa Kaebaja XX, esindaja v.adv Aleksei Ratnikov Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Mirja Sarap Kaasatud haldusorgan Kaitsepolitseiamet, esindajad Karel Virks ja Siim Jurkatam
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XXi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XXi määruskaebus menetlusse.
Jätta XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.09.2022 määrus muutmata osas, millega kohus eemaldas kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult ning piiras nende juurdepääsu haldusasja toimikule.
Selgitused Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul Riigikohtule määruskaebuse osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata määruskaebuse kaebaja ja tema esindaja menetlustoimingult eemaldamist puudutavas osas. Muus osas ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (HKMS § 79 lg 5 ls 2, § 88 lg 5 ls 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse pikaajalise viisa saamiseks töötamise eesmärgil. PPA keeldus 10.05.2022 otsusega pikaajalise viisa andmisest. Keeldumise
3-22-1582 aluse väljatoomiseks oli märgistatud lahter, et isik kujutab ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele.
2.XX esitas viisa andmisest keeldumise vaidlustamiseks avalduse, mille PPA jättis 30.05.2022 otsusega nr 15.5-4/236-4 rahuldamata. Avalduse rahuldamata jätmise otsuse vaidlustamiseks esitas XX avalduse Siseministeeriumile, kes jättis teistkordse avalduse viisa andmisest keeldumise vaidlustamiseks oma 30.06.2022 otsusega nr 2-2/634-1 rahuldamata.
3.XX esitas 24.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 10.05.2022 viisa andmisest keeldumise otsuse tühistamiseks ning PPA kohustamiseks väljastama kaebajale viisa.
4.Tallinna Halduskohus otsustas 12.09.2022 määrusega kuulutada haldusasja menetluse kinniseks Siseministeeriumi 30.06.2022 vaideotsuse seletuskirja osas ning keelata kaebajal ja tema esindajal dokumendiga tutvumine ja sellest ärakirja saamine (resolutsiooni p 1); kuulutada haldusasja menetluse kinniseks asjas arutatava salajase tasemega riigisaladuse ja sellega tutvumise osas; eemaldada pooled ja nende esindajad menetlustoimingutelt osas, milles kohus tutvub riigisaladusega ja kuulab vajadusel ära sellega seotud ametnike selgitused; keelata pooltel ning nende esindajatel riigisaladust sisaldava dokumendi ja ärakuulamisel antavate selgitustega tutvumine ning neist ärakirjade saamine (resolutsiooni p 2). Kaitsepolitsei on esitanud taotluse riigi julgeolekut puudutava teabe varjamiseks. Kohus peab kaitsmisväärseks viisamenetluse metoodikat ja taktikat, sh kontrollisüsteemide ülesehitus, kellele pööratakse rohkem tähelepanu, kuidas toimub teabe kogumine jne. Siseministeeriumi 30.06.2022 otsuse seletuskiri sisaldab teavet (ennekõike lk 2 lõigud 2–4), mille varjamine on vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra kaitseks HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel. Samal alusel vajab kaitset ka Kaitsepolitseiameti kohtule täiendavalt esitatav teave, mis on salajasel tasemel riigisaladuseks. Kaitsepolitseiamet on avaldanud vastuses kaebusele valdkonna, mida varjatav teave puudutab, kuid julgeoleku ja avaliku korra kaitse huvides ei ole võimalik selle täpsemat sisu avaldada. Lisaks sellele, et kaitsta tuleb konkreetset teavet, on olemas ka avalik huvi kaitsta julgeolekuasutuste töö efektiivsust, sh teabe meetodeid ja allikaid. Venemaa Föderatsioon võib kasutada ära enda kodanikke, et pääseda mööda sanktsioonidest, samuti muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ning majandust. Kohus arvestab ka kaebaja kaitstavat õigust – soovi saada pikaajalist viisat Eestis töötamiseks. Välismaalasel puudub subjektiivne õigus Eestis viibimiseks ja töötamiseks. Eesti Vabariigil on suveräänne õigus määratleda, milliste välismaalaste viibimine ja töötamine Eestis vastab avalikele huvidele (välismaalaste seaduse (VMS) § 13). Praeguses asjas ei ole kaalul oht elule, tervisele või inimväärikusele või tõsine riive perekonnaelule. Oluline on Eesti riigi huvi kaitsta oma julgeolekut ja avalikku korda. Vaidlus kaebajale antava viisa kui hüve üle ei kaalu siinsel juhul üles avalikku huvi kaitsta teavet. Varjatavat teavet ei ole võimalik tutvustada ka kaebaja advokaadist esindajale. Kliendilt teabe kohta lisaküsimuste esitamine, andmete kogumine ja seisukohtade koostamine (mida tuleks ka kaebajale tutvustada) ei ole võimalik nii, et teabe sisu oleks kaitstud. Advokaat võib avaldada kliendile teavet ka tahtmatult, esitatavate küsimuste kaudu. Tegemist ei ole tähtsuse kaotanud, ammendunud teabega, mille kohta info saamine ei saaks enam kahjustada avalikku korda või julgeolekut.
2(7)
3-22-1582
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.XX palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 12.09.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Kaebaja palub saata halduskohtule uueks lahendamiseks küsimus, milliste dokumentidega on kaebaja advokaadist esindajal võimalik haldusasjas tutvuda ning kas tal on võimalik saada riigisaladusele juurdepääsu luba. Alternatiivselt palub kaebaja need küsimused otsustada ringkonnakohtul, määrates enne määruskaebuse lahendamist kaebaja esindajale tähtaja riigisaladuse juurdepääsu loa taotlemiseks. Kaebaja esindaja peab saama tutvuda Siseministeeriumi vaideotsuse seletuskirjaga. Muus osas ta halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 1 ei vaidlusta. Riigisaladusega kaetud teabekandjat puudutavas osas on halduskohtu määrus põhistamata. Kohus ei ole uurinud, kas kaebaja esindajal on riigisaladusele juurdepääsu luba või kas esindaja soovib seda taotleda. Nõustuda võib sellega, et teabe kogumise meetodid jäävad varjatuks. Kuid kaebaja esindaja peab saama tutvuda haldusorgani lõppjäreldustega (st konkreetsed andmed, mis käivad kaebaja isiku, tema eluloo, temaga seotud riskide, teadmiste, sidemete vms kohta). See on vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Kohus on möönnud, et osa kaebajat puudutavaid andmeid võib analoogselt elamislubade vaidlustega kaebajale nähtavaks teha, kuid kohtu sellesisulist otsustust määruse resolutsioonis ei sisaldu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse esitamine menetlustoimingult eemaldamise ja toimikule juurdepääsu piiramise määruste peale on HKMS § 79 lg 5 ja § 88 lg 5 kohaselt lubatud, määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Seetõttu tuleb määruskaebus menetlusse võtta. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses ei ole esitatud vastuväiteid menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise otsustuste peale. Halduskohtu nende otsustuste peale ei luba seadus ka määruskaebust esitada. Seetõttu tõlgendab kohus määruskaebuse taotlusi selliselt, et halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 on vaidlustatud üksnes menetlustoimingult eemaldamist ja toimikule juurdepääsu piiramist puudutavas osas.
7.HKMS § 79 lg 1 p 1 sätestab, et kinniseks kuulutatud menetluses võib menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 27 lg 1 p 1 ja § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda toimikuga ning saada sellest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga.
8.HKMS § 79 lg 2 sätestab, et menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lõikes 1 märgitud alusel on võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. HKMS § 79 lg 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 alusel piiratakse menetlusosalise põhiseaduse 3(7)
3-22-1582 § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja õigust olla ära kuulatud (nt Riigikohtu 10.05.2016 otsus nr 3-4-1-31-15, p 48; 15.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 6). Tegemist on seadusereservatsioonita põhiõigusega, mille piiramist saaks õigustada üksnes vajadus kaitsta teisi põhiõigusi või muid põhiseaduslikke väärtusi. Juurdepääsu tõenditele ja menetlustoimingutele võib seetõttu piirata üksnes eeldusel, et seeläbi ei piirata õiguse tõhusale õiguskaitsele tuuma ja kohus võtab meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks. Seega tuleb kaaluda ühelt poolt huvi saladuse hoidmiseks ja selle eesmärki ning teisalt poole õigust tutvuda toimikuga ja osaleda menetlustoimingul, et tagada oma õiguste tõhus kaitse (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 39; 22.11.2017 määrus nr 3-17-911, p-d 23-24; 09.06.2017 otsus nr 3-3-1-8-17, p 19; 15.05.2014 määrus nr 3-3-1-36-14, p-d 6 ja 8).
9.Praegusel juhul on vaidluse all kolmanda riigi kodanikule pikaajalise viisa andmisest keeldumise asjaolud ja kaalutlused. Pikaajalise viisa andmise alused ja menetluskord tulenevad VMS-st. VMS § 66 lg 2, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 kohaselt ei avaldata välismaalasele ega muule isikule viisa andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet, keelduva otsuse vaidlustamise menetluses tehtud otsuse aluseks olevaid asjaolusid, otsuse tegemise põhjust ega sellega seonduvat teavet. Ringkonnakohus leiab, et nendest sätetest tulenevalt on piiratud välismaalase õigust nõuda haldusorganilt teavet tema kohta tehtud haldusakti aluseks olnud asjaolude ja kaalutluste kohta. Sätte mõtteks pole siiski keelata haldusorganil isikule asjaolude ja kaalutluste avaldamist, kui nende varjamiseks pole haldusorgani enda hinnangul põhjust. Samuti ei välista VMS-i osutatud sätted halduskohtumenetluses isikule andmete avaldamise kaalumist HKMS § 79 lg 1 ning § 88 lg-te 2 ja 3 järgi. Riigikohus rõhutas 09.06.2017 otsuses asjas nr 3-3-1-8-17 (p 19), et kohus peab hindama sisulist vajadust hoida saladust, mitte üksnes formaalselt väljaspool halduskohtumenetlust dokumendi suhtes kehtivat juurdepääsupiirangut (vt ka Riigikohtu 15.05.2014 määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p-d 5 ja 6). Ilmselt ebamõistlik ja vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega oleks suunata välismaalast kõigepealt eraldi haldusasjas vaidlustama haldustoimingut – haldusakti aluseks olnud asjaolude ja põhjenduste avaldamata jätmist –, vajadusel VMS § 66 lg 2, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 põhiseaduslikkuse kontrolli kaudu, ja seejärel eraldi menetluses menetlema kaebust viisa andmisest keeldumise otsuse peale. Lõppastmes otsustab nii või teisiti andmetele juurdepääsu ulatuse üle kohus ja mõistlik on seda teha ühe (põhi)menetluse raames. Samas rõhutab ringkonnakohus, et vaatamata võimalusele kalduda haldusasja lahendamisel kaebajale andmete avaldamise otsustamisel põhjendatud juhul kõrvale VMS § 66 lg-s 2, § 1008 lg-s 2 ja § 10016 lg-s 2 ettenähtust, tuleb nendes sätetes sisalduvat erandlikku põhimõtet (isikule ei avaldata tema kohta tehtud avaliku võimu otsuste põhjendustest mitte midagi) pidada olulise avaliku huvi väljenduseks, mida kohus peab oma kaalutlusotsuse tegemisel kohaselt väärtustama ja arvesse võtma.
10.VMS § 66 lg 2, § 1008 lg 2 ja § 10016 lg 2 eeskujuks on ilmselt olnud analoogse sisuga sätted Euroopa Liidu viisaeeskirja1 algses redaktsioonis. Viisaeeskiri reguleerib lühiajalisi ehk nn Schengeni viisasid ja praeguses asjas see otseselt ei kohaldu. Normide mõtte ja eesmärgi kindlakstegemiseks on siiski oluline vaadelda ka seda, kuidas on neid sisustatud Euroopa Liidu õiguses, sh Euroopa Kohtu praktikas. Viisaeeskirja artikli 32 lõike 2 kohaselt edastatakse otsus viisa andmisest keeldumise kohta ning selle põhjused taotlejale standardvormi kasutades. Standardvorm sisaldab mitmeid lahtreid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri.
4(7)
3-22-1582 millest igaüks vastab ühele või mitmele viisaeeskirjas ette nähtud viisa andmisest keeldumise, tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjusele ning mille liikmesriigi pädev ametiasutus märgistab, et anda viisataotlejale teada tema suhtes tehtud keelduva otsuse põhjendused 2. Sama lakooniline on ka PPA keelduva otsuse vormistus pikaajalise viisa andmisest keeldumise kohta. Praegusel juhul on PPA märgistanud lahtri „Kujutate ohtu avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele“. Sarnane oli viisaeeskirja varasema redaktsiooni järgne keeldumisalus, mille kohta on Euroopa Kohus viidatud otsuses (p-d 45 ja 46) leidnud, et isikule tuleb Euroopa Liidu põhiõiguste harta art-st 47 (õigus tõhusale õiguskaitsevahendile) tulenevalt teha märkuste lahtris3 teatavaks konkreetne keeldumispõhjus (s.o kas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele), millele lisatakse vajaduse korral nimetatud vastuväite põhjenduste sisu. Eelnevast järeldub, et kõrgemalseisvast õigusnormist tulenevalt peab viisataotlejale olema vähemalt teada konkreetne keeldumispõhjus (kas oht avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele) ning vajadusel korral lisatakse täiendavad selgitused. Ringkonnakohus leiab, et ka olukorras, kus EL õiguse asemel kohaldub siseriiklik õigus, s.o õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus põhiseaduse § 15 järgi, ei peaks teabe viisataotlejale avaldamise standard olema üldjuhul madalam Euroopa Kohtu praktikas nõutavast. Seda enam, et pikaajalise viisa taotleja seisund ja õigused suhetes riigiga on pikemaajalisemad ja püsivamad ehk tugevamad kui lühiajalise Schengeni viisa taotlejal4 (vt mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 265/2010, millega laiendati pikaajalise viisa omaja vaba liikumise õigust ning nähti ette, et pikaajaline viisa saab kehtida vaid ühe aasta ja pikendamise vajaduse korral tuleb see asendada elamisloaga). Siiski ei tähenda eeltoodu tingimata, et kohtuvaidluses pikaajalise viisa andmise üle tuleks kaebajale teha teatavaks kõik keeldumise põhjused. Esiteks ei tulene sellist nõuet Euroopa Kohtu suurkoja 24.11.2020 otsusest asjas C-226/19 Minister van Buitenlandse Zaken. Teiseks võivad teatud andmed olla käsitatavad riigisaladusena või riigi julgeolekuga seotud muu teabena, mille varjamist eeltoodud kohtuotsus ei käsitle. Kohtujurist P. Pikamäe on oma osutatud ettepaneku p-s 82 viitega Euroopa Liidu toimimise lepingu art-le 72 märkinud, et liikmesriigi pädevuses on normide kehtestamine ja kohaldamine, mis käsitlevad konfidentsiaalsete dokumentide säilitamist ametliku kontrolli all ja nende avalikustamist kolmandatele isikutele. Ettepanekus selgitati, et Euroopa Kohus on oma praktikas nõustunud, et ülekaalukad kaalutlused, mis puudutavad liidu või tema liikmesriikide julgeolekut või nende rahvusvaheliste suhete toimimist, võivad takistada puudutatud isikule teatud andmetest või tõenditest teatamist. Järelikult on erandlikel juhtudel ja eelkõige riigi julgeolekuga seotud põhjustel võimalik asjaomased isikud teatavast teabest ilma jätta. See käib niisuguse haldusmenetluse kohta nagu viisamenetlus, kuid on õige ka kohtumenetluses, mis algatatakse kaebuse esitamise tulemusena (ibid, p 83). Liikmesriigid ei ole kohustatud esitama keeldumisotsuse põhjuste ammendavat loetelu, mis võiks neid viia tundliku teabe avaldamise või selle avaldamise võimaldamiseni, mis võiks tekitada tõsise ohu riigi huvidele (ibid, p 105). Kohtujuristi ettepanekus jõuti järeldusele (p 110), et kuna Euroopa Liidu õiguses on ette nähtud minimaalsed tagatised, jättes vaidlustusmenetluse korra kindlaksmääramise liikmesriikide hooleks, ei takista miski neid ka andmast teatavatel tingimustel konfidentsiaalseks kvalifitseeritud teavet kohtu käsutusse; kusjuures vajaduse korral võivad liikmesriigid huvide
Euroopa Kohtu suurkoja 24.11.2020 otsus asjas C-226/19 Minister van Buitenlandse Zaken, p 38. Viisaeeskirja järgsel standardvormil on erinevalt PPA kasutatavast vormist lahter, kuhu ametiasutus saab vabatekstina kanda lisamärkused.
Lühiajalise viisa taotleja nõrga õigusliku positsiooni koht vt kohtujurist P. Pikamäe 09.09.2020 ettepanek asjas C-226/19 Minister van Buitenlandse Zaken, p-d 58, 61 ja 69.
5(7)
3-22-1582 kaitsmiseks paluda kohtul rakendada vahendeid, mis võimaldavad tasakaalustada ühelt poolt legitiimseid riigi julgeolekukaalutlusi seoses niisuguse otsuse vastuvõtmisel arvesse võetud teabe olemuse ja allikatega ning teiselt poolt vajadust tagada õigussubjektile piisav arvestamine tema menetluslike õigustega, nagu õigus olla ära kuulatud ja võistlevuse põhimõte.
11.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on leidnud õige tasakaalu riigi julgeolekuhuvide ja kaebaja kaitseõiguse vahel. Vastuses kaebusele on Kaitsepolitseiamet välja toonud olulise osa Siseministeeriumi vaidlustusotsuse seletuskirja asjaoludest ja kaalutlustest. Seega on kaebajale teada konkreetne keeldumispõhjus (oht riigi julgeolekule) ja seda täpsustavad selgitused. Kaebajal on võimalik esitada nende asjaolude ja kaalutluste kohta oma seisukohad ja tõendid, millega on asja olemust ja kaalul olevaid hüvesid arvestades piisavalt tagatud võistlevuse (kontradiktoorsuse) kui halduskohtumenetluse ühe aluspõhimõtte järgimine (HKMS § 2 lg 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et riigi julgeolekut puudutav üksikasjalikum info, mis kajastub Kaitsepolitsei salajase taseme riigisaladust sisaldavas teabekandjas ning osaliselt ka seletuskirja põhjendustes, tuleb jätta kaebaja ja tema esindaja ees varjatuks. Tuleb arvestada potentsiaalse ohuga, et praeguses ja sellega sarnastes asjades teabehanke käigus kogutud info avaldamine menetlusosalistele toob kaasa selle info jõudmise Venemaa Föderatsiooni eriteenistusteni. Seeläbi saaks Eesti riigi julgeolekut ähvardav riik teadlikuks Eesti vastuluure käsutuses olevast teabest, võimalik et ka nende allikatest ja meetoditest, ja võib seda kasutada Eesti riigi julgeoleku edasiseks kahjustamiseks. Lisaks pole võimalik välistada ka seda, et kohtuasi algatataksegi Venemaa Föderatsiooni eriteenistuste suunamisel eesmärgiga saada oma eesmärkidel ärakasutamiseks infot sel hetkel Eesti riigi käsutuses oleva teabe ja analüüside kohta. Liigne oleks sellistes oludes nõuda, et konfidentsiaalse teabe lekkimise oht oleks konkreetse isiku ja asjaoludega seotult juba tuvastatud. Arvestades riigi julgeoleku kahjustamise raskeid tagajärgi, võib selles küsimuses (arvestades viisataotleja kui Eesti riigiga praegu minimaalselt seotud isiku suhteliselt nõrka õiguslikku positsiooni ja õiguste väheintensiivset riivet) piirduda abstraktse ohu möönmisega. Täiendavalt võib huvide kaalumisel arvesse võtta asjaolu, et kaebajal ei ole suure tõenäosusega võimalik kehtiva õiguse järgi saada viisat isegi juhul, kui kohus peaks PPA vaidlustatava otsuse tühistama – nimelt on Vabariigi Valitsus pärast PPA otsuse tegemist karmistanud sanktsioone, välistades pikaajalise viisa andmise ka nendele Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kellel oli viisa taotlemise ajal kehtiv teise liikmesriigi väljastatud lühiajaline viisa5. Kaebaja õigused on siinsel juhul tagatud sellega, et PPA vaidlustatud otsuse aluseks olnud asjaolude ja kaalutlustega tutvub kohtukoosseis, kusjuures tehtav kohtulahend ning selle põhjendused on kaebajal võimalik edasi kaevata ringkonnakohtusse ja hiljem Riigikohtusse, kes saavad kohtu teostatud analüüsi õigsust omakorda sõltumatult ja erapooletult kontrollida. Kohus saab seejuures valida, kas piirata menetlusosalise juurdepääsu kohtulahendi konfidentsiaalsetele põhjendustele või esitada kohtulahendis saladusega kaetud teabest tehtavad järeldused määral ja viisil, mis juurdepääsupiirangut arvestades on võimalikud, kuid mis tagavad siiski lahendi kontrollitavuse (Riigikohtu 18.05.2022 otsus asjas nr 3-16-1562, p 29).
12.Ringkonnakohus märgib, et osas, milles Kaitsepolitseiamet on vastuses kaebusele välja toonud osa Siseministeeriumi vaidlustusotsuse seletuskirja asjaoludest ja kaalutlustest, on see dokument sisuliselt kaebajale avalikuks tehtud. Halduskohus võib vajaduse korral lasta haldusorganil teha sellest dokumendist kaebaja jaoks sellise väljavõtte, mis sisaldab kaebajale teatavaks tehtud põhjendusi. Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määrus nr 42 „Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamine seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas“ alates 18.08.2022 kehtivas redaktsioonis.
6(7)
3-22-1582
13.Seoses kaasatud haldusorgani poolt halduskohtule edaspidi esitatava riigisaladust sisaldava tõendiga märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus selgitas 22.11.2017 määruses asjas nr 317-911 (p 26.1), et olukorras, kus poolel ja tema esindajal ei ole riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses (RSVS) sätestatud juurdepääsu õigust, ei ole kohtul HKMS §‐des 79 ja 88 sätestatud kaalumisvõimalust. Määruskaebuses ei väideta, et kaebajal ja tema esindajal oleks RSVS-s sätestatud juurdepääsu õigus. Sellest järeldub, et halduskohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 oli selle tegemise ajal igal juhul õiguspärane. Riigikohus on osutatud määruses asjas nr 3-17-911 selgitanud, et kohtu jaoks võib riigisaladusega tutvumise tulemusel olla ilmne, et esineb ülekaalukas huvi saladuse hoidmiseks ning kohtuasja asjaoludest või menetlusosalise isikust tulenevalt menetlusosalise vältimatu teadmisvajadus puudub. Sel juhul võib halduskohus otsustada, et menetlusosalisel või tema esindajal ei ole teadmisvajadust, ilma et esitataks taotlus julgeolekukontrolli tegevale asutusele ja ootamata ära selle tulemusi (p 26.3). Eespool toodud põhjustel on praegusel juhul ilmne, et riigi julgeoleku kaitsmine on ülekaalukalt olulisem väärtus kui viisataotleja (ise või esindaja kaudu) õigus tutvuda riigisaladust sisaldava dokumendiga. Mida suurem ring isikuid, sh riigisaladuse loaga isikuid, varjamist vajava teabega tutvub, seda suurem on risk, et see võib saada kättesaadavaks mittesoovitavatele isikutele. Selles kontekstis selgitas halduskohus asjakohaselt advokaadi inimliku eksimise võimalikkust riigisaladusega ümberkäimisel. Piisab sellest, kui teabega tutvub asja lahendav kohtukoosseis.
14.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.