Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar 19. detsember 2017, Tartu 3-17-2008 P.T. taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus. Viru Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a määruse resolutsiooni p 4 peale Kaebaja – P.T. Vastustaja/määruskaebuse esitaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta P.T. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Rahuldada Viru Vangla määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a määrus resolutsiooni p 4 osas. Teha uus määrus, millega jätta P.T. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav P.T. esitas 01.10.2017. a Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 punktide 1.1-1.24, 1.26-1.29 ja 1.31 kehtivuse peatamiseks. Nimetatud käskkirjaga keelati alates 01.10.2017 Viru Vangla territooriumil suitsetamine. Kaebaja soovib igapäevaselt suitsetada ja seda, et tema õigusi ei rikutaks kohtumenetluse ajal. Kaebaja leiab, et kui suitsetamine keelatakse isikul, kes on aastaid suitsetanud, siis põhjustab see talle kannatusi. Vanglas on säilinud suitsetamiseks ettenähtud koht.
2.Tartu Halduskohus vabastas 08.11.2017. a määrusega kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (resolutsiooni p 1), jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2), tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata justiitsministri 06.10.2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused justiitsministri 30.11.2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) (resolutsiooni p 3), rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 11/55 kehtivuse P.T. suhtes (resolutsiooni p 4).
Halduskohus leidis, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui vaidlus peaks lõppema kaebaja võiduga, on tal võimalik suitsetamist uuesti alustada, kuid seda, et vaidluse ajal ei saanud kaebaja suitsetada, ei ole enam võimalik olematuks teha. Kohus loeb üldteadaolevaks, et suitsetaval isikul tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud. Kui kaebajal ei ole võimalik suitsetada, siis võib see põhjustada võõrutusnähte ja need võivad ületada kinnipidamisega paratamatult kaasnevate kannatuste või ebameeldivuste taseme. Oluline ei ole, kas kaebajal esineb selliseid nähte või millise intensiivsusega need on. Oluline on see, et selliste nähtude tekkimine on võimalik. Võõrutusnähtude esinemist ei välista see, et kaebajal on pikemat aega olnud võimalik suitsetada ainult ühel korral päevas. Puudutatud isikuid antud asjas ei ole. Äratuntav ei ole, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks oluliselt mõnda avalikku huvi. Julgeoleku tagamine vanglas on oluline, kuid ei välista esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidluse ajaks. Suitsetamine on tervisele kahjulik, kuid tegemist ei ole kiiret reageerimist ja sunniviisilist ravi nõudva tervisehäirega. Halduskohus peatab tervikuna vaidlustatud käskkirja kehtivuse. Käskkirja kehtivus peatatakse ainult kaebaja suhtes.
3.Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium otsustas 20.11.2017. a määrusega asjas nr 5-17-40 jätta Tartu Halduskohtu taotluse läbi vaatamata. Riigikohus leidis, et Tartu Halduskohtu taotlus VSkE § 82 lg-te 2, 21 ja 3 ning § 641 p-de 3 ja 31 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav, kuna Tartu Halduskohus ei ole 08.11.2017. a määruse tegemisel lõplikult otsustanud asjakohase õigusküsimuse üle. Tartu Halduskohus otsustas määruses üksnes selle üle, kas on põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus, kuid mitte selle üle, kas kõnealune käskkiri tühistada. Samuti juhtis Riigikohus tähelepanu, et kuna kehtiva õigustloova akti kehtetuks tunnistamise pädevus on Riigikohtul, siis ei peata VSkE sätete põhiseadusvastaseks tunnistamine ja kohaldamata jätmine halduskohtu lahendi resolutsioonis nende sätete kehtivust ega tooks kaasa halduskohtu poolt soovitud tagajärge.
4.Viru Vangla esitas 23.11.2017 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a määruse resolutsiooni p 4 tühistamist ja asjas uue määruse tegemist, millega jätta P.T. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus väljus HKMS § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud raamidest, mistõttu on määrus selles osas õigusvastane. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub sisuline vajadus, kuna vaidluse ajaks suitsetamisest loobumisel ei ole taotlejale märkimisväärseid mõjusid. Viru Vangla kodukorra kohaselt oli vahemikul 16.05.2016-30.06.2017 kinnipeetavatel võimalik suitsetada kuni kolm sigaretti päevas. Alates 01.07.2017 oli võimalik suitsetada kuni kaks sigaretti ja alates 01.09.2017 üks sigaret. Kaebaja sai päevas lubatud arvu sigarette suitsetada ühe tunni jooksul, kui ta viibis jalutuskäigul. Olukorras, kus kaebajal oli võimalik suitsetada sedavõrd väike kogus sigarette päevas, on kaebajale suitsetamise korralduse muutusega kaasnevad ebamugavused minimaalsed ja ajutist laadi. Viru Vangla meditsiiniosakonna kinnitusel ei ole kaebaja puhul tegu nikotiinisõltuvusega. Suitsetamise ärajäämisega võib kaasneda teatud ebamugavus, kuid kergest ebamugavusest tõsisemad järelmid kaebaja puhul puuduvad. Meditsiiniosakonna hinnangul võimaldatakse kinnipeetavale vajadusel ravi, sh psühholoogilist ja/või psühhiaatrilist nõustamist, nikotiiniplaastreid vms, mis viivad kõikvõimalikud ebamugavused miinimumini. Antud juhul ei ole näha ette tagajärgi, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Vajadusel tuleb erinevaid õigushüvesid kaaluda, kuid halduskohus seda ei teinud. Olukorras, kus kohus ei ole hinnanud piirangu mõju kaebajale ega kontrollinud, kas kaebaja suhtes määruses viidatud põhjendused ka reaalselt kohalduvad, on kohus esialgset õiguskaitset kohaldanud alusetult ja kergekäeliselt. Vaidlustatav halduskohtu määrus ei ole selge ega täidetav. Halduskohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu on kaebaja jaoks kasutu, st ei too endaga kaasa kaebaja olukorra
paranemist. VSkE halduskohtu poolt kohaldamata jäetud sätete õigusjõudu ei ole murtud ning suitsetatavad tubakatooted on vanglas jätkuvalt keelatud esemeteks.
5.P.T. leidis Viru Vangla määruskaebusele esitatud vastuses, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebajale jääb arusaamatuks, kust pärineb info kaebaja tubakasõltuvuse kohta, kui sellekohast uuringut või küsitlust ei ole temaga läbi viidud ning ta ei ole Viru Vangla arsti Kai Irdi vastuvõtul käinud. Arst Kai Irdi väljastatud tõend on fabritseeritud, sest kaebaja ei ole nikotiinisõltuvusest õe ega arstiga vestelnud. Kaebaja on ligi 14 aastat suitsetanud, mis tähendab, et tal on sõltuvus tubakatoodete ehk suitsu järele. Kaebaja on kontrollitud keskkonnas vangla poest ostnud sigarette, et rahuldada nikotiinisõltuvust. Kaebaja on suitsetamise teemal psühhiaatriga vestelnud. Viru Vanglas puuduvad nikotiiniplaastrid, mida kinnitasid inspektorkontaktisik ja vangla psühhiaater. Nikotiini mittesaamine on mõjutanud kaebaja närvikava ja väljendub vihapursetes valvurite vastu. Suitsetamise mittelubamine on mõjunud kaebajale raskelt, rikub inimõigusi ja valmistab piina. Vangla ei ole põhjendanud, miks suitsetamisest loobumine ei ole sedavõrd tõsist laadi, et kaasneksid tõsised ebamugavused. Kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist kohtumenetluse ajaks, et ta ei peaks piinlema ja saaks suitsetada kolm sigaretti päevas. Viru Vangla rikub kaebaja õigusi, kuna ei täida halduskohtu määrust, millega kohaldati esialgset õiguskaitset ja ei luba suitsetada. Kaebaja palub kohtul teha Viru Vanglale märkus sellise tegevuse peale ja võtta isikud, kes vastavaid otsuseid tegid, vastutusele. Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga, et vangla tagab psühhiaatrilise nõustamise. Arvestades suitsetajate ja muude psüühiliste vajadustega isikute hulka kinnipeetavate seas ning seda, et vanglas on ainult üks psühhiaater, ei ole füüsiliselt võimalik kõigile psüühilist nõustamist tagada. Vanglas ei ole võimalik leida suitsetamisele asendustegevusi, nt sportida, jalutada ning toituda tervislikult. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 23.11.2017 kohustamisnõude. Koos määruskaebusega esitas P.T. ringkonnakohtule ka taotluse talle riigi õigusabi määramiseks, kuna ta ei suuda käimasoleva kohtumenetluse raames ise oma õigusi kaitsta ja ta pole teadlik kõigist seadustest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus lahendab esmalt kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusteenuse osutamiseks (I) ja seejärel Viru Vangla määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a resolutsiooni p 4 tühistamiseks (II). (I)
7.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus riigi õigusabi korras esindaja saamiseks tuleb jätta rahuldamata
8.HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuslikuks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja on õigusabi taotluses märkinud, et soovib õigusabi, kuna ei suuda käimasolevas kohtuvaidluses ise oma õigusi kaitsta ja pole teadlik kõigist seadustest. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Käesolevas kohtuasjas on kaebaja esitanud taotluse esialgse õiguskaitse saamiseks eesmärgiga taastada õigus vanglas suitsetada kolm sigaretti päevas. Praeguses menetlusetapis lahendab ringkonnakohus Viru Vangla määruskaebust Tartu Halduskohtu määruse peale, millega rahuldati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Seega taotleb kaebaja riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses RÕS § 4 lg 3 p 5 mõttes.
9.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud
alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on käesolevas asjas esitanud esialgse õiguskaitse taotluse ja seda kohtu nõudmisel täiendanud ning põhjaliku vastuse Viru Vangla määruskaebusele. Samuti nähtub kohtuasja toimikust, et kaebaja on olnud võimeline esitama kohtule menetlusseadustikus sätestatud taotlusi riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja halduskohtumenetluses osalenud ka varem. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Samuti ei ole kaebaja riigi õigusabi taotluses esitanud asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtule alust arvata, et kaebaja ei ole enam võimeline menetluses oma õigusi kaitsma või, et advokaadist esindaja saaks kaebajast paremini antud vaidluse asjaolusid kohtule selgitada.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole kaebaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna kaebaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud kaebaja enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale määruskaebusemenetluses riigi õigusabi korras esindajat. (II)
11.Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla määruskaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a määruse resolutsiooni p 4 tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab P.T. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
12.Halduskohus leidis, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus ning, et asjas puudub avalik huvi, mis kaaluks üles kaebaja huvi. Ringkonnakohus antud seisukohaga nõustuda ei saa.
13.Ringkonnakohus ei saa hinnata kaebuse eduväljavaateid, kuna antud vaidluse raames menetleb ringkonnakohus ainult esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise peale esitatud määruskaebust. Määruskaebuses väidab kaebaja, et esitas 23.11.2017 Tartu Halduskohtule kohustamisnõude. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi andmetest viidatud kaebuse esitamist, kuid ei tuvastanud, et selline kaebus oleks P.T. poolt esitatud. Kaebaja on esitanud 02.11.2017 vangla vahendusel Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglas suitsetamise korralduse peale alates 01.10.2017 ja esialgse õiguskaitse taotluse peatada Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus. Kaebus on registreeritud 08.11.2017 haldusasjana nr 3-17-2291 ning taotluse ja kaebuse osas kohtulahend puudub.
14.Halduskohus leidis, et kui vaidlus peaks lõppema kaebaja võiduga, siis seda, et vaidluse ajal ei saanud kaebaja suitsetada, ei ole enam võimalik olematuks teha. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et suitsetamise keelustamisega kaasneb pöördumatu tagajärje oht, sest ringkonnakohus ei pea mittesuitsetamist kohtumenetluse ajal pöördumatuks tagajärjeks. Kohus möönab, et isik ei saa küll vahepealsel ajal suitsetada, kuid ta võib pärast seda kui keeld tühistatakse soovi korral uuesti suitsetama hakata. Ringkonnakohus toetab ka vastustaja seisukohta, et kuna ajaliselt kaebaja suitsetatavate sigarettide arvu vähendati ja alates 01.09.2017 sai ta suitsetada vaid ühe sigareti päevas, on kaebajale kaasnenud ebamugavused seoses suitsetamise keelustamine alates 01.10.2017 minimaalsed.
15.Halduskohus on viidanud ka võõrutusnähtudele kui üldteadaolevale asjaolule ja välja toonud, et Tervise Arengu Instituudi andmetel võivad suitsetamisest loobumisel tekkida järgmised
võõrutusnähud: unehäired, korratu südametegevus, meeleolulangus, peavalu, seedehäired, kõrgenenud ärrituvus ja rahutus, liighigistamine, söögiisu muutus, tähelepanu- ja töövõime langus. Nähtude ilmnemine, intensiivsus ja ajaline kestvus võivad individuaalselt erineda. Ringkonnakohus ei välista teatud võõrutusnähtude esinemise võimalikkust, kuid need ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi. Suitsetamisest loobumise kõrvalnähtude ravimiseks on vanglas olemas meditsiinitöötajad, kelle poole on võimalik pöörduda ja ravi saada. Viru Vangla arsti Kai Irdi 22.11.2017. a väljastatud tõendist (tl 54) nähtub, et kaebaja ei ole seoses suitsetamisega pöördunud arsti, psühhiaatri ega õe vastuvõtule ning tal ei ole diagnoositud tubakasõltuvust. Ringkonnakohus ei saa asjas kogutud tõendite alusel jagada kaebaja seisukohta, et tal on sõltuvus tubakatoodete järele.
16.Ringkonnakohus on 06.12.2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 p-s 25 põhjalikult käsitlenud suitsetamise mõju inimese tervisele ja tõdenud, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine südame-veresoonkonda; hingamis-, seede-, kuse-suguelundkonda ja meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Tubakasuitsetamist peetakse sõltuvushaiguseks, mis kahjustab närvisüsteemi ja on seotud vähemalt 25 haiguse tekkega. Ringkonnakohus nõustub, et mõni või koguni enamus eelpool kirjeldatud võõrutusnähtudest võib mõnel üksikul juhul esineda, kuid on seisukohal, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis.
17.Viru Vanglas kehtib suitsetamise keeld kõigile alates 1. oktoobrist 2017, kusjuures ainult mõne üksiku kinnipeetava suhtes on kohtud kohaldanud esialgse õiguskaitset ja neil on võimalik praegusel hetkel suitsetada. Ringkonnakohus leiab, et selline olukord tekitab vanglas sisepingeid ning võib omakorda ohustada vangla julgeolekut.
18.Kõiki asjaolusid kokkuvõtlikult kaaludes leiab ringkonnakohus, et antud juhul esineb väga oluline avalik huvi, mis seisneb vangla julgeoleku tagamises ning kinnipeetavatest suitsetajate, nende kaaskinnipeetavate ja vanglaametnike tervise kaitses. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et suitsetajate tervishoid on kallim kui mittesuitsetajate tervishoid, mistõttu võimaldab üldine suitsetamise keeld kasutada maksumaksja raha otstarbekamalt. Ettenähtavad tagajärjed seisnevad kaebaja jaoks võimaluses suitsetamisest loobuda. Halvimal juhul kaasnevad suitsetamise mittevõimaldamisel mõningased võõrutusnähud, mis on mööduvad. Ringkonnakohtu hinnangul kaaluvad suitsetamisest loobumise positiivsed küljed üles vabaduse suitsetada. Seega ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks pöördumatuid tagajärgi ning kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole lubatav esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu.
19.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 08.11.2017. a määruse resolutsiooni p 4 ja teeb uue määruse, millega jätab P.T. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.