Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tanel Saar 19. aprill 2017, Tartu 3-16-1562
Haldusasi
Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte kaebus Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korralduse nr 82 tühistamiseks, kohustamiseks ehitusluba väljastada ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2017 määrus Kaitseministeeriumi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja I Est Wind Power OÜ Kaebaja II OÜ Adepte ühised esindajad v.adv Piret Blankin ja adv Edgar-Kaj Velbri Vastustaja Toila vald esindaja adv Margus Kiir Kolmas isik I Kaitseministeerium esindajad Merle Vilu ja Heddy Klasen Kolmas isik II Ida-Viru maavanem
RESOLUTSIOON
Jätta Kaitseministeeriumi määruskaebus
21.veebruari 2017. a määrus muutmata.
rahuldamata
ja
Tartu
Halduskohtu
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 21 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016. a korraldusega nr 82 keelduti ehituslubade väljastamisest Est Wind Power OÜ 4. veebruaril 2016 esitatud taotluse alusel Päite-Vaivina tuulikupargi püstitamiseks. Est Wind Power ja OÜ Adepte esitasid korralduse peale vaide, mille Toila Vallavalitsus jättis 28. juuni 2016. a vaideotsusega rahuldamata.
Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte esitasid 3. augustil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega. Kaebusega taotletakse Toila Vallavalitsuse
26.aprilli 2016 korralduse nr 82 tühistamist ja Toila Valla ehituslubade väljastamiseks kohustamist Päite-Vaivina tuulikupargi 28 elektrituulikule vastavalt Päite-Vaivina tuulikupargi eelprojektile nr 01/2016 või alternatiivselt Est Wind Power OÜ ja Adepte OÜ kasuks kahjuhüvitiste ja viiviste väljamõistmist. Esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega palutakse seada Toila valla kinnisasjadele kohtulikud ühishüpoteegid Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte kasuks või alternatiivselt rakendada muud kohtu poolt sobivaks tunnistatud esialgse õiguskaitse abinõud.
3.Tartu Halduskohus võttis 5. augusti 2016. a määrusega Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte kaebuse menetlusse, määras vastustajaks Toila valla, kaasas menetlusse kolmandate isikutena Kaitseministeeriumi ja Ida-Viru maavanema ning kohustas menetlusosalisi esitama arvamusi esialgse õiguskaitse taotluse kohta. Kolmandate isikute kaasamist halduskohus määruses ei põhjendanud.
4.Tartu Halduskohus jättis 6. septembri 2016. a määrusega rahuldamata Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebajad esitasid määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis 6. oktoobri 2016. a määrusega rahuldamata. Muuhulgas märkis ringkonnakohus (6. oktoobri 2016. a määruse p 22), et haldusorgan on ekslikult kaasanud Kaitseministeeriumi ja Ida-Viru maavanema menetlusse kolmandate isikutena, sest käesolev haldusasi ei puuduta nende õigusi HKMS § 20 lg 1 tähenduses.
5.Tartu Halduskohus kohustas 3. novembri 2016. a määrusega menetlusosalisi kaebusele kirjalikult vastama ning esitama kohtule kõik seni esitamata dokumendid. Määruse p 13 kohaselt tuli menetlusosalistel võtta lisaks seisukoht, kas Ida-Viru maavanem ja Kaitseministeerium tuleb kaasata menetlusse kaasatud haldusorganite või kolmandate isikutena. Menetlusosalised esitasid oma seisukohad.
6.Tartu Halduskohus kõrvaldas 21. veebruaril 2017. a määrusega menetlusest Kaitseministeeriumi ja Ida-Viru maavanema kolmandate isikutena ning kaasas mõlemad menetlusse kaasatud haldusorganitena.
7.Halduskohus lähtus eelkõige sellest, et Ida-Viru maavanem on kohtuasja materjalidega tutvunud ning nõustub, et kohtulahendiga ei otsustata tema õiguste ja kohustuste üle. Maavanem on ka ise arvamusel, et tema puhul on tegemist haldusorganiga, kes teostab vastustaja üle järelevalvet, mistõttu on põhjendatud talle omistada kaasatud haldusorgani staatus. Halduskohus leidis, et on kaasanud Ida-Viru maavanema menetlusse kolmanda isikuna põhjendamatult ja kaasas maavanema menetlusse HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel kaasatud haldusorganina.
8.Kohus ja ka Kaitseministeerium leiavad, et vaidlusalune küsimus käesolevas menetluses puudutab peamiselt Kaitseministeeriumi kooskõlastuse puudumist ning sellisel juhul on seadusandja näinud ette haldusorgani osalemise menetluses kaasatud haldusorganina. Kohus ei nõustunu, et olukorras, kus üheks vaidlusküsimuseks on kooskõlastuse puudumine, otsustatakse kohtuasjas Kaitseministeeriumi õiguste või kohustuste üle. Kaebuse täielikust või osalisest rahuldamisest või rahuldamata jätmisest ei sõltu Kaitseministeeriumi õiguste või kohustuste tekkimine, muutumine või lõppemine. Menetlusosalise staatus sõltub sellest, millises ulatuses puudutab kohtuasi menetlusosalise õigusi või kohustusi, mitte sellest, millises mahus ta sooviks kasutada menetlusõiguslikke meetmeid, näiteks õigust esitada apellatsioonkaebust või saada menetluskulude hüvitust. Halduskohus leidis, et on kaasanud Kaitseministeeriumi menetlusse kolmanda isikuna põhjendamatult ja kaasas ministeeriumi menetlusse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel kaasatud haldusorganina.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kaitseministeerium esitas 1. märtsil 2017 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2017. a määrus osas, milles kohus kõrvaldas Kaitseministeeriumi menetlusest kolmanda isikuna ning kaasas arvamust andva haldusorganina.
10.Tartu Ringkonnakohtu poolt 6. oktoobri 2016. a määrusega ei lahendatud menetlusosaliste menetlusliku staatuse, vaid esialgse õiguskaitse küsimust, mistõttu ringkonnakohtu märkus oli ennatlik ja igakülgse analüüsi puudulikkuse tõttu sisuliselt ebaõige.
11.Peamised väited, millele kaebus tugineb, puudutavad Kaitseministeeriumi poolt eelprojekti kooskõlastamist. Seega on asja peamised vaidlusküsimused seotud just Kaitseministeeriumi õiguste ja kohustustega, mis tulenevad lennundusseaduse (LennS) § 36 lg-st 61 kooskõlas ehitusseadustiku (EhS) § 120 lg-ga 1, s.o. kooskõlastuse andmise õigus ning vastava taotluse saamisel sellesisulise haldusmenetluse läbiviimise kohustus.
12.Halduskohus on ebaõigesti sisustanud HKMS § 20 lg 1 leides, et kolmas isik saab olla menetluses vaid see, kelle õiguste ja kohustuste üle otsustatakse kohtuotsuse resolutsioonis. Tegemist on ebamõistlikult kitsa tõlgendusega, sest õiguste ja kohustuste s.h juriidiliste üle võib ja saab otsustada ka kohtulahendi põhjendustes. Halduskohus on ise möönnud, et Kaitseministeeriumi kooskõlastuse või selle puudumise küsimust võidakse käsitleda kohtuotsuse põhjendustes.
13.Kaitseministeeriumile edasikaebeõiguse võimaldamine on oluline olukorras, kus kohtuotsuse põhjendustes otsustatakse Kaitseministeeriumi õiguste ja kohustuste üle. Vaidluses, kus käsitluse all on riigi julgeolek ning sellega seonduv, ei saa Kaitseministeeriumile menetluses omistada vaid arvamust andva haldusorgani staatust ja Kaitseministeeriumile tuleb tagada kõik võimalikud menetluslikud garantiid (s.h edasikaebeõigus). Käesolevas asjas ei piirdu Kaitseministeeriumi roll vaid kohtule faktiteabe ja taustainfo esitamisega, kuna lahendatava kaebuse põhilised argumendid on seotud just Kaitseministeeriumi õiguste, kohustuste ja tegevusega.
14.Ida-Viru maavanem jääb vastuses määruskaebusele oma seisukoha juurde, mille kohaselt tuleb Kaitseministeerium kaasata menetlusse kolmanda isikuna. Vaidluses käsitletakse riigikaitsega seonduvaid juriidilisi küsimusi, millest ei ole õige jätta täieõigusliku menetlusosalisena kõrvale mõlemad riigihuve kaitsvad subjektid. Kuna jõustunud kohtulahend võib anda kohtu poolse õigusliku hinnangu EhS § 120 tõlgendamiseks ning võib tulevikus kohustada Kaitseministeeriumil EhS §-s 120 sätestatud kooskõlastamist nõudma või mitte nõudma, otsustatakse sellega Kaitseministeeriumi õiguste ja kohustuse üle.
15.Kaebajad leiavad vastuses määruskaebusele, et kohus on õigesti Kaitseministeeriumi kolmanda isikuna eemaldanud. Kaitseministeerium ei ole välja toonud asjaolusid, mis õigustaksid tema kaasamist kolmanda isikuna. Niisugusteks asjaoludeks ei saa olla menetluse kaudne seotus riigikaitseliste küsimustega ega soov esitada apellatsioonkaebus. Ka juhul, kui nõustuda, et vaidlusaluste haldusaktide andmiseks on Kaitseministeeriumi kooskõlastus vajalik, tuleneb HKMS § 24 lg 1 p-st 3, et Kaitseministeerium kaasataks kaasatud haldusorganina. Kaitseministeeriumi põhjendused, mis puudutavad kohtuotsuse põhjendava osa mõju tema õigustele või kohustustele on selgelt hüpoteetilised.
16.Vastustaja leiab vastuses määruskaebusele, et Kaitseministeeriumi määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Vastustaja nõustub maavanemaga, et käesolevas asjas tehtud kohtulahend võib tulevikus kohustada Kaitseministeeriumi teatud viisil käituma ja EhS § 120 kooskõlastust andma või mitte andma. On väga oluline, et käesolevas asjas tehtud kohtulahendiga antakse Kaitseministeeriumi õiguste ja kohustuste üle otsustamisel kohtu poolt õiguslik hinnang EhS ja LennS tõlgendamiseks. Kohus otsustab asjas tehtava kohtuotsuse põhjendustes Kaitseministeeriumi õiguste ja kohustuste üle ning nendel põhjendustel on Kaitseministeeriumi õigustele ja kohustustele niisugune mõju, mis õigustab nende vaidlustamist. Kaitseministeeriumi edasikaebeõiguse puudumine riigikaitsega seonduvas kohtuvaidluses pole põhjendatud.
17.Tartu Halduskohus jättis Kaitseministeeriumi määruskaebuse Tartu Halduskohtu
21.veebruari 2017. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale 14. märtsi 2017. a määrusega rahuldamata ja edastas määruskaebuse läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18.Ringkonnakohus leiab, et Kaitseministeeriumi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust Tartu Halduskohtu 21. veebruari 2017. a määruse tühistamiseks osas, millega halduskohus kõrvaldas Kaitseministeeriumi menetlusest kolmanda isikuna ja kaasas kaasatud haldusorganina. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole HKMS § 20 lg 1 kohaselt kohtul kaalutlusõigust, kas kolmas isik menetlusse kaasata või mitte. Riigikohtu praktika kohaselt on kolmandate isikute menetlusse kaasamise nõue imperatiivne, kui isik vastab halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud kolmanda isiku tunnustele (RKHKo 26. aprill 2004 nr 3-3-3-1-04, p 7). HKMS § 20 lg 1 kohaselt tuleb isik kaasata kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Samas on Riigikohus sedastanud seoses üldkorralduse vaidlustamisega, et halduskohtumenetlusse ei tuleks kaasata kõiki potentsiaalselt puudutatud isikuid, mis võiks mõnedel juhtudel muuta efektiivse halduskohtumenetluse võimatuks ning rikuks sellega õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul (RKHKm 8. aprill 2004 nr 3-3-1-13-04, p 11). Seega tuleb kolmandate isikute kaasamise otsustamisel lahendada üksnes küsimus, kas tulevase kohtulahendiga võidakse otsustada nende isikute õiguste ja kohustuste üle. Kaitseministeeriumi esitatud määruskaebuse kohaselt on käesolevas haldusasjas peamised vaidlusküsimused seotud just Kaitseministeeriumi õiguste ja kohustustega s.o. kooskõlastuse andmise õiguse ning vastava taotluse saamisel sellesisulise haldusmenetluse läbiviimise kohustusega.
20.Käesolevas haldusasjas on kaebajad esitanud nõude Toila Vallavalitsuse
26.aprilli 2016. a korralduse, millega keelduti väljastamast tuulikupargi ehitusluba, tühistamiseks ja alternatiivselt kahju hüvitamiseks. HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Kui vaidlusalune haldusakt tühistataks, puudutab see otseselt haldusakti adressaatide ja selle välja andnud haldusorgani õigusi ja kohustusi, kuid mitte haldusakti menetluses kooskõlastust andnud või andma pidanud haldusorgani õigusi ja kohustusi. Ka tulevase kohtuotsuse põhjendav osa eraldivõetuna ei saa olla kohustuslik kolmandatele isikutele. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ega lõpeta käesolevas asjas tehtav kohtulahend Kaitseministeeriumi õigusi ega tekita kohustusi, lahend ei kohusta Kaitseministeeriumi kohtuotsuse jõustumise tulemusena haldusmenetlusi läbi viima ega kooskõlastusi andma.
21.Riigikohtu hinnangul on ehitusloa menetluses antavad kooskõlastused menetlustoimingud (RKHKm 21. detsember 2001 nr 3-3-1-67-01 p 4). Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus ühe haldusorgani kooskõlastus antakse teise haldusorgani poolt antava haldusakti andmise menetluses, on kooskõlastuse puhul tegemist haldusesisese menetlustoiminguga, mis ei oma lõpliku haldusakti andmise seisukohalt iseseisvat õiguslikku tähendust. Riigikohus on sedastanud, et vastutus õiguspärase haldusakti (antud vaidluse puhul ehitusloa andmise või mitteandmise) eest asub lõplikul otsustajal (käesoleva juhul Toila Vallal), kes oli kohustatud välja selgitama kõik olulised asjaolud, kohaldades sealjuures vajadusel uurimispõhimõtet (RKHKo 10. juuni 2003 nr 3-3-1-3803, p 22).
22.HKMS § 24 lg 1 p 3 kohaselt võib halduskohus kaasata menetlusse haldusorgani, kes on avaldanud või oleks pidanud avaldama arvamust või on andnud kooskõlastuse või oleks pidanud andma kooskõlastuse haldusmenetluses, millest vaidlus tekkis. Kooskõlastuse või arvamuse andmise nõue on kehtestatud põhjusel, et haldusmenetluse tulemus puudutab kooskõlastuse või arvamuse andja pädevusvaldkonda või tema erialateadmisi on vaja õige otsuse tegemisel. (Haldusmenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. L. Madise, lk 119). Seega olukorras, nagu käesoleva vaidlus puhul, kus vaieldakse, kas Kaitseministeeriumi kooskõlastus ehituslubade väljastamise menetluses oleks tulnud anda või mitte ja kas kooskõlastust lugeda antuks, on
Kaitseministeeriumi puhul tegemist haldusmenetluses kooskõlastust andva organiga ehk kaasatud haldusorganiga HKMS § 24 lg 1 p 3 mõistes.
23.Seevastu olukorras, kus tekib vaidlus selle üle, kas vajaliku kooskõlastuse andmisest keeldumine võib olla õigusvastane, võib ringkonnakohtu hinnangul kõne alla tulla Kaitseministeeriumi kaasamine vastustajana. Kuigi kooskõlastust kui menetlustoimingut saab üldjuhul vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga, saab Riigikohtu seisukoha kohaselt menetlustoimingu eraldi vaidlustamine olla erandlik ja põhjendatud juhul, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav akt ei saagi olla sisuliselt õiguspärane (RKHKo 10. juuni 2003 nr 3-3-1-38-03, p 23). Seega juhtudel, kui kaebaja leiab, et kooskõlastusest keeldumine on õigusvastane ning mõjutab ilmselgelt edaspidist menetlust ja lõpliku otsuse tegemist ning seega kaebajale kahjuliku tagajärje saabumist, oleks sellekohase nõude esitamisel võimalik Kaitseministeeriumi kaasamine vastustajana. Selleks tuleb aga eelnevalt hinnata, kas kooskõlastuse andmisest keeldumine on lõpliku haldusakti andmise üle otsustajale siduv (RKHKo 10. juuni 2010 nr 3-3-1-38-10, p 15).
24.Määruskaebuse kohaselt võidakse eelduslikult tulevases kohtulahendis otsustada Kaitseministeeriumi õiguste ja kohustuste üle kohtulahendi põhjendustes, mida on võimalik HKMS § 180 lg 1 II lause kohaselt vaidlustada apellatsioonkaebust esitades, kuid mille esitamise õigus kaasatud haldusorganil, erinevalt kolmanda isikuna menetluses osalejana, puudub. Edasikaebeõiguse andmine Kaitseministeeriumile on määruskaebuse kohaselt õigustatud ka seetõttu, et vaidlus puudutab Kaitseministeeriumi vastutusvaldkonnas olevat riigi julgeolekut ja sellega seonduvat. Halduskohtu otsuse vaidlustamisega ringkonnakohtus realiseeritakse Põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud õigust enda kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras kõrgemalseisvale kohtule edasi kaevata (RKÜKo 22. november 2011 nr 3-3-1-33-11, p 23). Seega ei saa edasikaebeõiguse aluseks olla üksnes abstraktne puutumus vaidlusaluse valdkonnaga, vaid kohtuotsus peab puudutama isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Eelnevalt on ringkonnakohus selgitanud, et käesoleva vaidlusega, kus haldusakti andmise menetluses vaieldakse kooskõlastuse vajalikkuse ja antuse üle, ei otsustata Kaitseministeeriumi õiguste ega kohustuste üle ja tegemist ei ole Kaitseministeeriumi kohta tehtud otsusega. Riik ise haldusorganite kaudu ei ole põhiõiguste kandjaks, mistõttu haldusorgani edasikaebeõiguse piiramisel ei tule arvestada PS § 24 lg-s 5 sätestatud õigusega. Kui seadusandja on kehtestanud kohtumenetluses menetlusreeglid, mis piiravad haldusorgani võimalust kohtulahendi peale edasikaebuse esitamiseks, siis ei piisa regulatsioonist kõrvalekaldumiseks haldusorgani hinnangust, et sätted ebamõistlikult piiravad tema võimalusi talle pandud ülesannete täitmiseks.
25.HKMS § 109 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolev määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust lõpetavat määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid (HKMS § 109 lg 2).
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.