Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
21. märts 2017, Tallinn 3-16-2496
Menetlusosalised
T. S. kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korralduse nr 699 ja 03.11.2016 korralduse nr 860 tühistamiseks Kaebaja – T.S., volitatud esindaja v.adv Kristjan Tamm Vastustaja – Jõelähtme vald, volitatud esindaja Elvis Tõnnison
Asja läbivaatamine
Avalik kohtuistung 1. märtsil 2017
RESOLUTSIOON
Jätta T.S. kaebus rahuldamata.
Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 20.04.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teiste menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-16-2496 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Jõelähtme Vallavolikogu 15.10.2002 otsusega nr 61 kehtestati Kaberneeme küla xxxxxx maaüksuse detailplaneering (edaspidi DP). DP eesmärgiks oli ehitusõiguse ulatuse määramine xxxxxx maaüksusele ja paatide randumisrajatise taastamine, planeeritava ala suuruseks 0,2 ha. DP kohaselt on krundi maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks määratud 300 m2 ning krundile on lubatud maksimaalselt 3 hoonet. Ehitisregistri andmetel on xxxxx kinnistul (katastriüksuse tunnus xxxxxxxxx) elamu (ehitisregistri kood xxxxxxx) ehitisealuse pinnaga 191 m2, kuur (ehitisregistri kood xxxxxxxx) ehitisealuse pinnaga 15 m2 ja saun (ehitisregistri kood xxxxxxxx) ehitisealuse pinnaga 67 m2. xxxxx kinnistu aadress on xxxxxxxx
2.xxxxx maaüksuse omanik T.S. esitas 11.05.2016 Jõelähtme Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse kinnistule olemasoleva kuuri asemele paadikuuri rajamiseks. Taotluse kohaselt on taotletava paadikuuri ehitusalune pind maksimaalselt 59,9 m2, pikkus kuni 8 m, laius kuni 7 m, kõrgus maksimaalselt 5 m ning tegemist oleks madalvundamendil ehitisega. T.S. muutis haldusmenetluse käigus taotletava paadikuur ehitusalust pinda, milleks jäi 42 m2.
3.Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korraldusega nr 699 keelduti xxxxxxx maaüksusele projekteerimistingimuste väljastamisest ehitusseadustiku (EhS) § 32 p 3 alusel, kuivõrd taotlus ei vasta EhS §-s 27 sätestatud tingimustele. Keeldumise põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. 1) Olemasolev detailplaneeringukohane kuur piirneb DP-ga kehtestatud ehituskeelualaga ja Kolga lahe poolt merest tuleneva kaldakaitsetsooniga (ehk ehituskeeluvöönd hetkel kehtiva looduskaitseseaduse (LKS) mõistes). Uue suurema ehitisealuse pinnaga paadikuuri kavandamine DP-ga määratud hoonete võimalikust paiknemise alast väljapoole tähendab hoone paigutamist ehituskeelualale või kaldakaitsetsooni alale. xxxxxx maaüksuse puhul ei saa toimuda kehtiva DP järgset hoonestusala muutmist vastavalt EhS § 27 lg-le 4, kuna DP-s ei ole näidatud eraldi hoonestusala, vaid on määratud ala, kus ehitustegevus on keelatud (ehituskeeluala ja kaldakaitsetsoon). Projekteerimistingimuste taotlusega on soovitud olemuslikult muuta DP-ga kehtestatud ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooni ulatust, mis oleks vastuolus kehtiva DP-ga ning mis välistab projekteerimistingimuste väljastamise. Olemasolevat 15 m2 ehitisealuse pinnaga kuuri ümbritseb ehitusekeeluala ja kaldakaitsetsoon. Seega ei saa nimetatud kuuri puhul rääkida kuuri pindala suurendamisest, sest kuur piirneb ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooniga, kuhu laienemine ning hoone rajamine oleks kehtiva DP-ga vastuollu minemata võimatu. 2) Kehtiva xxxxx maaüksuse DP põhijoonisel on ära näidatud Kaberneeme küla traditsiooniline ehitusjoon. DP-s näidatud ehitusjoon kulgeb läbi olemasoleva kuuri (15 m2 ehitisealuse pinnaga). EhS § 27 lg 4 ei anna võimalust kehtestatud DP-järgset ehitusjoont projekteerimistingimustega nihutada või muuta. 3) xxxxxx kinnistu osas ei rakendu LKS § 38 lg 5 p 2. Projekteerimistingimuste alusel taotletud paadikuuri näol ei ole tegemist sadamaehitise või veeliiklusrajatisega. xxxxx krundil ei asu sadamat, tegemist on elamumaa sihtotstarbega maaüksusega. Kehtiva DPga on ette nähtud maaüksusel asuvate hoonete renoveerimise ja paatide randumisrajatise 2(10)
3-16-2496 (ehk muuli) taastamine koos rajatava väikejahtide ja paatide randumisrajatisega (kergkonstruktsioon). Paadikuur ei ole veeliikusrajatis, vaid hoone EhS mõistes.
4) EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimusi mh DP-s kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. DP koostamise ajal oli Xxxxxxx maaüksus hoonestatud ning DP üheks eesmärgiks oli olemasolevate sauna ja elamu renoveerimine. Kehtestatud DP-s on olemasolev kuur fikseeritud olemasolevana ning DP tegemisel ei antud ehitusõigust asukohas juurde. Hoone rajamist selleks DP-ga mitteettenähtud kohta tuleb lugeda planeeringulahenduse olemuslikuks muudatuseks. 5) DP kehtib kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud või kehtestatud antud ala ulatuses uut DP-d. Seega ei ole DP kehtima jäämisel võimalik DP-ga kehtestatud ehitusõigusega vastuolus olevat paadikuuri rajada ning DP alal soovitud asukohta hoone rajamiseks projekteerimistingimusi väljastada. Vald on taotlejale korduvalt selgitanud, et Xxxxxxx maaomanikul on võimalik realiseerida kehtestatud Xxxxxxx maaüksuse DP-ga antud ehitusõigus selleks kehtestatud DP põhijoonisel näidatud maa-alal, mis ei ole kehtivas DP-s määratud ehituskeelualaks või kaldakaitsetsooniks. 42 m2 ehitisealuse pinnaga paadikuur, mis jääb kehtiva DP alusel ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooni, ei kvalifitseeru EhS § 27 lg 4 alusel täpsustamisele kuuluvate võimaluste alla.
4.T.S. esitas 13.09.2016 Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korraldusele nr 699 vaide, mis jäeti Jõelähtme Vallavalitsuse 03.11.2016 vaideotsusega nr 860 rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.T.S. esitas 02.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korralduse nr 699 ja 03.11.2016 vaideotsuse nr 860 tühistamisnõudes.
6.Ehituskeeluvööndit ei eksisteeri alal, kuhu kaebaja soovib paadikuuri laiendada. Alal, mida on DP põhijoonisel nimetatud „kaldakaitsevööndiks“ ei esine takistusi ehitamiseks, kuivõrd ühestki õigusaktist ei tulene sellist õigusmõistet ega keeldu sellele alale ehitada. LKS §-s 38 sätestatud ehituskeeluvöönd ei laiene alale, kuhu kaebaja soovib ehitada. LKS § 38 lg 4 p 11 kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd tiheasutusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamiseks. Planeeritav kuuri laiendus jääks väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Kui ehituspiirangut seadusest tulenevalt ei eksisteeri, siis ei saa DP joonise illustratsioon iseseisvaid ehituslikke piiranguid tekitada.
7.Vastustaja positsioon on olnud haldusmenetluses vastuoluline. Vaidlustatud korralduses on projekteerimistingimuste väljastamata jätmist põhjendatud mh sellega, et kaebaja soovib kuuri laiendada planeeringus märgitud „Kaberneeme küla traditsioonilisest ehitusjoonest“ mere poole, kuid 03.11.2016 vaideotsuse p-des 14 ja 15 on asutud seisukohale, et väljakujunenud ehitusjoon ei oma enam tähtsust. Väljakujunenud ehitusjoone asukoht on oluline (LKS § 38 lg 4 p 11). Kaebaja alternatiivne seisukoht on, et ehituskeeluvöönd ei laiene kuuri laiendamisele, sest paadikuuri näol oleks tegemist veeliiklusrajatisega, mis seonduks funktsionaalselt kehtivas DP-s ettenähtud paatide randumisrajatisega (LKS § 38 lg 5 p 2). Vaidlusalusel kinnistul oli kehtiva DP eesmärgiks lubada ehitada kinnistule planeeritud paatide randumisrajatise juurde ka selle teenindamiseks vajalikke rajatisi (paadikuur). See tuleneb DP koosseisus olevast keskkonnamõju hindamise aruandest (edaspidi KMH), milles märgitakse, et ehituskeeluvöönd ei laiene DP alusel rajatavale, rekonstrueeritavale või taastatavale veeliikluse objektile (KMH, lk 3). 3(10)
3-16-2496
8.Projekteerimistingimustega saab kehtivat DP-d taotletud mahus muuta (täpsustada). EhS § 27 eesmärgiks on võimaldada planeeringut mõningal määral muuta (täpsustada).
Olemasoleva kuuri suurendamine 27 m2 võrra ei oleks planeeringulahenduse olemuslik muutmine. Seda eriti olukorras, kus kehtiva DP maksimaalset ehitusmahtu (300 m2) ei ületataks. EhS § 27 lg 4 p 2 võimaldab projekteerimistingimustega hoonestusala tingimusi 10% võrra suurendada. Kinnistul asuva kahe olemasoleva hoone pindalad on hetkel kokku vastavalt 258 m2 ja olemasoleva kuuri pindala on 15 m2, kokku seega 273 m2. 15 m2 kuuri asemel 42 m2 suurusega paadikuuri rajamisel kujuneks hoonete aluseks kogupindalaks 300 m2. Endiseks jääks ka DPga kinnistul lubatav hoonete arv (3). Kuuri laienduse näol ei oleks tegemist planeeringu lahenduse olemusliku muutmisega EhS § 27 lg 3 mõistes. Oluline on eristada mõisteid ehituskeeluala, mille asukoht on paika pandud planeeringuga ning ehituskeeluvöönd, mis tuleneb LKS §-st 38. Ebaõige on vastustaja väide, et LKS § 38 lg 4 p 11 on rakendatav üksnes juhul kui puudub kehtiv detailplaneering. Nimetatud sättest ega kehtivast õigusest see ei tulene. Vastustaja nimetatud seisukoht on motiveerimata. On ilmne, et EhS § 27 ei välista kaebajale soovitud tingimuste väljastamist.
9.Planeerimisseadus (PlanS) ja EhS mõtteks ei ole kuuri laiendamiseks ette näha planeerimismenetluse läbiviimist. EhS eelnõu seletuskirja kohaselt on EhS § 27 regulatsiooni eesmärgiks selliste olukordade reguleerimine, kus uue detailplaneeringu koostamine oleks liialt koormav. Uue ehitusseadustiku üldiseks eesmärgiks oli selgete põhimõtete sätestamine, mis ei tekitaks ülemäärast bürokraatiat (EhS eelnõu seletuskiri, lk 4). Jõelähtme valla tõlgendus ei ole kooskõlas EhS eesmärkidega. Käesoleval juhul ei esine PlanS §-s 140 loetletud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise aluseid. Kaebaja hinnangul soovib haldusorgan survestada kaebajat planeeringut kehtetuks tunnistama, et takistada kaebajal planeeringus ettenähtud paatide randumisrajatise väljaehitamist. Kaebaja ei nõustu, et kuivõrd kehtivas DPs käsitletakse kõnealust kuuri olemasoleva ehitisena, mille ehitusõigust planeeringuga eraldi ei käsitletud, siis ei ole võimalik selle ehitise mahtu EhS § 27 alusel suurendada. Käesoleval juhul ei näe DP ette piiranguid kinnistul asuvate konkreetsete ehitiste üksikmahtudele. Kui kaebaja kinnistul ei oleks kehtivat DP, siis oleks kaebajal nii soovitud kuuri laiendamine kui ka püstitamine ilma planeeringut koostamata võimalik, sest see ei oleks ehitusloa kohustuslik ja see sobituks mahuliselt ning otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Planeerimismenetluse eesmärgiks ei peaks olema lahendada väikeehitise laiendamise küsimusi.
10.Haldusorgan ei ole väljaselgitanud ega kaalutlenud huvisid, millest kaebaja taotluse rahuldamine peaks sõltuma. Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et EhS § 27 välistab projekteerimistingimuste väljastamise. Projekteerimistingimuste väljastamine on kaalutlusotsus. Tingituna EhS § 32 p 3 ebaõigest kohaldamisest ei ole haldusorgan kaalumisele kuuluvate huvide väljaselgitamiseni ja kaalumiseni korralduses jõudnud, mistõttu tuleks korraldused tühistada.
11.Kaebuse täienduses märgib kaebaja, et vastustaja ei väida enam kohtule esitatud seisukohas, erinevalt varasemast, et LKS-st (§ 38) tulenev ehituskeeluvöönd ulatuks alale, kuhu kaebaja soovib kuuri laiendada. Seega põhjustab poolte vahel vaidlust see, kas kaebaja tohib laiendada kuuri alale, kuhu LKS-st tulenev ranna ehituskeeld ei ulatu, kuid mis on kehtivas DPs tähistatud sinise viirutusega „kaldakaitsetsoon“. Kaebaja soovib laiendada kuuri alale, kus ei ole LKS §-st 38 tulenevalt ehituskeeluvööndit ega kehtivast DP-st tulenevat ehituskeeluala. Alusetu on vastustaja väide, et kaebaja soovib olemuslikult muuta DP ehituslikke kitsendusi. Vastustaja põhjendab projekteerimistingimuste väljastamisest 4(10)
3-16-2496 keeldumist uute väidetega seoses kaebaja poolt projekteerimistingimuste taotluse osaliselt tagasivõtmisega. Kaebaja ei ole projekteerimistingimuste taotlust tagasi võtnud. Kaebaja hinnangul on lubamatu, et haldusorgan asub põhjendama kaalutlusotsust kohtumenetluses uute argumentidega. Ebaoluline on, millist terminoloogiat on kaebaja projekteerimistingimuste taotluses kasutanud. Kaebaja on läbivalt ja üheselt mõistetavalt välja toonud, et soovib rajada senise kuuri asemele suurema kuuri pindalaga 42 m2. Ebaõige on vastustaja väide, et senine kuur on täies osas lammutatud. Kuuri vundament on alles. Kaebaja on esitanud piirinaabrite kirjalikud nõusolekud kuuri suurendamiseks kuni 42 m2, mis tõendab, et ei esine avalikku ülekaalukat huvi, mis saaks õigustada kaalutlusotsusele omaselt kaebajale kuuri suurendamiseks projekteerimistingimuste mitteväljastamist. Vaidlustatud haldusakt sisaldab olulisi kaalutlusvigu, kuivõrd vastustaja ei ole kaalunud kaebaja huvi ja avalikku huvi.
12.Avalikul kohtuistungil 01.03.2017 esitas kaebaja uue väite, et vald kohtleb mereäärseid kinnistuid omavaid isikuid erinevalt, kuivõrd ühtede puhul leitakse, et ehitamine on lubatav kuni olemasolevate hoonete merepoolse piirini ja teiste puhul olemasolevate hoonete maismaapoolse piirini (kohtuistungi helisalvestis 11:11:08-11:12:40).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
14.Jõelähtme Vallavolikogu 15.10.2002 otsusega nr 61 kehtestatud DP on hetkel kehtiv ja kõigile täitmiseks kohustuslik. Detailplaneering ei kaota kehtivust sellega kavandatu elluviimisel (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-63-10). Seadusandja on andnud võimaluse projekteerimistingimustega täpsustada olemasolevat ja kehtivat detailplaneeringut. EhS §s 27 sätestatud projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb lähtuda detailplaneeringus sätestatud ja kehtivatest tingimustest, sh detailplaneeringuga kehtestatud kitsendustest ning piirangutest. EhS § 27 lg 4 piiritleb, millise sisuga lisatingimusi võib projekteerimistingimustega anda. Projekteerimistingimustega on kehtiva DP täpsustamine võimalik üksnes juhul, kui see ei muuda oluliselt DP lahendust. Kehtestatud DP kohaste kitsenduste muutmine projekteerimistingimustega võimalik ei ole.
15.Kaebaja 11.05.2016 taotlusest ja 29.06.2016 taotluse täpsustusest nähtub, et kaebaja soov ning eesmärk oli uue ehitise püstitamine. Kaebusele lisatud fotodelt nähtuvalt ei asu Xxxxxxx kinnistul ehitist, mida kaebuse kohaselt soovitakse laiendada. Ehitist, mida looduses füüsiliselt ei eksisteeri, ei ole võimalik laiendada ning õiguslikult ei ole võimalik rääkida ehitise laiendamisest, vaid uue ehitise püstitamisest.
16.Kaebaja on valikuliselt viidanud dokumentidele ja nende sisule. Kaebaja on viidanud KMH lk-le 3, kuid jätnud märkimata, et Jõelähtme valla Kaberneeme küla Xxxxxxx maaüksuse detailplaneeringu KMH dokumendis on sedastatud, et iga uue hoone ja rajatise ehitamine ja olemasolevatele juurdeehitiste tegemine ning olemasolevate kruntide piiride muutmine tiheasustusega paikades on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel.
17.Kaebaja on esitanud vastustajale vastuolulisi taotlusi (26.08.2016 projekteerimistingimuste taotlus muuli renoveerimiseks ja sellele uue osa ehitamiseks; 02.09.2016 ehitusteatis kuuri osa asendamiseks samaväärsega ja ehitise ümberehitamiseks). Kaebaja on 26.08.2016 projekteerimistingimuste taotluse ning 02.09.2016 ehitusteatise võtnud 5(10)
3-16-2496 tagasi. Kaebuses väidetakse jätkuvalt, et soovitakse laiendada olemasolevat kuuri, kuigi kohtule esitatud fotodelt nähtub, et varem Xxxxxxx kinnistul asunud kuur on likvideeritud.
18.Haldusmenetluses on haldusorgan selgitanud kaebajale kehtivat õiguslikku olukorda ning võimalikke menetluslikke võimalusi kaebaja soovitud eesmärkide saavutamiseks. See ei kujuta endast püüdu suunata isiku käitumist ega ka mitte isikule juriidilise kohustuse panemist käituda teatud viisil.
19.Väär on kaebaja seisukoht, et alal, kus kehtiv DP sätestab kitsendused, tuleks kohaldada samu põhimõtteid, mis kohalduvad detailplaneeringuta ala osas. Detailplaneering kehtestatakse läbi avatud menetluse, kaasates võimalikult suurt hulka ühiskonnaliikmeid, eesmärgiga saavutada võimalikult suure hulga ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestav tasakaalustatud ruumiline lahendus.
20.Paadikuuri näol ei ole tegemist veeliiklusrajatisega. Tegemist on hoonega EhS § 3 lg 2 tähenduses. Veeliiklusrajatis on rajatis, mis on vältimatult vajalik veeliikluse korraldamiseks ja ohutuse tagamiseks, eelkõige nt rannale või kaldale paigaldatavad poi, meremärk, tuletorn jmt. Pädev haldusorgan on 01.09.2016 korralduse nr 699 ja 03.11.2016 vaideotsuse nr 860 andnud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, haldusaktid on proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele.
21.Ebavõrdset kohtlemist ei esine, kuivõrd detailplaneeringud ei ole identsed. Ühte detailplaneeringut ei saa võtta üle järgmise detailplaneeringu menetluse käigus, puuduvad identsed planeeringualad, planeeringumenetlused ja huvitatud isikud (kohtuistungi helisalvestis 11:14:58-11:16:25).
KOHTU PÕHJENDUSED
22.Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.Poolte vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas EhS § 27 alusel on võimalik väljastada kaebajale projekteerimistingimused kehtiva DP olemasolul paadikuuri laiendamiseks alale, mis on kehtiva DP põhijoonisel märgistatud kaldakaitsetsoonina.
24.Asja materjalist nähtuvalt on kaebaja soovinud rajada olemasoleva kuuri asemele suuremat paadikuuri. Selliselt on mõistnud kaebaja taotlust ka vastustaja, nähtuvalt vaidlustatud korralduse asjaoludest, kus on märgitud, et Xxxxxxx maaüksuse omanik T.S. esitas 12.05.2016 Jõelähtme Vallavalitsusel projekteerimistingimuste taotluse detailplaneeringu olemasolul, et rajada kinnistule olemasoleva kuuri asemele paadikuur (tl 7). Seetõttu ei ole kaebaja esitanud kaebuses eksitavaid andmeid seoses 12.05.2016 projekteerimistingimuste väljastamise taotlusega. Asjassepuutumatu on vastustaja väide, et kaebaja on esitanud vastustajale vastuolulisi taotlusi, viidetega kaebaja 26.08.2016 taotlusele ja 02.09.2016 ehitisteatisele. Nagu kohus on ka istungil märkinud, siis 02.09.2016 taotlus pole käesoleva vaidluse ese (kohtuistungi helisalvestis 10:31:37) ega oma seetõttu vaidluse lahendamisel tähtsust. Samuti ei oma tähtsust kaebaja 26.08.2016 taotlus. Ekslik on vastustaja seisukoht, et kõnesolevat kuuri füüsiliselt enam ei eksisteeri. Kaebaja on kohtule esitanud tõendid (fotod), millelt nähtuvalt on säilinud kuuri vundament (tl 63).
25.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus § 54). 26. Jõelähtme vald on keeldunud 6(10)
3-16-2496 projekteerimistingimuste väljastamisest EhS § 32 p 3 alusel. Viidatud sätte kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta EhS §-s 27 esitatud tingimustele. Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui 1) detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta; 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia, või 3) detailplaneeringu kehtestamise järel on muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist (EhS § 27 lg 1). EhS § 27 lg 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi mh detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3). EhS § 27 lg-s 4 on loetletud ehitusõiguslikud näitajad, mida projekteerimistingimustega on võimalik täpsustada.
27.Kaebaja on õigesti märkinud, et EhS § 27 eesmärgiks on võimaldada planeeringut mõningal määral muuta (täpsustada). Nii on EhS eelnõu seletuskirjas § 27 lg 1 osas selgitatud, et see võimalus on üksikisikule, kes võib detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise või muutmise taotluse asemel esitada projekteerimistingimuste andmise taotluse; sätte loomise vajadus tuleneb avalikest konsultatsioonidest; konsultatsioonidel leiti, et vananenud või ebatäpse detailplaneeringu täpsustamine projekteerimistingimustega peaks olema lubatav, sest see vähendab uue detailplaneeringu tegemisest tõusetuvat koormust ehitada soovivale isikule ja ka haldusorganile; pädev asutus peab detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma seal toodud tingimustest; kuna § 27 võimaldab täpsustada detailplaneeringus sätestatud tingimusi, mis on läbinud pika ja kaalutletud menetluse, tuleb seal sätestatud nõuete muutmisesse suhtuda suure ettevaatlikkusega (lk 51). Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja ei ole neid põhimõtteid järginud. Vaidlustatud vaideotsuses on selgitatud EhS § 27 eesmärki (vt vaideotsuse p 18, tl 19).
28.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebaja kinnistu osas on Jõelähtme Vallavolikogu 15.10.2002 otsusega nr 61 kehtestatud detailplaneering ning see on käesoleval ajal kehtiv. Samuti ei ole vaidlust selles, et DP on ellu viidud. Vastustaja on õigesti märkinud, et ka detailplaneeringu realiseerimisel ei kaota see kehtivust. Detailplaneeringuga määratletud ehitusõiguse tingimused kehtivad võimalike planeeringualale püstitatavate ehitiste suhtes üldiselt, mitte üksnes ehitiste esmakordsel püstitamisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p-d 5 ja 9). Ühtlasi ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kaebaja taotletud paadikuuri laiendusega ei ületata kehtiva DP-ga sätestatud maksimaalset lubatud hoonete arvu krundil (3) ega maksimaalset ehitusalust pinda (300 m2). Pooltel ei ole ka erimeelsust osas, et kehtiva DP kohaselt piirneb kuur maismaa poolt ehituskeelualaga ning mere poolt kaldakaitsetsooniga.
29.Asja materjalist nähtub, et Xxxxxxx maaüksuse detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud enam kui viis aastat (EhS § 27 lg 1 p 1). Samuti ei ole kahtlust selles, et detailplaneeringut ei ole täielikult veel ellu viidud, kuivõrd Xxxxxxx maaüksusel olevate hoonete ehitusalune pind on väiksem kui DP-ga lubatud maksimaalne ehitusalune pind 300 m2. Küll aga ei ole detailplaneeringu kehtestamise järel muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist (EhS § 27 lg 1 p 3). Vaidlustatud haldusaktides on vastustaja õigesti märkinud, et kaldakaitsetsoonina on silmas peetud ehituskeeluvööndit LKS mõistes (tl 8, 2. lõik; tl 8 pöördel, 1. lõik; vaideotsuse p 12, tl 18). 7(10)
3-16-2496
30.On tõsi, et kehtiv õigus ei määratle sellist õigusmõistet nagu kaldakaitsetsoon. See aga ei tähenda, et DP põhijoonisele märgitud kaldakaitsetsoonil puuduks igasugune õiguslik tähendus ning kehtiv õigus ei sätesta sarnaselt DP põhijoonisele piiranguid kaldale ehitamisele.
31.EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Kooskõla planeeringuga tähendab, et ehitamine peab olema kooskõlas planeeringus kehtestatud ehitusõigusega (EhS eelnõu seletuskiri, lk 28). Seega tulenevad käesoleval juhul avalikõiguslikud piirangud ehitamiseks eelkõige kehtivast DP-st. Kehtivat DP tuleb tõlgendada selle kehtestamise ajal kehtinud õigusaktidest lähtuvalt.
32.DP seletuskirja kohaselt on planeering koostatud mh vastavuses ranna ja kalda kaitse seaduse (RanKS redaktsioon 01.09.-31.12.2002) (DP seletuskirja p 1; tl 26 pöördel). DP seletuskirja p-s 9 on sätestatud keskkonnakaitse abinõud, mille kohaselt on planeeringu põhijoonisele kantud Kaberneeme küla traditsiooniline ehituskeelujoon ja kallasraja piir ning planeeritav kinnistu asub tervikuna kaldavööndis (200 m tavalisest veepiirist) (tl 27). Kaldavööndina on silmas peetud kalda ulatust DP kehtestamise ajal kehtinud RanKS § 4 lg 1 tähenduses. Nimelt sätestab RanKS § 4 lg 1, et tiheasutusalal määrab ranna ja kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsusüksus, aga mitte üle RanKS §-s 3 sätestatud laiusest. RanKS § 3 lg 1 kohaselt on Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve rannad, üle 10 ha suuruse pindalaga järvede ja veehoidlate kaldad ning üle 25 km2 suuruse valgalaga jõgede ja veejuhtmete kaldad 200 m laiused. Seega on DP koostamisel lähtutud RanKS-s sätestatud kaldavööndi maksimaalsest laiusest. Ka Jõelähtme valla üldplaneeringus, mis on kehtestatud peale DP-d (Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr 40), on kalda ulatus tiheasutusalal 200 m (vt üldplaneeringu seletuskiri lk-d 62-63; kättesaadav https://joelahtme.kovtp.ee/uldplaneeringkehtiv-).
33.RanKS § 10 lg 1 kohaselt on tiheasustusalal, v.a mererand Narva-Jõesuu linnas, 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Sarnaselt on ehituskeeluvöönd tiheasutusalal sätestatud ka Jõelähtme valla üldplaneeringus (vt üldplaneeringu seletuskiri lk 64). Ka kehtiva LKS § 38 lg 1 p-s 3 on ehituskeeluvööndi laius tiheasutusalal rannal või kaldal 50 m. Seega on DP-s kaldakaitsetsoonina silmas peetud ehituskeeluvööndit. Eelnevast nähtub, et ka kehtiv õigus sätestab tiheasustusalal kalda ehituskeeluvööndi ulatuse 50 m. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Seega ei ole DP kehtestamise järel muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud (nt Jõelähtme valla üldplaneering), mis mõjutavad oluliselt detailplaneeringu elluviimist.
34.Ülaltoodust lähtuvalt on ekslik ka kaebaja seisukoht, et DP põhijoonis on illustratsioon, mis ei tekita iseseisvaid ehituslikke piiranguid. Nii kehtiv planeerimisseaduse (§ 3 lg 2) kui ka varasemalt kehtinud planeerimisseaduse (kehtiv kuni 30.06.2015, § 2 lg 1 ls 2) kohaselt koosneb planeering seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
35.Vaidlustatud korralduses on keeldutud projekteerimistingimuste väljastamisest EhS § 27 lg 3 alusel, kuivõrd esitatud projekteerimistingimuste taotlusega on soovitud olemuslikult muuta DP-ga kehtestatud ehituskeeluala ja kaldakaitsetsooni ulatust, mis oleks vastuolus kehtiva DP-ga (tl 8 pöördel, 1. lõik). Vaidlustatud korralduses on toodud põhjendused, miks vastustaja hinnangul on tegemist kehtiva DP planeeringulahenduse olemusliku muutmisega (tl 9). Kohus nõustub toodud põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 165 lg 2) 36. Kaebaja hinnangul on LKS § 38 lg 4 p-st 11 tulenevalt kuuri laiendamine lubatud, sest planeeritava kuuri laiendus jääks väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas. Kohus 8(10)
3-16-2496 kaebaja lähenemisega ei nõustu. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele LKS § 38 lg 4 p 11, kuivõrd lähtuda tuleb kehtivas DP-s sätestatud ehitusõiguse piirangutest. Vaidlust ei ole selles, et DP põhijoonisele on kantud Kaberneeme küla traditsiooniline ehitusjoon. Veelgi enam, DP seletuskiri nimetab seda Kaberneeme küla traditsiooniliseks ehituskeelujooneks, millest järeldub, et kehtiva DP-ga ei ole ette nähtud ehitusõigust DP põhijoonisele kantud Kaberneeme küla traditsioonilisest ehitusjoonest mere poole. Kaberneeme küla traditsioonilisele ehitusjoonele on viidatud ka vaidlustatud korralduses (tl 8 pöördel, 3. lõik) ning vaideotsuses, kus on lisaks käsitletud LKS § 38 lg 4 p 11 kohaldamisega seonduvat (pd 13-15; tl 18 pöördel). Kohus nõustub vaideotsuses tooduga, et korralduses nr 699 ei ole tuvastatud varem väljakujunenud ehitusjoont, vaid korralduses nr 699 on nenditud fakti, et kehtiva Xxxxxxx maaüksuse detailplaneeringu põhijoonisel on ära näidatud Kaberneeme küla traditsiooniline ehitusjoon ning detailplaneeringus näidatud ehitusjoon kulgeb läbi olemasoleva kuuri (15 m2 ehitisealuse pinnaga); samuti on korralduses nr 699 selgitatud, et EhS § 27 lg 4 ei anna võimalust kehtestatud detailplaneeringujärgset ehitusjoont projekteerimistingimustega nihutada või muuta; kuna Xxxxxxx kinnistul kehtib DP, mis määrab nimetatud kinnistu ehitusõiguse, piirangud ja kitsendused, siis ei olnud antud juhul vallavalitsusel vajalik varem väljakujunenud ehitusjoone tuvastamine (vaideotsuse p 14, tl 18 pöördel). Vaideotsuses on kohaselt selgitatud, et kuivõrd Xxxxxxx kinnistul kehtib DP, siis ei oma varem väljakujunenud ehitusjoon kehtiva DP olemasolul õiguslikku tähendust (vaideotsuse p 15; tl 18 pöördel).
37.Eelnevast lähtuvalt on ekslik ka kaebaja seisukoht, et vastustaja seisukohad seoses väljakujunenud ehitusjoone ja Kaberneeme küla traditsioonilise ehitusjoonega on olnud haldusja vaidemenetluses vastuolulised.
38.Vastustaja on õigesti märkinud, et LKS § 38 lg 4 p 11 kehtib juhul, kui kinnistu osas ei ole kehtestatud detailplaneeringut (vaideotsuse p 13; tl 18 pöördel). Nimelt on looduskaitseseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (927 SE) seletuskirjas seoses viidatud sättega selgitatud, et seaduses seni kehtinud sõnastus põhjustas praktikas olukorra, et tiheasutusalal, kus planeerimisseaduse kohaselt kehtib detailplaneeringu kohustus, tuleks koostada detailplaneering näiteks ka juhul, kui tiheasutusalal olemasoleva elamu õuele kavatsetakse ehitada abihoonet või muud ehitist, milleks muidu detailplaneeringu koostamise vajadus puudub. Seega on seadusandja eesmärgiks reguleerida LKS § 38 lg 4 p-ga 11 juhtusid, mil detailplaneeringut ei ole kehtestatud. Järelikult olukorras, kus Xxxxxxx kinnistu osas kehtib DP, ei ole LKS § 38 lg 4 p 11 eeldused täidetud.
39.Põhjendamatu on kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest. Kohus nõustub vastustajaga, et ebavõrdset kohtlemist ei esine, kuivõrd detailplaneeringud on individuaalsed. Kaebaja kui Xxxxxxx kinnistu omanik ei ole võrreldavas olukorras teiste kinnistu omanikega Jõelähtme vallas, kelle kinnistute osas on detailplaneering kehtestatud. Seetõttu on asjassepuutumatu ka kaebusele lisatud vaide lisa 2 (väljavõtted Jõelähtme valla detailplaneeringutest ehitusjoone osas) (tl 16).
40.Kaebaja alternatiivne seisukoht on, et ehituskeeluvöönd ei laiene kuuri laiendamisele tulenevalt LKS § 38 lg 5 p-st 2, sest paadikuuri näol oleks tegemist veeliiklusrajatisega, mis seonduks funktsionaalselt kehtivas DP-s ettenähtud paatide randumisrajatisega. Kohus nõustub vaidlustatud korralduses toodud põhjendustega (tl 8 pöördel, 4. lõik) ning vaideotsuse põhjendustega (p-d 16-17, tl 18 pöördel ja tl 19) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). 41. Projekteerimistingimuste väljastamisest keeldumine ei ole käesoleval juhul kaalutlusotsus. Ka vaidlustatud otsuses on märgitud, et projekteerimistingimuste väljastamine on EhS § 32 p 3 alusel seadusega otseselt keelatud (tl 9, 3. lõik). EhS § 27 lg-s 3 toodud fraas 9(10)
3-16-2496 „olemuslik muutmine“ on määratlemata õigusmõiste, mille sisustab kohalik omavalitsus igal konkreetsel juhul. EhS eelnõu seletuskirjas on § 27 lg 3 osas selgitatud järgmist: „Sätte kehtestamise eesmärk on piiritleda, millal ei ole lubatav anda detailplaneeringule lisaks projekteerimistingimusi. Esimesel juhul ei tohi projekteerimistingimusi anda detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks. Detailplaneeringu olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemalt kokku lepitud lahendusse ning varasema lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. See tähendab, et projekteerimistingimusi ei tohiks anda olukorras, kus tegelikkuses tuleb koostada uus detailplaneering. /.../ Kui muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi, siis tuleb seda pidada detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks.“ (lk 54). Vaidlustatud korralduses on põhjendatud, et projekteerimistingimustega soovitakse muuta ehitusõigust ja sellega seonduvaid tingimusi (hoone rajamine DP-ga mitteettenähtud kohta (ehituskeelualale või kaldakaitsetsooni) ning Kaberneeme küla traditsioonilise ehitusjoone nihutamine või muutmine), mistõttu on vastustaja õigesti keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest. Kohus nõustub vaidlustatud korralduses toodud põhjendustega (tl 8 pöördel, 1.3. lõik; tl 9, 1.-2. lõik) ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Täiendavalt märgib kohus, et kuivõrd vastustaja on leidnud, et projekteerimistingimustega soovitakse kehtiva DP lahendust olemuslikult muuta, siis puudus vastustajal kohustus asuda hindama avalikke huve ja kolmandate isikute huve. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja esitatud piirnaabrite kirjalikud nõusolekud kuuri suurendamiseks.
42.Eeltoodust tulenevalt on Jõelähtme Vallavalitsuse 01.09.2016 korraldus nr 699 ja 03.11.2016 korraldus nr 860 õiguspärased ning puudub alus nende tühistamiseks. Seega jääb kaebus rahuldamata.
43.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulu dokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Maria Brenner kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.