Ida-Viru maavanema protest Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5 osaliseks tühistamiseks (ehituslubade väljastamise osas) ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks ning Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korralduse nr 85 tühistamiseks ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Menetluse vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Protesti esitaja: Justiitsministeerium (endine Ida-Viru maavanem) esindajad: v. adv-did Reesa Laur ja Veiko Viisileht, üldvolituse alusel Aleksandr Logussov Vastustaja: Narva-Jõesuu linn (endine Vaivara vald) esindaja: v. adv Jaanus Tehver Kolmas isik: Roheline Elekter AS esindaja: v. adv Silja Holsmer
RESOLUTSIOON
1.Jätta protesti esitaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
3.Rahuldada protest ja tühistada Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5 punktid 3 ja 4.2 ning Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korraldus nr 85 tervikuna.
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.11.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva
3-14-50421 jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vaivara Vallavolikogu kehtestas 26.08.2010 määrusega nr 11 Vaivara valla üldplaneeringu, mille p-i 2.2.6.1 kohaselt tuli tuulegeneraatorite püstitamisel ja tuulepargi rajamisel Vaivara valda kõik tuulepargid kooskõlastada Kaitseministeeriumiga (KM) ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas projekteerimistingimuste väljastamise eskiisi staadiumis.
2.Vaivara Vallavalitsus määras 19.10.2010 korraldusega nr 257 Roheline Elekter AS-le (kolmas isik) projekteerimistingimused kuni 500 MW koguvõimsusega tuulepargi projekteerimiseks üldplaneeringus reserveeritud maa-alale Mustanina külas Vaivara vallas vastavalt korralduse lisale 1. Korralduse kohaselt soovib kolmas isik kasutada tuulikutüüpi, mille tuulikumasti kõrgus on 135 m maapinnast. Korralduse lisa 1 p 13 kohaselt tuleb projekt kooskõlastada tuulikute kõrguse ja paigutuse osas KM-ga, PPA-ga ja Lennuametiga (LA).
3.Kolmas isik esitas 13.02.2012 KM-le taotluse Vaivara tuulepargi ehitusprojekti kooskõlastamiseks.
4.KM teatas 12.06.2012 kirjas nr 12.2-1/12/600, et kooskõlastab Vaivara tuulepargi ehitusprojekti tingimusel, et kavandavate energiatuulikute kogukõrgust vähendatakse sõltuvalt tsoonist kogukõrguseni 115 kuni 155 ning alternatiivsena võib kaaluda võimalust, et arendaja leevendab tuulepargiga kaasnevaid negatiivseid mõjusid (nt täiendava õhuseireradari paigutamist piirkonda või olemasoleva õhuseireradari täiustamist, et see võimaldaks tekkitavate mõjudega toime tulla). Mõjude leevendamiseks tuleb arendaja ja KM-i vahel sõlmida kokkulepe. Tuulepargi rajamise tulemusena kavandatud kujul väheneb radarkatteala ulatus - tuulepargi taha tekib katmata ala. Samuti põhjustaks tuulepark häireid õhuseire radari töös valesihtmärkide genereerimise näol. Mõlemad asjaolud põhjustavad riigikaitseobjekti töövõime vähenemise ning on seetõttu riigikaitse seisukohast ebasoovitavad. Sellest tulenevalt on vajalik kavandatud energiatuulikute kogukõrguse vähendamine.
5.Vaivara Vallavalitsus väljastas 9.01.2014 korraldusega nr 5 kolmandale isikule ehitusload tuuleelektrijaama rajatiste, sh 85 elektrituuliku, 4 alajaama ja ülekandeliinide püstitamiseks (p 3); seadis korralduse p-s 3 nimetatud ehituslubade alusel ehitamise alustamiseks tingimused: sh p 4.2, mis nägi ette, et elektrituulikute ehitamise eelduseks on KM-i kirjalik nõusolek; majandusosakonnal tuli korraldada ehituslubade vormistamine ja andmete esitamine ehitusregistrile (p 5). Korralduse kohaselt vastavad ehitusprojektid ÜP-le ja projekteerimistingimustele. KM kooskõlastas ehitusprojekti 12.06.2012 kirjas. Vald lähtus ehituslubasid andes eeldusest, et KM kooskõlastuses antud alternatiivne tingimus (täiendava õhuseireradari paigaldamine või olemasoleva täiustamine) on realiseeritav ning ehituslubade
3-14-50421 väljastamisel tuleb ehitamiseks seada täiendav tingimus vastavalt KM nõuetele. Seeläbi on tagatud, et potentsiaalselt kaitseväe õhuseire toimimisele negatiivset mõju avaldatavat objekti ei ehitata KM nõutud leevendavaid meetmeid kasutusele võtmata. Tagatud on riigikaitselased huvid ning ei esine ehitusseaduse (EhS) §-s 24 sätestatud ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseid. Vald, tuginedes EhS § 23 lg-le 1 ja Vaivara valla ehitusmääruse § 25 lg-le 4 andis välja kolmandale isikule ehitusload. Ehitusload väljastati kõrvaltingimustega vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 53 lg 1p-le 1 ja lg 2 p-le 3.
6.KM esitas 10.02.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldus nr 5 osaliselt (ehituslubade väljastamise osas) ja tühistada korralduse alusel väljastatud ehitusload. KM väitel ei ole 12.06.2012 kooskõlastuses märgitud alternatiivne tingimus õiguslikult lubatav ega realiseeritav, mistõttu pidid vastustaja ja kolmas isik lähtuma kooskõlastuse esimesest tingimusest (tuulikute kõrguse, maast 135 m ja tiiviku raadius 58 m, kokku 193m, vähendamine, kuid seda ei ole tehtud (haldusasi nr 3-14-131) .
7.Ida-Viru maavanem esitas 3.04.2014 Tartu Halduskohtule protesti, milles palus tühistada Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldus nr 5 osaliselt (ehituslubade väljastamise osas) ja liita protest KM kaebuse alusel registreeritud haldusasjaga. Protesti esitaja väitel ei ole täidetud ühtegi KM 12.06.2012 kooskõlastuse tingimust, seega on vastuolu projekteerimistingimustega ja esines EhS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. KM on märkinud, et kooskõlastuses märgitud alternatiivne tegevus ei ole õiguslikult lubatav ega realiseeritav. Vaivara vald rikkus uurimispõhimõtet jättes välja selgitamata KM seisukoha alternatiivse tingimuse täitmise võimalikkuse kohta, mis tõi kaasa haldusakti tühisuse ehituslubade väljastamise osas (HMS § 63 lg 2 p 5). Korraldusega nr 5 väljastatud ehituslubade alusel ei ole ehitustegevus reaalselt võimalik. Ehituslubadega väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselased huvid (haldusasi nr 3-1450421).
8.Tartu Halduskohus võttis 3.04.2014 määrusega protesti menetlusse, määras vastustajaks Ida-Viru maavanema, kaasas menetlusse kolmandate isikutena AS Roheline Elekter ja Kaitseministeeriumi ning kohustas vastustajat kolmandaid isikuid vastama protestile.
9.Tartu Halduskohtu 04.04.2014 määrusega rahuldati protesti esitaja esialgse õiguskaitse taotlus ja peatati halduskohtumenetluse ajaks Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5 osaliselt (ehituslubade väljastamise osas). Määrus jõustus 13.05.2014.
10.Tartu Halduskohus liitis 28.04.2014 määrusega haldusasjad (3-14-50421 ja 3-14-131 ) ühte menetlusse, määrates haldusasja numbriks 3-14-50421
11.Halduskohus peatas 3.06.2014 määrusega haldusasja menetluse. Seejärel peatas halduskohus korduvalt asja menetluse (30.12.2014 määrusega kuni 6-ks kuuks; 3.08.2015 määrusega kuni 6-ks kuuks; 29.06.2016 määrusega kuni 2-ks aastaks).
12.Kolmas isik palus 21.03.2016 taotluses Vaivara Vallavalitsusel kooskõlastada ehitusprojekti muudatused ja teha need muudatused ehitusregistris. Taotluse kohaselt on tuulikute kogukõrgust vähendatud 115 meetrini, mis on kooskõlas KM 12.06.2012 kirjas seatud esimese tingimusega.
13.Vaivara Vallavalitsus rahuldas 29.03.2016 korraldusega nr 85 kolmanda isiku 21.03.2016 taotluse (p 1), kooskõlastas 9.01.2014 korraldusega nr 5 väljastatud
3-14-50421 elektrituulikute ehituslubade väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti muudatuse, millega tuulikute kogukõrgusest vähendati 115 meetrini (p 2); ehituslubade alusel tuli teha ehitusregistrisse kantud ehitise tehnilistes andmetes muudatused vastavalt kooskõlastatud ehitusprojekti muudatustele (p 3); tunnistas kehtetuks korralduse nr 5 p 4.2 (p 4). Korralduse alusena viidatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §30 lg 1 p-le 3, HMS § 56 lgtele 2 ja 3 ning § 63 lg-tele 1 ja 3. Vald leidis, et muudetud ehitusprojekt on kooskõlas projekteerimistingimustega ja valla üldplaneeringuga. Kuna ehitusprojekti muudatuste sisseviimisega on täidetud KM kooskõlastuse tingimused, ei ole korralduse nr 5 p 4.2 täiendav kirjaliku nõusoleku nõue enam vajalik. Vald leidis, et kolmanda isiku taotletav ehitusprojekti muutmine (tuuliku torni kõrguse vähendamine) ei too kaasa ehitise ega selle tehniliste näitajate niivõrd olulist muutmist, et oleks põhjendatud ehituslubade kehtetuks tunnistamine ja tuleks taotleda uute ehituslubade väljastamist.
14.Halduskohus uuendas 13.01.2020 määrusega haldusasja menetluse ja lubas Ida-Viru maavanema üldõigusjärglasena menetlusse astuda justiitsministeeriumil (JuM) ning Vaivara valla üldõigusjärglasena Narva-Jõesuu linnal.
15.JuM esitas 23.03.2020 kohtule seisukoha, milles märkis, et täiendab protesti nõudeid ja taotleb alternatiivsena korralduse nr 5 tühisuse tuvastamist. Justiitsministeeriumi väitel on korraldus nr 5 tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes, kuna kolmas isik on senises menetluses avaldanud, et tuulikute kõrgust ei ole võimalik muuta ja KM kooskõlastuse alternatiivset tingimust ei saa realiseerida, seega ei ole korraldust nr 5 võimalik ehitamise kaudu realiseerida. Justiitsministeerium märkis, et vahepeal on ilmunud uued asjaolud (s.o tuulepark segaks piirkonnas asuvat radarisüsteemi), mis samuti takistavad tuulepargi rajamist.
16.Kolmas isik märkis 31.03.2020 seisukohas, et protesti menetlemine tuleb lõpetada, sest kohtumenetluse väliselt on kõrvaldatud olukord, mis tingis protesti esitamise. Korralduse nr 5 aluseks olnud ehitusprojekti on muudetud: tuulikute kogukõrgust vähendati 115 meetrini. Kuna on ära langenud alus, millega põhjendati haldusakti tühisust, siis puudub alus tühisuse tuvastamise nõude menetlemiseks.
17.Tartu Halduskohus jättis 3.04.2020 määrusega KM kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu ja kõrvaldas KM kolmanda isikuna protesti menetlusest. Määrus on jõustunud.
18.JuM ja KM esitasid kohtule 7.04.2020 seisukohas, et olenemata korraldusest nr 85 ja selle mõjust saab protesti lõpuni menetleda. Muudetud projekti ei ole menetlusse esitatud. JuM ja KM taotlesid KM kaasamist protesti menetlusse kaasatud haldusorganina.
19.Tartu Halduskohus lõpetas 10.11.2020 määrusega protesti menetluse (p 1); jättis rahuldamata KM taotluse tema kaasamiseks kolmanda isiku ja JuM esitatud menetluslikud taotlused (p3); mõistis JuM välja kolmanda isiku kasuks menetluskulu summas 1473 eurot ja 75 senti ning jättis ülejäänud menetluskulu menetlusosaliste endi kanda (p 4).
20.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 3.02.2021 määrusega JuM määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 10.11.2020 määruse protesti menetluse lõpetamise, menetluskulu jaotuse ja JuM 23.03.2020 taotluse läbivaatamata jätmise osas (p 3). Määruskaebuse KM kaasamata jätmise peale jättis ringkonnakohus läbi vaatamata. Ringkonnakohus saatis asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks (p 49) Ringkonnakohus leidis, et seadus ei näe ette arvamuse avaldamiseks haldusorgani kaasamata jätmise vaidlustamise võimalust ning see ei
3-14-50421 takista ka asja edasist menetlust. Menetluse lõpetamine HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ei olnud kohane. Vastustaja ei ole protestiga vaidlustatud ehituslubade korraldust kehtetuks tunnistanud, korraldusega tunnistati kehtetuks üksnes korralduse p 4.2, mille järgi on tuulikute ehitamise eelduseks KM kirjalik nõusolek. Samuti ei ole ühiselt selge, et KM nõue ehituslubade alusel kavandavate elektrituulikute kõrguse vähendamiseks on praeguseks täidetud. Ehitusregistrist nähtub, et ehitusload on endist viisi antud elektrituulikute kõrgusega 135 m.
21.Riigikohus nõustus 3.12.2021 määruses ringkonnakohtuga, et ei esine HKMS § 152 lg 1 p-s 4 kirjeldatud olukorda. Protestiga vaidlustatud haldusakti ehk 9.01.2014 korraldust nr 5 (ehituslube) ei ole kehtetuks tunnistatud. Tuulikute kõrguse vähendamine ei oleks HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt võinud olla menetluse lõpetamise aluseks siis, kui JuM oleks esitanud kohustamisnõude tuulikute kõrguse vähendamiseks või tühistamisnõude ainult tuulikute kõrguse osas. JuM on vaidlustatud ehitusload tervikuna. JuM-le tulnuks anda võimalus kaaluda protesti muutmist, nõudes talle ebasoodsa korralduse nr 85 tühistamist. Haldusakt peab olema selge ja ühiselt mõistetav.
22.JuM esitas 18.03.2022 taotluse protesti muutmiseks (täiendamiseks), milles taotles Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korralduse nr 85 tühistamist ja alternatiivselt tühisuse tuvastamist.
23.Tartu Halduskohus eraldas 8.06.2022 määrusega haldusasjast nr 3-14-50421 JuM 18.03.2022 taotluse protesti muutmiseks. Eraldatud haldusasja numbriks sai 3-22-1261.
24.Tartu Halduskohus jättis 8.06.2022 määrusega rahuldamata JuM taotlused kaasata menetlusse KM haldusorganina. Kohus leidis, et JuM taotlus ei ole põhjendatud. Asjaolu, et KM korraldab riigikaitset ei ole aluseks vastava haldusorgani menetlusse kaasamiseks. Asja materjalidest on näha KM seisukohad ning puudub vajadus vastava haldusorgani menetlusse kaasamiseks. Eesti Vabariik juriidilise isikuna juba osaleb menetluses protesti esitajana.
25.Tartu Halduskohus rahuldas 8.06.2022 määrusega JuM 18.03.2022 protesti muutmise taotluse osaliselt ja lubas täiendada protesti Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korralduse nr 85 tühistamise nõudega (p 1) ning jättis muus osas protesti muutmise taotluse rahuldamata (p 2).
26.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 26.07.2022 määrusega JuM määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 8.06.2022 määruse osas, millega kohus jättis JuM protesti muutmise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus tegi uue määruse, millega rahuldas JuM 18.03.2022 taotluse protesti täiendamiseks Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korralduse nr 85 tühistamise ja alternatiivselt tühisuse tuvastamise nõuetega.
27.Tartu Halduskohus otsustas 31.01.2023 määrusega läbi vaadata haldusasja 3-14-50421 kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
28.Protesti esitaja (Ida-Viru maavanem) leiab, et Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldus nr 5 on õigusvastane. Vastustaja andis välja korralduse nr 5 olukorras, kus ei olnud täidetud mitte ühtegi KM 12.06.2012 kirjas mainitud ja kooskõlastuse andmise aluseks olevat tingimust, ehk tuulikute kõrgus jäi muutmata ja täiendava radari paigutamise kohta
3-14-50421 kokkulepet ei ole sõlmitud. Kuna ehitusprojektid ei arvesta KM kooskõlastuse tingimusi, siis esineb EhS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna ei ole kontrollinud, kas KM ja selle arendaja vahel on sõlmitud KM 12.06.2012 kirjas viidatud alternatiivse tingimuse realiseerimiseks vajalik kokkulepe või milline on KM seisukoht ehituslubade väljastamise hetkel mainitud kokkuleppe osas. Uurimispõhimõtte rikkumine on kaasa toonud ka korralduse nr 5 ehituslubade väljastamise osas tühisuse (HMS § 63 lg 2 p 5), kuna korralduse nr 5 väljastatud ehituslubade alusel ei ole ehitustegevus reaalselt võimalik. Selgus, et õiguslikult sellist kokkulepet sõlmida ei saa. Korralduses puuduvad kaalutlused, mille põhjal oleks võimalik aru saada, et KM poolt kooskõlastuses märgitud alternatiivne tingimus on realiseeritav. Vastustaja on ületanud enda pädevuse piire, sest kohalikul omavalitsusel puudub pädevus otsustada tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamiseks arendajale nõusoleku andmise üle. Enne korralduse nr 5 väljastamist oleks vastustaja pidanud küsima KM-lt seisukohta. Vaidlusaluses korralduses puuduvad kaalutlused selle kohta, miks on vastustaja otsustanud välja anda ehitusload tuulikute ehitamiseks projekti järgi, millel pole seadusega, ÜP-ga ja projekteerimistingimustega nõutud kooskõlastust, mistõttu ei vasta korraldus nr 5 vaidlustatud osas HMS §-s 54, § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustele. Lisaks on korraldus nr 5 on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg-ga 7. Tuulikute kogukõrgust ei ole vähendatud vastavalt KM 12.06.2012 kirjas esitatud tingimustele.
29.JuM (protesti esitaja õigusjärglane) leiab, et vaidlusalused vastustaja korraldused (nr 5 ja 85) on õigusvastased ja need tuleb tühistada, alternatiivselt tuvastada vaidlustatud osas korralduste tühisus. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et ehituslubade andmise ajal oli ehisprojektil lennundusseaduse (LennS) § 35 lg 61 sätestatud kooskõlastus. KM 12.06.2012 kirjast nähtub, et kooskõlastuse olemasolu on sõltuvusse seatud kahest tingimusest. Olukorras, kus kumbki KM poolt seatud tingimus ei ole täidetud, puudub tegelikult KM kooskõlastus. Seega on vastustaja ehituslubade väljastamisel rikkunud valla ÜP seletuskirja p-de 2.2.2. ja 2.2.6.1 nõudeid ning lisaks LennS § 35 lg-s 61 sätestatut. ÜP-st tulenevavalt ei saa kolmas isik loota, et tema soovitud parameetriga tuulepargi saab ka püstitada ilma KM nõusolekuta. ÜP on ainult planeering, mille realiseerimiseks tuleb läbida järgnevad haldusmenetlused õiguspäraselt, mida ei ole tehtud. JuM osundas ka sellele, et Vaivara valla ÜP on pea 10 aastat vana ning selles osas kehtib ÜP ülevaatamise kohustus, mis võib kaasa tuua muudatused, sh ka KM poolt kooskõlastuse väljastamata jätmise. ÜP näeb selgelt ette lisaks tuulikute kõrguse piirangutele ka KM kooskõlastuse. Seega, ainult tuulikute ettenähtud kõrgusest ei piisa, et jaatada KM nõusolekut. KM kohustuslikku nõusolekut ei andnud. Seega korraldus on vastuolus ÜP nõuetega ning seda ei saa pidada projekteerimistingimustega kooskõlas olevaks. Alternatiivsele tingimusele tuginedes ei saa vastustaja eeldada, et selle realiseerimine on võimalik. Eelnev toob endaga kaasa uurimispõhimõtte rikkumise ning nõuetekohaste kaalutluste teostamata jätmise (HMS § 54, 55, 56 lg 2 ja lg 3). JuM toonitas, et korralduse andmise ajaks pidi mõjude vähendamiseks vajalik kokkulepe olema sõlmitud, vastasel juhul ei ole tingimus täidetud. Sellist asjakohast kokkulepet ei olnud ei vaidlusaluse korralduse väljastamise ajal ega nüüd. Riigikaitsefunktsioon on vaidlematult delegeerimatu tuumikülesanne. Riik peab igal juhul säilitama kontrolli riigikaitsefunktsiooni täitmise üle, et säilitada identiteet riigina ja toimida mis tahes sisemiste või välimiste kitsendusteta oma äranägemise järgi. Seega võimalik ei ole, et kolmas isik finantseerib radari täiustamise asendamise vms tegevuse maksumust ja täiendavaid käitamiskulusid, saades selliselt kooskõlastuse tuulikuparkide rajanemiseks. JuM hinnangul on korraldus tühine ka HMS § 63 lg 2 p-s 5 sätestatud tähenduses. Tuulikud takistavad õhuseireradari töövõime tagamist, mis tõendab KM 12.03.2012 kiri nr J4-44.1-3.1/12/11417-3 ning on vajalik tuulikute kõrguse vähendamine. JuM arvates kuivõrd planeeritavad tuulikud jäävad Kellavere õhuseireradari
3-14-50421 kattealasse, on takistatud selle töövõime tagamine, mistõttu ei ole selline takistus lubatud. JuM ei nõustunud vastustaja väitega, et korralduse nr 5 kõrvaltingimus ongi KM vajalik nõusolek. Jum ei nõustunud kolmanda isiku väitega, et riigi huvid on maksimaalselt tagatud vaidlusaluse korralduse kõrvaltingimusega. Korraldus nr 85 kuulub tühistamisele seetõttu, et selle sisuline õiguspärasus ja tehniline võimalikkus on alusdokumentide puudumise tõttu kontrollimatu ning väidetav muudatus ei ole kooskõlas projektitingimustega. Projekteerimistingimused ei kehtinud korralduse väljastamise ajal ja ei kehti ka täna. Kehtetutele projekteerimistingimustele ei vasta tuulikute kõrgus 135 m maapinnast. Esitatud ei ole korralduse nr 85 aluseks olevaid dokumente. Muudetud ehituprojektil ei ole KM kooskõlastust. Kuivõrd muudetud ehitusprojekt ei ole KM-ga kooskõlastatud, siis ei ole võimalik teha ka tegelikke ega ehitusregistri muudatusi seonduvalt tuulikute kõrgusega. Kooskõlastus ehitusprojekti muudatusele ei asenda kohustuslikku KM kooskõlastust ega seega olla aluseks ehitusprojekti ning sellest lähtuvalt ehituslubade ning ehitusregistri andmete õiguspäraseks muutmiseks. Korralduse nr 85 väljastamisele eelnev projekti muudatus on piisavalt suur, mis tingib seni väljastatud ehituslubade kehtetuks tunnistamise ja vajaduse taotleda muudetud projekti alusel uusi ehituslube. Muudetud ehitusprojekt tuli KM-ga kooskõlastada, mida ei ole tehtud. EhS § 46 lg 1 järgi on pädeval asutusel kohustus tunnistada ehitusluba kehtetuks mh juhul, kui muutuvad koormused või ehitusloas olulised tehnilised näitajad. 1 Tuulepargi rajamist takistavad uued ilmnenud asjaolud, s.o tuulepark segaks piirkonnas asuvaid raadiosüsteeme. Lisaks on korraldus nr 85 tühine HMS § 63 lg 2 p 5 mõttes. Korraldusega 85 korralduse nr 5 muutmine ei olnud võimalik, kuna kohus on 4.04.2014 määrusega peatanud korralduse nr 5 kehtivuse. Olukorras, kus haldusakt ei kehti kas või ajutiselt, ei saa seda ka muuta ega täiendada. Seega on korraldus nr 85 tühine.
30.Vastustaja (Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn) ei nõustunud protestiga, vaidles sellele vastu ja palus jätta protest rahuldamata. Vastustaja ei näe põhjust arvata, et korraldus nr 5 ehituslubade väljastamise osas oleks vastuolus ÜP-ga. Protesti esitaja poolt viidatud ÜP punktid 2.2.2 ja 2.2.6.1 sätestavad järgmist: kõigi maapinnast kui 25 m kõrgusele ulatuvate ehitiste rajamine tuleb kooskõlastada KM-ga (p 2.2.2); kõik tuulepargid Vaivara vallas tuleb kooskõlastada KM-ga ning PPA-ga planeeritavate tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas kohe peale planeeringutingimuste väljastamist eskiisstaadiumis (juhul, kui tuulegeneraatorid paigutatakse ÜP kaardil olevale HTR alale). Juhul, kui tuulepaargi asukoht määratakse valla osa üldplaneeringuga, tuleb seda teha kooskõlastatult KM-ga ja PPA-ga (p 2.2.6.1). Antud juhul olid nimetatud kooskõlastused olemas. KM on oma 12.06.2012 kirjaga kooskõlastanud ehitusprojekti ja PPA tegi seda 10.10.2012 kirjaga. Ekslik on protesti esitaja väide, et korraldus nr 5 on vastuolus LennS § 35 lg 6 1, kuna KM kooskõlastus oli antud 12.06.2012 kirjaga, mistõttu ei ole vastustaja rikkunud LennS nõudeid. Vastustaja ei nõustu protesti esitajaga, et korraldus nr 5 on vastuolus planeerimisseaduse (PlanS) § 8 lg-ga 7. Ilmne on, et korraldus nr 5 on PlanS § 8 lg-ga 7 kooskõlas. Ekslik on protesti esitaja väide, et korraldusega nr 5 ehituslubade väljastamine on vastuolus EhS-ga. EhS § 19 lg 1 p-s 2 viidatud projekteerimistingimused on olemas ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele, mh on olemas KM kooskõlastus. Väär on protesti esitaja väide, et KM kooskõlastuse tingimused on projekteerimistingimuste lahutamatu osa, kuna projekteerimistingimused määrab EhS § 19 lg 1 kohaselt kohalik omavalitsus. Antud juhul olid need määratud vastustaja 19.10.2010 korraldusega nr 257 ning nende osaks ei saanud olla 12.06.2012 KM kirjas viidatud tingimused. Seega ehituslubade taotlemisel olid täidetud EhS § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuded. Ehitusprojekt ei olnud ühestki osas vastuolus ei ehitusprojektile esitavate nõuete ega
RKHKo 3-16-1050, 3-17-505.
3-14-50421 ehitusprojekti koostamise lähteandmetega, sh valla kehtiva ÜP-ga ega projekteerimistingimustega. Seega ei esinenud EhS § 24 lg 1 p-s 1 sätestatud alust ehituslubade väljastamisest keeldumiseks. Ekslik on protesti esitaja väide vastustaja poolt uurimispõhimõtte rikkumise kohta. Korralduse nr 5 väljastamise ajal KM ei ole 12.06.2012 kirjas avaldanud seisukohta tuulikute kõrguse vähendamise osas muutnud ja vastustaja lähtus sellest. Protesti esitaja väide, et KM 12.06.2012 kooskõlastuskirjas viidatud kokkulepet ei ole võimalik sõlmida ja vastavat lahendust ei ole võimalik teostada, on paljasõnaline ja alusetu. Põhjendamata on protesti esitaja väide, et korraldus nr 5 on ehituslubade väljastamise osas HMS § 63 lg 2 p 5 kohaselt tühine. Vastustaja arvates vastab korraldus nr 5 vaidlustatud osas HMS §-s 54, § 55 lg-s 1 ja § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele, mistõttu protesti esitaja väited diskretsiooniõiguse ebaõige rakendamise kohta on alusetud ja väärad. Vastustaja rõhutas, et korraldus nr 5 ei saa kahjustada ei riigi ega kohalike elanike huve, kuna ehituslubade väljastamise kõrvaltingimuseks on KM nõusolek tuulikute ehitamiseks. Tuulepargi rajanemine on kooskõlas ÜP-ga, mille käigus on koostatud ja läbi viidud erinevad mõjuanalüüsid. Juhul, kui KM oma nõusolekut ei anna, siis tuulikuid ei ehitata ja korraldus nr 5 ehituslubade väljastamise osas ei saa kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Vastustaja arvates planeeritava tuulepargi reaalne mõju õhuseireradarite toimimisele on uurimata, mistõttu ei saa väita, et tuulikute ehitamine kahjustab õhuseireradari tööd. Protesti esitaja ei võtnud arvesse tuulepargi rajamisest tulenevat positiivset mõju riigi energiajulgeolekule.
31.Kolmas isik (Roheline Elekter AS) ei pidanud protesti põhjendatuks, vaidles sellele vastu ja palus jätta protest rahuldamata. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85 kohaselt on maavanema poolt järelevalve teostamine kohaliku omavalitsuse õigusaktide üle seotud avaliku huvi kaitsmisega ning VVS § 85 lg 3 kohaselt on maavanemal õigus teha ettepanek väidetavalt õigusvastase haldusakti kehtetuks tunnistamiseks üksnes juhul, kui haldusakt rikub avalikku huvi. Samuti on sätestatud HKMS § 256 lg-s 1, et protesti võib avaliku huvi kaitseks esitada haldusorgan, kellele see õigus on antud seadusega. Seega on protesti esitamise eelduseks kaitsmist vajav avalik huvi ning vastava avaliku huvi puudumisel kuulub protest igal juhul rahuldamata jätmisele. Käesoleval juhul puudub kaitsmist vajav avalik huvi, mis põhjendaks nii järelevalve teostamist kui protesti esitamist. Puudub vaidlus, et elektrituulikute ehitusprojekti on KM poolt 12.06.2012 kooskõlastatud kahe alternatiivse tingimusega – tuuliku kogukõrguse vähendamine sõltuvalt tsoonist kogukõrguseni 115 kuni 155 m või tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamine arendaja poolt täiendava radari paigutamisega piirkonda või olemasoleva radari täiustamisega. Protestis viidatakse umbmääraselt väidetavalt KM poolt teostatud analüüsile, mille kohaselt ei olevat KM kooskõlastuses viidatud teine alternatiivne ehitusprojekti kooskõlastamise tingimus õiguslikult lubatav ega realiseeritav. Samas ei ole KM enda 12.06.2012 kooskõlastuses esitatud tingimusi muutnud. Seega on vastustaja põhjendatult lähtunud korralduse nr 5 vastuvõtmisel 12.06.2012 KM enda poolt seatud teisest alternatiivsest tingimusest ning praeguses olukorras asuda väitma, et vastav tingimus ei ole realiseeritav, on selgelt pahatahtlik. Lisaks on oluline märkida, et ei KM ega protesti esitaja ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendust, miks vastava tingimuse elluviimine ei ole õiguslikult lubatav ega realiseeritav. Vastupidist kinnitab ka varasem praktika, mille kohaselt on erasektori vahendeid kaasatud riigikaitseliste investeeringute teostamisel väga mitmetes projektides. Kolmas isik pöördus PhD Rein Haavel poole AS-st Cybernetica hinnangu saamiseks kas kavandataval tuulepargil võib olla arvestatav mõju Kellaveres paikneva kaitseväe õhuseireradari toimimisele. PhD Rein Haavel arvamuses asutakse ühesele seisukohale, et probleemile on mitmeid lahendusi ning millegagi ei ole põhjendatud seisukoht, et tuuleparkide rajamine oleks põhimõtteliselt vastuolus Eesti seirevõimekusega. Arvamuses tuuakse esile, et kaasaegses seirelahendustes ei tohiks piirduda ühe radari omaduste
3-14-50421 analüüsiga, vaid täiendavatelt õhuseireradaritelt saadud informatsioon tuleb koguda ühtseks õhuseirepildiks, mille tulemusel muutub radari nähtavusala varjestamine tuulepargi poolt hoopis teiseks. Lisaks märgitakse arvamuses, et riigi turvalisuse huvides on hädavajalik piiriseire radarite seireandmete kasutamine õhuseires, mille tulemusel ühelt poolt paraneks oluliselt Eesti õhuseire kvaliteet ning teisalt langeksid ära kõik esitatud argumendid kavandatava tuulepargi negatiivsest mõjust (piiriseire radarid on piiril, ehk katavad osa millise seiret tuulepark varjestaks). Seega lisatud PhD Rein Haavel arvamus kinnitab üheselt, et esinevad reaalsed võimalused väidetavate negatiivsete mõjude kõrvaldamiseks ning protesti esitaja väide, et korralduses nr 5 esitatud lisatingimuse realiseerimine on võimatu, on väär. ÜP näeb ette, et tuuleparkidesse tohib püstitada 2 MW või suurema võimsusega tuulikuid. Vastava võimsusega tuulikud on ca 135 meetrise torni kõrgusega või kõrgemadki. Eeltoodu on kajastatud ka üldplaneeringu raames läbiviidud KSH aruandes. ÜP on heaks kiidetud ka protesti esitaja poolt, ÜP on kehtiv ning seda vaidlustatud ei ole. ÜP kooskõlastas KM 11.01.2010. KM kooskõlastuses on märgitud, et ehitiste rajamise korral tuleb rajatiste kõrgus ja asukoht kooskõlastada KM-ga. Vastava täiendava kooskõlastuse mõte on aga tagada, et kavandatav ehitustegevus oleks kooskõlas ÜP-ga s.t. kooskõlastatakse ÜP-st määratud tuulepargi alas konkreetsed tuulikute asukohad ning üldplaneeringule vastavad konkreetsed tuulikud. ÜP ega ükski õigusakt ei anna KM-le õigust oma varasemast kooskõlastusest taganeda ega keelata üldplaneeringule vastava tuulepargi rajamist. Kolmas isik rõhutas, et tuulikute kõrgus on iga konkreetse tuulikutüübi üks olulisemaid kindlaksmääratud tehnilisi näitajaid, nii nagu seda on ka tuuliku nimivõimsus ning on määratud tuuliku valmistaja tehase poolt, mida ei ole võimalik muuta (ei labade ega torni lühendamise teel). Järelikult saab kõne alla tulla üksnes KM 12.06.2012 kooskõlastuses esitatud teise alternatiivse tingimuse elluviimine väidetavate negatiivsete mõjude leevendamiseks. Protestis leitakse ekslikult, et korraldus olevat vastuolus EhS-ga. Ehitusprojekti aluseks olid projekteerimistingimused ning ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimused on määrab kindlaks kohalik omavalitsus ning jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel leiab protesti esitaja, et KM tingimused on projekteerimistingimuste osaks. Ehitusluba on väljastatud nõuetekohase projekti alusel, mis on kooskõlas projekteerimistingimustega. Seega, mistahes vastuolu EhSga ei esine. Protesti esitaja (ega KM) ei ole esitanud ühtegi sisulist argumenti ega tõendit, mis vähimalgi määral kinnitaks tingimuse võimatust. Vastavalt eeltoodule on võimalik mistahes negatiivsed mõjud kõrvaldada ning seeläbi sootuks riigi julgeolekut suurendada. Korralduses nr 5 on esitatud põhjalik argumentatsioon ning kaalutlused korralduse nr 5 vastuvõtmiseks. Jääb arusaamatuks, milliste asjaoludega mittearvestamist vastustajale ette heidetakse. KM 12.06.2012 kooskõlastus on jätkuvalt kehtiv ning vastustaja on põhjendatult ja kaalutletud argumentidel vastavast tingimusest lähtunud. Korralduse nr 5 puhul mistahes tühisuse aluseid ei esine. Vaidlusalune haldusakt on antud välja kõrvaltingimusega, mis on igati tavapärane ning kooskõlas HMS regulatsiooniga. Kolmas isik rõhutas, et protesti esitaja peaks antud juhul ära tõendama, et vastav kõrvaltingimus oleks lubamatu ning mitterealiseeritav. Vastavat asjaolu ei ole aga mistahes viisil ei põhistatud ega tõendatud. Kavandatava tuulepargi rajamine on avalikes huvides, kuna vaieldamatult on avalikuks huviks keskkonna kaitse, millele aitab oluliselt kaasa tuuleenergia kui keskkonnasõbraliku tootmise elluviimine piirkonnas, mis on varasemalt keskkonda kahjustava tegevus tõttu oluliselt kahjustunud. Samuti kaasneb vastavas mastaabis tuulepargi rajamisega hulgaliselt uusi töökohti piirkonnas nii tuulepargi ehitamise kui hilisema käitlemise ajal, mis arvestades piirkonna madalat tööhõivet oleks samuti avalikes huvides. Oluline on siinkohal arvestada ka aktuaalseid geopoliitilisi arenguid ning nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu strateegilist eesmärki vähendada energiasõltuvust Venemaast. Kavandatavas mahus tuulepargi rajamine suurendab oluliselt Eesti energiasõltumatust, mis vaieldamatult teenib avalikku huvi. Avalikes huvides on leida
3-14-50421 KM-ga sisulises koostöös 12.06.2012 kooskõlastuses esitatud tingimusele mõlemaid pooli rahuldav lahendus ning nagu lisatud PhD Rein Haavel arvamusest nähtub, on võimalik leida lahendus, mille tulemusel riigi kaitsevalmidus suureneb.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
32.Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi protesti esitaja menetluslikud taotlused, mis jäid lahendamata (protesti esitaja vastuväite kohtu tegevusele ja 23.03.2020 protesti esitaja taotlus täiendavate tõendite haldusasja materjalide juurde võtmiseks ning vastavas osas menetlusosaliste tutvumisõiguse piiramiseks I), seejärel hindab korralduse nr 5 tühistamisnõude põhjendatavust koos alternatiivse nõudega ja korralduse nr 85 tühistamisnõude põhjendatavust koos alternatiivse nõudega (II) ning viimasena jagab kohus poolte menetluskulud (III). I
33.Protesti esitaja taotles kohtult 23.03.2020 esitatud menetlusdokumendis muu hulgas haldusasja juurde dokumentaalsete tõendite võtmist ja teiste menetlusosaliste nendest dokumentidest koopiate tegemise õiguse piiramist. Samuti taotles protesti esitaja kohtult tõenditena haldusasja materjalide juurde võtmist järgmised dokumendid: 1) kaitseväe juhataja dokument 26.03.2004 nr RS-16/96 (NATO piiratud); 2) NATO dokument reg 30.05.2007 nr DI (ADAMADS)(2007) (NATO konfidentsiaalne); 3) NATO dokument reg 07.01.2005 nr MC 507 (Final) (NATO piiratud); 4) väljavõte Kaitseväe juhataja 25.02.2009 käskkirjast nr 327-K (NATO konfidentsiaalne); 5) NATO dokument reg 29.05.2013 nr C-M (2013)0023 (ES) (NATO piiratud); 6) väljavõtted Kaitseväe juhataja aastakäskudest 2013-2017 (salajane); 7) väljavõte Kaitseväe juhataja 14.10.2015 käskkirjast nr 20-S (konfidentsiaalne); 8) väljavõtted Kaitseväe dokumentidest: 20.09.2013 nr LuP-0.1-2/4-S (salajane), 22.01.2014 nr LuP-0.1-2/6-S (salajane), 28.01.2015 nr LuK-3.1-6/2-S (salajane), 08.02.2016 nr LuK-3.16/2-S (salajane), 12.01.2017 nr luK-3.1-6/3-S (salajane) ja nimetatud dokumentidega menetlusosaliste tutvumisõiguse piiramist. Lisaks soovis protesti esitaja nimetatud dokumentide osas haldusasja kinniseks kuulatamist ja kohtuistungi korraldamist. Kohus jättis protesti esitaja taotlused lahendamata. Seoses sellega esitas 3.10.2023 protesti esitaja vastuväite kohtu tegevusele, milles heitis kohtule ette 23.03.2020 menetluslike taotluste lahendamata jätmist ja kohtuistungi korraldamata jätmist.
33.1.Kohus jätab protesti esitaja 23.03.2020 esitatud menetluslikud taotlused rahuldamata. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kohtu poolt menetleva protesti esemeks ei ole KM kooskõlastuse andmata jätmise õiguspärasuse hindamine. Kohus on endiselt seisukohal, et haldusasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, kuna vaidluse all on õiguslikud, mitte faktilised küsimused (HKMS § 131 lg 1 p 2). Kohus rõhutab, et antud juhul ei ole vaidluse all KM poolt kooskõlastuse andmata jätmise õiguspärasus, vaid selle puudumine, kuna KM poolt 12.06.2012 antud kooskõlastus oli tingimuslik. Vastustaja poolt korraldusega nr 5 seatud kõrvaltingimuse õiguspärasuse hindamisel ei hinda kohus muu hulgas seda, kas KM oleks kooskõlastusest keeldunud ja mis põhjusel. Sellest tulenevalt ei näe kohus vajadust võtta täiendavate tõenditena haldusasja materjalide juurde protesti esitaja poolt 23.03.2020 esitatud radari töö põhimõtteid kajastavaid ja salastatud dokumente selleks, et hakata analüüsima KM võimalikke teoreetilisi keeldumisi ehitusprojekti ja ehituslubade kooskõlastamisest, mida ei ole tehtud (HKMS 62 lg 2). Kuna kohus ei võta haldusasja materjalide juurde protesti esitaja poolt esitatud tõendeid (dokumente), jääb rahuldamata ka protesti esitaja taotlus haldusmenetluse osaliseks kinniseks kulutamiseks ja vastavas osas menetlusosaliste dokumentidega tutvumisõiguse piiramiseks.
3-14-50421
33.2.Lähtudes eeltoodust jätab halduskohus protesti esitaja 3.10.2023 vastuväite kohtu tegevusele seoses kohtuistungi korraldamata jätmisega ja seoses 23.03.2020 menetluslike taotluste lahendamata jätmisega rahuldamata. II
34.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et protest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
35.Korraldus nr 5
35.1.Korraldusega nr 5 väljastas vastustaja kolmandale isikule ehitusload tuuleelektrijaama rajatiste, sh 85 elektrituuliku, 4 alajaama ja ülekandeliinide püstitamiseks (p 3); seadis korralduse p-s 3 nimetatud ehituslubade alusel ehitamise alustamiseks tingimused: sh p 4.2, mis nägi ette elektrituulikute ehitamise eelduseks on KM-i kirjalik nõusolek; majandusosakonnal tuli korraldada ehituslubade vormistamine ja andmete esitamine ehitusregistrile (p 5).
35.2.Tulenevalt haldusasja materjalidest puudub pooltel vaidlus selle üle, et endises Vaivara vallas tuulegeneraatorite püstitamiseks (ehitamiseks) ehituslubade väljastamine oli Vaivara valla, täpsemalt Vaivara Volikogu pädevuses. Puudub poole vahel ka vaidlus selle üle, et tuulikute püstitamine oli ette nähtud Vaivara Volikogu poolt 26.08.2010 määruse nr 11 alusel vastu võetud Vaivara valla ÜP-ga, millele andis kooskõlastuse nii KM kui ka protesti esitaja (maavanem). Poolte peamine vaidlus seisneb selles, kas KM 12.06.2012 kirjaga antud tingimuslik kooskõlastus on võimalik lugeda ÜP seletuskirja p-i 2.2.6.1 ja LenS § 35 lg-s 6 1 mainitud ehitusprojekti kooskõlastuseks ning kas vaidlusaluse korraldusega nr 5 seatud kõrvaltingimus saada KM-lt tuulikute püstitamiseks nõusolek välistaks enne ehituslubade väljastamist KM-lt kooskõlastuse saamise vajaduse.
35.3.Protesti esitaja arvates on korraldus nr 5 vastuolus PlanS § 8 lg-ga 7. Vastustaja ja kolmas isik sellist vastuolu ei jaata ning peavad protesti esitaja viidet asjasse mittepuutuvaks. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta. Enne 9.01.2014 kehtinud PlanS § 8 lg 7 kohaselt on kehtestatud üldplaneering aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid. Seega puudutab 9.01.2014 kehtinud PlanS § 8 lg 7 projekteerimistingimusi. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus seonduvalt projekteerimistingimuste väljastamisega. Vastustaja 19.10.2010 korraldus nr 257 (projekteerimistingimuste väljastamine) näeb ette KM kooskõlastuse saamist tuulikute ehitusprojektile.
35.4.Protesti esitaja väitis, et nii vastustajal kui ka kolmandal isikul ei olnud vaidlusaluse korralduse väljastamise aja seisuga KM kooskõlastust, mistõttu ei tohtinud vastustaja väljastada kolmandale isikule ehituslubasid. Kolmas isik ja vastustaja arvasid, et tulenevalt KM kirjadest (kooskõlastused ÜP-le ja ehitusprojektile) on võimalik lugeda kooskõlastus antuks.
35.4.1.Esmalt vajab kohtu hinnangul tuvastamist asjaolu, kas ÜP seletuskirja p-s 2.2.6.1 ja LenS § 35 lg-s 61 nimetatud kooskõlastuse olemasolu või selle puudumine oli vastustajale siduv (ehk muude tingimuste täitmisel oleks vastustaja pidanud väljastama ehitusload) või jättis võimaluse kaaluda ehituslubade väljastamist või väljastamata jätmist.
3-14-50421
35.4.2.Enne 9.01.2014 kehtinud EhS v.r § 18 lg 1 p 1 kohaselt peab ehitusprojekt olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele. EhS § 3 lg 1 ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. EhS v.r § 23 lg 2 p 2 sätestas, et ehitusloa saamiseks tuleb esitada ehitusprojekt, mis on seadustega ettenähtud juhtudel heaks kiidetud. LennS § 35 lg 61 sätestas, et tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Lennuameti, Kaitseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametiga. Lennuametil, Kaitseministeeriumil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus 30 päeva jooksul esitada põhjendatud vastuväiteid detailplaneeringule või ehitusprojektile. HMS § 16 lg 1 kohaselt, kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik.
35.4.3.LennS § 35 lg 61 sätte eesmärgiks on välistada olukord, kus ilma raadionavigatsiooniseadmeid ja radareid omavate asutuste ja isikute kooskõlastuseta püstitataks tuulegeneraatoreid ja tuuleparke, mis võivad segada navigatsiooniseadmete ja radarite tööd. Seaduse muudatuse eelnõu seletuskirja kohaselt on esinenud juhtumeid, kus läheneva lennuki pilt on radari pildil jäänud lennujuhile märkamatuks.2 Vaivara valla ÜP seletuskirja 2.2.6.1 kohaselt tuli tuulegeneraatorite püstitamisel ja tuulepargi rajamisel Vaivara valda kõik tuulepargid kooskõlastada muu hulgas KM-ga tuulegeneraatorite kõrguse ja asukoha osas projekteerimistingimuste väljastamise eskiisi staadiumis.
35.4.4.Kohtu arvates ei jäta eelpoolnimetatud õigusnormide grammatiline tõlgendus ruumi muule, kui tõlgendada ehitusprojektile KM-lt kooskõlastuse saamise vajadust Vaivara valda tuulepargi püstitamiseks kohustuslikuks tingimuseks. Seda on rõhutanud ka Riigikohus mitmetes lahendites.3 Eelnevast nähtub, et ehituslubade väljastamise eelduseks oli ehitusprojektile KM poolt antud kooskõlastus. Ilma vastava kooskõlastuseta ei vastaks ehitusprojekt EhS § 3 lg-s 1 ja § 18 lg 1 p-s 1, aga samuti EhS v.r § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuetele ning tulenevalt EhS v.r § 24 lg 1 p-st 1 esineks vastustajal kohustus keelduda ehituslubade väljastamisest. Seega enne ehituslubade väljastamist KM poolt kooskõlastuse saamine ehitusprojektile oli kohustuslik ja kooskõlastus või sellest keeldumine oli vastustaja jaoks siduva iseloomuga menetlustoiming.
35.5.Protesti esitaja väitel ei ole korraldusega nr 5 kinnitatud tuulikute ehitusprojektile kooskõlastust antud. Vastustaja ja kolmas isik arvasid, et KM kooskõlastus ÜP seletuskirja p-i 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 61 sätestatud tähenduses oli olemas, mistõttu ei esinenud EhS v.r § 24 lg 1 p-s 1 alust ehituslubade väljastamisest keeldumiseks. Kohus jagab protesti esitaja seisukohta. Haldusasja materjalide kohaselt teatas KM 12.06.2012 vastuses nr 12.2-1/12/600 kolmandale isikule, et kooskõlastab vastavalt LennS § 35 lg-le 61 Vaivara tuulepargi kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti järgmistel tingimustel: 1) kavandatavate tuulikute kogukõrgust vähendatakse sõltuvalt tsoonist kogukõrguseni 115 kuni 155 m; 2) alternatiivina võib kaaluda tuulepargiga kaasnevate negatiivsete mõjude leevendamist arendaja poolt – näiteks täiendava õhuseireradari paigutamist piirkonda või
3-14-50421 olemasoleva õhuseireradari täiustamist selliselt, et see võimaldaks tekkivate mõjudega toime tulla. Sellisel juhul tuleb mõjude leevendamiseks arendaja (kolmas isik) ja KM vahel sõlmida kokkulepe. KM selgitas täiendavalt, et praegu on sellise kokkuleppe sõlmimise õiguspärasus ebaselge ning KM-l ole koheselt võimalik kokkuleppe sõlmimisele asuda. Seega on arendajal võimalus lähtuda KM poolt esitatud tingimusest tuulepargi ehitusprojekti kooskõlastamiseks või oodata kuni leevendamise meetmete kokkuleppe sõlmimise õiguspärasuse selgumiseni (loodetavasti 2012. a. lõpuks).
35.6.Eelnevast on kohtu hinnangul võimalik ühemõtteliselt aru saada, et KM ei anna ehitusprojektile Vaivara valda tuulikute püstitamiseks kooskõlastust, kuid oli 12.06.2012 seisuga valmis seda tegema juhul, kui kolmas isik muudab ehitusprojekti vastavalt 12.06.2012 kirjas esitatud tingimustele. Seega, tegemist oli KM 12.16.2012 kirjas nr 12.2-1/12/600 väljastatud tingimusliku kooskõlastusega. Tingimuslikku kooskõlastust ei loeta kohtupraktikas kooskõlastuseks, millele saab haldusorgan tugineda haldusmenetluses, vaid antud juhiseks esinenud puuduste kõrvaldamiseks ehitusprojektis. Nimelt on Riigikohus leidnud, et tingimusliku siduva kooskõlastuse puhul on sisuliselt tegemist kooskõlastuse andmisest keeldumisega ning tingimustele vastavalt muudetud haldusakti andmise kavatsus tuleks uuesti kooskõlastada.4 Kohus märgib, et haldusasja materjalidest tulenevalt ei ole näha, et peale KM 12.16.2012 väljastatud kirja nr 12.2-1/12/600 oleks kolmas isik või vastustaja uuesti pöördunud KM poole ehitusprojektile kooskõlastuse saamiseks. Samas on näha, et ka korralduse nr 5 väljastamise ajal ei vastanud tuulikute kogukõrgus (198 m) KM 12.16.2012 kirjas nr 12.21/12/600 sätestatud tingimustele
35.7.Kolmanda isiku ja vastustaja väide selle kohta, et kuna KM on 11.01.2010 kirjaga nr 12.1-1/3994 kooskõlastanud Vaivara valla ÜP, mille dokumentatsioon nägi ühtlasi ette tuulikute rajamist Vaivara valda masti kõrgusega 135 m, siis on võimalik lugeda ehitusprojektile KM kooskõlastus antuks, ei ole õige. Esiteks jätab vastustaja ja kolmas isik tähelepanuta, et KM 11.01.2010 kirjast nr 12.1-1/3994 tuleneb selgelt tuulikute ehitusprojekti ülevaatamise kohustuse kindlaksmääramine ÜP-s, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik tõlgendada selliselt, et justkui tuulikute ehitamine, mille võimsus ületab 2 MV, on lubatud ükskõik kuhu valla territooriumile ja ilma KM kooskõlastuseta. Seega ei saanud kolmas isik loota sellele, et ta saab püstitada ÜP-s mainitud tehnilistele andmetele vastavad tuulikud tema soovitud kohta ja ilma KM nõusolekuta. Vaivara valla ÜP oli 9.01.2014 seisuga kehtiv haldusakt, mille täitmine oli menetlusosalistele kohustuslik (HMS § 60 lg 2). ÜP p-i 2.2.6.1 järgi esines tuulikute ehitusprojektile KM poolt kooskõlastuse saamise kohustus, kuna planeeritavate tuulikute kogukõrgus ületas 25 m. Seega ei tulene ei KM 11.01.2010 kirjast nr 12.1-1/3994 ega ÜP p-st 2.2.6.1, et on lubatud ehitada ükskõik millise kõrgusega tuulikud ja ükskõik kuhu kohta valla territooriumil. KM poolt 11.01.2010 kirjas nr 12.1-1/3994 on selgelt välja toodud tingimuseks tuulikute ehitusprojekti osas KM kooskõlastuse saamine, mida kohtu hinnangul ei ole võimalik tõlgendada kooskõlastuseks kõikidele tulevikus esitatavatele tuulikute ehitusprojektidele, kui need vastavad ÜP juurde võetud tehnilistele dokumentatsioonile. Seega on kohus seisukohal, et ei KM 11.01.2010 kirja nr 12.1-1/3994 ega KM 12.06.2012 kirja nr 12.2-1/12/600 ei ole võimalik käsitleda ehitusprojekti kooskõlastusena tulenevalt ÜP seletuskirja p-st 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-st 61. Samuti ei saanud tuginedes ÜP-le tekkida kolmandal isikul õiguspärast ootust, et tal on lubatud ehitada mastikõrgusega 135 m tuulikud valla territooriumile ilma piiranguteta.
35.8.Kuigi KM tingimuslikust kooskõlastusest on kuni 9.01.2014 korralduse nr 5 väljastamiseni möödunud suhteliselt palju aega, ei nähtu haldusasja materjalidest, et peale
RKHKo asjas nr 3-3-1-15-14, p 27; RKHKm 3.12.2021 asjas 3-14-50421, p 24.
3-14-50421 KM 12.06.2012 kirjaga nr 12.2-1/12/600 tingimusliku kooskõlastuse saamist on kolmas isik või vastustaja pöördunud uuesti KM poole ÜP seletuskirja p-i 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 6 1 nimetatud kooskõlastuse saamiseks ja KM oleks sellise kooskõlastuse (ilma täiendavate tingimusteta) väljastanud, sellest keeldunud või oleks jätnud tähtaegselt andmata. Sellest tulenevalt nõustub kohus protesti esitajaga, et vastustaja eiras HMS §-s 6 ja § 16 lg-s 1, aga samuti HMS § 40 lg-s 1 sätestatud kohustust ja sellise kohustuse rikkumine on saanud mõjutada vastustaja lõplikku otsust ehk korralduse nr 5 materiaalset õiguspärasust (HMS § 58).
35.9.Sellel põhjusel ei nõustu kohus vastustaja ja kolmanda isiku väitega, et KM on ehituslubade väljastamise menetluses andnud tuulikute ehitamise projektile ÜP seletuskirja ps 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 61 nimetatud kooskõlastuse. Järelikult, vaidlusaluse korralduse väljastamise seisuga ei olnud ÜP seletuskirja p-s 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 6 1 nimetatud kooskõlastust, mistõttu ei vastanud kolmanda isiku ehitusprojekt haldusaktist (ÜP-st) ja LennS § 35 lg-st 61 tulenevatele nõuetele.
35.10.Kohus ei nõustu siiski porotesti esitaja väitega, et korralduse nr 5 väljastamisel on vastustaja rikkunud HMS § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõudeid. Korraldus nr 5 on kolmandale isikule soodne haldusakt, mistõttu ei esinenud vastustajal selle detailset põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg 1). Vastustaja on viidanud KM 12.06.2012 kirjale nr 12.2-1/12/600, mida ta ekslikult pidas nõuetele vastavaks kooskõlastuseks. Muid puudutatud isikuid haldusmenetluses ei olnud. Seega ei olnud ka vastustajal kaalutlusruumi. Korralduses on välja toodud selgelt ja arusaadavalt faktilised asjaolud ja õiguslikud alused. Kohus osundab siiski sellele, et ehitusluba on diskretsiooniline otsus.5 Võttes ekslikult arvesse KM 12.06.2012 kirja nr 12.2-1/12/600 lõpliku kooskõlastusena, arvestas vastustaja asjaoluga ehituslubade väljastamisel, millega arvestada ei saanud (HMS § 4 lg 2). Sellega tegi ta olulise diskretsioonivea ning taotluse rahuldamata jätmise asemel rahuldas kolmanda isiku ehituslubade väljastamise taotluse.
35.11.EhS v.r § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Kohus tegi kindlaks, et vastustajal puudus 9.01.2014 seisuga KM kooskõlastus. Pidades silmas ÜP p-s 2.2.6.1 ja LennS § 35 lg-s 6 1 sätestatut, tähendas vastustaja jaoks KM kooskõlastuse puudumine sisuliselt seda, et kolmanda isiku ehitusprojekt ei vasta EhS § 3 lg-s 1 ja § 18 lg 1 p-s 1, aga samuti EhS § 23 lg 2 p-s 2 sätestatud nõuetele ning vastustajal esines imperatiivne kohustus keelduda kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti osas ehituslubade väljastamisest.
35.12.Kohtu hinnangul hõlmab protesti esitaja taotlus tühistada Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5 ehituslubade väljastamise osas ka korralduse nr 5 p-i 4.2, mille kohaselt sidus vastustaja ehitusloaga antud ehitusõiguse tekkimise KM poolt saadud nõusolekuga. Kohus leiab, et Korralduse nr 5 p-d 3 ja 4.2 on omavahel seotud ning neile on menetlusosalised tuginenud kogu halduskohtumenetluse käigus esitades kohtule seisukohti ja vastuväiteid (HKMS § 2 lg-d 5 ja 6). Seega oli protesti esitaja tegelikuks tahteks ka korralduse nr 5 p-i 4.2 tühistamine, millega vastustaja kehtestas väljastatud ehituslubadele kõrvaltingimuse saada KM-lt nõusolek (HKMS § 2 lg 4). Riigikohus on samuti rõhutanud 31.12.2021 määruses, et ehitusload on vaidlustatud tervikuna.
RKHKo 3-3-1-64-02; 3-3-1-13-06;
3-14-50421
35.13.Järgmisena hindab kohus, kas Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5 punkiga 4.2 kõrvaltingimuse kehtestamine oli õiguspärane. HMS § 53 lg 1 p 3 sätestab, et haldusakti kõrvaltingimus on muu hulgas lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks. Sama § lg 2 p 2 sätestab, et haldusaktile võib kehtestada kõrvaltingimuse kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata. Kohus tuvastas, et 9.01.2014 korralduse nr 5 väljastamise ajal puudus KM-i kohustuslik kooskõlastus ehitusprojektile, mistõttu esines tulenevalt EhS v.r § 24 lg 1 p-st 1 imperatiivne alus kolmanda isiku poolt esitatud ehituslubade väljastamise taotluse rahuldamata jätmiseks.
35.14.Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et ehituslubadega antud ehitusõigus olenes seatud kõrvaltingimuse täitmisest ehk KM nõusolekust. Siinkohal ei peatu kohus nõusoleku ja kooskõlastuse terminoloogial, kuna kohtu arvates on tegemist ühe ja sama asjaga (KM heakskiit tuulikute ja muude rajatiste ehitusprojektile). Kõrvaltingimuse mõtte kohaselt ei olnud ilma KM nõusolekuta kolmandal isikul tuulikute ehitusõigust. Sellest hoolimata leiab kohus, et sellise kõrvaltingimuse kehtestamine peale haldusmenetluse lõppu, ehk pärast ehituslubade väljastamist, ei olnud õiguspärane.
35.15.Tuulikute ehitusprojektile kooskõlastuse saamise kohustus tuleneb LennS § 35 lg-st 6 1 ja ÜP seletuskirja p-st 2.2.6.1. HKM § 16 lg 1 kohaselt kui taotluse lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust ja seda ei ole antud, edastab haldusorgan taotluse koopia koos dokumentidega teisele haldusorganile, näidates ära tähtaja, mille jooksul tuleb teha otsus kooskõlastuse andmise kohta või esitada arvamus. Taotleja võib ise korraldada kooskõlastuse või arvamuse saamise, kui see on menetluse kiiruse ja ökonoomia huvides vajalik. Kohtupraktikas on leitud, et LennS § 35 lg-s 61 nimetatud kooskõlastus on vastustajale siduv menetlustoiming. Seega just ehituslubade väljastamise menetlust peetakse tulenevalt LennS § 35 lg-st 61 kohaseks menetluseks vastuväidete esitamiseks ja kokkuleppe (heakiidu ehitusprojektile) saavutamiseks. Riigikohus on leidnud, kui ehitusloa andmise menetluse käigus ilmneb, et ainus selle andmist välistav asjaolu on Kaitseministeeriumi (siduva) kooskõlastuse puudumine, tuleb kohalikul omavalitsusel menetluse korraldajana tagada taotleja ja asjakohaste asutuste suhtlus selgitamaks, kas võib esineda leevendusmeetmeid või alternatiive, mille täidetuse korral oleks ehitamine siiski võimalik. See ei tähenda kohaliku omavalitsuse õigust sisuliselt ümber hinnata Kaitseministeeriumi riigikaitset puudutavaid seisukohti või kohustust asuda arendaja asemel projekti muutma. Tegu on omavalitsuse menetlusliku kohustusega astuda samme selleks, et leida efektiivses ja eesmärgipärases menetluses erinevaid pooli rahuldav ja vastandlikke huve (arendaja põhiõigused, riigikaitse, kohalik ruumikujundus) tasakaalustav lahendus (HMS § 5 lg 2). Õigusaktid ei kirjuta ette, milliseid menetlustoiminguid kohalik omavalitsus selleks täpselt sooritama peab, ja seega on see jäetud kohaliku omavalitsuse otsustada (HMS § 5 lg 1). Kõik menetluses osalevad isikud ja asutused peavad seejuures aga silmas pidama, et nad peavad olema avatud koostööle. 6
35.16.Eelnevast nähtub, et kohtupraktika ja õigusaktid toetavad pigem kooskõlastuse hankimist ehitusloa andmise menetluse käigus, kuid mitte pärast seda. Kohus selgitab, et kõrvaltingimuse seadmise lubatavaks eesmärgiks saab pidada toimingu sooritamise kohustust, mille sooritusvõime ei sõltu kolmandast isikust (nt andmete registrisse esitamine jne). Ehitusõiguse tekkimise eelduseks isiku kohustamise saama tagantjärgi haldusorganilt ehitusprojektile, mis on juba kinnitatud ehituslubadega, nõusolek (kooskõlastus), on kohtu hinnangul vähemalt vastuolus hea halduse tavaga. Sellise kooskõlastuse saamise kohustus on
RKHKo 3-17-2766, p 28.
3-14-50421 just ehituslubade väljastamiseks siduv eeldus, mitte vastupidi. KM kooskõlastus omab võtmetähtsust loamenetluse jaoks, kuna sellest võivad sõltuda muu hulgas ehitusprojekti ja ehitusloa andmed (sh tuulikute kõrgus), aga samuti võib esineda nende andmete korrigeerimise vajadus (tingimusliku kooskõlastuse korral), mis muutub võimatuks kui haldusmenetlus on juba ehituslubade väljastamisega lõpetatud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ehitusluba annab õiguse ehitada vaid loa andmise aluseks olnud projekti kohaselt. 7 Ehitusprojekti andmete oluline muutmine eeldab muu hulgas väljastatud ehituslubade kehtetuks tunnistamist ja uue loamenetluse alustamist (EhS § 46 lg 1 p 1). Kohus märgib, et olukord võib arendada veelgi LennS § 35 lg 6 1 sätestatud nõudest kaugemale, kui otsustatakse hiljem tunnistada selline kõrvaltingimus kehtetuks (seda on ka antud juhul tehtud), mille tulemusena üleüldse puudub KM-l võimalus hinnata ehitusprojekti vastavust nõuetele. Sellest tulenevalt ei saa kohus nõustuda vastustaja ja kolmanda isiku väidetega, et vaidlusaluse korralduse alusel seatud kõrvaltingimusega on tagatud avaliku huvi kaitse. Kohtu hinnangul LennS § 35 lg 61 eesmärgiks on kooskõlastada ehitusprojekt, mille kinnitamiseks antakse hiljem ehitusluba, mitte vastupidi. Ka ÜP seletuskirja p 2.2.6.1 nägi samuti selgelt ette kooskõlastuse ehitusprojektile. Sellist kooskõlastuse siduvust haldusorganile on rõhutatud ka kohtupraktikas. See on vajalik eelkõige selleks, et vältida parandusi, muudatusi juba väljastatud haldusaktides või uute menetluste läbiviimist, aga samuti selleks, et haldusakti (ehitusluba adressaat) saaks tõhusalt kaitsta enda õigusi kooskõlastusest keeldumise korral. Selge pole kuidas peab kolmas isik käituma olukorras, kus talle on väljastatud ehitusload, kuid puudub KM nõusolek ja kõrvaltingimuse täitmise raames KM seda ei anna. Sellest tulenevalt leiab kohus, et sellise kõrvaltingimuse seadmine vaidlusaluses korralduses ei olnud õiguspärane.
35.17.Kokkuvõttes on halduskohus seisukohal, et Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldus nr 5 ehituslubade väljastamise osas (p 3) ja kõrvaltingimuse seadmise osas (p 4.2) on formaalselt ja materiaalselt õigusvastane.
36.Korraldus nr 85
36.1.Vaivara Vallavalitsuse 29.03.2016 korraldusega nr 85 rahuldas vastustaja kolmanda isiku taotluse (p 1); kooskõlastas Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korraldusega nr 5 elektrituulikute ehituslubade väljastamise aluseks olnud ehitusprojekti muudatuse vastavalt DP Projektibüroo OÜ töö nr 31-11-EP lisas 1-3 toodule (p 2); otsustas teha ehitusregistrisse kantud ehitise tehnilistes andmetes muudatused vastavalt kooskõlastatud ehitusprojekti muudatustele (p 3); tunnistas kehtetuks Vaivara Vallavalitsuse 9.01.2014 korralduse nr 5 punkti 4.2 (p 4).
36.2.Protesti esitaja on vaidlustanud korralduse nr 85 tervikuna.8
36.3.Pooled vaidlevad selle üle, kas seoses ehitusprojekti muudatusega esines vastustajal kohustus alustada uute lubade väljastamise menetlust, kas muudetud projektil peaks olema KM kooskõlastus ja kas projekteerimistingimuste kehtivuse lõpetamine saaks mõjutada vaidlusaluse korralduse õiguspärasust.
36.4.Protesti esitaja väitis, kui vastustaja on otsustanud kooskõlastada muudetud ehitusprojekti, oleks ta pidanud 29.03.2016 seisuga kehtinud EhS § 46 lg 1 p 1 järgi tunnistama kehtetuks seni väljastatud ehitusload ja väljastama uued.
RKPJKo nr 5-20-12, p 51. Vt TrtRK 26.07.2022 määrus asjas nr 3-22-1261.
3-14-50421 Kohus nõustub protesti esitajaga. EhS § 46 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab pädev asutus ehitusloa kehtetuks muu hulgas, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad. Riigikohus on leidnud, et ehitusloa saanud projekti hilisemad versioonid võivad projekti täpsustada, kuid ei tohi sellega vastuollu minna. Projekti täpsustamisest tuleb eristada projekti muutmist. Ehitusloa andmise aluseks olnud projekti muutmiseks tuleb väiksemate muudatuste korral lähtuda „Nõuete“ §-st 12. Olulisemate muudatuste korral tuleb taotleda uus ehitusluba või esitada uus ehitusteatis. 9 Korraldusega nr 85 kinnitatud uue ehitusprojektiga muudeti tuulikute kogukõrgus 115 m-ni. Varasem tuulikute kogukõrgus oli 193 m. Kahtlemata toob selline muudatus endaga kaasa ka tuulikute kohta käiva tehnilise dokumentatsiooni muudatuse. Kohus leiab, et sellist muudatus ei ole võimalik nimetada projekti täpsustuseks. Kohtu hinnangul on tegemist ehitusprojekti muudatusega EhS § 46 lg 1 p-s 1 sätestatud tähenduses ja sellel alusel esines vastustajal kohustus kolmanda isiku poolt esitatud ehitusprojekti kohta alustada uute ehituslubade väljastamise menetlust ja mitte piirduda korralduse nr 85 alusel ehitusprojekti muudatusega. Seega pidi vastustaja sellise ehitusprojekti muudatuse aktsepteerimise korral tunnistama kehtetuks varasemalt korraldusega nr 5 väljastatud ehitusload ja väljastama uued.
36.5.Protesti esitaja arvas, et projektitingimuste kehtivus on lõppenud, mistõttu ei tohtinud muuta ehitusprojekti, mis oli koostatud kehtivuse kaotanud projekteerimistingimuste järgi. 29.03.2016 kehtinud EhS § 26 lg 1 sätestas, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS § 33 lg 1 kohaselt projekteerimistingimused kehtivad viis aastat. Põhjendatud juhul võib pädev asutus projekteerimistingimuste kehtivuseks sätestada teistsuguse tähtaja või muuta projekteerimistingimuste kehtivuse tähtaega. Haldusasja materjalide kohaselt väljastas vastustaja 19.10.2010 korraldusega nr 257 projekteerimistingimused tuuleelektrijaama projekteerimiseks koguvõimsusega kuni 500 megavatti asukohaga Mustanina küla Vaivara Vald. Korralduse nr 257 lisa 1 p 15 sätestas projekteerimistingimuste kehtivuseks 2 aastat alates väljastamisest. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et projekteerimistingimuste kehtivust oleks pikendatud. Seega, korralduse nr 85 väljastamise ajal ei kehtinud enam vastustaja korraldus nr 257 (HMS § 60 lg 1). Sellest tulenevalt puudus vastustajal alus tugineda korralduses nr 85 kehtivuse kaotanud projekteerimistingimustele.
36.6.Kohus jagab protesti esitaja seisukohta selles, et muudetud ehitusprojekt pidi olema kooskõlastatud KM-ga. Selleks kohustab vastustajat nii Vaivara valla ÜP, LennS § 35 lg 6 1 ning ka 29.03.2016 seisuga kehtinud EhS § 12010. Vastustaja on ekslikult lähtunud KM 12.06.2012 kirjast kui KM kooskõlastusest ka korralduse 85 väljastamise ajal, leides, et KM nõusolek ei ole enam vajalik juhul, kui ehitusprojekt muudetakse vastavalt KM 12.06.2012 kirjas märgitud tingimustele (vähendatakse tuulikute kogukõrgust).
36.7.Nõustuda tuleb protesti esitajaga ka selles, et KM 12.06.2012 tingimuslikust kooskõlastusest, mida tegelikult kooskõlastuseks ei peeta, on möödunud suhteliselt palju aega ning vastustaja oleks pidanud tulenevalt HMS §-st 6 ja § 16 lg-st 1 välja selgitama KM
RKHKm 4.10.2017. a määrus nr 3-17-505/44, p 9; RKHKo nr 3-3-1-69-16, p 37. RKHKo 3-16-1562: tulenevalt EhS § 120 lg 1 esimesest lausest ja LennS § 35 lg-st 61 oli Toila vallal tuulepargi ehitusloa menetluses kohustus kooskõlastada ehitusprojekt Kaitseministeeriumiga. Seejuures tähendab ehitusloa eelnõu kooskõlastamine ühtlasi ehitusprojekti kooskõlastamist, sest ehitusluba annab õiguse ehitada vaid loa andmise aluseks olnud projekti kohaselt.
3-14-50421 seisukoha vahetult enne vaidlusaluse korralduse nr 85 väljastamist (HMS § 11 lg 1 p 4, § 40 lg 1). Seda ei ole tehtud, mis tõi endaga kaasa haldusakti väljastamise (ehitusprojekti muudatuse), millel puudub KM kohustuslik ja vastustajale siduv nõusolek. Korralduse nr 85 p-ga 4 tunnistas vastustaja korralduse nr 5 punkti 4.2 (KM-lt nõusoleku saamine ehitusprojektile). Selle tagajärjel ei esine KM-l üleüldse võimalust kiita heaks muudetud projekti. Korraldus nr 85 on seetõttu vastuolus Vaivara valla ÜP p-ga 2.2.6.1, LennS § 35 lgga 61, aga samuti EhS § 120 lg-ga 1.
36.8.Kohus märgib täiendavalt, et protestiga seotud halduskohtumenetluses oleks oluline muudatus riigivastutuse seaduse § 3 lg-s 2 sätestatud tähenduses mitte see, et ehitusprojekt on hetkel kolmanda isiku poolt muudetud ja tuulikute kogukõrgus vähendatud väidetavalt lausa 103 m-ni, vaid see, et vastustaja oleks väljastanud muudetud projekti alusel uued ehitusload või kinnitanud vastava haldusaktiga muudetud ehitusprojekti, mis on kooskõlastatud KM-ga. Seda ei ole tehtud. Vastustaja on küll korraldusega nr 85 kinnitanud ehitusprojekti muudatuse, kuid endiselt puudub KM nõusolek.
36.9.Protesti esitaja väitis, et korralduses nr 85 nimetatud andmed tuulikute kogukõrguse kohta 115 m on selgelt vastuolus ehitusregistris olemasolevate andmetega (tuulikute kõrgus 135). Protesti esitaja väited on õiged. Riigikohus on samuti rõhutanud seda, et kuna EhS § 61 lg 2 järgi on ehitusregistrisse kantud ehitusloa andmetel õiguslik tähendus, kajastabki registrikanne siduvalt ehitusloa sisu. Ehitusloa muutmise korralduse ja ehitusregistris olevate ehitusloa andmete vastuolu võib seega kujutada endast ehitusloa sisemist vastuolu. Kohus tegi kindlaks, et vastustaja ei ole korralduse nr 85 punkti 3 täitnud (muutnud tuulikute kogukõrguse kohta ehitusregistris olemasolevaid andmeid), kuigi korralduse väljastamise ajast on möödunud enam kui 7 aastat.
36.10.Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et korraldus nr 85 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kohus tühistab Vaivara Vallavalitsuse 29.06.2016 korralduse nr 85 tervikuna (HKMS § 259 lg 2).
37.Kokkuvõttes selgitab halduskohus, et protest on rahuldatud täies ulatuses (rahuldatud on protesti esitaja põhinõuded). Kuna kohus rahuldas protesti täies ulatuses, jäävad protesti esitaja alternatiivsed korralduse nr 5 ja korralduse nr 85 tühisuse tuvastamise nõuded tähelepanuta. 11 IV
38.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus rahuldas protesti täies ulatuses. Protesti esitaja ei ole esitanud kohtule määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja ja kuludokumente. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 108 lg-st 8 ja § 109 lg-st 1, jätab halduskohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
RKHKm 3-3-1-62-10, p 15.
3-14-50421 Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 17.09.2024 lahendis nr 3-14-50421 toodud muudatustega 14. jaanuaril 2025.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.