Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Tanel Saar 6. oktoober 2016, Tartu 3-16-1562
Haldusasi
Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte kaebus Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korralduse nr 82 tühistamiseks, kohustamiseks ehitusluba väljastada ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 6. septembri 2016. a määrus Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I Est Wind Power OÜ Kaebaja II OÜ Adepte ühised esindajad v.adv Piret Blankin ja adv Edgar-Kaj Velbri Vastustaja Toila vald esindaja adv Margus Kiir Kolmas isik I Kaitseministeerium esindajad Merle Vilu ja Heddy Klasen Kolmas isik II Ida-Viru Maavanem
RESOLUTSIOON
Jätta Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 6. septembri 2016 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korraldusega nr 82 keelduti ehituslubade väljastamisest Est Wind Power OÜ 4. veebruaril 2016 esitatud taotluse alusel PäiteVaivina tuulikupargi püstitamiseks.
2.Pärast Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte 26. mail 2016 esitatud tühistamis- ja kohustamisvaide rahuldamata jätmist Toila Vallavalituse 28. juuni 2016 korraldusega nr
130 esitasid Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte 3. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt taotlevad kaebajad: 1) Tühistada Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korraldus nr 82. 2) Kohustada Toila valda väljastama ehitusload Päite-Vaivina tuulikupargi 28 elektrituulikule vastavalt Päite-Vaivina tuulikupargi eelprojektile nr 01/2016. 3) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Est Wind Power Osaühingu kasuks välja otsene varaline kahju 3 010 249 eurot ja saamata jäänud tulu 67 547 357 eurot. 4) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Est Wind Power Osaühingu kasuks välja mõistetavatelt summadelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kaebuse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 5) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Osaühingu Adepte kasuks välja 7 500 000 eurot. 6) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Osaühingu Adepte kasuks välja mõistetavatelt summadelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kaebuse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.Ühes kaebusega esitasid kaebajad taotluse seada Toila valla kinnisasjadele kohtulikud ühishüpoteegid Est Wind Power Osaühingu ja OÜ Adepte kasuks või alternatiivselt, rakendada muud kohtu poolt sobivaks tunnistatud esialgse õiguskaitse abinõud. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendati sellega, et vastustaja on käitunud pahatahtlikult ning Toila valla varade väärtus on väiksem kaebajate kahju hüvitamise nõuetest, kusjuures nii 2014. kui ka 2015. aastal on omavalitsusüksuse eelarve olnud puudujäägis.
4.Toila vald vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, osutades, et kõik kaebuses nimetatud kinnisasjad on vastustajale vajalikud tema avalik-õiguslike kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole nende arestimine ega nende müügist saadavate vahendite arvel kaebajate kahju hüvitamise nõuete rahuldamine võimalik. Vastavalt ei taga kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega kohtuotsuse hilisema täitmise tagamise eesmärki.
5.Ida-Viru Maavanem vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, leides, esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole proportsionaalne alternatiivsetena esitatud kahju hüvitamise nõuete täitmise tagamiseks. Lisaks ei ole taotlust nõuetekohaselt põhistatud.
6.Kaitseministeerium vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, märkides, et kaebajate kahju hüvitamise nõuded on tõendamata ja kaebus ka primaarnõuete osas on perspektiivitu.
7.Tartu Halduskohus 6 septembri 2016. a määrusega jättis rahuldamata kaebajate taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohus märkis, et kaebajad ei ole esialgse õiguskaitse taotlust mitte kuidagi põhjendatud ega põhistatud. Esitatud taotlusest ei nähtu, et kaebajad oleks sidunud väidetud tagajärje saabumise võimalikkuse mingi konkreetse faktilise asjaoluga. Ainuüksi eelarve puudujäägist ja väitest vastustaja pahatahtlikkuse kohta ei piisa õiguskaitse rakendamiseks. Kohtupraktikas on leitud, et tuvastamis- ja hüvitamisnõude puhul ei ole üldse võimalik kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset mingile konkreetsele tegevusele kohustamise teel. Samal põhjusel ei saa seda tuvastamis- ja hüvitamise kaebuse puhul reeglina kohaldada ka mistahes muu HKMS § 251 lg 1 nimetatud esialgse õiguskaitse vahendi abil. Lisaks asus kohus seisukohale, et kaebajatel lasus kohustus eelprojekt Kaitseministeeriumiga kooskõlastada selleks, et ehituslubade väljastamine vastustaja poolt oleks üldse võimalik. Selline kohustus tulenes projekteerimistingimuste p-st 10. Isegi juhul, kui Kaitseministeerium oleks andnud kooskõlastuse, ei oleks see garanteerinud ehituslubade väljastamist, kuivõrd ehituslubade
andmine on kaalutlusotsus ning seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust isikule ehituslube väljastama. Puuduvad tõendid, et eelprojekt vastaks õigusaktides ja projekteerimistingimustes sätestatud nõuetele. Vastustaja on vaidlustatud korralduses põhjendatult selgitanud, et kaebaja I soovitud tuulepargi rajamine ei ole võimalik just riikliku julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt. Neid asjaolusid pidi vastustaja korralduse andmisel arvestama.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte esitasid 20. septembril 2016 ühise määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 6. septembri 2016. a määruse ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.
9.Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse abinõude rakendamiseta võib kohtulahendi täitmine muutuda kaebajate jaoks oluliseks raskendatuks või võimatuks. Kaebajad esitasid kahjuhüvitisnõuded, mis ületavad suuruselt oluliselt Toila valla maksevõimekust. Sellises olukorras on kaebajate huvi tagada, et kohtumenetluse kestel ei halveneks vastustaja varaline olukord veelgi. Kõigest 13 päeva pärast kaebuse esitamist on Toila vald pannud oksjonikeskkonna osta.ee vahendusel müüki esialgse õiguskaitse taotluses märgitud kinnisasjadest esimese, (kin.reg.osa nr 565808). Seega toimub juba käesoleval ajal Toila valla varade realiseerimine. Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse puhul on välistatud kõik HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud abinõud.
10.Halduskohus on EÕK taotluse lahendamisel põhjendamatult võtnud seisukoha kaebuse kesksetes vaidlusküsimustes, asudes kaebust juba EÕK staadiumis lahendama sisuliselt. Õiguslikule alusele viitamata on kohus lähtunud Kaitseministeeriumi paljasõnalistest seisukohtadest ning seeläbi asunud seisukohale, et kaebajate väited nende õiguste riivete osas on alusetud, lugedes seega kaebuse ilmselt perspektiivituks. Eeltoodule tuginedes on kohus määruse tegemisel lähtunud valedest asjaoludest, jättes kaalumata kaebuse perspektiivi hindamisel olulised asjaolud. Asudes EÕK taotluse lahendamisel hindama riiklikke julgeolekukaalutlusi, on kohus ekslikult kaalunud põhivaidluse asjaolusid üksnes vastustajale kuuluvaid kinnisasju puudutava EÕK taotluse lahendamisel.
11.Lisaks leiab kolmas isik, et HKMS § 251 ei näe ette võimalust kolmanda isiku kohustamiseks astuma samme menetlusväliste isikute tegevuse mõjutamiseks, mis on ette nähtud Tartu Halduskohtu 4. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 2.3 teise lausega, kuivõrd esialgse õiguskaitse määrusega ei ole võimalik selliselt asuda reguleerima isikutevahelisi juba enne vaidlust eksisteerivaid tsiviilõiguslikke suhteid. Kolmas isik leiab, et asudes määrusega reguleerima OÜ Merisiil ja menetlusväliste isikute tsiviilõiguslikke suhteid, on halduskohus asetanud kolmanda isiku olukorda, kus ta on sisuliselt sunnitud rikkuma oma eraõiguslikust suhtest tulenevat kohustust või taluma riski, et kohus võib talle määrata HKMS § 248 lg 1 alusel trahvi.
12.Toila vald leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebajad ei ole EÕK vajalikkust põhjendanud ega põhistanud. Selgusetuks jääb, millise kaebajate subjektiivse õiguse kaitseks esialgse õiguskaitse kohaldamist taotletakse. Vastustaja leiab jätkuvalt, et kinnisasjade koormamine ja hilisem võõrandamine on vastuolus avalike huvidega, mistõttu ei saa neid kinnistuid arestida ega hilisemalt täitemenetluses müüa. Toila vald selgitab, et kaebajate viidatud võõrandatav kinnistu 3⁄4 osa kaasomandist omandati pärimise teel ning kõnealuse vara müük otsustati juba enne kaebajate kaebuse Tartu Halduskohtule esitamist. Vastustaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei saa tagada alternatiivnõudeid ning taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist alternatiivnõudega seonduvalt – nö juhuks kui
primaarnõue jääb rahuldamata. Olukorras, kus kaebajate alternatiivnõuded on täielikult tõendamata, ei ole täidetud HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
13.Ida-Viru Maavanem palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Maavanem on seisukohal, et seaduses sätestatud korras kinnisasja müümine, mis ei ole vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks, pigem parandab kohaliku omavalitsuse majanduslikku olukorda. Järelikult võib Toila valla kinnisasjadele kohtulike hüpoteekide seadmine piirata ebaproportsionaalselt tema enesekorraldusõigust ning tuua kaasa tema varalise olukorra halvenemise. Halduskohus on määruses hinnanud kaebuse perspektiive, mitte ei ole asunud asja sisuliselt lahendama. Kaebuse põhinõueteks on Toila valla korralduse nr 82 tühistamine ja kohustamine väljastada ehitusload. Kaebajate taotletud esialgne õiguskaitse kohtuliku ühishüpoteegi näol ei mõjuta eelnimetatud kaebuste rahuldamist. Hüvitamiskaebus on alternatiivne eelnimetatud kaebustele ja on seega otsese sõltuvuses sellest, kuidas need lahendatakse. Sellises olukorras ei ole esialgne õiguskaitse põhjendatud.
14.Kaitseministeerium on vastusest määruskaebusele seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajad on EÕK taotluses vaid paljasõnaliselt viidanud vastustaja pahatahtlikkusele seda põhjendamata või isegi põhistamata, rääkimata seostamisest kahju hüvitamise nõuetega. Paljasõnaline on kaebajate väide, et vastustaja majanduslik olukord kaebuse menetlemise ajal halveneb. Osundus, et vastustaja on asunud oma vara realiseerima on aga pahatahtlik. Taotluse lahendamisel kaebuse perspektiivikuse hindamisel tuleb anda hinnang ka kaebuse sisulisele edukusele. Kuna kaebajad on tuginenud ebaõigele eeldusele, et vastustaja oli kohustatud ehituload väljastama, siis sellise kohustuse puudumisel on hüvitamisnõuded perspektiivitud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuste väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks ega õiguskaitse kohaldamiseks.
16.Esmalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebuses ja ka hiljem määruskaebuses esitatud kaebajate väidest ja seisukohtadest ei saa järeldada esialgse õiguskaitse vajadust nii Est Wind Power OÜ kui ka OÜ Adepte kahju hüvitamise nõuete hilisema täitmise tagamiseks. Kaebajate hinnangul ületavad Toila valla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded valla maksevõime. Valla käesoleva aasta eelarve tuludeks on planeeritud 2 826 857,29 eurot. Seega võib pidada tõenäoliseks, et vastustajal puudub võimekus esitatud nõuete täies ulatuses rahuldamiseks. Samas on täiesti ilmne, et esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine ei too kaasa positiivset muutust vastustaja majanduslikus võimekuses. Kohalik omavalitsus, erinevalt eraõiguslikust õigussubjektis, näiteks äriühingust, on õigussubjekt, mille pädevus ja kohustused on suures ulatuses reguleeritud õigustloovate aktidega. Nii sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 2 lg 1, et kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Seega on ka vastustaja esmaseks ülesandeks isekorraldusõigust kasutades tagada kohaliku elu küsimuste korraldamine Toila valla territooriumil, pidades eelkõige silmas kohalike elanike vajadusi ja huvisid. Sel põhjusel ei ole õige omistada ja eeldada vastustaja tegevusele äriühingu, kui kasumi teenimise eesmärgil loodud õigussubjekti, tegevuse iseloomu. Vastavalt ei saa
eeldada, et varalise nõude täitmise vältimiseks kohaliku omavalitsuse üksus hülgaks tema tuumaks olevate avalike kohustuste täitmise, võõrandaks vara või võtaks muid samme enda maksevõimetuse kunstlikuks esilekutsumiseks. Määruskaebuses esile nimetatud kinnistu, mille vastustaja enda seletuse kohaselt omandas pärimise teel, võõrandamine on üksikjuhtum ega luba järeldada, et vastustaja on asunud talle kuuluva vara koosseisu vähendama. Ringkonnakohus nõustub Kaitseministeeriumi vastuses osutatuga, et kuna nimetatud kinnistu müük on Toila Vallavolikogu 22. mai 2013 määruse nr 49 „Toila vallavara valitsemise kord“ kohaselt otsustatud juba Toila Vallavolikogu 15. juuni 2016 istungil1, siis ei ole põhjendatud seostada kinnistu müüki valla vastu kahju hüvitamise kaebuste esitamisega. Toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vastustaja kinnistute kohtulike hüpoteekidega koormamiseks haldusasjas tehtava otsuse täitmise tagamiseks puudub vajadus, sest ühelt poolt ei puudub alus arvamaks, et Toila vald oleks asunud või kavatseks asuda talle kuuluvaid kinnisasju võõrandama ning teisalt ei saa esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine kaasa aidata vastustaja maksevõime parandamisele.
17.Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaebajate taotluse rahuldamist ka juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus siiski esineks. Vastustaja on põhjendatult osutanud sellele, et täitemenetluse seadustiku § 137 koostoimes § 66 lg-ga 4 sätestab keelu arestida ja täitemenetluses müüa asju, mida võlgnikust kohaliku omavalitsuse üksus vajab avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega. Seega nende kinnistute osas, mida vastustaja vajab avalike ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine oleks muul põhjusel vastuolus avalike huvidega, koormamine kohtuliku hüpoteegiga ei paranda kaebajate võimalust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 31. augustil 2016 esitatud menetlusdokumendis (tl 194) on vastustaja selgitanud taotluses nimetatud kinnisasjade sihtotstarvet ja kasutust ning sedastanud, et vajab kõiki kinnisasju avalike ülesannete täitmiseks. Määruskaebuses ei ole kaebajad vastustaja seisukohta kahtluse alla seadnud. Ka ringkonnakohtul puuduvad andmed, millest ilmneks, et Toila vald kinnistuid või osa neist tegelikkuses avalikes huvides ei kasutaks. Seega ei aitaks kinnistute koormamine kaasa kohtuotsuse täitmisele juhul, kui rahuldataks kaebajate nõuded kahju hüvitamiseks.
18.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et väljavaade kahju hüvitamise nõuete rahuldamiseks on väike. Kaebusest nähtuvalt taotleb Est Wind Power OÜ hüvitisena 3 010 249 euro väljamõistmist tuulikupargi projekti elluviimiseks tehtud kuludena ja 67 547 357 euro väljamõistmist tuulikupargi käitamisest saamata jääva tuluna aastani 2035.
19.Kaebaja I nõue tugineb sellele, et 4. veebruari 2016 taotluse alusel oli Toila Vallavalitsus kohustatud väljastama ehitusload 28 tuuliku rajamiseks. Selle asemel vastustaja 26. aprillil 2016 keeldus ehitusluba väljastamisest viidates keeldumise põhjusena sellele, et Kaitseministeerium
18.märtsi 2016 kirjaga teatas projekteerimistingimuste tagasiulatuvast kooskõlastamata jätmisest ja 21. aprilli 2016 kirjaga keeldus tuulikupargi projekti kooskõlastamisest. Käesolevas asjas esitatud tühistamisnõude lahendamisel peab halduskohus seega hindama, kas toodud põhjendusel ehituslubade väljastamata jätmine oli õiguspärane. Samas ei puuduta kohtulik kontroll ehitusloa väljastamise muid tingimusi ega välista ehituseadustiku § 44 nimetatud ehitusloa andmisest keeldumise muu aluse esinemist. Isegi juhul, kui kohtumenetluses 1 Kättesaadav võrguaadressil http://wd.toila.ee/? page=pub_view_dynobj&pid=417355&tid=2715&u=20161005145609&desktop=1017&r_url=%2F %3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D2715%26u%3D20161005145609
ilmneb, et Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korraldus nr 82 on õigusvastane ja tuleb tühistada, ei saa kohus vastustaja asemel otsustada ehituslubade väljastamiseks vajalike kõigi tingimuste täitmist. Seetõttu on kaheldav, kas kaebajal on kohtumenetluses võimalik tõendada põhjusliku seose esinemist kaebuses väidetud ulatuses kahju ja vastustaja tegevuse vahel. Sama kehtib ka juhul, kui kaebaja soovib tugineda vastustaja õigusvastasele tegevusele 2. juuli 2012 korralduste nr 183 ja 184 andmisel, millega otsustati väljastada ehitusload kokku 31 tuuliku püstitamiseks. Sel juhul tuleb kaebajal tõendada, et korralduste tühistamise kaasa toonud menetluslikud minetused ei saanud mõjutada ehituslubade väljaandmist. Samas sätestab haldusmenetluse seaduse § 58, et menetluslikud rikkumised, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist ei saa olla aluseks haldusakti tühistamise nõudele. Seetõttu ringkonnakohtu hinnangul loob Tartu Halduskohtu 4. novembri 2014 jõustunud otsus haldusasjas nr 3-13-831 eelduse, et menetluslikud minetused võisid mõjutada ehituslubade väljaandmise otsustamist sisuliselt. Viimast järeldust ilmestab asjaolu, et 2012. aastal väljastati ehitusluba 31 tuuliku püstitamiseks, kuid 2016. aastal taotles kaebaja ehitusluba väiksema arvu tuulikute püstitamiseks ning muutunud on ka tuulikute asukohad. Kahjunõuete rahuldamise tõenäosust tuleb hinnata väheseks ka juhul, kui Toila Vallavalitsuse
26.aprilli 2016 korralduse kohtulik kontroll tuvastaks selle õiguspärasuse ja kaebaja tugineb hüvitise nõude õigusliku alusena RVastS § 16 lg-le 1, s.o nõuab kahju hüvitamist õiguspärase, kuid tema põhiõigusi ja –vabadusi erakordselt piirava haldusaktiga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal kinnisasja omanikuna, vaatamata varasematele haldusmenetlustele ega ka kaevatava korralduse andmisele eelnenud haldusmenetluses vastustaja toimingutele ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ta saab talle kuuluvaid kinnisasju kavandatud äriplaani elluviimiseks igal juhul kasutada. Võimalus, et tuulikuid kavandatud kohta ei õnnestu püstitada, kuna see oleks vastuolus looduskaitseliste või muude avalike huvidega või kohalike elanike huvidega, pidi olema kaebajale äratuntav tuulikute rajamise kavandamisel. Seega on tuulikupargi rajamiseks tehtud kulutused eelkõige kaebaja äririsk. Kahtlemata ei tuleks sel juhul kõne alla saamata jäänud tulu hüvitamine.
20.Kaebaja II kahju hüvitamise nõue tugineb sellele, et ta sõlmis kolmanda isikuga Est Wind Power OÜ osa võõrandamise kokkuleppe, milles sätestatud õiguste ja kohustuste saabumine seati sõltuvusse Est Wind Power OÜ-le tuulikute püstitamiseks ehituslubade väljastamisest. Kuna vastustaja keeldus ehituslubade väljastamisest jäi OÜ Adentel saamata lepingus kokkulepitud tasu. Ringkonnakohus on jätkuvalt 8. jaanuari 2015 määruses haldusasjas nr 3-13-831 väljendatud seisukohal, et Est Wind Power OÜ osanikuks olemine ei tähenda, et ehituslubade andmisest või nende andmisest keeldumisest tuleneks OÜ-le Adepte iseseisvalt õigusi või kohustusi. OÜ Adepte kui osaniku õigused on tagatud Est Wind Power OÜ kui haldusakti adressaadi õigusega ehitusloa andmisest keeldumist kohtus vaidlustada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et OÜ Adepte võib olla sõlminud tingimusliku tsiviilõigusliku lepingu, mille realiseerumine sõltus Est Wind Power OÜ-le ehituslubade väljastamisest. See asjaolu ei muuda Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korralduse nr 82 õigusliku mõju ega anna alust pidada korraldust OÜ-le Adepte õigusi loovaks või kohustusi panevaks. Seega ei saa ehituslubade väljastamata jätmine olla OÜle Adepte kahju tekkimise põhjuseks RVastS § 7 lg 1 mõttes sõltumata sellest, kas korraldus on õiguspärane või mitte. Nendel asjaoludel on OÜ Adepte kahju hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.
21.Ringkonnakohus märgib veel, et kahju hüvitamise nõuete esitamine alternatiivsete nõuetena iseenesest ei takista esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist nõuete hilisema täitmise tagamiseks. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene piirangut alternatiivse osas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti tuleb pidada lubatavaks esialgse
õiguskaitse abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist rahalise nõude kohta tehtava kohtu otsuse hilisema täitmise tagamiseks. Samas sel juhul esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise põhjendatuse otsustamisel huvide kaalumisel võib olla põhjendatud arvestada, et tegemist ei ole kaebaja eelistatud nõudega. Käesoleval juhul on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Olukorras, kus taotluses nimetatud esialgse õiguskaitse abinõu on sobimatu, kuna ei taga hüvitamisenõuete rahuldamise korral kohtuotsuse hilisemat täitmist, ei pea ringkonnakohus võimalikuks muu HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud abinõu kohaldamist. Nõuete tagamise eesmärki teeniks kaebajate kasuks tagatise seadmine, kuid kahju hüvitamise nõuete perspetiivituse tõttu on avalik huvi mitte raskendada vastustaja avalike ülesannete täitmist ilmselgelt kaalukam kaebajate huvist abinõu kohaldamiseks. OÜ Adepte nõude ilmselge perspektiivitus on aga iseenesest aluseks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks.
22.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohus on ekslikult kaasanud Kaitseministeeriumi ja Ida-Viru Maavanema menetlusse kolmandate isikutena. Käesolev asi ei puuduta nende õigusi HKMS § 20 lg 1 tähenduses. Kaitseministeeriumi ja Ida-Viru Maavanema osalemine menetluses iseenesest võib olla põhjendatud kaasatud haldusorganina kuna IdaViru Maavanema ülesandeks on Toila Vallavalitsuse üle järelevalve teostamine (HKMS § 24 lg 1 p 1) ja Kaitseministeerium oli haldusmenetluses kooskõlastust andvaks haldusorganiks (HKMS § 24 lg 1 p 3). Kõne alla võib tulla ka Kaitseministeeriumi osalemine menetluses vastustajana juhul, kui kaebaja seostab talle saabunud kahjulikku tagajärge osaliselt Kaitseministeeriumi tegevusega ja esitab sellekohase nõude.
23.HKMS § 109 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (HKMS § 109 lg 2).
Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt
Agu Timmi allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.