Maksuõigus › Maksuotsused

kinnistu ( elamu) Vambola tn 14, kuid seda ei ole käibedeklaratsioonil kajastatud. Äriühingu juhatuse liikmed (Andrey Kuznetsov ja Elena Kuznetsova) on kasutanud nimetatud elamut elamiseks ehk oma isiklikuks tarbeks, kuid esitamata on juhatuse liikmetele osutatud üüriteenuse deklaratsioon. Kaebaja ei ole korrigeerinud pärast kinnistu võõrandamist sisendkäibemaksu seoses põhivara müügiga. Maksuhaldur on märkinud, et kaebaja kasutas Vambola 14 elamut ettevõtluse tarbeks 50% ja maksuvaba käibe tarbeks 50% ulatuses, kuid on kõikidelt kinnistu ülalpidamiskuludelt arvestanud käibemaksusummad kajastanud sisendkäibemaksuarvestuses kogu ulatuses. Elamut juhatuse liikmetele tasuta kasutada andes tegi kaebaja erisoodustusi jättes esitamata üüriarved ja muud kulutused kinnistule.

Kontrollaktiga on kohustatud kaebajat deklareerima detsember 2013 KMD maksuvaba käivet summas 103,88 eurot; samuti 2013.a. detsembrikuu KMD summas 1668,55 eurot ja vähendama 2013 detsembri KMD sisendkäibemaksu summas 75,87 eurot. Samuti on kaebaja jätnud deklareerimata juhatuse liikmele Vambola tn 14 elamu tasuta kasutada andmisega tehtud erisoodustused nii esitamata üüriarvetelt kui kuludelt perioodil, mil kasutati juhatuse liikmete poolt elamut omatarbeks. Deklareerimata oli detsember 2013 eest tulumaks summas 47,01 eurot ja sotsiaalmaks summas 72,78 eurot. Maksuhaldur on märkinud, et on loobunud 2013. aasta detsembrikuu KMD maksuvaba käibe, käibemaksu ja sisendkäibemaksu korrigeerimisest, samuti on loobutud tulumaksu ja sotsiaalmaksu korrigeerimisest 2013. aasta eest, kuna maksusumma määramine on selles osas aegunud. 3.Maksuotsuse sisuks on see, et OÜ Salem Ehitus juhatuse liikmed ja ainukesed osanikud Elena Kuznetsova ja Andrey Kuznetsov on kasutanud elamiseks Elvas Vambola tn 14 asuvat elamut nende Eestis viibimise ajal. Kontrollitaval perioodil on nimetatud elamu müüdud 06.12.2014 arve nr 06/12-1 alusel hinnaga 180 000 eurot. Kinnistu müügihinnale ei ole lisatud käibemaksu 20%. Nimetatud kinnistu on soetatud krundina samade isikute poolt 2009. aastal, millele on ehitatud üksikelamu, kasutusluba sellele on saadud 02.01.2012. Elamu on müüdud peale selle valmimist ja kasutusele võtmist 05.12.2014 SEG Engineering OÜ-le. Kuna ehitises esinesid teatud puudused, on ostja SEG Engineering OÜ taganenud müügilepingust ja ehitis on kaebajale tagastatud. (02.08.2016). 4.Kontrollimenetluse käigus on tuvastatud, et kinnistu on müüdud maksuvaba käibena ning äriühingul tuleb kajastada Vambola 14 eramu müük detsembrikuu 2014 KMD maksuvaba käibe real summas 180 000 eurot ja samas on arvestamata ja käibena deklareerimata juhatuse liikmetele osutatud üüriteenus eest perioodil 2014.a. Vara on võõrandatud 05.12.2014 müügilepingu alusel ning maksuotsuse kohaselt ei ole äriühing oma sisendkäibemaksu seoses põhivara müügiga korrigeerinud, mida tuli teha vara võõrandamise kuul detsembris 2014. Käibemaksukohustus on suurenenud perioodil jaanuar-märts ning detsember 2014. Kuna eramut kasutati juhatuse liikmete poolt omatarbeks (elamiseks) Eestis olemise ajal, leidis maksuhaldur, et tasumisele kuulub perioodi jaanuar kuni november 2014 eest tulumaks ja sotsiaalmaks. Deklareerimata on ka erisoodustused, mis on seotud eramu tasuta kasutusse andmisega juhatuse liikmetele. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse vaidekorras ning Maksu- ja Tolliamet on 03.04.2017 vaideotsusega nr 6-1/3654-2 jätnud vaide rahuldamata. OÜ Salem Ehitus on 02.05.2017 pöördunud kaebusega kohtu poole maksuotsuse ja vaideotsuse vaidlustamiseks. Kohus on kohtumäärusega 05.05.2017 kaebuse menetlusse võtnud.

Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused 5.Kaebaja leiab, et maksuotsusega maksukohustuse suurendamine seoses ehitise kasutamisega 2014. aastal ja selle müügiga on õigusvastane ja alusetu. Maksuhaldur on kogutud tõendile ebaõige hinnangu andnud ning seega on ka maksusumma määratud ebaõigesti. Maksuotsus on õigusvastane ja tuleb tühistada. Kaebaja seisukohalt on sisendkäibemaksu baas suurendatud alusetult sisendkäibemaksu sisalduvate kulude võrra, need olid tehtud oluliselt enne ehitise põhivarana arvele võtmist ning ei olnud tehtud põhivara tarbeks. Kaebaja viitab käibemaksuseaduse (KMS) §32 lg 1-3, mille kohaselt peab juhinduma sisendkäibemaksu mahaarvamise küsimuses ehituskulude puhul. Ehituskulud on kantud enne ehitise valmimist ja selle arvele võtmist põhivarana. Seega ei ole kaebajal põhivara käibemaksu korrigeerimise kohustust ehitise püstitamiseks kantud ehituskulude sisendkäibemaksu suhtes. Seonduvalt ehitises esinevate puudustega, on ostja 02.08.2016 SEG Engineering OÜ taganenud müügilepingust ja ehitis on taas kaebaja oma. Kaebaja arvates tuleb maksuhalduril tehing aktsepteerida. Kui põhivara ese on tänu tehingu tagasitäitmisele jälle kasutuses kaebaja ettevõtluses, siis peab maksuhaldur selle faktiga arvestama põhivara korrigeerimise regulatsiooni kohaldamisel. Ehitise tagasisaamine kaebaja ettevõtlusesse välistab sisendkäibemaksu korrigeerimise maksuotsuses kirjeldatud viisil. 6.Kaebaja märgib ka , et ehitise kasutamisega on korrigeeritud ebaõigesti sisendkäibemaks. Kaebaja märgib, et äriühingu juhatuse liikmed ei ole kasutanud elamut isiklikuks tarbeks vaid äriühingu ettevõtluse huvides. Tööajal on kasutanud juhatuse liikmed ehitist seoses ametiülesannete täitmisega. Käibemaksu korrigeerimine seonduvalt ehitise kasutamisega juhatuse liikmete poolt ei saanud ületada 2/3 sellest summast, mis on kajastatud vastavas osas maksuotsuses. Kaebaja rõhutab, et ehitise kasutamise osas korrigeeritud käibemaksu summa sisaldab juba ehitise müügiga seoses korrigeeritud käibemaksu summas. Maksukohustust on alusetult suurendatud. 7.Kaebaja lisab, et vastustaja ei ole tuvastanud fakti, et juhatuse liikmed kasutasid ehitist ettevõtlusväliselt, mida oleks võimalik käsitleda erisoodustusena.

11.Põhivara sisendkäibemaks on vastustaja hinnangul korrigeeritud õigesti ning kaebaja arusaam, et ehitise püstitamiseks kantud ehituskulud ja nendelt maha arvatud sisendkäibemaks ei kuulu korrigeerimisele põhivara reeglite kohaselt, on ekslik. 12.Vastuseks kaebaja väitele, et maksuhaldur ei saa notariaalselt tõestatud tehingu kehtivust kahtluse alla seada, märgib maksuhaldur, et tehingu notariaalne kinnitamine ei taga selle majanduslikku sisu ega välista tehingu majanduslikku ümberhindamist maksuhalduri poolt. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-1-1-74-05 ja halduskohus kohtuasjas nr 3-10-3265 leidnud, et tehingu näilikkust ei välista selle tegemine notariaalses vormis ning tehingu notariaalne kinnitamine ei taga selle majanduslikku sisu ega välista tehingu majanduslikku ümberhindamist maksuhalduri poolt. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 13.Kohus on tutvunud asja materjalidega ning asub seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel. Maksuotsusega 30.01.2017 nr 12.2-3/036624-5 on Maksu- ja Tolliamet kohustanud tasuma OÜ Salem Ehitus maksusumma summas 75 991,05 eurot. 14.Tulenevalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 1 kohaselt tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse. Maksuotsus on sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. 15.Kontrolli käigus tuvastatud, maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 18.11.2016 kontrollaktis nr 12.2-3/036624-2, mida MTA käsitleb maksuotsuse lahutamatu lisana. 16.Käesolevas asjas on kaebaja leidnud, et maksuhaldur on korrigeerinud sisendkäibemaksu seoses ehitise müügiga ja ehitise kasutamisega õigusvastaselt. Kaebaja seisukohalt ehitise kasutamine juhatuse liikmete poolt ei kujuta endast erisoodustust ning sisendkäibemaksu korrigeerimist välistab ehitise tagasivõtmine kaebaja ettevõtlusesse. Kaebaja seisukohalt on maksuhaldur tõendeid hinnanud valesti ning ei ole välja selgitanud miks kaebaja võttis ehitise alles 2013. aasta lõpus põhivarana arvele.

detsembris, mistõttu tuli korrigeerida 2014. aasta detsembris KMD käibemaksu seoses põhivara müügiga maksuhalduri arvestuse kohaselt summas 72 592,92 eurot. OÜ Salem Ehitus OÜ poolt on kinnistu müügi kohta vormistatud arve 06.12.2014 nr 06/12-1. Kaebaja on viidanud KMS § 32 lg 4 kolmanda lausele, mille kohaselt korrigeeritakse sisendkäibemaksu ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara raamatupidamislikku väärtust. Kohus nõustub vastustajaga, et väär on kaebaja seisukoht, et kuni ehitise arvele võtmiseni põhivarana kantud ehituskulude sisendkäibemaksu suhtes ei rakendu KMS § 32 lõigete 4-51 regulatsioon põhivara soetamisel ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta. KMS § 32 lg 4 sätestab, et põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. KMS § 32 lg 4 kolmas lause selgitab seejuures, et korrigeerimine viiakse läbi üksnes nende hilisemate soetatud kaupade ja teenuste osas, mis suurendavad põhivara bilansilist väärtust. KMS § 32 lg 5 kohaselt korrigeeritakse põhivara võõrandamisel sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist ei tule teha ettevõtluses kasutatava kinnisasja võõrandamise korral krediidi- või finantseerimisasutusele, kui kinnisasja võõrandanud isik on lepingu alusel võtnud selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidi- või finantseerimisasutuselt kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest. Kohus märgib, et sisendkäibemaksu korrigeerimisel saab arvesse võtta kulud, mis on seotud põhivara soetamisega kui ka kulud, mis on hilisemalt kantud seoses ehitise parendustöödega kui need lisatakse kõik põhivara soetamismaksumusele; jooksvate kulutuste puhul sisendkäibemaksu ei korrigeerita, need on kulud, mis ei muuda põhivara maksumust, näiteks pisiremondikulud ja lühikeseks ajaks ostetud kaubad, mis kuluvad kiiresti. Kohtu arvates saab sisendkäibemaksu korrigeerida ainult põhivara tarbeks soetatud teenuste ja tööde puhul kui need mõjutavad põhivara väärtust. Seega ei ole õige kaebaja väide, et põhivara ehitamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste osas sisendkäibemaksu korrigeerimise nõue ei kehti. Samuti ei ole õige kaebaja väide, et ehituskulud olid kantud enne ehitise valmimist ja selle arvele võtmist põhivarana, mistõttu ei olnud need kulud kantud põhivara tarbeks. Kohus märgib, et sisendkäibemaksu korrigeeritakse ainult nende kaupade ja teenuste puhul, mis mõjutavad põhivara väärtust ehk suurendavad kinnistu maksumust ja tõstavad tema väärtust. Kinnistu on võõrandatud 06.12.2014 ja kuna tegemist on põhivaraga, siis tulnuks kaebajal detsembris 2014 käibedeklaratsioonil korrigeerida käibemaksu seonduvalt põhivara müügiga.

20.Riigikohus on kohtulahendis 3-31-19-16 leidnud, et KMS § 32 lg 4 kuulub kohaldamisele selliste põhivara objektide puhul, mida on korrigeerimisperioodil mõnel aastal kasutatud täielikult maksustatava käibe tarbeks ja mõnel aastal täielikult maksuvaba käibe tarbeks. 21.Maksuhaldur on asja tuvastamise käigus leidnud, et juhatuse liikmed on kasutanud elamut ettevõtluse tarbeks 50% ja maksuvaba käibeks 50%. Seetõttu tuleks maksuvaba käivet kasutada 50% ulatuses. Kuna elamu on arvele võetud raamatupidamises 2013. aasta lõpus, siis tuli korrigeerida detsembris 2014 KMD-l käibemaksu seoses põhivara müügiga. Juhatuse liikmed ei ole üüri tasunud elamu kasutamise eest ning on nõustunud osaliselt maksuhalduri seisukohtadega ja viisid sisse 28.12.2016 KMD-s parandused, milles oli näidatud aprill-november 2014 maksuvaba käive. Maksuhaldur on tuvastanud, et maja kasutati omatarbeks juba 2013. aastal, mistõttu tulnuks üüri tasuda varasema perioodi eest. Maksuotsuse lisas on välja toodud KMD-de korrigeerimine, mis on maksuotsuse lahutamatu lisa (lk 58-59). KMS § 16 lg 2 p 2 kohaselt on kinnisasi või selle osa üürile või rendile andmine maksuvaba käive, kuna juhatuse liikmed kasutasid elamut üürilistena, seega tuleb üür kajastada maksuvaba käibena. Kohus märgib, et maksuhaldur on veenvalt tõendanud, et kaebaja juhatuse liikmed on ehitist kasutanud varasemalt kui juhatuse liige seda oma seletustes märgib. Nimelt Vambola tn 14 elamu ehitus algas 2010. aastal (ehitusluba 26.05.2010) ja lõppes 2011. aastal (kasutusluba 02.01.2012). Toimikus nähtuvalt on 2011-2012. aastal ostetud kodutehnika, paigaldati kardinapuud ja kardinad, ostetud on mööblit ja seadistatud on internet, teostati ka väikeseid ehitusjärgseid remonditöid (arved tl 129-133). Igakuist maja kasutamist tõendab ka see, et olid igakuised arved vee, elektri, interneti kasutamise ja prügiveoteenuse eest esitatud. Seega oli eramu kasutus omatarbeks arvates 2013. aastast ning täiendav maksukohustus 2014. aasta eest on igati põhjendatud. Kohus on seisukohal, et maksuhaldur on õigesti leidnud, et elamut juhatuse liikmetele tasuta kasutada andes tegi kaebaja erisoodustusi esitamata üüriarvetelt kui ka kuludelt alates jaanuar 2013 kuni november 2014, millelt kuulub TuMS § 4 lg 11 p-le 4, § 48 lg-te 1-4, § 54 lg-te 1 ja 4 ning SMS § 2 lg 1 p-le 7, § 4 lg-le 1, § 7 lg-le 1 ja § 9 lg 1 p-le 3 tuginedes tasumisele tulumaks ja sotsiaalmaks. Asja materjalide kohaselt nähtub selgelt, et kaebaja juhatuse liikmed kasutasid ehitist ettevõtlusväliselt see on isiklikuks tarbeks. Kohus märgib lisaks, et üldjuhul on korterite ja majade puhul väga suur võimalus, et neid kasutatakse mitte äriühingu huvides, vaid isiklikuks otstarbeks ( Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-33-12). Kuna isikliku ehk ettevõtlusvälise kasutamise risk on suur, peab äriühing olema suuteline tõendama, et selle soetamine, renoveerimine, rentimine vms on toimunud ettevõtluse tarbeks ja kulud on ettevõtlusega seotud. Antud juhul see nii ei ole.

22.Kaebaja on märkinud, et 02.08.2016 notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga on taganetud 06.12.2014 müügilepingust kinnistul lasunud oluliste puuduste tõttu ning maksuhalduril ei ole õigust seada kahtluse alla notariaalselt tõestatud taganemise kehtivust ning osapoolte seotus ei välista tehingust taganemist. Kohus nõustub maksuhalduriga, et elamu tagasiandmine kaebajale ei välista sisendkäibemaksu korrigeerimist. Kohus märgib, et maksuotsuses on õigesti märgitud, et kuna kaebaja on võõrandanud elamu 06.12.2014 ja tegemist oli põhivaraga, seega pidi kaebaja detsembris 2014 käibedeklaratsioonil korrigeerima käibemaksu seoses põhivara müügiga. Asja materjalidest nähtuvalt on 02.08.2016 SEG Engineering OÜ oma müügilepingust taganenud, kuna müügilepingu esemel on avastatud varjatud puudused ning ostuhind arvestati

tasa SEG Engineering OÜ nõudega OÜ Salem Ehitus vastu. Andrey Kuznetsov ja Elena Kuznetsova on nii SEG Engineering kui ka OÜ Salem Ehitus ainukesed omanikud ja juhatuse liikmed. Kohus märgib, et kuna tegemist on samade isikutega, kes on ainuosanikud ja juhatuse liikmed mõlemas äriühingus, saab olukorda hinnata ka selliselt, et tehing on tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil, samuti ei ole kinnistu tagasiostu eest tasutud ja samuti ei olnud välja selgitatud, kas puudused ehitisel olid enne müüki või tekkisid hiljem. Maksuhaldur on viidanud MKS § 84, mille kohaselt kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Antud juhul on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, sellel tehingul ei olnud majanduslikku sisu ja kaebajal oli kohustus korrigeerida käibemaksu 2014.a. detsembris KMD-l ja kuna tegemist oli põhivara müügiga, tuli kaebajal käibemaksu korrigeerida seoses põhivara müügiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.