Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-16-2496 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(7)

3-16-2496 sellele alale ehitada. Oluline on eristada mõisteid ehituskeeluala, mille asukoht on paika pandud planeeringuga ning ehituskeeluvöönd, mis tuleneb LKS §-st 38. LKS § 38 lg 4 p 11 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamiseks. Planeeritav kuuri laiendus jääks väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Seega on väljakujunenud ehitusjoone asukoht oluline. Ebaõige on vastustaja seisukoht, et eelnimetatud säte rakendub üksnes juhul, kui puudub kehtiv detailplaneering. Kaebaja alternatiivne seisukoht on, et ehitukeeluvöönd ei laiene kuuri laiendamisele, sest paadikuuri näol oleks tegemist veeliiklusrajatisega, mis seonduks funktsionaalselt kehtivas detailplaneeringus ette nähtud paatide randumisrajatisega (LKS § 38 lg 5 p 2). EhS § 27 eesmärgiks on võimaldada planeeringut mõningal määral muuta (täpsustada). Olemasoleva kuuri suurendamine 27 m2 võrra ei ole planeeringulahenduse olemuslik muutmine. Seda olukorras, kus detailplaneeringu maksimaalselt ehitusmahtu ei ületata. EhS § 27 lg 4 p 2 võimaldab projekteerimistingimustega hoonestusala tingimusi 10% võrra suurendada. EhS eelnõu seletuskirja kohaselt on EhS § 27 regulatsiooni eesmärgiks selliste olukordade reguleerimine, kus uue detailplaneeringu koostamine oleks liialt koormav. Vastustaja soovib survestada kaebajat planeeringut kehtetuks tunnistama, et takistada kaebajal planeeringus ette nähtud paatide randumisrajatise väljaehitamist. Õige ei ole vastustaja seisukoht, et kuna detailplaneeringus käsitatakse kuuri olemasoleva ehitisena, mille ehitusõigust eraldi ei vaadeldud, siis ei ole võimalik selle ehitise mahtu EhS § 27 alusel suurendada. Projekteerimistingimuste väljastamine on kaalutlusotsus. Kaebaja on esitanud piirinaabrite kirjalikud nõusolekud kuuri suurendamiseks, mis tõendab, et ei esine ülekaalukat avalikku huvi, mis saaks õigustada projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumist. Vastustaja kohtleb mereäärsete kinnistute omanikke erinevalt, kuna lubab teatud juhul ehitada olemasolevate hoonete merepoolse piirini, kuid teisel juhul maismaapoolse piirini.

3(7)

3-16-2496 Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja kinnistu osas on Jõelähtme Vallavolikogu 15.10.2002 otsusega nr 61 kehtestatud detailplaneering ning see on käesoleval ajal kehtiv. Detailplaneering on ellu viidud. Vaidlust pole ka selles, et kaebaja taotletud paadikuuri laiendusega ei ületata kehtiva detailplaneeringuga sätestatud maksimaalset lubatud hoonete arvu krundil ega maksimaalset ehitusalust pinda. Detailplaneeringu kohaselt piirneb kuur maismaa poolt ehituskeelualaga ning mere poolt kaldakaitsetsooniga. Kalju maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui viis aastat (EhS § 27 lg 1 p 1). Detailplaneeringut ei ole täielikult ellu viidud, sest olemasolevate hoonete ehitusalune pind on väiksem detailplaneeringuga lubatud maksimaalsest ehitusalusest pinnast (EhS § 27 lg 1 p 2). Detailplaneeringu kehtestamise järgselt ei ole muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringuid, mis mõjutaksid oluliselt detailplaneeringu elluviimist (EhS § 27 lg 1 p 3). Vastustaja on õigesti märkinud, et kaldakaitsetsoonina on detailplaneeringus silmas peetud ehituskeeluvööndit LKS mõistes. Kehtiv õigus ei määratle sellist mõistet nagu kaldakaitsetsoon. See aga ei tähenda, et detailplaneeringu põhijoonisele märgitud kaldakaitsetsoonil puuduks igasugune õiguslik tähendus. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringutega. Seega tulenevad käesoleval juhul avalik-õiguslikud piirangud ehitamiseks eelkõige detailplaneeringust ning detailplaneeringut tuleb tõlgendada selle kehtestamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt. Seletuskirja kohaselt on detailplaneering koostatud muu hulgas vastavuses ranna ja kalda kaitse seadusega (RanKS redaktsioon 01.09-31.12.2002). Detailplaneeringu seletuskirja p-s 9 on sätestatud keskkonnakaitse abinõud, mille kohaselt on planeeringu põhijoonisele kantud Kaberneeme küla traditsiooniline ehituskeelujoon ja kallasraja piir ning planeeritav kinnistu asub tervikuna kaldavööndis (200 m tavalisest veepiirist). Kaldavööndina on silmas peetud kalda ulatust RanKS § 4 lg 1 tähenduses, mis sätestas, et tiheasustusalal määrab ranna ja kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsus, aga mitte üle RanKS §-s 3 sätestatud laiusest. RanKS § 3 lg 1 kohaselt olid kaldad 200 m laiused. Seega lähtuti detailplaneeringu koostamisel RanKS-s sätestatud kaldavööndi maksimaalsest laiusest. Ka Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringus on kalda ulatus tiheasustusalal 200 m. RanKS § 10 lg 1 kohaselt oli tiheasustusalal 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Samamoodi on see sätestatud valla üldplaneeringus. Ka kehtiva LKS § 38 lg 1 p 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius tiheasustusalal rannal või kaldal 50 m. Seega on detailplaneeringus peetud kaldakaitsetsoonina silmas ehituskeeluvööndit. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ekslik on kaebaja seisukoht, et detailplaneeringu põhijoonis on illustratsioon, mis ei tekita iseseisvaid ehituslikke piiranguid. Vaidlustatud korralduses on keeldutud projekteerimistingimuste väljastamisest EhS § 27 lg 3 alusel, sest projekteerimistingimuste taotlusega on soovitud olemuslikult muuta detailplaneeringuga kehtestatud ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooni ulatusest. Korralduses sisalduvad põhjendused, miks on vastustaja hinnangul tegemist detailplaneeringu planeeringulahenduse olemusliku muutmisega ning kohus nõustub nende põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Õige ei ole kaebaja seisukoht, et LKS § 38 lg 4 p-st 11 tulenevalt on kuuri laiendamine lubatud, sest kuuri laiendus jääks väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Eelnimetatud norm ei kuulu kohaldamisele, sest lähtuda tuleb detailplaneeringus sätestatud ehitusõiguse piirangutest. Detailplaneeringule on kantud Kaberneeme küla traditsiooniline ehitusjoon (detailplaneeringus nimetatud traditsiooniliseks ehituskeelujooneks). Seega ei ole 4(7)

3-16-2496 sellest joonest mere poole ehitusõigust ette nähtud. Korralduses nr 699 ei ole tuvastatud varem väljakujunenud ehitusjoont, vaid selles on nenditud fakti, et ehitusjoon on ära toodud detailplaneeringu põhijoonisel ning see kulgeb läbi olemasoleva kuuri, samuti on korralduses nr 699 selgitatud, et EhS § 27 lg 4 ei anna võimalust detailplaneeringujärgset ehitusjoont projekteerimistingimustega nihutada. LKS § 38 lg 4 p 11 reguleerib juhtumeid, mil detailplaneeringut ei ole kehtestatud. Põhjendamatu on kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest. Detailplaneeringud on individuaalsed. Kaebaja ei ole võrreldavas olukorras teiste kinnistute omanikega Jõelähtme vallas, kelle kinnistute osas on detailplaneering kehtestatud muudel tingimustel. Asjakohane ei ole kaebaja alternatiivne käsitlus, mille kohaselt on paadikuuri näol tegemist veeliiklusrajatisega. Kohus nõustub vastustajaga (HKMS § 165 lg 2). Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine ei olnud kaalutlusotsus, sest nende väljastamine oli EhS § 32 p 3 alusel keelatud. EhS § 27 lg-s 3 toodud mõiste „olemuslik muutmine“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisustab kohalik omavalitsus igal konkreetsel juhul. Korralduses on põhjendatud, et projekteerimistingimustega soovitakse muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi (hoone rajamine detailplaneeringuga mitte ette nähtud kohta ning traditsioonilise ehitusjoone muutmine), mistõttu tuli projekteerimistingimuste väljastamisest keelduda. Vastustaja ei pidanud hakkama hindama avalikke huve ja kolmandate isikute huve, mistõttu ei oma tähtsust naabrite nõusolekud paadikuuri rajamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(7)

3-16-2496 tiheasustusalal väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas ka ilma, et see oleks planeeringus ette nähtud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-16-2496 EhS § 27 lg 4 p-le 2 tuginedes. Hoonestusala muutmine, nihutamine jms 10% ulatuses üksnes projekteerimistingimustega on võimalik juhul, kui ei rikuta keeluvööndeid. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et detailplaneeringu põhijoonisel punasega märgitud ehituskeeluala ei takista projekteerimistingimuste väljastamise kaalumist. EhS § 27 lg 4 p 2 kohaldamine ei saa sõltuda sellest, kas detailplaneeringu joonisel on tähistatud hoonestusala või on hoonestamiseks mittesobiv ala nimetatud ehituskeelualaks. Detailplaneeringust ei nähtu, et punasega tähistatud ehituskeelualal oleks mingi muu eesmärk, kui see, et näidata, millisele alale on ehitamine lubatud. Kuna kaebaja ei soovinud paadikuuri rajada aga mitte punasega tähistatud ehituskeelualale, vaid eelkõige sinisega viirutatud kaldakaitsetsooni suunas, oli vastustaja keeldumine projekteerimistingimuste väljastamisest õiguspärane.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.