Maksuõigus › Maksuotsused

Tartu Halduskohus jättis 18.04.2017. a määrusega kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebaja on põhjendanud esialgse

õiguskaitse vajadust asjaoluga, et maksuotsusega määratud summa tasumiseks puuduvad kaebajal vabad vahendid ning maksuotsuse tegemine on põhjustanud äriühingu omakapitali miinusesse langemise ehk sisuliselt pankrotiohu. Kaebuse esitaja igapäevast tegevust takistab pangakontode arestimine, mis oleks vaja vaidluse ajaks keelata. Vastustaja on juhtinud halduskohtu tähelepanu asjaolule, et kaebaja on käesoleva hetke seisuga oma tegevuse sisuliselt lõpetanud, kaebajal puuduvad töötajad ning viimase kaheksa kuu jooksul on äriühing käivet deklareerinud vaid 2016. a novembrikuu eest. Halduskohus leidis, et kaebajal on olnud võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et maksukohustuse täitmine ei tooks endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi, rääkimata alalisest maksejõuetusest või pankrotist. Halduskohtu hinnangul nähtub asjas esitatud materjalidest, et äriühingu tegevus on lõpetamisel. Äriühingu ainsale registervarale on seatud käsutamise keelumärge. Halduskohus asus seisukohale, et taotleja võib soovida kasutada esialgset õiguskaitset selleks, et maksuotsuse kehtima jäämisel muuta maksuvõla sissenõudmine võimatuks, kuivõrd maksukohustuslase käitumine annab iseenesest alust kahelda ettevõtte jätkusuutlikkuses. Sellest tulenevalt asus halduskohus seisukohale, et on põhjendatud jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, et tagada maksusumma sissenõutavus kaebuse rahuldamata jätmise korral. Halduskohus märkis, et kaebajal on õigus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist. Halduskohus leidis, et avalik huvi tagada maksuotsuse täitmise võimalikkus kaalub käesolevas asjas üles kaebajale väidetavate negatiivsete tagajärgede saabumise. Kaebaja esitas 15.05.2017 Tartu Halduskohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja märkis, et oli 20.04.2017 esitanud maksuhaldurile taotluse maksuvõla ajatamiseks. Kaebaja oli selles selgitanud, et on oma tegevuse senisel tegevusalal, milleks oli toidukaupade hulgimüük, lõpetanud ja uutega alustamine on plaanide tegemise staadiumis. Maksuhaldur oli jätnud 09.05.2017. a otsusega kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata. Kaebaja märgib, et ta ei ole oma aastaid põhitegevuseks olnud äritegevust lõpetanud maksuotsuse tegemise tõttu, vaid see on lõppenud järk-järgult juba oluliselt varem. Samuti ei ole kaebajal olnud võimalik oma majandustegevust korraldada selliselt, et makseraskusi vältida, kuna maksuotsuse tegemine tuli üllatuse juba ajal, mil tegevus senisel põhitegevusalal oli lõppenud ja ainsa vara, kinnistu müümine kiirkorras ei lahendaks probleemi. Ajatamise taotlus jäeti rahuldamata. Kaebajal ei ole võimalik esitada täiendavat tagatist ja teistsuguse maksegraafiku taotlemine ei vastaks kaebaja reaalsetele võimalustele. Kaebaja on proovinud leida ka muid võimalusi olukorra lahendamiseks (laenu saamine või osanike panustamine maksuvõla tasumiseks), kuid need ei ole osutunud reaalseteks. Kaebaja leiab, et uute asjaolude valguses peaks olema selge, et kaebaja tegevuse jätkumiseks on ainsaks võimaluseks kohtu poolt esialgse õiguskaitse kohaldamine. Taotluse rahuldamata jätmise korral tekiks kaebajal pankrotimenetluse alustamise kohustus ja sellega kaasneks vara nö kiirmüük. Sellega jääks maksunõue suures osas või isegi tervikuna täitmata.

MTA palus vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta jätta kaebaja taotlus rahuldamata. Maksuhalduri hinnangul kinnitavad kaebaja 15.05.2017 esialgse õiguskaitse taotluses kaebaja poolt esitatud uued asjaolud (lõppenud majandustegevus, võimaluste puudumine maksusumma kasvõi osaliseks tasumiseks vähemalt lähima aasta jooksul, tasumise tagamise võimatus), mis peaksid kaebaja hinnangul muutma halduskohtu 18.04.2017. a seisukohta, pigem seisukohta, et antud juhul puudub igasugune alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Puudub tagatis selle kohta, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise võimalus täielikult ära ei langeks või ei muutuks selle täitmine vähemalt oluliselt keerulisemaks. Kuigi kaebaja väidab jätkuvalt, et pangakonto kasutamine on vajalik tema igapäevaseks tegevuseks, ei pea vastustaja seda põhjendatuks. Võimalikke probleeme maamaksu, side- ja raamatupidamisteenuste eest tasumisel olukorras, kus kaebaja ise on

kinnitanud sisulise tegevuse puudumist, ei saa vastustaja hinnangul pidada selliseks pöördumatuks kahjuks, mille vältimine õigustaks esialgse õiguskaitse vahendi rakendamisena vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist. Tartu Halduskohus jättis 17.05.2017. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis, et kaebaja ajatamise taotluse kohaselt on kaebaja kaalunud pärast 2015. a põhitegevuse lõpetamist erinevaid ärisuundi ning peab üheks suunaks kinnisvaraarendust kaebajale kuuluval kinnistul Narva linnas. Seoses maksuprobleemidega ei ole äriühing saanud aga uute ärisuundadega alustada. Kaebaja maksuvõlg on 09.05.2017. a seisuga kokku 167 011,59 eurot (sh arvestuslik intress 78 128,99 eurot). MTA jättis maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata, arvestades maksuvõla suurust, kaebaja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et maksuvõla tasumine ei ole tagatud. Äriühingule Narva linnas kuuluval kinnistul puudub arendustegevuseks projekt ja ehitusluba. Samuti ei ole teada kinnistu turuväärtus. Kinnistule seatud hüpoteegi nõude jääk on kaebaja kasuks arvatavalt u 100 000 eurot. Kinnistule on 29.03.2017 MTA avalduse alusel seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Eeltoodud asjaoludele tuginedes leidis halduskohus, et maksuotsuse täitmise peatamine ei ole põhjendatud. Halduskohus märkis, et jääb 18.04.2017. a määruses esitatud seisukohtade juurde ja ei näe asjas uusi asjaolusid, mis lubaksid kohaldada esialgset õiguskaitset vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamise näol. Halduskohus nõustus maksuhalduri põhjendatud kahtlusega, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib maksuvõla sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Käesoleval juhul annab kaebaja käitumine ja majanduslik olukord aluse seada kahtluse alla ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimalus tasuda maksusumma pärast kohtuvaidluse lõppu, kui vaidlustatud maksuotsus jääb kehtima. Kaebajal on võimalik enda õiguste riivet vähendada, kuna vastustaja on 09.05.2017. a otsuse kohaselt jätkuvalt valmis leidma lahendust ja võtma menetlusse uue ajatamise taotluse, kui kaebaja leiab võimaluse tagada maksuvõlg nii maksepuhkuse kui ka maksuvõla tasumise ajakava täitmise ajaks.

OÜ Krutikus esitas 29.05.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17.05.2017. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebaja leiab, et halduskohtu seisukoht on põhjendamatult avalikke huve ülimuslikuks pidav ja põhjustab kaebaja pankrotti mineku maksuotsuse üle peetava kohtumenetluse ajal. Halduskohus ei ole õigesti hinnanud kaebaja võimalusi maksuotsust täita või selle täitmist tagada. Kaebaja leiab, et halduskohtu etteheide tema käitumise kohta on konkretiseerimata. Kui halduskohus peab silmas kaebaja poolt toidukaupade hulgimüügi alase tegevuse lõpetamist, siis tegevuse vähenemine algas juba 2011. aastal ning see ei ole seotud kontrolli läbiviimisega. Kaebaja leiab, et põhjendamata on väide, et maksuvõla sissenõudmine pärast kohtuvaidluse lõppu oleks praegusega võrreldes raskendatud. Ainsaks varaks, mille arvelt oleks võimalik maksuotsust täita, on kaebajale kuuluv kinnistu, millele on seatud kasutamise keelumärge maksuhalduri kasuks. Kinnistu väärtuse vähenemist ei saa pidada tõenäoliseks. Kinnisasja käsutamise keelumärget on peetud kohtupraktikas piisavaks tagamaks, et olukord ei muutu menetluse jooksul riigi jaoks halvemaks. Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei saa tugineda asjaolule, et maksuhalduril on valmisolek menetleda uut ajatamise taotlust. Halduskohus pidanuks lähenema sisuliselt ja hindama ajatamise taotluse rahuldamise perspektiivikust. Kaebaja leiab, et ajatamise taotluse rahuldamine on ka tulevikus välistatud, sest kaebajal ei ole võimalik täiendavat tagatist esitada. Halduskohus ei ole kaalunud võimalust kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt või tingimuslikult. Kaebaja rõhutab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on viimane võimalus, et hoida ära kohustust esitada pankrotiavaldus. Sellises olukorras oleks halduskohus pidanud põhjalikumalt kaaluma esialgse õiguskaitse kohaldamise

võimalusi. Pankrotiga kaasnevad äriühingule pöördumatud kahjulikud tagajärjed, mida ei ole võimalik tagantjärele heastada. Riigi jaoks ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel minna olukord halvemaks ning pankrotimenetluse puhul jääks riigile maksusumma eeldatavasti tervikuna tasumata. MTA palub vastuses määruskaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja märgib, et ta jääb varem avaldatu juurde, olles seisukohal, et Tartu Halduskohtu 17.05.2017. a määrus on põhjendatud ja õiguspärane. Halduskohus on igati õigustatult asunud seisukohale, et kaebajal on olnud võimalik korraldada oma majandustegevus selliselt, et maksukohustuse täitmine ei tooks endaga kaasa olulisi majanduslikke raskusi, rääkimata alalisest maksejõuetusest või pankrotist. MTA maksuotsuse koostamise võimalus ei saanud, arvestades käimasolevat kontrollimenetlust, tulla kaebajale üllatuslikult. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul annab kaebaja käitumine ja majanduslik olukord aluse seada kahtluse alla ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimalus tasuda maksusumma pärast kohtuvaidluse lõppu, kuid vaidlustatud maksotsus jääb kehtima. Vastustaja hinnangul puudub antud olukorras igasugune tagatis selle kohta, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise võimalus täielikult ära ei langeks. Kaebaja on oma tegevuse sisuliselt lõpetanud, on põhimõtteliselt varatu ning tunnistab, et ei ole lähimal ajal võimeline isegi ajatamisgraafiku alusel maksuotsusega nõutavat summat tasuma. Arvestades Narva linnas asuva sarnase maa müügihindadega ning pidades silmas, et kinnistu on koormatud AS Antomin kasuks 130 000 euro suuruse hüpoteegiga, ei saa nimetatud kinnistu kuidagi tagada kaebaja poolt tasumisele kuuluvat maksusummat. Arvestades seda, et kaebajal sisuliselt tegevus puudub, ei saa äriühingu arvelduskontode arestimist pidada kuidagi selliseks pöördumatuks kahjuks, mille vältimine õigustaks esialgse õiguskaitse vahendi rakendamisena vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist

kohaldamata jätmine peaks põhjustama kaebaja pankroti maksuotsuse üle peetava kohtumenetluse ajal, siis on tegemist kaebaja jaoks raske tagajärjega, mille kõrvaldamine võib hiljem kaebuse rahuldamise korral olla rakendatud või võimatu. Seega on HKMS § 249 lg-s 1 sätestatud esialgse õiguskaitse kohaldamise esimene eeldus, kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus, täidetud.

maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamata, et kaebaja bilansi andemetel (seisuga 31.03.2017) ületasid kaebaja lühiajalised kohustused (493 007 eurot) käibevara (2399 eurot) 205 korda ning ettevõtte majandustegevus on kahjumis ja omakapital ei vasta kehtivale äriseadustikule. Kaebaja bilansist nähtub, et lisaks maksuvõlale summas 160 124,10 eurot on kaebajal ka 278 340 euro suurune tagatiseta võlakohustus ning dividendivõlad summas 51 793,87 eurot. Kaebaja varaks on peakassas olev summa 2409,53 eurot ning Narva linnas asuv kinnistu, mille väärtuseks on bilansi kohaselt 400 000 eurot. MTA 09.05.2017. a kaebaja maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohaselt on kaebajale kuuluv

kinnistu koormatud hüpoteegiga summas 130 000 eurot AS Automin kasuks ning hüpoteegi nõude jääk AS-i Automin kasuks on arvatavalt ca 100 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja majanduslik seisund seab kahtluse alla kaebaja jätkusuutlikkuse ning võimekuse tasuda maksusumma pärast kohtuvaidluse lõppu, kui vaidlustatud maksuotsus peaks jääma kehtima.

huvi, puudutatud isikute õigusi, hinnata kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Avalikuks huviks käesolevas asjas on maksude laekumise tagamine. Kuigi kaebaja leiab määruskaebuses, et riigi jaoks ei saa olukord esialgse õiguskaitse rakendamisel minna halvemaks, sest pankrotimenetluse puhul jääks riigile maksusumma eeldatavasti tervikuna tasumata, ei anna ka see väide ringkonnakohtu hinnangul alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja väitel on kaebaja äritegevus hetkel nn ooterežiimil, st puudub äriplaan majandustegevuse jätkamiseks. Kaebaja ja maksuhaldur on kaebaja maksuvõla tasumise ajatamise taotluse lahendamisel arutanud erinevaid võimalusi maksuvõla tasumise ajakava koostamiseks, kuid arvestades kaebaja maksuvõla suurust ja majanduslikku olukorda, ei ole maksuhaldur maksuvõla tasumise ajatamise taotlust pidanud võimalikuks rahuldada. Kaebaja on ka ise määruskaebuses väitnud, et maksuhalduri poolt ajatamise taotluse rahuldamine tulevikus on samuti välistatud, sest kaebajal ei ole võimalik täiendavat tagatist esitada. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul tõenäoline, et kaebaja oleks pärast kohtumenetluse lõppu juhul, kui kaebus jääb rahuldamata, suurema tõenäosusega võimeline määratud maksusummat tasuma, kui käesoleval ajal. Kaebaja märgib määruskaebuses, et kinnisasja käsutamise keelumärget on peetud kohtupraktikas piisavaks tagamaks, et olukord ei muutu menetluse jooksul riigi jaoks halvemaks. Ringkonnakohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohaga, et arvestades kaebaja majanduslikku olukorda ei taga käesoleval juhul keelumärge seda, et kaebaja oleks kaebuse rahuldamata jätmise korral võimeline maksuvõlga tasuma.

ebaõigesti hinnanud kaebaja võimalusi maksuotsust täita või selle täitmist tagada. Määruskaebuses esitatud ükski väide ei anna alust halduskohtust erinevale järeldusele jõudmiseks. Kaebaja etteheide halduskohtule, nagu oleks halduskohus jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et maksuhalduril on valmisolek võtta menetlusse uus ajatamise taotlus, on põhjendamatu. Halduskohus ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel sellele asjaolule tuginenud, vaid on seda märkinud üksnes täiendava selgitusena. Halduskohus on sõnaselgelt jätnud kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja käitumine ja majanduslik olukord seab kahtluse alla äriühingu võimekuse maksusumma tasumiseks pärast kohtumenetluse lõppu. Ringkonnakohus nõustub selle hinnanguga.

lähenema sisuliselt ja hindama ajatamise taotluse rahuldamise perspektiivikust. Arvestades seda, et kaebaja leiab ka ise, et maksuvõla ajatamise taotluse rahuldamine ka tulevikus on välistatud, on see kaalukas argument esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks, sest kinnitab seda, et kaebaja ei ole oma halvast majanduslikust seisust tulenevalt võimeline maksusummat ka pärast kohtumenetluse lõppu tasuma, kui kaebus rahuldamata jääb. Seega kaalub avalik huvi kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks üles.

kaalunud võimalust kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt või tingimuslikult. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et käesoleval juhul oleks võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset osaliselt või tinglikult selliselt, et avalik huvi, mis on suunatud maksude laekumise tagamisele, ülemääraselt kahjustada ei saaks. Kaebaja ei ole ka ise teinud konkreetseid ettepanekuid kohtule selle kohta, mil viisil oleks võimalik esialgset õiguskaitse kohaldada selliselt, et maksude laekumine oleks tagatud. Kaebaja ei ole välja toonud, millise summa osas või millisel kuupäeval tal oleks võimalik maksuvõlg tasuda. Kuna kaebaja on ka ise märkinud, et maksuvõla ajatamine on tema puhul välistatud, siis ei oleks ringkonnakohtu hinnangul asjakohane ka esialgse õiguskaitse kohaldamine ajatamise taotluse rahuldamiseni, nagu kaebaja on määruskaebuses välja pakkunud. Kaebaja väide selle kohta, et halduskohus oleks pidanud kaaluma ka seda, kas esialgset õiguskaitset oleks saanud kohaldada kohustusega seada täiendav hüpoteek samale kinnistule, ei ole samuti tõsiselt võetav. Kui täiendava hüpoteegi seadmisega samale kinnistule oleks maksuvõla tasumist võimalik tagada, oleks maksuhaldur seda võimalust juba kasutanud. Nii kaebaja kui vastustaja on käesolevas asjas olnud järjekindlalt seisukohal, et kaebajale kuuluva kinnistu väärtus ei ole maksuvõla tagamiseks piisav.

määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Agu Timmi

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.