KP, PP, JK, JRK ja MB kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03264 tühistamiseks ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja ehitustööde keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 määrus nr 3-17-381 ja 06.03.2017 määrus nr 3-17-415
Menetlusosalised
Kaebajad – K-TV, VKV, MG, EP, EMK, MV, MM, IN, KR, AMEN, KP, PP, JK, JRK, MB, esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja Vitali Šipilov Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa
Menetluse alus ringkonnakohtus
K-TV, VKV, MK, EP, EMK, MV, MM, IN, KR, AMEN,
KP, PP, JK, JRK ja MB määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse K-TV, VKV, MK, EP, EMK, MV ja MM määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-381.
2.Võtta menetlusse IN, KR, AMEN, KP, PP, JK, JRK ja MB määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-415.
Liita haldusasjad nr 3-17-381 ja nr 3-17-415 ühte menetlusse ning menetleda liidetud kaebusi haldusasjana nr 3-17-381.
4.Jätta K-TV, VKV, MK, EP, EMK, MV, MM, IN, KR, AMEN, KP, PP, JK, JRK ja MB määruskaebused liidetud haldusasjas nr 3-17-381 rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-381 ja 06.03.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-415 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on edasikaevatav vaid osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebuste tagastamise peale esitatud määruskaebused (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-17-381
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 06.02.2017 ehitusloa nr 1712271/03264 Vana-Kalamaja tn 9 asuva koolihoone ümberehitamiseks ja komplekseks rekonstrueerimiseks vastavalt esitatud lammutusprojektile.
2.K-TV, VKV, MG, EP, EMK, MV ja MM esitasid 16.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 väljastatud ehitusluba ja keelata Tallinna linnal ehitustööde teostamine aadressil Vana-Kalamaja tn 9 ulatuses, milles neid teostatakse Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja ehitamiseks, kuni on täidetud kõik kaebuses nimetatud tingimused (haldusasi nr 3-17-381). IN, KR, AMEN, KP, PP, JK, JRK, MB esitasid 21.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse sama nõudega (haldusasi nr 3-17-415). Ühes kaebustega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotlused, milles paluvad peatada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 06.02.2017 ehitusloa kehtivuse ning keelata Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja ehitamiseks ehitustööd aadressil Vana-Kalamaja 9.
3.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ja tagastada kaebused HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kaebused on ilmselgelt perspektiivitud kaebeõiguse puudumise tõttu ja kaebajatel ei ole võimalik kaebustega saavutada soovitud eesmärki.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 03.03.2017 määrusega nr 3-17-381 ja 06.03.2017 määrusega nr 3-17-415 kaebused HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning jättis esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata. Kaebeõiguse alusena on tuginetud üksnes õigusele tagada oma koolis õppivatele lastele eakohane ja turvaline keskkond ning õigusele kohasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste vastuvõtmisel. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi subjektiivset õigust, mida vaidlustatud ehitusluba rikuks. See, kas või kuidas Vana-Kalamaja tn 9 asuvat maja lammutatakse ja hiljem ehitatakse, ei ole otseses puutumuses sellega, kas või kuidas korraldatakse ümber Gustav Adolfi Gümnaasiumi tegevus. On ilmne, et kaebajad ei vaidlustaks ehitusluba, kui selle alusel lammutataks või ehitataks ümber hoonet mõnele teisele koolile. Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli osa üleviimist aadressile Vana-Kalamaja tn 9 ei otsustatud ehitusloa väljastamisega. Kui Tallinna linn peaks tegema otsuse kolida Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli osa ümber Vana-Kalamaja tn 9 aadressile, siis saavad kaebajad kohtus vaidlustada selle otsuse. Kui linn peaks jätma otsuse tegemata, on kaebajatel võimalik vaidlustada vastavad toimingud. Sellisel juhul on kaebajatel õigus esitada ka keelamiskaebus ning seda näiteks argumendil, et ruumid, kuhu kool plaanitakse viia, ei ole seaduses sätestatud nõuetele vastavalt ehitatud või on õpilastele ohtlikud. Kaebajate väide, et Vana-Kalamaja tn 9 koolihoone valmisehitamine annaks täiendava argumendi Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamise kasuks otsustamisel, võib olla sisuliselt õige, aga kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et võimaliku koolihoone ehitamine toimuks alles pärast kooli laiendamise otsuse vastuvõtmist. Sellise otsuse eelnevalt langetamata jätmisega võtab vastustaja endale vaid riski, et ei saa eelnevalt valmisehitatud koolihoonet kasutada selle kavandatud eesmärgil. Otsuse tegemine olemasoleva koolihoone ümberehitamise kohta on poliitilise otstarbekuse küsimus, millesse kohus ei saa sekkuda. Ehitusloa kehtivuse peatamine oleks vajalik, kui ehitustegevusega iseenesest võiksid kaasneda pöördumatud mõjud kaebajate õigustele, nt kahaneks nende laste turvalisus. Selliseid mõjusid 2(7)
3-17-381 kaebusest ega kaebajate esitatud argumentide loogikast ei nähtu. Kuigi kooli hoolekogul ja selle liikmeks olevatel vilistlaskogu esindajatel ning ka koolis käivatel lastel ja nende vanematel on näiteks põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses sätestatud õigused, ei ole neile seadusega antud õigust keelata kooli reorganiseerimist. Kooli pidamise ja tema tegevuse organiseerimise ning materiaalse tagamise põhilistes küsimustes on otsustav sõna kooli pidajal ehk käesoleval juhul Tallinna linnal. Gustav Adolfi Gümnaasiumi puhul ei ole tegemist selle vilistlaste ja lastevanemate omandis oleva kooliga, vaid munitsipaalkooliga. Tallinna linn peab kooliga seotud otsuste langetamisel kaaluma mitte ainult koolis käivate laste ja lastevanemate huvisid, vaid ka laiemalt Tallinna linna huvisid koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel. Kaebajate nendes küsimustes esitatud seisukohad on asjakohased mitte ehitusloa menetluses, vaid kooli tegevuse organiseerimist käsitlevate haldusotsustuste langetamisel. Käesoleval hetkel vastavat menetlust veel läbi viidud ei ole. Seetõttu on kaebused ilmselgelt ennatlikud ja suunatud vale haldusakti vastu. Koolihoone omanik vastutab hoone rekonstrueerimisel lõppastmes ka selle eest, et nimetatud hoone saaks seadusele vastava kasutusloa. Alles kasutusloa väljastamise järel on Tallinna linnal võimalik hakata vaidlusalust koolihoonet kasutama koolina. Kasutusloa väljastamisel tuleb kontrollida, et ehitis vastaks kõigile nõuetele ja oleks selle tulevastele kasutajatele ohutu. Kaebajate loogikat järgides tuleks lubada kõikidel avalikku kasutusse määratud hoonete (nt riigile kuuluvad teatrid, lasteaiad, muuseumid, staadionid) võimalikel kasutajatel vaidlustada hoonete ehitus- ja kasutuslube nende ohutuse tagamise vajadusest lähtuvalt. Sellist subjektiivset õigust kehtiv ehitusseadustik ette ei näe.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebajad esitasid 21.03.2017 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebused Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 ja 06.03.2017 määruste tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluste rahuldamiseks. Gustav Adolfi Gümnaasiumi struktuurse ümberkorralduse käigus kavandatakse viia kooli vanalinnas asuvast hoonete kompleksist 1.–6. klasside õppetöö üle ligi 1 km kaugusele Kalamajja. Selleks ehitatakse ümber maja aadressil Vana-Kalamaja tn 9. Seda on möönnud kohtumenetluses ka vastustaja. Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korraldusega nr 221-k anti Vana-Kalamaja koolihoone Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi ja 22.02.2017 korraldusega nr 11 muudeti Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse §-i 2 selliselt, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja tn 9. Kaebajad ei ole mitte üldistatult avalikku kasutusse määratud hoone võimalikud kasutajad, vaid Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased ja nende vanemad. Kaebeõigust ei välista asjaolu, et kaebajad ei ole ehitusloa ega koolihoone ehitustegevust puudutava haldusmenetluse suhtes adressaatideks. Praegusel juhul on kaebajatel kui Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhikooli õpilastel ja nende vanematel kohtulikku kaitset vajavad subjektiivsed õigused eakohasele ja turvalisele koolikeskkonnale (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 4 lg 2 ja § 7 lg 1) ning õiguspärasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste vastuvõtmisel. Põhiseaduse §-st 37 tuleneb subjektiivne õigus, et laste haridust puudutavad avaliku sektori kaalutlusotsused oleksid tehtud õiguspäraselt ja vältides kaalutlusvigu. Kui kaebajad või nende lapsed peavad Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldamise tulemusena hakkama õppima Vana-Kalamaja tn 9 koolihoones, on neil õigus nõuda, et ehitustööd oleks teostatud nõuetekohaselt. Kaebajad on kohtule esitanud ekspertarvamuse, milles riiklikult tunnustatud ekspert luges vaidlustatud ehitustööde alustamist ilma ehitusprojekti, -loa ja 3(7)
3-17-381 ekspertiisita erakorraliseks ja kahetsusväärseks, arvestades, et tegu on koolihoonega, kus võib korraga viibida sadu lapsi. Koolihoone valmisehitamise järel ei saa kaebajad oma õigusi enam tõhusalt kaitsta. Vastustaja püüab vältida seda, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldamist vaidlustatakse, väites, et eraldivõetuna ei ole ükski asjassepuutuvatest haldusaktidest ega toimingutest vaidlustatav. Kuna sellised aktid ja toimingud on otseselt Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldamise osaks, peavad need olema vaidlustatavad. Kohus on ekslikult leidnud, et ehitustegevust tuleb käsitada kooli ümberkorraldamise küsimustest lahus. Ehitustöödega jätkates saab vastustaja kaaluka argumendi oma plaani lõplikuks elluviimiseks. Halduskohus ei ole täitnud oma kohustust selgitada kaebuse tagastamisel uurimispõhimõttest tulenevalt välja kaebajate eesmärk ja tegelik tahe ning juhtida tähelepanu isikute õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalustele. Kaebajate eesmärk on suunatud sellele, et otsus Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamiseks tehakse kaalutletult ja kaasamiskohustust täites, seadusjärgseid õpitingimusi, ehitise ohutust ning liiklusohutust tagades. Tuleb saada selgus, kus alustavad eesootaval õppeaastal kooliteed kaebajad või nende lapsed. Esialgse õiguskaitse taotlemisel on kaebajate huvi tagada kaebuste eesmärkide täidetavus ja õiguspärane haldusmenetlus. Arvestades kohtumenetluse kestuse ning võimalike viivitustega, oleks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel selgusetu, millises õppehoones ning millistes tingimustes alustaksid uut kooliaastat Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased. VanaKalamaja koolihoone valmimistähtaeg on hankedokumentatsiooni järgi 15.08.2017. On tõenäoline, et halduskohtumenetlus käesolevas asjas ei ole selleks hetkeks jõustunud lahendiga lõppenud. Hoone valmimisel muutub ehitusloa õiguspärasuse jätkuv vaidlustamine eesmärgipäratuks. Kui ehitamine oli ebaseaduslik, kujuneb sellisel juhul vaidluse esemeks vaid selle tagantjärgi seadustamine kasutusloa menetluse raames (vt Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p-d 42-43). Kui vastustaja pädeva isikuna ehitamise seaduslikkust ei taga, saab ja peab sekkuma kohtuvõim.
6.Vastustaja vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ainuüksi asjaolu, et kaebajateks on Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased ja nende vanemad, ei anna neile subjektiivset õigust vaidlustada ehitusluba. Kaebeõigust hinnatakse kaebuse esitamise seisuga ning vaidlust ei saa olla selles, et käesoleval hetkel ei ole kaebajatel VanaKalamaja tn 9 hoonega mistahes puutumust. Asjaolu, et hoonet renoveeritakse seetõttu, et hiljem on plaanis see anda Gustav Adolfi Gümnaasiumi kasutusse, ei anna kaebajatele õigust ehitusloa vaidlustamiseks. Kaebajad ei ole ära näidanud ühtegi subjektiivset õigust, mis seostuks konkreetselt vaidlusaluse ehitusloa alusel toimuva ehitustegevusega. Seetõttu ei saa olla vaidlustatud haldusaktiga rikutud kaebajate subjektiivset õigust eakohasele ja turvalisele koolikeskkonnale ning õiguspärasele haldusmenetlusele. Halduskohus ei lähtunud kaebeõigust eitades vaid kitsalt adressaaditeooriast, vaid leidis, et kehtiv õigus ei näe ette ühtegi kaitsenormi, mille alusel tekiks kaebajatel kaebeõigus. Ehitusloa andmise eesmärk on tagada, et ehitustegevus oleks ohutu ja nõuetele vastav. Kaebajad ei ole kaebuses esitanud ühtegi sisulist argumenti, miks ehitusluba on õigusvastane. Seetõttu on kaebus ka sisuliselt perspektiivitu. Hoone ohutuse osas saab seisukoha võtta alles pärast kasutusloa väljastamist. Kasutusloa väljastamise menetluse eesmärk ongi kontrollida, kas ehitatud on nõuetele ja projektile vastavalt. Kaebused on ilmselgelt ennatlikud ja eesmärgi poolest suunatud vale haldusakti vastu. Kaebajate õigusi saab kaitsta ka siis, kui kooli asukoha muudatus reaalselt aset leiab. Pärast hoone valmimist ja kasutusse lubamist selgub, kas seal alustatakse õppetööd või mitte. 4(7)
3-17-381 Kaebajad on esitanud kaebuse ka Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korralduse nr 221-k „Linnavara bilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja 9)“ tühistamiseks ja 22.02.2017 määruse nr 11 tühistamiseks osas, millega muudeti Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse §-i 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja tn 9 (haldusasi nr 3-17-581). Selles haldusasjas leidis Tallinna Halduskohus, et täiendava õppehoone kasutuselevõtt ei riku kaebajate õigust haridusele. Igasugused huvid ja ambitsioonid ei ole halduskohtus kaitstavad õigused. Asjaolu, et koolile täiendava õppehoone kasutuselevõtt ei ole kaebajatele meelepärane, ei anna alust arvata, et nende õigusi on rikutud. Isegi, kui ringkonnakohus leiab, et nii kaebused kui ka esialgse õiguskaitse taotlused on eeltoodust olenemata lubatavad, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Kaebajad ei ole esialgse õiguskaitse taotluses välja toonud, milline konkreetne kaebajale kuuluv subjektiivne õigus saab rikutud või ohustatud juhul, kui esialgse õiguskaitse taotlust ei rahuldata. Esialgne õiguskaitse tuleks jätta kohaldamata ka põhjusel, et esineb oluline avalik huvi koolihoone renoveerimiseks ja koolivõrgu korrastamiseks, mis saaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel kahjustatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebused tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 2) ning vastavad HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuste esitamisel on tasutud riigilõiv (iga kaebaja kohta 15 eurot – HKMS § 104 lg 1 koostoimes riigilõivuseaduse § 60 lg-ga 6).
8.HKMS § 48 lg-st 1 koosmõjus § 185 lg-ga 1 tuleneb, et kohus võib juhul, kui sama kohtu menetluses on ühel ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita kaebused kõigis menetlusastmetes ja -staadiumides ühte menetlusse tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Haldusasjades nr 3-17-381 ja nr 3-17-415 on menetluses kaebajate samasisulised nõuded, mida oleks saanud esitada ühes kaebuses. Nende menetlemine on võimalik ühes menetluses liitkaebusena HKMS § 37 lg 3 mõttes. Mõlemas asjas on tegemist sama vaidlusega ning kaebustel on sama eesmärk – saavutada see, et Gustav Adolfi Gümnaasiumi algkooli maja tarbeks ei tehtaks ehitustöid aadressil VanaKalamaja tn 9, kuni on täidetud kaebustes nimetatud tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud arutada haldusasjades nr 3-17-381 ja nr 3-17-415 esitatud kaebusi koos, sest nende ühine menetlemine võimaldab asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Seetõttu liidab kohus haldusasjad nr 3-17-381 ja nr 3-17-415 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks 317-381.
9.Kuivõrd vastustaja on käesoleval juhul esitanud 29.03.2017 ringkonnakohtule haldusasjas nr 3-17-415 omapoolse seisukoha esialgse õiguskaitse kohaldamise osas, ei pea ringkonnakohus vajalikuks kuulata liidetavas haldusasjas nr 3-17-381 määruskaebuse menetluses vastustajat esialgse õiguskaitse kohaldamise osas teistkordselt ära.
10.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
11.Kaebajad leiavad, et asjaolusid arvestades on vaidlustatud haldusaktiga rikutud nende subjektiivseid õigusi eakohasele ja turvalisele koolikeskkonnale (PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1) ning 5(7)
3-17-381 õiguspärasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste vastuvõtmisel (PS § 37). Kaebajad on õigesti välja toonud, et PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 eesmärk on mh tagada turvaline koolikeskkond. PGS § 4 lg 2 sätestab, et põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist. PGS § 7 lg 1 järgi peab põhikooli pidaja tagama turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga praegusel juhul hoone lammutamise eesmärgil antud ehitusluba selle olemusest tulenevalt ilmselgelt rikkuda nimetatud sätetega tagatud kaebajate õigust turvalisele koolikeskkonnale. Selline õiguste rikkumine on potentsiaalselt võimalik näiteks juhul, kui lammutatava ehitise kõrval paikneks mõni koolihoone, mistõttu lammutustööd võiksid potentsiaalselt õpilasi ohustada. Praegusel juhul puudub seos vaidlusaluse haldusakti ja kaebajate nimetatud subjektiivsete õiguste vahel.
12.Haldusakt piirab isiku subjektiivset õigust, kui haldusakt keelab või välistab osaliselt või täielikult õiguse kasutamise, seab õiguse kasutamisele täiendavaid tingimusi või raskendab oluliselt õiguse kasutamist (Riigikohtu 07.03.2002 otsus nr 3-3-1-9-02, p 10). Sellele antakse hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (nt Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, p 12). Kaebused on esitatud vahetult enne Tallinna Linnavalitsuse 22.02.2017 määrust, millega kehtestati Gustav Adolfi Gümnaasiumi uus põhimäärus ja täiendati selle §-s 2 kooli asukohta aadressiga Vana-Kalamaja tn 9. Ringkonnakohus ei pea seda asjaolu kaebeõiguse küsimuses siiski määravaks. Kuni ei ole tehtud otsust selle kohta, et kaebajad ise või nende lapsed rekonstrueeritavas koolihoones õppima asuvad, ei saa ümberehitustööd kuidagi välistada, piirata ega raskendada nende õppimist turvalises koolikeskkonnas. Kaebajate nõue eeltoodud alusel on seega olemuslikult spekulatiivne, sest ehitusloa vaidlustamise kaudu püütakse vältida Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1.–6. klasside õppetöö kavandatavat üleviimist senisest vanalinnas asuvast koolihoonest vaidlusalusesse rekonstrueeritavasse koolihoonesse. Kuigi tõenäoline, ei ole kaebajate endi või nende laste õppetöö võimalik üleviimine vaidlusalusesse koolihoonesse ega selle aeg praeguseks selge. Kohus ei saa teha vaidluse sisulisel lahendamisel prognoosotsuseid veel teadmata, kuid potentsiaalselt määravat tähtsust omavate asjaolude pinnalt, mille kujundamisel on vastustajal ulatuslik kaalutlusõigus.
13.Praegusel juhul välistab keelamiskaebuse lubatavuse eelnimetatud subjektiivse õiguse (eakohasele ja turvalisele koolikeskkonnale) väidetava rikkumise põhjendusel seegi, et kaebajatel on vajadusel võimalik oma nimetatud õigusi tõhusalt kaitsta vaidlusalusele hoonele võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt (vt ka HKMS § 45 lg 1). Põhjendamatu on kaebajate väide, et sellise vaidluse esemeks oleks Riigikohtu praktikast tulenevalt vaid asjassepuutuvates õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava ehitise tagantjärgi seadustamine kasutusloa menetluse raames (vt Riigikohtu 31.01.2017 otsus nr 3-3-1-69-16, p-d 42-43). Kasutusloa andmisega kaotab küll ehitusluba kehtivuse, kuid seaduses sätestatud koolihoonele esitatavatele nõuetele mittevastavale hoonele väljastatud kasutusluba saab kohus tühistada, kohaldades menetluse käigus kaebajate õiguste kaitseks vajadusel esialgset õiguskaitset. Viidatud haldusasjas nr 3-3-1-69-16 olid vaidluse all isiklikus kasutuses hoone puhul kaebaja huve vähesel määral puudutavad ehitus- ja planeerimisõiguslikud minetused, mis ei mõjutanud hoone ohutust. See ei ole võrreldav olukorraga, mil vaidluse all on koolihoone suhtes väljastatud kasutusloa õiguspärasus selle ehitamisele seatavate nõuete võimaliku rikkumise tingimustes. Praegusel juhul puudub samas igasugune alus eeldada, et selliseid nõudeid on vaidlusaluse hoone puhul rikutud. Kuna kohus leiab, et vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebajate õigusi, pole kohtul alust hinnata kaebajate väiteid, mis puudutavad selle akti seaduslikkust (vt Riigikohtu 07.06.1999 määrus nr 3-3-1-26-99, p 4). Kuigi kasutusloa väljastamise järel ei ole 6(7)
3-17-381 ehitusloa tühistamine enam võimalik, saab ja reeglina ka peab kohus kasutusloa õiguspärasuse üle otsustamisel sisuliselt hindama mh ehitusloa seaduslikkust.
14.Praeguses haldusasjas on vaidluse teiseks põhiobjektiks küsimus sellest, kas vastustaja on rikkunud kaebajate PS §-st 37 tulenevat õigust õiguspärasele haldusmenetlusele õppetööd ja koolielu olulisel määral mõjutavate otsuste vastuvõtmisel. Kavandatav Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1.–6. klasside õppetöö üleviimine Vana-Kalamaja tn 9 koolihoonesse on osa laiemast Tallinna koolivõrgu ümberkorraldamisest. Samas ei nähtu, et kitsalt vaidlusalune Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamise kava oleks käsitatav kooli ümberkorraldamisena PGS § 80 lg 2 järgi. Seetõttu ei pruugi sellele laieneda PGS §-s 80 sätestatud menetluslikud nõuded. Samuti ei näe seadused selleks ette avatud menetluse läbiviimist haldusmenetluse seaduse § 46 tähenduses.
15.Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebajate otsustusõigus kooli puudutavate muudatuste üle on piiratud, sest tegemist on munitsipaalkooliga PGS § 1 lg 2 järgi. Tallinna munitsipaalkoolide ümberkujundamisel on Tallinna linnal oluline kaalutlusruum. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga samas ka selles, et Tallinna linnal tuleb Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppetöö korralduses oluliste muudatuste tegemisel läbi viia haldusmenetluse seaduse nõuetele vastav ja olemuslikult kaasav menetlus, küsides arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Sellise menetluse läbiviimine on kooskõlas mh PS § 37 eesmärgiga.
16.Kaebajatel on põhjendatud huvi olla kaasatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppekorralduses olulisi muudatusi kaasatoovasse menetlusse. Sellisest huvist võib välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Sellise kohtulikult kaitstava võimaliku õigushüvega tuleb vastustajal aegsasti arvestada võimaliku otsuse tegemisel Gustav Adolfi Gümnaasiumi õppetöö osalise üleviimise kohta Vana-Kalamaja tn 9 asuvasse hoonesse. Kuna praeguseks sellist otsust tehtud ei ole, puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata selle vastavust haldusmenetluse nõuetele.
17.Eelneva põhjal jäävad määruskaebused koos taotlustega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.03.2017 ja 06.03.2017 määrused muutmata.
18.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.