Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine
3-16-1861 17. jaanuar 2018 Eesistuja Indrek Koolmeister, liikmed Viive Ligi ja Jüri Põld Tallinna linna kaebus Maa-ameti 25. augusti 2016. a käskkirja nr 1-1/16/603 tühistamiseks Kaebaja Tallinna linn, esindaja Inge Lumiste Vastustaja Maa-amet, esindajad Toomas Kutti ja Hellis Kähr Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2017. a määrus Tallinna linna määruskaebus Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2017. a määrus haldusasjas nr 3-16-1861. Saata asi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
3.Tagastada kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu 21. aprilli 2016. a otsusega nr 67 määrati Tallinna linnas asuva Torni 4a maaüksuse sihtotstarbeks sotsiaalmaa – üldkasutatav maa ning taotleti see sotsiaalmaana Tallinna linna munitsipaalomandisse. Harju maavanem tagastas 6. juuli 2016. a kirjaga nr 8-8/1471 Tallinna Linnavaraameti taotluse Torni 4a maaüksuse munitsipaalomandisse andmiseks, sest Maa-amet (Keskkonnaministeeriumi volitatud asutusena) on 30. juuni 2016. a kirjaga nr 6-7/16/10704-2 teavitanud maavalitsust riigi huvist nimetatud maaüksuse suhtes.
2.Maa-amet jättis 25. augusti 2016. a käskkirjaga nr 1-1/16/603 Tallinnas asuva Torni 4a maaüksuse maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg 1 p 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse.
3.Tallinna linn esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maa-ameti käskkirja nr 1-1/16/603 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on käskkiri antud valel õiguslikul alusel. Kuna Torni 4a maaüksuse sihtotstarve on sotsiaalmaa, tulnuks kohaldada MaaRS § 31 lg 1 p 4. Käskkiri on kaalutlusvigadega ja rikutud on põhjendamiskohustust. Käskkirjas ei ole põhjendatud, miks ei arvestatud linna huve või miks kaalub riigi huvi maa jätmiseks maareservina riigi omandisse üles linna huvi saada maa munitsipaalomandisse. Torni 4a maa reservina riigi omandisse jätmine ei võimalda tulevikus selle avalikku kasutamist rohealana ning on vastuolus avaliku huviga.
4.Tallinna Halduskohus jättis 16. detsembri 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkiri ei saa kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda. Linn ei vaidlustanud Harju
3-16-1861 Maavalitsuse 6. juuli 2016. a kirja, millega Torni 4a maaüksuse munitsipaalomandisse andmise taotlus tagastati. Kõnealust kirja ei saa tõlgendada selliselt, et taotlus tagastati puuduste kõrvaldamiseks. MaaRS § 40 lg 4 kohaselt tuli maa munitsipaalomandisse saamise taotlus esitada hiljemalt 30. juunil 2016. Seega on maa munitsipaalomandisse andmise menetlus lõppenud ja maa munitsipaalomandisse andmise võimalused ammendunud. Kaebus on põhjendamatu ka sisuliselt. Haljasala rajamine või roheala avaliku kasutatavuse tagamine ei ole kaalukad kohaliku omavalitsuse ülesanded. Riik ei pea maad sellisel eesmärgil munitsipaalomandisse andma ning võib sellise maa seda eriliselt põhjendamata jätta maareservina riigi omandisse. Vaidlusaluse maa reservina riigi omandisse jätmist ei välista ka maa sihtotstarve ega kehtivas üldplaneeringus või menetluses olevas linnaosa üldplaneeringus sellele maale määratud/määratav juhtotstarve. Kuna vaidlusaluse maatüki lähiümbruses on juba linna omandisse antud sotsiaalmaad, puudub linnal ülekaalukas huvi maaüksuse munitsipaalomandisse saamiseks.
5.Tallinna linn esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses ei nõustu linn, et vaidlustatud käskkiri ei riku linna subjektiivseid õigusi. Haldusmenetlus maa munitsipaliseerimise taotluse lahendamiseks ei ole lõppenud, kuna puudub nõuetekohane menetlust lõpetav otsus. Ka juhul kui menetlus maa munitsipaliseerimise taotluse lahendamiseks on lõppenud, saaks linn vaidlusaluse käskkirja tühistamisel taotleda menetlemise uuendamist. Vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused, miks on riigi huvi kaalukam kui linna huvi maa munitsipaliseerida, ning kaalutlusõigust ei ole nõuetekohaselt teostatud. Väär on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt ei pea maa munitsipaalomandisse taotlemise ja riigi omandisse jätmise konkurentsi korral maa riigi omandisse jätmist põhjendama ega selgitama, miks riigi huvi kaalub üles linna huvi. Väär on ka halduskohtu seisukoht, et sellises olukorras on eelistatud maa riigi omandisse jätmine ning selle saab välistada üksnes linna väga suur vajadus konkreetse maaüksuse järele. Halduskohus jättis tähelepanuta kõnealuse maaüksusega seotud avaliku huvi sellel asuva kõrghaljastusega roheala säilitamiseks ja selle ala jätkuvaks avalikuks kasutamiseks. Kuna maa on jäetud riigi omandisse eesmärgiga teenida selle võõrandamisest tulu, kahjustab selle riigi omandisse jätmine avalikku huvi. Vaidlustatud käskkiri on antud valel õiguslikul alusel. Sotsiaalmaa riigi omandisse jätmist reguleerib MaaRS § 31 lg 1 p 4. Asjaolu, et riik ei soovi sotsiaalmaad edaspidi selle sihtotstarbe kohaselt kasutada, ei õigusta selle jätmist riigi omandisse maareservina.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 2. märtsi 2017. a määrusega tagastati apellatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 alusel läbivaatamatult selle esitajale. Ringkonnakohus leidis, et kaebeõiguse olemasolule vaatamata on apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu. Kuigi halduskohus näib olevat lähtunud ekslikust seisukohast, et maa riigi omandisse jätmisel ei pidanud vastustaja üldse põhjendama, miks kaalub riigi huvi maareservi suurendamiseks üles linna huvi saada maa munitsipaalomandisse, ei anna see alust väita, et Maa-amet oleks jätnud asja otsustamisel linna huvi täielikult arvestamata. Vaidlustatud käskkirjas on linna huve kaalutud piisava põhjalikkusega ning linn ei ole ka kohtumenetluses toonud välja ühtegi sisulist asjaolu, millele vastustaja poleks vaidlustatud haldusakti andmisel tähelepanu pööranud. Sotsiaalmaa sihtotstarve ei välista ega piira Torni 4a maaüksuse jätmist riigi omandisse riigi maareservina. Maa riigi omandisse jätmine ei mõjuta ega muuda iseenesest kõnealuse maaüksuse kasutusvõimalusi. Torni 4a maaüksuse avaliku funktsiooni säilimine on võimalik tagada ka siis, kui maa kuulub riigi omandisse. Kui maaüksuse riigi maareservi jätmine ei takista ega raskenda oluliselt kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete täitmist, ei riku maa riigi omandisse jätmine kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi.
2(4)
3-16-1861
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Tallinna linna määruskaebuses palutakse ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebust põhjendas linn järgmiselt.
7.1.Ringkonnakohtu hinnangul on linnal kaebeõigus. Samuti pole ringkonnakohus asunud seisukohale, et soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. Ringkonnakohus möönis, et kaevatav haldusakt võib rikkuda linna õigusi. Seega ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et apellatsioonkaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
7.2.Ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamisel lahendanud määrusega asja sisuliselt. Kaevatud haldusakti õiguspärasuse hindamine saab toimuda üksnes kohtuotsuses.
7.3.Vaidlustatud kohtulahend ei vasta kohtuotsusele esitatavatele nõuetele, selles ei ole käsitletud kõiki apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Ringkonnakohus ei ole täitnud apellatsioonkaebuse tagastamisel nõutavat põhjendamiskohustust. Vaidlustatud määrus sisaldab ekslikke seisukohti ja järeldusi ning on piisavalt põhjendamata. Apellatsioonkaebuse tagastamine ei ole põhjendatud ka seetõttu, et ringkonnakohus on vaidlustatud määrusega muutnud halduskohtu otsuse põhjendusi.
8.Vastustaja määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel selle ilmselge perspektiivituse tõttu. HKMS § 187 lg 3 p 5 näeb ette, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui selles esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada.
10.Praeguses asjas ringkonnakohus jaatas linna kaebeõiguse olemasolu ja pidas ekslikuks halduskohtu seisukohta, mille kohaselt vaidlustatud haldusakt ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Ringkonnakohus ei väitnud, et esitatud kaebusega ei ole linnal võimalik oma eesmärki saavutada.
11.Kolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul täidetud eeldused, mis võimaldaksid pidada apellatsioonkaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja vaidlustas haldusakti, millega jäeti riigi maareservina riigi omandisse maa, mida kaebaja taotles munitsipaalomandisse. Sellises olukorras tuleb haldusorganil kaaluda erinevaid huvisid ja maa riigi omandisse jätmist põhjendada (Riigikohtu halduskolleegiumi 23. oktoobri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-37-14, p 11). Tegemist ei ole õiguslikult üheselt reguleeritud ja selge olukorraga, kus riigi soov maa reservina riigi omandisse jätmiseks kaaluks igal juhul üles linna huvi maa munitsipaliseerimiseks. Apellatsioonkaebuses väidetakse muu hulgas, et vaidlustatud haldusakti andmisel ei ole kaalutlusõigust korrektselt teostatud ning haldusakti nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus nende väidete õigsust ei eeldanud, vaid asus kontrollima, kas vaidlustatud haldusakt sisaldab vajalikke kaalutlusi, kas kaalumine on õiguspärane ning kas vaidlustatud haldusakti on piisavalt ja asjakohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus ei piirdunud seega kaebuse eduväljavaadete hindamisega, vaid asus apellatsioonkaebust sisuliselt lahendama, väljudes sellega apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel lahendatavate küsimuste piiridest. Sealjuures asus ringkonnakohus kaebaja kaebeõiguse ja vastustaja põhjendamiskohustuse olemasolu küsimuses halduskohtust erinevale seisukohale (ringkonnakohtu määruse põhjendava osa p-d 11 ja 15). Apellatsioonkaebust sisuliselt lahendada, sh vajadusel halduskohtu otsuse põhjendusi muuta, saab ringkonnakohus ainult kohtuotsusega (HKMS § 200).
3(4)
3-16-1861
12.Olukorras, kus ringkonnakohus möönab kaebaja õiguste rikkumise võimalust ja ei nõustu mitmete halduskohtu otsuse põhjendustega ning apellatsioonkaebuse väiteid tuleb sisuliselt hinnata, mh kaaluda erinevaid huve, ei ole tegemist apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivitusega ning apellatsioonkaebuse tagastamine HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel on põhjendamatu. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu 2. märtsi 2017. a määrus tühistada ja saata apellatsioonkaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tallinna Ringkonnakohtule. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS § 107 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.