Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1749
Haldusasi
DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.02.2019 projekteerimistingimuste ja 22.05.2019 ehitusloa nr 1912271/12476 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebajad – DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH, esindaja vandeadvokaat Liisa Linna Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Eva Vanamb ja Karel Raudmann Kolmas isik – Memoris Krematoorium OÜ, esindajad advokaat Helena Noot ja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.07.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH apellatsioonkaebus Memoris Krematoorium OÜ vastuapellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde MK ja AK artikkel „Traditsiooni konstrueerimine – tuhastamismatus Eestis“, raieload nr 37353 ja 34381, kirjavahetus Valdeku tn 113 lisaparkla teemal (apellatsioonkaebuse lisad 1–4; dtl 1091–1130); Postimehe artikkel „Nõmmekad sõdivad naabriks tulnud krematooriumi vastu“ (kaebaja 31.12.2020 menetlusdokumendi lisa, dtl 1210–1213); Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte Valdeku tn 113 kinnistust (kolmanda isiku 08.01.2021 menetlusdokumendi lisa, dtl 1230–1233); Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri koos lisadega; Valdeku tn 113 muudatusprojekt (vastustaja 23.09.2020 seisukoha lisad 1–2, dtl 1167–1188). Jätta läbi vaatamata kaebajate taotlus vastustajalt lisaparkla teemalise dokumentatsiooni väljanõudmiseks.
Rahuldada DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH apellatsioonkaebus.
3.Jätta Memoris Krematoorium OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3-19-1749
4.Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.07.2020 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 19.02.2019 projekteerimistingimused ja 22.05.2019 ehitusluba nr 1912271/12476.
5.Mõista Tallinna linnalt kaebajate kasuks välja menetluskulud 9899 eurot (üheksa tuhat kaheksasada üheksakümmend üheksa eurot). Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.03.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnavolikogu kehtestas 14.05.2015 otsusega nr 88 Valdeku tn 113 kinnistu (registriosa nr 5915250, katastritunnus 78401:101:2257) detailplaneeringu, millega mh määrati kinnistu sihtotstarbeks ärimaa ning ehitusõigus kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega gaasivarustamise teenindamisega seotud ärihoone ehitamiseks (DP037620).
2.Memoris Krematoorium ostis 14.11.2016 AS-lt Eesti Gaas Valdeku tn 113 kinnistu.
3.Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) esitati 08.10.2018 taotlus täpsustada projekteerimistingimustega detailplaneeringus käsitletud hoone kasutamise otstarvet ning rajada tavandihoone-krematoorium.
4.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 19.02.2019 projekteerimistingimused, millega lubati Valdeku tn 113 kinnistule ärihoone asemel ehitada krematoorium-tavandihoone. Esineb ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 p-s 2 nimetatud alus projekteerimistingimuste andmiseks. Vahetus kinnistu omanik, kes soovib oma majandustegevuse realiseerimiseks rajada krematooriumi. Projekteerimistingimustega võib täpsustada mh detailplaneeringus käsitletud hoone kasutamise otstarvet (EhS § 27 lg 4 p 1). Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna linna üldplaneeringu maakasutusplaani järgi jääb kinnistu ettevõtluse segahoonestusalale, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Tallinna Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47 vastu võetud Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi asub kinnistu ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtete 2(18)
3-19-1749 kõrvalfunktsiooniga alal, kus võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus- ja toitlustusasutused, büroohooned, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad ettevõtted ning tootmis-, logistika- ja laohooned. Valdeku tn 113 kinnistu on kolmest küljest ümbritsetud Liiva kalmistuga, mistõttu on kavandatava hoone kasutusotstarve isegi sobivam kui detailplaneeringu järgne lahendus. Olulist linnaehituslikku mõju ei kaasne. Detailplaneeringu olemus ei muutu. Naaberkinnisasjadele või nende kasutajatele ei kaasne olulist negatiivset mõju. Uue detailplaneeringu koostamine ei ole seetõttu otstarbekas. Projekteerimistingimuste lisa 1 p-s 6 nimetatud tingimuse kohaselt tuli projekti staadiumis esitada hinnang krematooriumi emiteeritavate võimalikke häiringuid põhjustavate lõhnaainete esinemise kohta koos hajumise/levimise modelleerimisega.
5.TLPA andis kolmanda isiku taotluse alusel 22.05.2019 ehitusloa nr 1912271/12476 Valdeku tn 113 kinnistule krematoorium-tavandihoone ehitamiseks. Ehitusprojektis on märgitud, et kremeerimise ahju tehnoloogia tagab, et välisõhku ei emiteeru lõhnahäiringuid. Analoogne ahi on kasutusel Viljandi krematooriumis ning lõhna ja müra osas ei ole seal kaebusi esitatud.
6.Lähedalasuvate kinnistute omanikud DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse projekteerimistingimuste ja ehitusloa tühistamiseks. Vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebajate õigust tervise kaitsele, omandiõigust, kodu puutumatust ja usuvabadust. Kuna kaebajad elavad kavandatavast krematooriumist 150–300 m kaugusel, on nad emiteeritavate ainete mõjualas. Kaebajad on õigeusklikud ja nende usk ei luba kremeerimist. Krematoorimi ehitamine vähendab kaebajate kinnistute väärtust. Krematoorium on kaebajate kinnistutelt nähtav ja mõjub rusuvalt. Koduaias grillimine ja söömine ei ole enam mõeldav. Kaebeõigus tuleneb ka Tallinna linna üldplaneeringust, mille järgi kuulub Valdeku tn 113 kinnistu ettevõtluse segahoonestusalale, kuhu ei saa rajada kalmistuid või neid teenindavaid hooneid, sh krematooriumit. Pirita linnaosa üldplaneeringust võib järeldada, et kalmistualad on kõrgendatud keskkonnamõjuga objektid. Üldplaneeringust tuleneb kaebajatele ootus, et vaidlusalusele kinnistule selliseid hooneid ei ehitata. Võib eeldada, et krematoorium põhjustab välisõhu saastet ja lõhnahäiringuid. Seda kinnitavad Pärnu ja Maardu krematooriumites toimunu. Ka Rae valla planeerimisdokumentides on mööndud krematooriumi mõju õhukvaliteedile ning nõutud keskkonnamõjude hindamist. Projekteerimistingimustes nimetatud nõuet mõjuhinnangu koostamiseks ei ole täidetud ja ehitusloas ei ole mingeid keskkonnaga seotud lisatingimusi. Eelhinnang selle kohta oleks olnud vajalik ainuüksi lõhnaainete eraldumise võimalikkuse korral. Massiliste kaebuste puudumine teiste krematooriumite kohta ei tähenda keskkonnamõju puudumist. Olemas on vähemalt ohukahtlus. Krematooriumi läheduses on teisi tootmisettevõtteid, mis samuti emiteerivad saasteaineid. Erinevate ettevõtete tegevuse koosmõjus võib tekkida piirväärtusi ületav saastetase. Neid aspekte ei ole vastustaja üldse hinnanud. Kaebajad ei pea ise keskkonnamõju tõendama. Parkimiskohti ei ole kavandatud piisavalt, mistõttu hakkavad krematooriumi talituste külastajad parkima kaebajate kinnistutele või juurdepääsuteedele. EhS §-s 27 sätestatud tingimused ei ole täidetud. Omaniku vahetus ei ole oluline asjaolu, mis õigustaks detailplaneeringu muutmist projekteerimistingimustega. Lisaks on detailplaneeringut olemuslikult muudetud. Ehitusluba tuleb tühistada, sest see tugineb õigusvastastele projekteerimistingimustele. Haldusmenetlus viidi läbi hea halduse tava vastaselt. Kaebajaid ei kaasatud nõuetekohaselt menetlusse ning nende õiguste ja huvidega ei ole üldse arvestatud.
7.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
3(18)
3-19-1749 Puudub vastuolu Tallinna linna ja Nõmme linnaosa üldplaneeringute ning kalmistuseadusega (KalmS). Krematoorium ei pea asuma kalmistu alal ja KalmS ei sätesta nõudeid krematooriumi rajamisele. Krematooriume haldavad eraõiguslikud kasumi teenimisele suunatud juriidilised isikud ja nad osutavad teenuseid kindla summa eest, mistõttu sobib krematoorium ettevõtluse segahoonestusalale. Kaebajate kinnistud asuvad Valdeku tn 113 kinnistust eemal. Kavandatav hoone on ümbritsetud kõrghaljastusega ega ole elurajooni poolt vaadeldav, mistõttu see ei saa olla kaebajatele emotsionaalselt rusuv, eriti kuna kaebajad elavad kalmistu kõrval. Kaebajad ise ei pea krematooriumit kasutama, kui see pole nende usuliste veendumustega kooskõlas. Projekteerimistingimustes oli nõue hinnata emiteeritavate võimalikku häiringut põhjustavate lõhnaainete esinemist koos hajumise/leviku modelleerimisega, kuid loamenetluse käigus selgus, et selle järele puudus vajadus, sest teadaolevalt ei põhjusta olemasolevad krematooriumid lõhnahäiringuid. Vajadusel saab keskkonnamõjusid täiendavalt hinnata kasutusloa menetluses. Krematooriumile ei ole kehtestatud sanitaarkaitsevööndit. Parkimiskohti on kavandatud piisavalt ja puudub mõistlik alus arvata, et parkima hakatakse kaebajate kinnistutele. Projekteerimistingimuste andmine oli kooskõlas EhS §-ga 27. Detailplaneering jäi olemuslikult samaks. Jätkuvalt on tegemist ärihoonega ning pelgalt hoone kasutamise sihtotstarbe muutmiseks ei olnud mõistlik läbi viia uut detailplaneeringu menetlust. Haldusmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. Projekteerimistingimused anti avatud menetluses ja selle käigus ei esitatud vastuväiteid. Vastustaja ei ole kaebajaid eksitanud. Ka kaebajate menetlusse kaasamise korral oleks lõpptulemus olnud sama.
8.Memoris Krematoorium OÜ palus jätta kaebus rahuldamata. Krematooriumi rajamine ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi, sest nad elavad sellest piisavalt kaugel ning hoone ümber on kõrghaljastus, sh ei ole krematoorium lähima elamu juurest vaadeldav. Lähim hauaplats on elamutele lähemal kui krematoorium. Projekteerimistingimused on üldplaneeringutega kooskõlas. Krematooriumi rajamisel ei pea järgima kalmistutele kehtestatud nõudeid, sest krematooriumi rajamisele ei ole piiranguid kehtestatud. Krematooriumi käitamine ei põhjusta lõhnahäiringuid ja saastetase ei ületa lubatud piirväärtusi. Ahjudes kasutatav tehnoloogia tagab, et tuhastamisel väljub ehitisest sisuliselt kuum veeaur. Krematooriumi käitamiseks ei ole vaja läbi viia keskkonnamõju hindamist ega taotleda õhusaasteluba. Parkimiskohtade arv (13) on kinnistu kasutamiseks piisav. Kavas on juurde luua veel 5 parkimiskohta. Projekteerimistingimuste andmine on kooskõlas EhS §-ga 27. Detailplaneeringut ei ole olemuslikult muudetud ja kinnistu omaniku vahetus oli uus oluline asjaolu. Haldusmenetlus on olnud nõuetekohane. Kaebajate kaasamine ei oleks kaasa toonud teistsuguse otsuse tegemist.
9.Tallinna Halduskohus jättis 22.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning mõistis igalt kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulu 379,28 eurot, s.o kokku 2655 eurot (resolutsiooni p 4). Krematoorium ei ole sakraalasutus ega kalmistu. Tegemist on kasumile suunatud ettevõttega, mida haldavad eraõiguslikud isikud. Seda ei muuda asjaolu, et KalmS reguleerib mh krematooriumis toimuva tuhastamise protsessi. KalmS seletuskirja järgi on kalmistu maa-ala, millel toimub surnukehade asetamine pinnasesse kaevatud süvendisse ehk hauda. See mõiste ei hõlma krematooriumi. KalmS ei sätesta nõudeid krematooriumi rajamisele ega asukohale. Kuna krematooriumi pidamise eesmärk on teenida kasumit, sobib see ettevõtluse segahoonestusalale ja krematooriumi asukoht ei ole Tallinna üldplaneeringuga vastuolus. Kuigi oma funktsiooni tõttu on krematooriumi kõige praktilisem asukoht kalmistu lähedus, ei tähenda see, et krematooriumi võib püstitada ainult kalmistualale. Nt Viljandis asub krematoorium lähimatest kalmistutest eemal ega asu Viljandi üldplaneeringu juhtfunktsioonide kaardi järgi kalmistute
4(18)
3-19-1749 maal. Seega ei ole kaebajatel üldplaneeringust tulenevat subjektiivset õigust nõuda, et Valdeku tn 113 kinnistule ei püstitata krematooriumi. Mujal Euroopas väidetavalt eksisteeriv tava jätta krematooriumi ümber 300 m laiune sanitaarkaitsevöönd ei tekita Eestis krematooriumi ehitamisele täiendavaid piiranguid. Kuna krematoorium ei ole kalmistu ega matmisala, ei ole matmisala kaebajate kinnistute suunas laiendatud. Hoone asukoht krundil tuleneb detailplaneeringust, mitte arendaja huvist püstitada krematoorium võimalikult lähedale gaasitrassile. Seega ei olnud vastustajal võimalik kavandada hoonet Valdeku tn 113 kinnistul teise asukohta. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224) § 16 alusel võis jätta keskkonnamõju eelhinnangu koostamata. Tegemist on kaalutlusotsusega. Vastustaja on lähtunud krematooriumist tuleneva olulise keskkonnamõju puudumise hindamisel Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hinnangust projektile ning Viljandi ja Pärnamäe krematooriumite kogemusest. Viljandi ja Pärnamäe krematooriumite puhul puuduvad keskkonnahäiringutest tulenevad kaebused. Ka asjaolu, et krematooriumi lähedal asuvad mitmed saasteaineid emiteerivad tootmisettevõtted, ei muutnud keskkonnamõju eelhindamise läbiviimist kohustuslikuks. Kaebajate arvates võib eeldada, et krematooriumi rajamisel halveneb õhukvaliteet ja tekib hais. Seejuures tuginevad nad 2019. a-l Maardu ja Pärnu krematooriumites toimunud juhtumitele. Mõlemad juhtumid olid ühekordsed õnnetused, mitte püsivad häiringud. Ka Keskkonnainspektsioon märkis kaebajate esitatud artiklis, et reeglina ei kujuta tänapäevased krematooriumid keskkonnale mingit ohtu. Artiklite põhjal ei saa teha järeldusi kavandatava krematooriumi kohta, sest ei ole teada, milliseid süsteeme kaebajate toodud näidete puhul kasutati. Kaebajate esitatud tõenditest võib järeldada, et rikete või vale tööprotsessi korral võivad kardetud häiringud erandina tekkida, kuid need on kiiresti kõrvaldatavad. Pole siiski põhjust arvata, et kolmanda isiku krematooriumis hakatakse pidevalt kasutama valesid tööprotsesse või puudustega tehnoloogiat. Rae valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes toodud seisukohad ei ole asjakohased, sest need on 13 aastat vanad ning on kujundatud abstraktse krematooriumi kohta selliselt, et pole teada krematooriumi võimsus ja maht, mistõttu ei saadud hinnata, kui suures mahus põletamisest tekkivaid heitgaase keskkonda heidetakse. Samas on selles aruandes märgitud, et krematooriumi rajamine ei kujuta elanike tervisele otsest ohtu. Tallinna linn ei pea ka krematooriumi rajamisega seoses võtma kasutusele samu meetmeid nagu Rae vald või Maardu linn. Asjakohane ei ole etteheide, et kolmas isik ei koostanud projekti staadiumis hinnangut krematooriumi emiteeritavate võimalikku häiringut põhjustavate lõhnaainete esinemise kohta koos hajumise/leviku modelleerimisega. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti 28.08.2019 kirja nr 10-10/2072-2 kohaselt kontrollisid ja kinnitasid eri valdkondade spetsialistid menetluse käigus projekti vastavust keskkonnakaitselistele nõuetele. Selle tulemusel loobuti nõudest modelleerida lõhnaainete levikut, kuna teadaolevalt ei põhjusta olemasolevad krematooriumid lõhnahäiringuid ning loeti piisavaks tavandihoone-krematooriumi põhiprojekti seletuskirja p-s 5.1.2 toodud selgitus, et jääkainete kõrvaldamiseks on ahjudel kaks kambrit, mis tagavad võimalikku lõhna tekitavate jääkainete täieliku põlemise. OÜ Hendrikson & Ko Valdeku tn 113 krematooriumi välisõhu saastetaseme 11.06.2020 hinnangu järgi jäävad kõigi saasteainete õhukvaliteedi maksimaalsed saastetasemed allapoole keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuse, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (määrus nr 75) kehtestatud piir- või sihtväärtusi (elavhõbeda osas regulatsioon puudub) ning võib eeldada, et rajatava 5(18)
3-19-1749 krematooriumi normaalsel töörežiimil tõenäoliselt ei saavutata keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ kehtestatud lõhnaaine häiringutaset 15% aasta lõhnatundidest. Tegelik mõju võib olla isegi väiksem, sest kolmanda isiku sõnul pole vaja krematooriumit täisvõimsusel kasutada. Kuigi OÜ Hendrikson & Ko hinnangu kohaselt ületavad käitise heiteallikatest eralduvate saasteainete heitkogused keskkonnaministri 14.12.2016 määrusega nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) kehtestatud saasteainete künnisväärtusi elavhõbeda ja lämmastikdioksiidi osas, tuleb nõustuda hinnangu järeldusega, et krematooriumile ei ole õhusaasteluba vaja. Määruse nr 67 § 2 lg 6 sõnastuse kohaselt ei kohaldata sama määruse lisas esitatud saasteainete künniskoguseid, kui käitise põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on väiksem kui 1 MWth. Krematooriumi tuhastamisahju põletusseadmete soojusvõimsus 0,78 MW on allapoole määruse nr 67 § 2 lg-s 1 sätestatud künnisväärtust 1 MWth. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 79 lg 4 järgi on keskkonnaluba nõutav olenemata määruse nr 67 alusel kehtestatud künniskogustest või künnisvõimsustest, kui õhukvaliteedi taseme määramisel on tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava saasteaine heitkogus põhjustab saasteainele määrusega nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool käitise tootmisterritooriumi. Krematooriumi välisõhu saastetaseme hinnangu järgi krematoorium seda ei põhjusta. Seega ei pea krematooriumil olema keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks väliskeskkonda. Kuigi AÕKS § 80 lg 1 ja keskkonnaministri 19.12.2017 määruse nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm“ (määrus nr 60) alusel registreeritakse Keskkonnaametis sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kellel ei ole kohustust omada keskkonnaluba AÕKS § 79 lg 3 alusel, kuid tema põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MWth, kuid on väiksem kui 1 MWth, ei pea paikse heiteallika tegevust vastavalt määruse nr 60 § 11 p-le 14 registreerima, kui tegemist on krematooriumiga. Seega ei ole krematooriumil õhusaasteluba vaja. Parima võimaliku tehnoloogia kasutamise nõue tuleneb seadusest (AÕKS § 29 lg 1), mistõttu ei olnud seda vaja ehitusloale märkida. Kolmanda isiku kinnitusel on projekteerimistingimuste kohane ahi parim võimalik tehnoloogia, sest see ei põhjusta õhusaastet. Kui krematooriumis ei kasutata pärast ehitustööde lõppu sellist tehnoloogiat, ei saa sellele kasutusluba anda (EhS § 55 p 3). Krematooriumi püstitamine ei riku kaebajate usuvabadust. Õige ei ole vastustaja ja kolmanda isiku seisukoht, et kuna kaebajad elavad kalmistu kõrval, ei tohiks krematoorium neid täiendavalt häirida. Samas ei pea kaebajad krematooriumi teenuseid kasutama, kui see on nende tõekspidamistega vastuolus. Elumajade ja krematooriumi vahel on kõrghaljastus. Kaebajate esitatud fotode järgi on Sinirebase 4 hoovi grillimisnurgast puude raagusoleku perioodil krematooriumi hoone mõningal määral näha, kuid kaebajad ei saa koduhoovist jälgida tuhastamise protsessi, sest krematooriumi tehniliste ja abiruumide pääsud ei jää kaebajate vaatevälja. Kaebajad võivad märgata vaid krematooriumi ümber inimeste ja autode liikumist. Kuna hoone toimib ka tavandihoonena, kus peetakse matusetalitusi, mis ei ole tingimata seotud kremeerimisteenusega, ei saa järeldada, et kogu liikumine Valdeku tn 113 kinnistul oleks seotud krematooriumiga ning oleks käsitatav kaebajatele kremeerimise pealesunnitud tajumisena. Krematooriumi käitamine võib kaebajatele luua teatavaid negatiivseid seoseid, kuid see ei riku nende usuvabadust ega too kaasa vaidlustatud haldusaktide õigusvastasust. Ei ole tõenäoline, et parkimiskohtade puudusel hakatakse parkima kaebajate kinnistutele või juurdepääsuteedele või vähemalt ei saa see olla pidev probleem, sest eelduslikult katavad 6(18)
3-19-1749 krematooriumi juurde rajatavad 13 parkimiskohta krematooriumi külastajate parkimiskohtade vajaduse. Kaebajad on pidanud piisavaks 18 parkimiskohta. Erandlikel juhtudel piirkonnas täiendavalt kuni 5 auto parkimist ei saa pidada intensiivseks riiveks. Nõustuda saab tavandihoone-krematooriumi põhiprojekti seletuskirja p-s 2.8.4. toodud arvutustega, mille järgi on 13 parkimiskohta kooskõlas Tallinna linnavolikogu 16.11.2006 otsusega nr 329 vastu võetud kavaga „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014“. Liiati selgitas kolmas isik, et kavatseb täiendavalt rajada 5 parkimiskohta. EhS § 27 lg 1 eesmärk on võimaldada vananenud või ebatäpse detailplaneeringu täpsustamist lihtsamalt kui uue detailplaneeringu menetlusega. Kuigi pädev asutus peab projekteerimistingimustega detailplaneeringu täpsustamisse suhtuma suure ettevaatlikkusega, on tal seejuures suur kaalutlusruum. Projekteerimistingimuste andmisel EhS § 27 lg 1 p 2 alusel ehk juhul, kui detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid, peab pädev asutus jälgima, et detailplaneeringu täpsustamisega ei muudetaks detailplaneeringu olemuslikke tingimusi. EhS § 27 lg 4 p 1 alusel võib seega projekteerimistingimustega täpsustada ka hoone kasutusotstarvet. Nõustuda ei saa kaebajate hinnanguga, et pelgalt omaniku vahetuse tõttu ei oleks tohtinud lubada projekteerimistingimustega detailplaneeringus sätestatud hoone kasutusotstarbe muutmist, vaid uus omanik oleks pidanud taotlema detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Vastustaja selgitas, et lähtus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-s 2 sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttest. Kuna kehtivas detailplaneeringus oli määratud hoone kasutusotstarve äärmiselt detailselt, oli detailplaneering selles osas vananenud, kuid muus osas puudus vajadus detailplaneeringu muutmiseks. Hoone kasutusotstarve jäi ettevõtluse segahoonestusalale sobilikuks. Seega ei ole tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega. Kuna projekteerimistingimuste väljastamine toimus avatud menetluses, oli kaebajatele tagatud võimalus esitada oma vastuväited analoogselt detailplaneeringu menetlusega, mistõttu vastustaja valitud menetluse liik ei pärssinud kaebajate õiguste teostamist. Tallinna Ringkonnakohus leidis 30.12.2019 määruses, et vastustaja pole käitunud hea halduse põhimõtte kohaselt, jättes lähipiirkonna elanikud projekteerimistingimuste ning ehitusloa menetlustest teavitamata. See rikkumine ei too siiski kaasa vaidlustatud haldusaktide tühistamist (HMS § 58). Lähtudes vastustaja kohtumenetluse vältel antud selgitustest, ei ole põhjust arvata, et kaasavam menetlus oleks viinud teistsuguse lõpptulemuseni, sest hoone asukoht jääks tulenevalt detailplaneeringust samaks, krematooriumi rajamiseks õiguslikke takistusi pole ning pelgalt piirkonna elanike negatiivne suhtumine krematooriumi käitamisse ei välista krematooriumile projekteerimistingimuste või ehitusloa andmist. Kolmas isik palub kaebajatelt välja mõista menetluskulud 7092 eurot (õigusteenuse osutamine 37 tunni eest 6660 eurot ja välisõhu saastetaseme hinnangu maksumus 432 eurot). Kolmanda isiku määruskaebuse koostamise kulud 1350 euro ulatuses ei ole vajalikud ega põhjendatud. Kuna kaebajad said oma vastuväited esitada alles kohtumenetluses, sest teavitustöö polnud piisav, tuleb HKMS § 108 lg 11 alusel jätta kolmanda isiku kulud osaliselt tema enda kanda. Samuti tuleb arvestada, et kohus ei võtnud asja materjalide juurde kolmanda isiku 10.07.2020 esitatud artiklit ning selle osalist tõlget. Õiglane ja mõistlik on jätta kolmanda isiku enda kanda välisõhu saastetaseme hinnangu maksumus 432 eurot ja 50% õigusteenuse osutamise kuludest, millelt on maha arvatud määruskaebuse menetlemise kulud. Niisiis tuleb kaebajatel kolmandale isikule hüvitada kokku 2655 eurot, mis teeb 379,28 eurot iga kaebaja kohta. Ülejäänud osas jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7(18)
3-19-1749
10.DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH esitasid Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 1) Halduskohus leidis ekslikult, et vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas Tallinna linna üldplaneeringuga. Krematoorium kuulub kalmistu, mitte ettevõtluse segahoonestusalale. Seda kinnitab mh see, et krematooriumi tegevust reguleerib KalmS. Isegi kui krematoorium on kasumit taotlev asutus, ei kuulu see tavapärase äri- ja tootmishoone liigituse alla. Tegemist on kultus- ja tavandihoonega, mida tuleb planeerimis- ja ehitusõiguslikus mõttes eristada ärihoonest (vt majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“). Projekteerimistingimused ja ehitusluba on antud krematooriumitavandihoone püstitamiseks. Seega hõlmab tavandihoone ka usulisi talitusi, mida peetakse seoses lahkunu viimasele teekonnale saatmisega. KalmS § 4 lg 1 järgi otsustab surnute ja tuha matmiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega maa-ala (edaspidi kalmistu) rajamise kohaliku omavalitsuse volikogu. Tuha matmiseks vajalik ehitis saabki olla üksnes krematoorium. KalmS reguleerib tuhastamist, mis on ainuomane krematooriumile. Seega on tegemist KalmS § 4 lg-s 1 nimetatud ehitisega. Üldplaneeringut kui ühiskondlikku kokkulepet tuleb tõlgendada, lähtudes lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, või kui seda ei saa kindlaks teha (nagu ilmselt praegu), siis nii, nagu sarnane mõistlik isik pidi sellest aru saama (võlaõigusseaduse (VÕS) § 26, § 29 lg 4). Mõistlik tavakodanik ei saanud üldplaneeringu menetluses ette näha, et ettevõtluse segahoonestusalale on võimalik püstitada krematoorium kui ärihoone, sest krematooriumiga seondub esmalt kalmistu, mitte ettevõtluse otstarve. Üldplaneeringut ei saa tõlgendada nii, et krematoorium on lubatud ka väljaspool kalmistuala. Vastustaja seisukoht, et krematoorium on ärihoone ja sobib linna mis tahes piirkonda, on vastuolus tema varasema praktikaga – ainus seni Tallinnas asuv krematoorium asub Pärnamäe kalmistul, mis on nii Tallinna linna üldplaneeringu kui ka Pirita linnaosa üldplaneeringu järgi kalmistuala. Pirita linnaosa üldplaneeringus on kalmistuala määratletud kõrgendatud keskkonnamõjuga objektina, mis ei sobi elumajade vahetusse lähedusse; sh hõlmab kalmistute ala ka kalmistut teenindavaid hooneid nagu tavandihoone, mille alla kuulub ka krematoorium. 2) Halduskohus tõlgendas ja kohaldas vääralt EhS § 27 lg-t 1. Vastustaja välja toodud asjaolu – kinnistu omaniku vahetus – ei ole selline uus asjaolu, mis võimaldaks muuta detailplaneeringut lihtsustatud korras. Vastupidine seisukoht võimaldaks EhS § 27 lg-t 1 kuritarvitada (nt luua formaalselt uus äriühing, et vabaneda ebasoodsatest tingimustest, millest detailplaneeringu menetluses vabaneda ei õnnestunud). Ka EhS seletuskiri ütleb, et tegemist peab olema oluliste tingimustega (nt suured muutused tehnoloogilistes lahendustes, energiatõhususe nõuetes, looduslikes tingimustes). Samuti võimaldab vastustaja lähenemine eirata avalikke huve ning detailplaneeringu menetluse käigus saavutatud kokkuleppeid. Kaebajate hinnangul oli tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega. 3) Kaebajaid ei kaasatud haldusmenetlusse ja see mõjutas asja otsustamist. Krematooriumile ei ole kaalutud alternatiivseid asukohti (nt Liiva kalmistule). 4) Halduskohtu põhjendused seoses keskkonnamõju hindamisega ei ole asjakohased. Ei ole usutav, et vastustaja lähtus keskkonnamõju eelhindamise läbi viimata jätmisel teiste krematooriumite kogemusest. Vaidlustatud haldusaktides puuduvad eelhindamise läbi viimata jätmise põhjendused. Eelhindamise läbiviimine oli kohustuslik keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 ja määruse nr 224 § 15 p 9 järgi, sest krematooriumi käitamise tulemusena on võimalik ärritava lõhnaaine eraldumine välisõhku. Seda kinnitavad Maardu ja Pärnu krematooriumite näited ning OÜ Hendrikson & Ko hinnang. Tõendatud on ka normiülese elavhõbeda ja lämmastikdioksiidi välisõhku eraldumise võimalikkus, mis on ohtlik kaebajate elukeskkonnale ja võimalik, et ka tervisele. Vastustaja 8(18)
3-19-1749 oleks pidanud hindama mõju kaebajate elukeskkonnale kombineerituna muude mõjudega, mida kaebajad juba peavad taluma (planeerimisseaduse § 11, korrakaitseseaduse § 2 lg 3, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 18 lg 1, Riigikohtu 09.10.2019 otsus nr 3-17-796). Krematooriumi läheduses asuvad mitmed tööstusalad või tootmisettevõtted, mis samuti emiteerivad saasteaineid. Kogumis võib saastetase ületada piirmäärasid. Halduskohus on põhjendamatult kõrvale jätnud kaebaja toodud näited krematooriumite planeerimisest teistes linnades ja valdades. Need pole vastustajale otseselt kohustuslikud, kuid näitavad, milline on riigis krematooriumide planeerimise hea tava. 5) Krematooriumi rajamine rikub kaebajate õigust puhtale keskkonnale, tervise kaitsele ja kodu puutumatusele ning omandiõigust, samuti usuvabadust. Kaebajad on vene õigeusku, mille järgi on kremeerimine taunitav. Samuti pärsib krematooriumi rajamine kaebajate soovi viibida oma koduaias ja seal nt grillida või einestada. Kaebajad mõistavad, et neil ei ole õigust keelata oma elukoha lähedal teenuse osutamist, mis läheb nende usuliste tõekspidamistega vastuollu, kuid kaebajate sotsiaalsete ja religioossete eripäradega tuleks siiski arvestada, kaaludes krematooriumile ka muid võimalikke asukohti. Vastustaja on teadlik, et Raku piirkonnas on valdavalt venekeelne elanikkond. Krematooriumi rajamine vähendab kaebajate kinnistute väärtust. Krematooriumi juurde asutakse rajama lisaparklat, millega seoses võidakse vähendada ka krematooriumi ja kaebajate kinnistute vahele jäävat kõrghaljastust. 6) Kuna projekteerimistingimused on õigusvastased, on õigusvastane ka selle alusel antud ehitusluba.
11.Tallinna linn palus jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas Tallinna linna üldplaneeringuga. Krematoorium ei ole kalmistu ja KalmS ei reguleeri selle rajamist. Valdeku tn 113 kinnistul ega sellele rajatavas krematooriumis ei toimu surnute või tuha matmist. Krematoorium ei ole ka sakraalasutus, sest need asuvad sotsiaal-, mitte ärimaal. Valdeku tn 113 kinnistu asub ettevõtluse segahoonestusalal, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus. Krematooriume haldavad kasumit taotlevad eraõiguslikud isikud. Valdeku tn 113 asub kohe Liiva kalmistu kõrval, kuid üldplaneeringust ei tulene kohustust püstitada krematoorium kalmistualale. Pärnamäe krematoorium ehitati ammu enne Tallinna linna ja Pirita linnaosa üldplaneeringute kehtestamist. Kuna Pärnamäe krematoorium asus kalmistu alal, on selge, miks see jäi ka üldplaneeringutes kalmistute alale. Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgi on Valdeku tn 113 kinnistu ettevõtlusala, tootmis-, laondusettevõtete kõrvalfunktsiooniga alal, kus võivad paikneda kaubandus-, äri-, teenindus- ja toitlustusasutused, büroohooned, vaba aja veetmise võimalusi pakkuvad ettevõtted ning tootmis-, logistika- ja laohooned. Seega pole vastustaja kolmandale isikule mingeid erandeid teinud. 2) Projekteerimistingimustega täpsustati Valdeku tn 113 kinnistu ehitise kasutamise otstarvet vastavalt EhS § 27 lg 4 p-le 1. Kõigi muude nõuete osas kohaldub detailplaneering. Seega pole tegemist detailplaneeringu olemusliku muutmisega. 3) Projekteerimistingimused anti avalikus menetluses ja kaebajatel oli võimalik esitada samasuguseid vastuväiteid kui detailplaneeringu menetluses. Vastustaja veendus, et projekteerimistingimused vastavad keskkonnakaitse nõuetele. Krematoorium ei põhjusta vastustajale teadaolevalt lõhnahäiringuid. Kaebajate menetlusse kaasamine ei oleks kaasa toonud teistsugust otsust. Vastustaja halduskoormus on suur, mistõttu praktikas teavitatakse taolistest asjadest eraldi vaid naaberkinnisasjade omanikke. Ajalehes avaldatud teade ei olnud eksitav. Vastustajal ei olnud alust kaaluda alternatiivseid asukohti, sest Valdeku tn 113 kinnistu on eraomandis ja omanik taotles kinnistule krematooriumi ehitamist. Muud asukohad eeldavad, 9(18)
3-19-1749 et taotlejal oleks olnud ka mujal kinnistuid. Hoonet ei olnud võimalik kavandada ka kinnistu piires muusse asukohta. 4) Keskkonnamõjudega seonduvat ei ole haldusaktides välja toodud, sest selleks puudus vajadus. Määruse nr 224 § 16 alusel võis jätta keskkonnamõju eelhinnangu koostamata. Kaebajate väited lõhnahäiringutest ja õhusaastest on otsitud ning selle kohta esitatud tõendid ei ole asjakohased. Vastustaja arvestas mh Viljandi krematooriumi näitega, sest seda on kirjeldatud Valdeku tn 113 ehitusprojektis. Vajadusel saab keskkonnamõju täiendavalt hinnata kasutusloa menetluse raames. Teiste valdade praktika ei ole vastustaja jaoks siduv. 5) Valdeku tn 113 kinnistu asukohta, ehitise välimust ja ümbritsevat keskkonda silmas pidades on krematoorium kaebajate kinnistutelt raskesti nähtav. Tavandihoone on ümbritsetud kõrghaljastusega (valdavalt okaspuud) ja nähtav vaid Valdeku tänava kitsal juurdepääsutee lõigul. Igal juhul ei ole kaebajatel võimalik jälgida oma kinnistutelt tuhastamise protsessi, vaid üksnes inimeste ja autode liikumist. Väited negatiivsest psühholoogilisest mõjust ei ole tõendatud. Lisaparkla rajamisega ei ole plaanis kõrghaljastust likvideerida. Kaebajate usuvabadust ei rikuta. Kinnistu väärtuse vähenemine ja selle müügi keerulisemaks muutumine on tõendamata.
12.Memoris Krematoorium OÜ palub jätta kaebajate apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vastuolu Tallinna linna üldplaneeringuga puudub. Krematooriumi rajamise eesmärk on teenida kasumit teenuse osutamisega. Tegemist on ettevõtlusega, mis sobib ettevõtluse segahoonestusalale. Halduskohus ei ole KalmS kohaldamisel eksinud. Vastustaja tegevus ei ole vastuolus oma varasema praktikaga. Eestis on teisigi krematooriume, mis ei asu kalmistualal ning kus ei viida läbi ka matusetalitusi (nt Martnas). 2) EhS § 27 lg 1 p 2 alusel oli võimalik detailplaneeringut projekteerimistingimustega täpsustada, sest vahetus kinnistu omanik, kuid detailplaneeringus oli hoone kasutusotstarve määratud väga spetsiifiliselt, tulenevalt endise omaniku AS Eesti Gaas plaanist rajada gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone. Mingeid varjatud skeeme ei ole. 3) Kaebajate ärakuulamisõigust ei rikutud. Läbi viidi avatud menetlus. Isegi kui tehti vigu, ei mõjutanud need asja otsustamist. 4) Puudus kohustus läbi viia keskkonnamõju hindamine. Krematoorium-ahju käitamine ei paigutu olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla ega too kaasa ebameeldiva või ebameeldiva lõhnaaine eraldumist välisõhku. Õhusaaste hinnang tõendab, et isegi kui oleks koostatud eelhinnang või oleks hinnatud keskkonnamõju, oleks olukord olnud sama, isegi kui krematooriumi käitatakse täisvõimsusel.
13.Memoris Krematoorium OÜ esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada halduskohtu otsuse resolutsiooni p 4 osas, millega jäeti kaebajatelt välja mõistmata menetluskulu 4437 eurot ning ei mõistetud menetluskulusid välja solidaarselt. Kolmas isik palub teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kaebajatelt täiendavalt välja 4437 eurot ja määrata, et menetluskulud mõistetakse välja solidaarselt. Ühtlasi palub kolmas isik jätta vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud solidaarselt kaebajate kanda. 1) Kolmas isik ei saanud mõjutada kaebajate haldusmenetlusse kaasamist, mistõttu on ebaõiglane jätta osa kolmanda isiku menetluskuludest sel põhjusel tema enda kanda. Kolmas isik ei nõudnudki 10.07.2020 artikli tõlkimisega seotud kulude hüvitamist. Arusaamatu on välisõhu saastetaseme hinnangu kulu jätmine kolmanda isiku kanda, sest kohus nõudis menetlusosaliselt selle kohta täiendavate tõendite esitamist. Määruskaebuse menetlemisega 10(18)
3-19-1749 seotud kulu jätmine kolmanda isiku kanda on vastuolus HKMS § 108 lg-tega 1–3. Menetluskulude väljamõistmine sõltub asja lõplikust lahendamisest, mitte menetluse käigus mõne määruskaebuse lahendusest. 2) Igalt kaebajalt väljamõistetud summa eraldi väljanõudmine on liialt koormav, arvestades summa suurust ja asjaolu, et täitemenetluses võib täitur nõuda kolmandalt isikult täitekulude ettemaksu. Kulud tuleks kaebajatelt välja mõista solidaarselt.
14.DK, IK, SL, IP, NG, AK ja AH paluvad jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus lahendab esmalt seni lahendamata taotlused (I), käsitleb kaebeõigust ja kohtuliku kontrolli ulatust (II), kontrollib vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust (III), lahendab apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse (IV) ning määrab kindlaks menetluskulude jaotuse ja ulatuse (V). I
16.Apellandid taotlesid järgmiste apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmist: 1) MK ja AK artikkel „Traditsiooni konstrueerimine – tuhastamismatus Eestis“ (lisa 1); 2) raieload nr 37353 ja 34381 (lisad 2 ja 3); 3) kirjavahetus Valdeku tn 113 lisaparkla teemal (lisa 4). Lisaks palusid apellandid ringkonnakohtul vastustajalt välja nõuda Valdeku tn 113 parkimisala puudutavad dokumendid, millest nähtuks, kui palju kõrghaljastust jääb krematooriumihoone ja Valdeku tänava vahele. 31.12.2020 menetlusdokumendis paluvad kaebajad asja juurde võtta 09.10.2020 Postimehe artikli „Nõmmekad sõdivad naabriks tulnud krematooriumi vastu“, kuna kolmanda isiku juhatuse liige on seal väitnud, et kalmistu on krematooriumi jaoks sobiv koht.
17.Vastustaja palus mitte võtta toimikusse apellatsioonkaebuse lisaks 1 olevat artiklit, kuid võtta toimikusse tema enda esitatud lisad: 1) Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri koos lisadega (lisa 1) ning 2) Valdeku tn 113 muudatusprojekt (lisa 2). Vastustaja selgitas, et raieluba nr 34381 on ilmselt realiseeritud, kuid igal juhul kaotas see kehtivuse 20.07.2020. Raieluba nr 37353 on antud sanitaarraieks, et eemaldada ohtlikud puud. Vastustaja leiab ka, et 09.10.2020 Postimehe artiklist ei saa järeldada, et tavandihoone-krematoorium peaks asuma kalmistu maaalal üldplaneeringu tähenduses.
18.Memoris Krematoorium OÜ palus 24.09.2020 vastuses jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebuse lisad 1–4 ja 31.12.2020 menetlusdokumendi lisa. Tõendid on esitatud hilinemisega ega ole vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Kui kohus otsustab Postimehe artikli vastu võtta, palub kolmas isik 08.01.2021 menetlusdokumendis asja juurde võtta Maaameti kaardirakenduse väljavõtte Valdeku tn 113 kinnistust.
19.Ringkonnakohus võtab esitatud tõendid asja materjalide juurde. MK ja AK artikkel ja Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri ja Postimehe artikkel on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3). Kaebajad on soovinud artiklitega oma väiteid tõendada ning nende väidetele vastamiseks peab artikkel olema asja juures. Samal põhjusel tuleb asja juurde võtta kolmanda isiku esitatud Maa-ameti kaardirakenduse väljavõte Valdeku tn 113 kinnistust. Nõmme Linnaosa Valitsuse 12.03.2015 kiri koos lisadega on vajalik, et hinnata kaebeõiguse ulatust. Raieload, kirjavahetus lisaparkla teemal ja muudatusprojekt on osa haldusmenetluse toimikust (HKMS § 122 lg 2 p 5). Kuna vastustaja on esitanud lisaparkla muudatusprojekti, jääb kaebajate taotlus selle kohta tõendite kogumiseks läbi vaatamata.
11(18)
3-19-1749 II
20.Kaebajad on seisukohal, et haldusaktid rikuvad nende õigust tervise kaitsele, puhtale keskkonnale, omandiõigust, kodu puutumatust ja usuvabadust. Rikkumise kõrvaldamiseks on nad palunud tühistada projekteerimistingimused ning nende alusel antud ehitusloa. Kaebajate arvates puudus EhS §-s 27 lg 1 p-s 2 sätestatud alus projekteerimistingimuste andmiseks, projekteerimistingimustega muudeti olemuslikult planeeringulahendust ja need on vastuolus üldplaneeringuga. Vastustaja oleks pidanud algatama üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ning viima läbi keskkonnamõjude hindamise ja andma eelhinnangu. Nad ei ole rahul ka sellega, et TLPA loobus ehitusloa menetluses nõudest esitada hinnang krematooriumi emiteeritavate võimalikke häiringuid põhjustavate lõhnaainete esinemise kohta koos hajumise/levimise modelleerimisega. Ehitusluba tuleb tühistada põhjusel, et see on antud õigusvastaste projekteerimistingimuste alusel.
21.Projekteerimistingimuste eesmärk detailplaneeringu olemasolul on täpsustada EhS § 27 lgtes 3 ja 4 nimetatud tingimuste ulatuses detailplaneeringus kokku lepitud ehitusõigust, viia seeläbi ellu üldplaneering ja luua alale ruumiline terviklahendus (EhS § 32 p-d 2–3, PlanS § 124 lg 2). Ehitusloa eesmärk on kontrollida projekteeritava ehitise ja kavandatavate ehitustööde vastavust ehitusnormidele, planeeringutele, tervisekaitse, tuleohutuse ja keskkonnanõuetele juba enne ehitustööde algust. Ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile (EhS § 11, § 12, § 38 lg 1, § 42 lg 1, § 44 p 1; vt ka Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-25-02, p 12). Kuna projekteerimistingimustel ja ehitusloal on erinev funktsioon, reguleerimisese ja menetluskord, tuleb neid eristada.
22.Isik võib pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Muul eesmärgil on kaebuse esitamine lubatud tingimusel, et see on seaduses sätestatud (HKMS § 44 lg-d 1 ja 2). Kaebeõiguse aluseks on õiguse võimalik riive (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 317-505, p 9). Erinevalt detailplaneeringu kehtestamise otsusest, ei ole EhS § 27 alusel antud projekteerimistingimusi võimalik vaidlustada avalikes huvides, sest seadus ei näe sellist võimalust ette. Sarnaselt ei ole avalikes huvides lubatud vaidlustada PlanS § 125 lg 5 alusel antud projekteerimistingimusi (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.02.2019 otsus nr 3-17-2721, p-d 10–11; 18.04.2019 otsus nr 3-18-1141, p 10; vrd ka Riigikohtu 28.05.2020 määrus nr 3-191627, p 11). Seaduses sätestatud erandi puudumise tõttu ei saa avalikes huvides vaidlustada ka ehitusluba. Kohus saab haldusaktide õiguspärasust kontrollida seega ulatuses, milles kaebajad väidavad oma õiguste rikkumist. Kohtus kaitstavad subjektiivsed õigused on põhiõigused ja vabadused, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused (Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-3-1-8-01, p 22).
23.Ringkonnakohtu hinnangul ei riiva projekteerimistingimused ja ehitusluba kaebajate usuvabadust ega õigust kodu puutumatusele. Kaebajate välja toodud menetlus- ja materiaalõigusnormide eesmärk (EhS § 27, Tallinna linna üldplaneeringu maakasutusplaan, keskkonnakaitsenõuded) pole neid huve ka kaitsta. Kaebajate usuvabadus (PS § 40) ei ulatu õiguseni nõuda, et kohalik omavalitsus keelaks kolmandal isikul rajada kaebajate naabrusesse hooneid, milles kavandatav tegevus on vastuolus nende usuliste tõekspidamistega. Valdeku tn 113 kinnistule krematooriumi rajamine ei sunni kaebajaid ka usku vahetama ega takista neil oma usu praktiseerimist. Õigus kodu puutumatusele (PS § 33) kaitseb isikut eeskätt sissetungimise ja läbiotsimise või eluruumis toimuva salajase jälitustegevuse eest. Selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Õigus kodu puutumatusele ei kaitse isikut mõjutuste eest, mis halvendavad tema koduümbruse miljööd, nt vähendavad krematooriumi rajamise tõttu soovi oma koduaias süüa valmistada ja einestada. Kohtupraktika järgi ei ole ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate või miljöö) muutusteta säilimisele kohtulikult
12(18)
3-19-1749 kaitstavaks subjektiivseks õiguseks (nt Riigikohtu 28.03.2012 otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22).
24.Projekteerimistingimused ja ehitusluba ei riiva ka kaebajate õigust puhtale keskkonnale (PS § 53). Kohtupraktika järgi ei ole õigus puhtale keskkonnale iseseisvalt kaitstav subjektiivne õigus, vaid väärtus (Riigikohtu 18.06.2010 otsus nr 3-3-1-101-09, p 12). Õigus nõuda elukeskkonna säilitamist, keskkonnaohtude vältimist ja kvaliteetse elukeskkonna tagamist on hõlmatud teiste põhiõiguste (omandiõiguse, eraelu puutumatuse), teistest õigustloovatest aktidest tulenevate õiguste (KeÜS § 23 lg 1) ja menetlusõigustega.
25.Ringkonnakohtu hinnangul on tavandihoonest-krematooriumist lähtuvad mõjutused seotud eeskätt kaebajate õigusega tervise ja omandi kaitsele (PS §‐d 28 ja 32, KeÜS § 23 lg 1). Kaebajate õigusi riivavad nii projekteerimistingimused kui ka ehitusluba. Kaebajad elavad küll tegutseva kalmistu läheduses, kus viiakse regulaarselt läbi matusetalitusi ning nende kinnistute ja tavandihoone-krematooriumi vahele jääb kõrghaljastus, kuid kinnistute vaheline kaugus ei ole nii suur, et tavandihoone-krematooriumi mõju nende õigustele saaks täielikult välistada. Kohtusse pöördumiseks ei pea riive olema intensiivne (vt Riigikohtu 12.12.2017 määrus nr 317-981, p-d 11–12; 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 8). Tavandihoone-krematooriumi lähedus võib võimendada ostjate vastumeelsust kalmistu lähedusse elamu soetamise vastu. Kaebajatel on subjektiivne õigus nõuda määruses nr 75 kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustest kinnipidamist. Isik peab taluma ka allapoole piirväärtust jäävat õhukvaliteeti vaid juhul, kui seda põhjustav tegevus toimub kooskõlas kõigi isiku huve kaitsvate asjakohaste õigusnormidega (vrd Riigikohtu 20.02.2019 otsus nr 3-3-1-15-16, p 15). Kaebajate õigused on EhS § 27 kaitsealas, sest eelduslikult kajastab detailplaneering naabritevahelist ehitusõiguse kokkulepet, sh ehitise kasutusotstarbe osas, mille mõju ümbritsevate kinnistute väärtusele ei saa välistada. Asjaolust, et kaebajad ei esitanud detailplaneeringu menetluses vastuväiteid (vastustaja 23.09.2020 vastuse lisa 1), ei saa järeldada, et nad oleksid olnud lähedusse ehitatava suhtes ükskõiksed. Kaebajate subjektiivsed õigused tulenevad ka Tallinna linna üldplaneeringust. Kaebajatel on õigus nõuda üldplaneeringu maakasutusplaanist kinnipidamist. Maakasutuse otstarve tagab, et piirkonda ei rajata naabrite jaoks ootamatuid ehitisi, mis võivad nende huve rikkuda (vähendada kinnistu väärtust või turvalisust vms). See, kas vastuolu projekteerimistingimuste ja üldplaneeringu vahel tegelikult esineb, on vaidlustatud haldusaktide sisulise õiguspärasuse küsimus. Ringkonnakohus ei pea siiski põhjendatuks kaebajate väidet, et nende kinnistute väärtus võib väheneda parkimislahenduse tõttu. Selles osas on halduskohtu otsuse põhjendused (otsuse p 24) asjakohased ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). III
26.HMS § 54 järgi on haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
27.Kaebajad heidavad vastustajale ette, et neid ei kaasatud projekteerimistingimuste andmise menetlusse. HMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt tuleb haldusmenetlusse kaasata isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Haldusmenetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et tulevane haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea isiku õiguste riive olema tõendatud – piisab, kui esineb mõistlik kahtlus, et riive esineb (nt Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9; 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 20, 20.02.2019 otsus nr 3-14-52416, p 13; 11.10.2019 otsus nr 3-15-2232, p 8).
13(18)
3-19-1749
28.Ringkonnakohus oli 30.12.2019 määruses (p 8) seisukohal, et vastustaja rikkus kohustust teavitada kaebajaid kui Valdeku tn 113 lähipiirkonna elanikke projekteerimistingimuste menetlusest, ning jääb selle seisukoha juurde. Kuigi kaebajate korterelamute ja Valdeku tn 113 vahele jääb transpordimaa, pidi vastustajal olema mõistlik kahtlus, et haldusaktid riivavad kaebajate õigusi ning neil on huvi kaasa rääkida nende elukoha vahetusse lähedusse ehitatava suhtes (EhS § 31 lg 4 p 2). Kaebajad on varem vastu seisnud nt Liiva kalmistu laiendamisele kõrvalkinnistul (dtl 703–704). Haldusorganil on kaasamiskohustus sõltumata sellest, kas menetlus viiakse läbi avatud menetlusena või mitte. Haldusmenetluse võib menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata läbi viia HMS § 40 lg 3 p-des 1–7 sätestatud alustel. Praegu ei esinenud selliseid asjaolusid.
29.Seega on projekteerimistingimused formaalselt õigusvastased. Samal põhjusel on formaalselt õigusvastane ka ehitusluba (EhS § 44 p 4). Tegemist on menetlusveaga, mille mõju menetluse lõpptulemusele tuleb hinnata koostoimes teiste võimalike puudustega (HMS § 58).
30.Vastustaja leidis, et varem kehtestatud detailplaneeringu elluviimine pole senisel kujul võimalik, sest vahetus kinnistu omanik, kes tahab seal realiseerida oma äriplaani, mis on seotud kinnistule tavandihoone-krematooriumi rajamisega. Vastustaja ei pidanud aga uue detailplaneeringu koostamist otstarbekaks ega mõistlikuks, sest kehtestatud detailplaneeringu olemus ei muutu ja tavandihoone-krematoorium sobib linnaruumi. Vastustaja arvates ei mõjuta tavandihoone-krematoorium negatiivselt naaberkinnisasju ega nende kasutajaid. Apellatsioonimenetluses vaieldakse endiselt selle üle, kas esines alus projekteerimistingimuste andmiseks ja kas taotletud tingimust (hoone kasutamise otstarvet) võis projekteerimistingimustega täpsustada.
31.EhS § 27 lg 1 p 2 järgi võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid, mille tõttu ei ole enam võimalik detailplaneeringut täielikult ellu viia. Projekteerimistingimuste taotlus tagastatakse läbi vaatamata, kui ei esine EhS § 27 lg-s 1 sätestatud alust (EhS § 30). EhS § 27 lg-s
sätestatakse detailplaneeringus käsitletud tingimused, mida võib projekteerimistingimustega täpsustada. EhS § 27 lg 4 p 1 järgi võib asjakohasel juhul täpsustada hoone detailplaneeringus käsitletud kasutamise otstarvet, sh võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud. Projekteerimistingimusi ei anta detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (EhS § 27 lg 3). Pädev asutus keeldub projekteerimistingimuste andmisest, kui taotlus ei vasta EhS § 27 sätestatud tingimustele (EhS § 32 p 3).
32.Eelnevast tuleneb, et projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu olemasolul on võimalik vaid põhjendatud juhul ehk pädev asutus peab esmalt hindama kehtestatud detailplaneeringu elluviimise võimalust ning kui see pole võimalik, siis kaaluma, kas tunnistada detailplaneering kehtetuks või anda projekteerimistingimused detailplaneeringu täpsustamiseks. On ilmne, et kui kaebajaid projekteerimistingimuste andmise menetlusse ei kaasatud, ei saanud vastustaja ka nende õigustega arvestada, kui kaalus projekteerimistingimuste andmise põhjendatust (EhS § 27 lg 2 p 2).
33.Selleks, et EhS § 27 lg-s 4 nimetatud tingimusi täpsustada, peab esinema EhS § 27 lg-s 1 nimetatud projekteerimistingimuste andmise alus. Ringkonnakohus leiab, et projekteerimistingimuste andmist otsustades teostab vastustaja küll kaalutlusõigust, kuid EhS § 27 lg 1 p 2 kohaldamisel sisustab ta määratlemata õigusmõisteid. See tähendab, et kui normi abstraktne faktiline koosseis on täitmata (puudub oluline uus asjaolu), tuleb 14(18)
3-19-1749 projekteerimistingimuste andmise taotlus EhS § 30 alusel tagastada läbivaatamatult, sest puudub seaduslik alus projekteerimistingimuste andmiseks sõltumata EhS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatud asjaolude esinemisest.
34.Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja määratlemata õigusmõiste sisustamisel eksinud. Omaniku vahetus ei ole oluline uus asjaolu EhS § 27 lg 1 p 2 mõistes. Vastustaja tõlgendus ei ole kooskõlas PlanS § 124 lg 2 eesmärgiga, sest võimaldab lihtsasti eirata planeerimismenetluses saavutatud kogukonna kokkulepet konkreetse ala lähiaastate ehitustegevuse osas. Eelduslikult on puudutatud isikud detailplaneeringu menetluses nõustunud endise omaniku äriplaaniga ja selle sobivusega elukeskkonda. Detailplaneeringu menetluses vastuväiteid ei esitatud ning selle kehtestamise otsust ei vaidlustatud, millest võib järeldada kaudset nõustumist. Samuti võib eeldada, et uus omanik on kinnistut omandades nõustunud detailplaneeringus kokkulepituga või on valmis selleks, et enda äriplaani elluviimiseks tuleb algatada täiendav menetlus. EhS § 27 lg 1 mõte ei ole võimaldada kergekäeliselt muuta kaalutletud menetluse tulemusena sündinud lahendust. Ka EhS eelnõu seletuskirja järgi tuleb projekteerimistingimustega detailplaneeringu täpsustamisse suhtuda suure ettevaatlikkusega. Seletuskirja järgi peaks oluliste uute asjaoludena käsitama nt suuri muudatusi tehnoloogilistes lahendustes ja energiatõhususe nõuete muutumist. Seega on oluline uus asjaolu seotud eeskätt detailplaneeringus kehtestatud ehituslike tingimustega.
35.Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et Valdeku tn 113 kinnistule gaasivarustamise teenindamisega seotud ärihoone asemel tavandihoone-krematooriumi rajamine muudab olemuslikult kehtivat planeeringulahendust.
36.Tallinna Linnavolikogu 14.05.2015 otsusega nr 88 kehtestatud detailplaneeringuga määrati ehitusõigus kuni kahe maapealse ja ühe maa-aluse korrusega gaasivarustuse teenindamisega seotud ärihoone ehitamiseks. Korralduse seletuskirja järgi ei nähta administratiivhoonesse ette suurt töötajate arvu ning tegemist on ka vähese külastajate arvuga ettevõttega, mis ei häiri kalmisturahu ega riiva silma sobimatute mastaapidega. On ilmne, et tavandihoonekrematooriumi kasutamise otstarve erineb oluliselt detailplaneeringus ettenähtust: erinev on ehitise eesmärk, käitamine ning külastajate arv. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohiks EhS § 27 lg-s 4 sätestatud tingimuse täpsustamine olla puudutatud isikute jaoks üllatuslik. Kohtupraktikas on detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks peetud nt seadusega kehtestatud ehituskeelu vähendamist ja nihutamist (Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017 otsus nr 3-16-2496, p 11), juurdepääsutee asukoha muutmist, kui see on paika pandud servituudilepinguga (Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017 otsus nr 3-16-141, p 14), detailplaneeringus määratud ehitusaluse pinna ja korterelamu korterite arvu vähendamist (Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 319-674, p-d 20, 22). Ringkonnakohus leiab, et büroohoone asemel tavandihoone-krematooriumi rajamist võib pidada puudutatud isikute jaoks üllatuslikuks ja tajutavaks. Isegi kui hoone arhitektuurne lahendus oluliselt ei muutu ja kaebajad ei näe, mis hoone sees toimub, erineb selle käitamine oluliselt detailplaneeringus kokkulepitust. See ei tähenda, et krematooriumtavandihoone ei võiks asuda ärimaal (vt allpool). Ka asjaolu, et tavandihoone-krematoorium võib Valdeku tn 113 kinnistule sobida Liiva kalmistu läheduse tõttu paremini kui gaasivarustamise teenindamisega seotud ärihoone, ei tähenda, et kehtestatud detailplaneeringu olemus jääb samaks.
37.Seega esines alus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks (EhS § 32 p 3).
38.Ringkonnakohus selgitab siiski täiendavalt järgmist. Valdeku tn 113 kinnistu asub üldplaneeringu maakasutuse kaardi järgi ettevõtluse segahoonestuse juhtotstarbega alal, kus võib paikneda igasugune ettevõtlus, v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Halduskohus selgitas õigesti, et krematooriumi-tavandihoone käitamine on ettevõtlus, mida eraõiguslik isik 15(18)
3-19-1749 viljeleb kasumi teenimise eesmärgil, kuid pole tootmine, mis vajaks ulatuslikku sanitaartsooni (otsuse p 14). Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Tallinna linna üldplaneeringu sõnastus on piisavalt selge ning jätab võimaluse kasutada Valdeku tn 113 kinnistut põhimõtteliselt mis tahes ettevõtluseks. Seda, mis laadi ettevõtlus sinna täpsemalt sobib ja on lubatav, tuleb konkreetsemalt hinnata muude õigusaktide ja asjaolude valguses, kuid piirangut rajada Valdeku tn 113 kinnistule krematooriumit ei saa tuletada üldplaneeringust.
39.Vastupidist ei saa järeldada ka KalmS-st. KalmS sätestab nõuded mh surnu hoidmisele (§ 2); kalmistu rajamisele, kasutamisele ja laiendamisele (§-d 3–5) ning surnu tuhastamisele (§-d 9, 10), kuid mitte krematooriumi rajamisele või selle asukohale. KalmS § 4 lg 1 järgi peab kohaliku omavalitsuse volikogu otsustama kalmistu ehk surnute ja tuha matmiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega maa-ala rajamise või laiendamise. Toimikust ei nähtu, et kolmandal isikul oleks kavas Valdeku tn 113 kinnistule või krematooriumi hoonesse surnuid või tuhka matta ning vaidlustatud haldusaktid sellist õigust kolmandale isikule ka ei anna. KalmS eelnõu 888 SE seletuskirjast või eelnõu menetlemise käigus tehtud ettepanekutest ei saa samuti järeldada, et seadusandja oleks soovinud käsitada krematooriumit kalmistuna (vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/340effe9-c6fe-bc41-711ea487bc2560da/Kalmistuseadus). Kaebajate poolset tõlgendust ei toeta ka apellatsioonkaebuse lisana 1 esitatud MK ja AK artikkel. Autorid ei anna selles juhiseid KalmS sätete sisustamiseks, vaid kirjeldavad laiemalt tuhastusmatuse ehk krematsiooniga seonduvat kombekäitumist, alates tuhastamisele eelnevast leinatalitusest avalikus ruumis ja lõpetades tuha puistamisega veekogudesse või tuhaurni kodus hoidmisega. Ka kaebajate esitatud Postimehe artiklist ei saa teha teistsugust järeldust.
40.Ringkonnakohus ei näe ka vastuolu Tallinna linna senises praktikas. Vastustaja on mõistlikult selgitanud, miks teine praegu Tallinnas tegutsev krematoorium asub Tallinna linna ja Pirita linnaosa üldplaneeringute järgi kalmistu alal – Pärnamäe krematooriumi hoone rajati Pärnamäe kalmistu territooriumile juba enne nimetatud üldplaneeringute kehtestamist. Seetõttu on loogiline, et kogu kalmistu, sh krematoorium, määrati planeeringutes ühtselt kalmistu alal asuvaks. Sellest asjaolust ei saa tuletada piirangut rajada mujal Tallinnas krematooriume mujale kui kalmistualale. Ka asjaolust, et mõnes teises linnas võib krematoorium asuda kalmistu alal, ei tähenda, et see peaks nii olema ka Tallinnas. Kuna vastuolu üldplaneeringuga puudub, ei pidanud vastustaja algatama üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut.
41.EhS v.r § 31 lg 1 ls 1 (kehtis kuni 31.12.2019) järgi otsustab pädev asutus keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse ja projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Alates 01.01.2020 ei pea projekteerimistingimuste taotluse esitamisel tegema KeHJS § 11 lg 2 alusel KMH algatamise või algatamata jätmise otsust. Eelnõu seletuskirja järgi tekitas projekteerimistingimuste etapis KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine probleeme, sest puudus veel asjakohane teave kavandatava tegevuse kohta. EhS § 32 p 5 järgi keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste alusel kavandatava ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada. Seega tuli EhS v.r järgi otsustada KMH algatamine või algatamata jätmine, samuti eelhinnangu andmine projekteerimistingimuste menetluses.
42.Kaebaja kavandatud tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud valdkonda, seega ei pidanud vastustaja otsustama keskkonnamõju hindamise algatamist või algatamata jätmist (KeHJS § 11 lg-d 2 ja 3). Otsustajal (projekteerimistingimuste andjal) tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang siis, kui planeeritud tegevusel on oluline keskkonnamõju (KeHJS v.r § 6 lg 2 p 22, § 7 p 1, § 9 lg 1). Muu hulgas tuleb eelhinnang anda 16(18)
3-19-1749 tegevusele, mis võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku (Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15 p 9). Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene eelnevast, et eelhinnang tuleb anda iga kord, kui tegevusega kaasneb ebameeldiv või ärritav lõhnaaine eraldumine välisõhku. Eelhinnangu andmine on nõutav endiselt siis, kui tegevusega kaasnev keskkonnamõju on oluline (KeHJS § 6 lg 2). KeHJS § 22 järgi on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
43.Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). See põhimõte ei ole siiski piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab olema mõistlik ajend. Projekteerimistingimuste andmise otsuses ei ole eelhinnangu andmata jätmist põhjendatud, kuid modelleeringust loobumist on vastustaja põhjendanud kohtumenetluses sellega, et Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid kontrollisid ja kinnitasid ehitusprojekti vastavust keskkonnakaitsenõuetele. Teadaolevalt ei põhjusta olemasolevad krematooriumid lõhnahäiringud, mistõttu loeti piisavaks (ehitusprojekti) seletuskirja selgitused. Keskkonnainspektsioon on suuliselt kinnitanud, et Pärnamäe krematooriumil ei ole olnud probleeme õhusaastega. Kuna asjas esitatud tõenditest on näha, et ehitusloa taotlus koos ehitusprojekti ja seletuskirjaga esitati enne projekteerimistingimuste andmise taotlust (dtl 401), puudus vastustajal projekteerimistingimuste menetluses ajend eelhinnangu andmist kaaluda. Maardu ja Pärnu juhtumid toimusid pärast projekteerimistingimuste andmist. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustajale aga etteheidetav, et ta loobus ülaltoodud põhjendustel ehitusloa menetluses nõudest esitada hinnang krematooriumi emiteeritavate võimalikke häiringuid põhjustavate lõhnaainete esinemise kohta koos hajumise/levimise modelleerimisega. Tallinna Keskkonnaameti spetsialistid jõudsid projekteerimistingimuste andmisel järeldusele, et modelleeringut on vaja. Ehitusloa menetluses oldi aga seisukohal, et seda ei ole vaja. Kuna otsustused on tehtud sama tõendite kogumi põhjal, ei ole järelduse kujunemine läbipaistev.
44.Kaebajad on läbivalt olnud seisukohal, et tavandihoone-krematoorium emiteerib õhku kahjulikke aineid. Kolmas isik esitas kohtumenetluses OÜ Hendrikson & Ko teostatud Valdeku tn 113 krematooriumi välisõhu saastetaseme hinnangu ning on seisukohal, et sellega on tõendatud, et tavandihoonest-krematooriumist lähtuvad mõjud ei ületa õigusaktides sätestatud saastetaset ega põhjusta lõhnahäiringuid; ühtlasi puudub kohustus taotleda õhusaasteluba või registreerida põletusseade Keskkonnaametis. Ringkonnakohus leiab, et kolmas isik on sellega kaebajate väited veenvalt ümber lükanud. Halduskohtu hinnang tõenditele (otsuse p-d 20–21) on asjakohane ja selle kordamine ei ole vajalik (HKMS § 201 lg 4). IV
45.Kokkuvõttes on projekteerimistingimused formaalselt ja materiaalselt õigusvastased. Puudus alus projekteerimistingimuste andmiseks ning täpsustati tingimust, mida ei ole võimalik projekteerimistingimustega taotletud viisil täpsustada. Ei saa välistada, et kui tavandihoonekrematooriumi rajamiseks oleks algatatud detailplaneeringu menetlus ja kaebajad oleks sinna kaasatud, oleks menetluse tulemus võinud olla teistsugune. Projekteerimistingimused on ehitusloa eelhaldusakt. Ehitusluba anti õigusvastaste projekteerimistingimuste alusel ning see on ka formaalselt õigusvastane. Samuti ei vasta ehitusluba hoone kasutusotstarbe osas detailplaneeringule.
46.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 22.07.2020 otsuse resolutsiooni punktid 3 ja 4 ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab TLPA 19.02.2019 projekteerimistingimused ja 22.05.2019 ehitusloa nr 1912271/12476. 17(18)
3-19-1749
47.Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebajate apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse menetluskulude väljamõistmise ulatuse ja kohtuotsuse täitmise tingimuste osas, mida vaidlustas vastuapellatsioonkaebusega kolmas isik, jääb kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. V
48.Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kaebuse ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb kaebaja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6). Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna kaebaja ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8).
49.Kaebajad taotlesid halduskohtus 6594 euro väljamõistmist (riigilõiv kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt 210 eurot ja esindajakulud 6384 eurot) ning ringkonnakohtus 3885 euro väljamõistmist (riigilõiv apellatsioonkaebuselt 105 eurot ja esindajakulud 3780 eurot). Riigilõivu tasumise kohta on esitatud maksekorraldused ning õigusabi osutamise kohta menetluskulude nimekiri koos kuludokumentidega (HKMS § 109 lg 1 ja 11). Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu ning see tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajate esimese astme õigusabikulud asja mahtu ja keerukust ning menetluse käiku arvestades vajalikud ja põhjendatud. Küll ei saa täies ulatuses pidada põhjendatuks apellatsiooniastme menetluskulusid. Apellatsioonkaebuses on korratud varem esitatud seisukohti ning võrreldes halduskohtuga ei ole vaidlusküsimused muutunud. Ringkonnakohus vähendab vastustajalt kaebajate kasuks väljamõistetavate apellatsiooniastme esindajakulude suurust selliselt, et mõistab kaebajate kasuks välja 3200 eurot. Kokku tuleb seega kaebajate kasuks välja mõista menetluskulud 9899 eurot (6594 + 3305 = 9899).
(allkirjastatud digitaalselt)
18(18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.