VKV, EMK, AMEN, PP ja JRK kaebus Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korralduse nr 221-k ja 22.02.2017 määruse nr 11 tühistamiseks ning Tallinna linna keelamiseks suurendada Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppekohtade arvu ja valmistada ette selle I ja II õppeastme õppetegevuse üleviimist aadressile Vana-Kalamaja 9
Menetlusosalised
Kaebajad – K-TV, MK, EP, IN, KR, KP, JK, MV, MM, MB, VKV, EMK, AMEN, PP ja JRK, volitatud esindajad vandeadvokaadid Martin Tamme ja Maria Mägi-Rohtmets Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Kent Märjamaa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
K-TV, MK, IN, KR, KP, JK, MV, MM, MB, VKV,
EMK, AMEN, PP ja JRK määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse K-TV, MK, IN, KR, KP, JK, MV, MM, MB, VKV, EMK, AMEN, PP ning JRK määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-581 esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist puudutavas osas.
Jätta rahuldamata K-TV, MK, IN, KR, KP, JK, MV, MM, MB, VKV, EMK, AMEN, PP ning JRK määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määruse peale haldusasjas nr 3-17-581.
3.Muuta Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-581 resolutsiooni punkti 2, jättes esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Muuta selles osas halduskohtu määruse põhjendusi. Muus osas jätta halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
3-17-581 Määrus on edasikaevatav vaid resolutsiooni p 2 osas, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebuse tagastamise peale esitatud määruskaebuse (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas on määrus lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna linnale kuulub Vana-Kalamaja tn 9 asuv kinnistu nr 2665210 koos sellel asuvate ehitistega, mida kuni 2016. aasta novembrini kasutas Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium kui Tallinna linna hallatav asutus. Tallinna Linnavolikogu 17.11.2016 otsusega nr 182 otsustati: 1) liita Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasium Tallinna Linnamäe Vene Lütseumiga ja lõpetada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi tegevus 01.09.2017; 2) Tallinna Linnavalitsusel korraldada p-s 1 nimetatud asutuste tegevus ümber ajavahemikus 01.07.2017–31.08.2017 ning moodustada Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi likvideerimise komisjon.
2.Tallinna Linnavalitsuse 08.02.2017 korralduse nr 221-k „Linnavara bilansilise kuuluvuse muutmine (Vana-Kalamaja tn 9)“ alusel andis Tallinna Haridusamet oma bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi Vana-Kalamaja tn 9 kinnisasja ja Vana- Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumi bilansist Gustav Adolfi Gümnaasiumi bilanssi sel kinnisasjal asuva koolimaja ja abihoone.
3.Tallinna Linnavalitsus võttis 22.02.2017 määrusega nr 11 vastu Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse, mis avaldati Riigi Teatajas 02.03.2017 (jõustus 05.03.2017). Põhimääruse § 3 lg 1 kohaselt on Gustav Adolfi Gümnaasium Tallinna Haridusameti hallatav asutus ja §-s 2 on kooli aadressiks märgitud mh Vana-Kalamaja tn 9.
4.K-TV, MK, EP, IN, KR, KP, JK, MV, MM, MB, VKV, EMK, AMEN, PP ja JRK esitasid 10.03.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles paluvad tühistada korraldus nr 221-k ja määrus nr 11 osas, millega muudeti Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse §-i 2 nii, et kooli asukoha aadresside loetelu täiendati aadressiga Vana-Kalamaja tn 9, või alternatiivselt tuvastada eelnimetatud haldustoimingute õigusvastasus. Lisaks paluvad kaebajad keelata Tallinna linnal Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppekohtade arvu suurendamise ning tegevuste ja toimingute teostamise, mis on seotud I ja II õppeastme õppetegevuse viimisega aadressile Vana-Kalamaja 9, kuni Tallinna Linnavolikogu või Linnavalitsus on võtnud vastu otsuse Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamiseks VanaKalamaja tn 9 koolihoonesse, vastav otsus kehtib ja selle vastuvõtmisest on möödunud 30 päeva. Kaebajad esitasid koos kaebusega halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palusid kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni korralduse nr 11 kehtivuse vaidlustatud osas peatada ning keelata Tallinna linnal eesootavaks õppeaastaks Gustav Adolfi Gümnaasiumisse 1. klassi õpilaste vastuvõtmise suuremas ulatuses kui kolm klassikomplekti (84 õpilast) ning tagada I ja II kooliastme õppetöö jätkumise senises tegevuskohas.
5.Tallinna linn palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning tagastada kaebus HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu kaebeõiguse puudumise tõttu ja kaebajatel ei ole sellega võimalik saavutada taotletavat eesmärki.
2(8)
3-17-581
6.Tallinna Halduskohus tagastas 21.03.2017 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebajate eesmärk on säilitada juba Gustav Adolfi Gümnaasiumis õppima asunud laste jaoks võimalus jätkata alustatud kooliteed tuttavaks saanud keskkonnas harjumuspärase korralduse juures nende elukohajärgses koolis, kuhu neid on õppima võetud. Kaebajateks olevate lapsevanemate huvi on, et lapsed saaksid jätkata õppimist väljakujunenud ja turvaliseks peetavas keskkonnas ning säilitada elukorraldus, mis on tingitud laste õppimisest konkreetses Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones, ja vältida algklasside õppetegevuse viimist VanaKalamaja tn 9 hoonesse, mis kätkeb endas kaebuses välja toodud ohte ja negatiivseid mõjusid. Seega ei saa praegusel juhul eitada õpilaste ega nende vanemate õiguste riivet. Vaidlustatud aktid ei riku kaebajateks olevate õpilaste hariduspõhiõigust põhiseaduse (PS) § 37 tähenduses. Küsimus ei ole praegusel juhul selles, et õpilaste juurdepääsu kohustuslikule haridusastmele piirataks ning isegi haldusasja materjalidest välja loetavad kavatsused ei ole kohtu hinnangul sellised, mis võiksid juurdepääsu haridusele põhiseaduse vastaselt häirida. Õigus haridusele ei tähenda õigust nõuda hariduse saamist ühes kindlas õppeasutuses, kindlal aadressil või kindlas juriidilises vormis, samuti õigust nõuda mõistlike ümberkorralduste ärahoidmist, mis on vajalikud avalikke huvisid ja kogukonna vajadusi arvestades ega ole ka üksikisiku tasandil ülemääraselt koormavad. Vaidlustatud aktid ei saa rikkuda kaebajate subjektiivseid õigusi. Korraldus nr 221-k on halduse siseakt, millega on otsustatud vara kandmine ühe linnaasutuse bilansist teise. Kohtu hinnangul ei saa kooli bilansi varaline koosseis rikkuda kaebajate õigusi. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, millist vara nad kooli bilanssi soovivad ja millist vara mitte. Asja materjalidest ilmneb, et vara üleandmine on seotud kavandatavate muudatustega Tallinna koolivõrgus (Tallinna munitsipaalüldhariduskoolide võrgu korrastamise kava 2013-2021) ning kavatsusega laiendada kooli tegevust Vana-Kalamaja tn 9 hoonesse. Selle korraldusega ei tehta aga ühtegi otsustust, mis ajast ja mil moel see hoone kasutusse võetakse ja kuidas õppetööd seda hoonet kasutades korraldama hakatakse. Muu hulgas ei sätestata selle korraldusega, et Vana-Kalamaja tn 9 hoones hakkaks toimuma I-VI klassi õppetöö ning veelgi enam, et õppetöö selles hoones toimuks selliselt, et see võiks ilmselgelt rikkuda kaebajate õigusi. Juhul, kui otsustused kooli arengute ja õppetöö ümberkorralduse üle saavad olema teistsugused ega puuduta Vana-Kalamaja tn 9 hoonet, on mõeldav bilansilise kuuluvuse uus otsustamine. Hoone bilanssi andmise otsustus ei ole määrav eeltingimus kooli õppetöö korraldamisele viisil, mida nähakse enda õigusi riivavana. Kaebajate subjektiivseid õigusi ei saa rikkuda ka asjaolu, et vastustaja on määrusega nr 11 lisanud kooli tegevuskohana lisaks varasematele kooli aadressidele ka Vana-Kalamaja 9. Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse muudatus, millega lisati §-i 2 kooli täiendava asukohana Vana-Kalamaja tn 9, ei ole selliseks üksikakti tunnustele vastavaks sätteks, mida saab halduskohtus vaidlustada. Isegi kui kooli asukoha või tegevuskoha aadressi ja selle muutmist reguleerivat sätet pidada halduskohtus vaidlustatavaks, ei riku selline säte vähemalt praegusel juhul kaebaja õigusi. Kaebajad leiavad ekslikult, et kooli paiknemine mitmel maaalal ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 nr 84 määruse „Tervisekaitsenõuded koolidele“ §-dega 3–4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 66 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse kooli põhimääruses kooli asukoht ja tegutsemiskohad. Nii on see sätestatud ka Gustav Adolfi Gümnaasiumi põhimääruse §-s 2, mille kohaselt on Vana-Kalamaja tn 9 üks kooli tegutsemiskohtadest.
3(8)
3-17-581 Kuigi kohtupraktikas on jaatatud lastevanemate kaebeõigust kohaliku omavalitsuse otsuste vaidlustamisel, mis puudutavad koolivõrgu ümberkorraldamist kooli sulgemise teel (nt haldusasi nr 3-11-2982) ning teatud juhtudel võib ka haridusasutuse asukoha muutmine rikkuda isikute õigusi, ei ole vastustaja vaidlustatud aktidega otsustanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi asukoha muutmist ega kooli ümberkorraldamist PGS § 80 tähenduses. PGS § 80 lg-s 2 on toodud ammendavalt, mida loetakse kooli ümberkorraldamiseks ning täiendava koolihoone kasutuselevõttu ja õpilaste arvu suurendamist selleks nimetada ei saa. Kohtule esitatud materjalist ei nähtu, et täiendava koolihoone kasutuselevõtt rikuks kaebajate subjektiivseid õigusi. Praegusel hetkel ei ole selgunud, kas ja kes vaidlusalust koolihoonet õppetööks kasutama hakkab. Seadus ei keela õppetöö läbiviimist erinevates hoonetes. Viidatud aktide vaidlustamiseks ei tekita kaebeõigust pelgalt asjaolu, et Tallinna linn on juba mõnda aega kavandanud Gustav Adolfi Gümnaasiumiga seonduvaid muudatusi. Isegi, kui vaidlustatud aktid saaksid rikkuda kaebajate või nende laste õigust hariduse omandamisele konkreetsetel tingimustel, mis tuleneb näiteks kooli ja õpilase vahelisi suhteid reguleerivatest üld- või üksikaktidest, esineks alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Vaidlustatud aktidega ei ole otsustatud Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldusi või asukoha muutmist. Praegusel juhul ei ole lubatav ka keelamiskaebuse esitamine. Kaebajatel puudub kehtivast õigusest tulenev subjektiivne õigus nõuda, et kool ei suurendaks õppekohtade arvu ega korraldaks õppetööd erinevates hoonetes. Kaebajatel ei ole seadusega antud õigust keelata kooli pidajal teha kooli tegevuses muudatusi üksnes lähtuvalt pikaajalistest traditsioonidest (mis vaieldamatult on haridustegevuse kui terviku seisukohalt väga olulised) ning kooliga seotud isikute arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest. Kaebajad ei saa keelamiskaebusega takistada kooli pidajal võtta kasutusse uusi hooneid. Kooli pidamise ja selle tegevuse organiseerimise küsimustes on kehtiva õiguse kohaselt otsustav sõna kooli pidajal (Tallinna linnal). Gustav Adolfi Gümnaasium on munitsipaalkool, mille omanikuks (pidajaks) on Tallinna linn (PGS § 1 lg 2), kes peab kooliga seotud otsuste langetamisel lisaks õpilaste ja lastevanemate huvidele kaaluma ka Tallinna linna huvi koolivõrgu arendamisel ja kujundamisel ning linnaelanike juurdepääsu haridusele tervikuna. Kaebajatel ei ole õigust nõuda, et kooli tegevuses ei toimuks muudatusi. Kohus ei saa otsustada haldustegevuse otstarbekuse üle ega sekkuda halduse ulatuslikku kaalumisruumi võimaldavatesse otsustustesse, seejuures on reeglina välistatud ennetav sekkumine ning keelamiskaebust tuleb pidada erandlikuks õiguskaitsevahendiks. Kooli tegevuses oluliste otsuste tegemisel tuleb läbi viia korrakohane ja kaasav menetlus ning kindlasti küsida arvamust puudutatud isikutelt ja kooli organitelt. Praegusel hetkel ei ole kohtule teadaolevalt otsustatud, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased alustavad 2017. aastal kooliteed aadressil Vana-Kalamaja tn 9 või mitte. Kõnealusel aadressil asuv koolimaja on renoveerimisel ning õppetöö alustamine selles ei ole veel kindel. Kaebajate õigusi saab kaitsta ka siis, kui kooli asukoha muudatus reaalselt aset leiab. Pärast hoone valmimist ja kasutusele lubamist selgub, kas seal alustatakse õppetööd või mitte. Samuti on ennatlikud väited Vana-Kalamaja tn 9 hoone sobimatusest. Kaebajad on kohtule 17.03.3017 esitanud täiendavalt tõendid (e-kirjad), millest nähtub Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoolekogu kokkukutsumine, mille päevakorras on nii aktuaalne ülevaade planeeritavast koolikorraldusest 2017/2018 õppeaastal, ülevaade seoses I ja II kooliastme uue õppehoone (Vana-Kalamaja 9) kasutuselevõtmise plaaniga ning arvamuse andmine arengukava muudatustele. Eeltoodust nähtub, et tõstatatud probleemide arutelu ei ole lõppenud ja sellesse on kaasatud lisaks hoolekogu liikmetele vanematekogu, vilistlaskogu ja
4(8)
3-17-581 sihtasutuse nõukogu. Seetõttu ei ole keelamiskaebus ainus tõhus võimalus õiguste kaitseks ka õppetöö korraldamise muutuste vältimiseks või selliste muudatuste õiguspärasuse tagamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebajad esitasid 05.04.2017 määruskaebuse halduskohtu 21.03.2017 määruse tühistamiseks, paludes rahuldada ka nende esialgse õiguskaitse taotlus. Kohtumäärusest ei nähtu põhjendusi, miks kaebajatel puudub kaebeõigus. Kaebeõiguse aluseks ei ole mitte subjektiivsete õiguste rikkumine, vaid riivena väljenduv puutumus vaidlustatava haldusaktiga. Riivatud on kaebajate PS §-ga 37 tagatud põhiõigust haridusele ning PS §-st 14 tulenevat põhiõigust menetlusele ja heale haldusele. Kohus on möönnud kaebeõiguse olemasolu, mistõttu ei saanud tagastada kaebust kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 121 lg 2 järgi tagastatakse kaebus vaid kaebeõiguse ilmselgel puudumisel. Keerukama õigusliku probleemi korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja analüüsimist kohtuotsuses. Kohtu põhjendustega võib nõustuda, kui vastustaja oleks otsustanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamise eraldi haldusaktiga või kavatseb seda teha. Vastustaja on loonud kooli laiendamiseks õiguslikud alused erinevate vormilt internsete dokumentide, üldaktide või toimingutega. Need otsused riivavad kaebajate õigusi. Määruse nr 11 seletuskirjast nähtub, et korraldus nr 221-k on olnud eelhaldusaktiks määrusele nr 11. Määrus nr 11 vastab osaliselt haldusakti tunnustele ning selle sisuks on kooli oluline ümberkujundamine. See koos muude asjassepuutuvate haldusaktidega on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastased, sest nende tegemisel on oluliselt rikutud kaalutlusõigust ja menetlusnõudeid. Kaebajad ja kohus ei peaks mõistatama, kas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ümberkorraldamine on juba otsustatud ning kas vastustaja kavatseb selle kohta eraldi haldusakti anda. See tuleb välja selgitada asja lahendamisel, sh vajadusel kaebuse menetlusse võtmisel ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel. Ebaselgeks jääb, millisel hetkel, millise toimingu või akti osas peaks kaebajatel tekkima kohtulikult kaitstav õigus. Toimingud, millega kooli õpilaste arv suureneb lühikese perioodi jooksul enam kui 60% ning kooli tegevus olulises osas jätkub teises asukohas, on enamat kui internsed toimingud ja vastavad sisult PGS § 80 lg-s 2 sätestatule. PGS §-i 80 kehtestamisel ei olnud seadusandja eesmärk käsitada kooli ümberkorraldamisena kitsalt selle lõikes 2 nimetatud tegevusi, vaid olulisi muudatusi kooli tegevuses laiemalt. Vastustaja ei ole arvestanud ka haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud nõuetega, sh õiguste kaitse (§ 3) ja kaalutlusõiguse põhimõttega (§ 4), uurimispõhimõttega (§ 6), selgitamiskohustusega (§ 36), kaasamiskohustusega (§ 40) ega avatud menetluse nõuetega. See on toonud kaasa PS §-i 14 kaitseala riive. Vastustaja on andnud vaidlusaluse hoone Gustav Adolfi Gümnaasiumi kasutusse ning määranud selle kooli tegevuskohaks. Nagu kaebajaid on koolist teavitatud, toimuvad hoones ehitustööd Gustav Adolfi Gümnaasiumile õppehoone rajamiseks. Kuue aasta jooksul peavad kooli laiendamise tulemusel 7–12. klassi mahtuma 530–540 lapse asemel 720–840 last. Selle tagajärjel sunnitakse umbes 30% õpilastest koolist lahkuma, sest põhikooli lõpuklassides ega gümnaasiumiosas ei jaguks neile enam õppekohti. Samuti tuleb arvestada, et uue võimla ehitamiseni tuleb 1800-2000 õpilast mahutada ühte võimlasse, mistõttu peaks sinna korraga mahtuma iga koolitunni ajal 4-5 klassi jagu lapsi. Seda ei ole võimalik tagada. Teatud juhtudel võib osutuda ka poliitiline kaalutlusotsustus sedavõrd ebaotstarbekaks, et toob kaasa haldustegevuse õigusvastasuse. Selleks on mh olukord, kus kooli pidaja otsustab viia läbi ulatuslikud ümberkorraldused haridusvõrgus, selleks tegelikke vajadusi ning mõjusid 5(8)
3-17-581 välja selgitamata. Kaebajatel ei pruugiks olla vajalik oma õigusi kohtulikult kaitsta, kui vastustaja annaks haldusakti, milles on põhjendatud ja selgitatud kavandatud tegevuse põhjuseid, vajadusi ning alternatiive. Seega ei oleks ka esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel tegemist ebaproportsionaalse sekkumisega täitevvõimu tegevusse, sest vastustaja saab sellega seonduvaid negatiivseid tagajärgi ära hoida igal hetkel haldusakti andmisega. Arvestades, et vastustaja peab kinnitama õppekohtade arvu hiljemalt 20.05.2017, on aega vastavate menetluste läbiviimiseks enam kui poolteist kuud. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel puudub vastustajal ajend vastavasisulise haldusakti andmiseks, asjakohase menetluse läbiviimiseks ning oma otsuste põhjendamiseks, sest isegi kaebuse rahuldamise korral ei oleks enam võimalik ennistada varasemat olukorda. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse ebaõigesti läbi vaatamata. Taotluse lahendamine ei sõltu kohtule kaebuse esitamisest või selle menetlusse võtmisest (HKMS § 249 lg-d 2 ja 4-5). Esialgse õiguskaitse taotlus on võimalik esitada enne ja pärast kaebuse esitamist või koos kaebusega. Kohtumäärus, millega kaebus tagastati, ei ole jõustunud.
8.Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kohus on tühistamiskaebuse õigesti tagastanud nii HKMS § 121 lg 1 p 1 kui ka lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Vaidlustatud aktid ei saa rikkuda kaebajate või nende laste PS §-st 37 tulenevat õigust haridusele ning kaebajad on seda ka kaebuses möönnud. Vaidlustatud määrus on üldakt ja korraldus halduse siseakt. Ka kaebajad möönavad seda määruskaebuses. Vaidlustatud aktid ei reguleeri küll seda, millal, kuidas ja kelle poolt alustatakse vaidlusaluses hoones õppetööd, kuid ebaõige on kaebajate väide, et vastustaja ei kavatsegi sellist otsust teha. Sellise otsuse saab kool lõplikult langetada alles siis, kui hoone on rekonstrueeritud ja saanud kasutusloa. Enne, kui on loodud eeldused selle õppehoone kasutusele võtmiseks, ei ole sellise otsuse vastuvõtmine põhjendatud ega ka võimalik. Kaebajad saavad seda otsust kohtus vaidlustada. Kaebajate väited, et vastustaja ei kavatse otsuseid võtta vastu korrektselt, on otsitud ning paljasõnalised. Kaebajate õigusi saab riivata eelkõige kooli asukoha muutus, kui see puudutab neid isiklikult ja selle tulemusel satub ohtu nende ligipääs haridusele. Kaebajate subjektiivseid õiguseid koolile täiendava õppehoone andmine aga ei puuduta, sest nende ligipääs haridusele ei ole ohustatud. Kaebajate tegelik eesmärk on takistada koolivõrgu korrastamist ning nõuda selle teostamist lähtuvalt kaebajate arusaamadest kooli arenguteedest ja vajadustest. Kaebajad on ka ise möönnud, et nende eesmärk on tagada, et otsused kooli tegevuse korraldamisel oleksid korrektselt vastu võetud. See aga kinnitab, et kaebus on esitatud mitte subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid lubamatult populaarkaebusena. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et koolis ei loodaks täiendavaid õppekohti. Õpilaste arv koolis ei mõjuta kaebajate õigust haridusele. Kui vastustaja võtab vastu teatava arvu õpilasi, on neil õigus selles koolis saada kohustuslik põhiharidus. Väide, et kedagi sunnitakse pärast 6. klassi lõpetamist koolist lahkuma, ei ole põhjendatud. Kaebajaid on planeeritavast muudatusest aegsasti teavitatud. Kooli põhimääruse muutmisel on kaasatud kõiki seadusjärgseid kooli organeid ning arvestatud nende arvamusega. Samas ei ole veel langetatud lõplikku otsust õppetöö üleviimise kohta. Seda otsust ei olegi võimalik vastu võtta enne, kui sellise otsuse tegemine muutub aktuaalseks ja vastustaja saab tagada, et otsus on ka täideviidav selles tähenduses, et hoone, kus õppetööd hakatakse läbi viima, on valminud ja saanud kasutusloa. Selleks viiakse läbi ka kohane ja kaebajaid kaasav menetlus. Seetõttu on keelamiskaebus esitatud ennatlikult. 6(8)
3-17-581 Ebaõige on kaebajate väide, et kooli õpilaste arvu suurendatakse 60% võrra juba järgmisel õppeaastal. Kooli õpilaste arvu on plaanis suurendada vaid täiendavate esimeste klasside avamisega, st seniste 28 õpilasega kolme paralleelklassi asemel avatakse koolis 6 esimest klassi, milles igaühes on 24 õpilast. Seega suureneb õpilaste arv esialgu vaid 72 õpilase võrra ning kasvab igal aastal järk-järgult. Samas lisandub koolile õppehoone, mis mahutab üle 800 õpilase. Seetõttu on ekslik kaebajate väide, et kooli ainsat võimlat peab korraga kasutama hakkama 1800–2000 õpilast. Arvestades, et kooli õpilaste arvu on plaanis kasvatada järkjärgult, ei takista võimla puudumine riikliku õppekava täitmist kehalist kasvatust puudutavas osas. Lisaks ei näe põhikooli riiklik õppekava ette võimla olemasolu. Kool on ka seni viinud kehalise kasvatuse tunde läbi läheduses paiknevates asukohtades. Olukorras, kus kaebajatel puudub kaebeõigus, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused täidetud ning seega esineb alus taotluse läbi vaatamata jätmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 206 lg-le 1 ja § 252 lg-le 7 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta esialgset õiguskaitset puudutavas osas menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv (iga edasikaebaja kohta 15 eurot – HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 60 lg-ga 6).
10.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).
11.Kaebajate hinnangul on vaidlustatud aktidega rikutud nende või nende laste subjektiivseid õigusi haridusele (PS § 37) ning menetlusele ja heale haldusele (PS § 14). Kaebajad leiavad ekslikult, et tegemist on PGS § 80 mõttes kooli ümberkorraldamisega, millele laienevad mh avatud menetluse nõuded. Seadused ei näe ette avatud menetluse läbiviimist HMS § 46 tähenduses õppetegevuse osaliseks üleviimiseks uude koolihoonesse. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et korraldus nr 221-k ja määrus nr 11 ei ole käsitatavad selliste õigusaktidena, mille alusel oleks korraldatud ümber koole PGS § 80 lg 2 tähenduses. Kavandatav kooli 1.–6. klassi õppetöö üleviimine Vana-Kalamaja tn 9 õppehoonesse ei vasta ühelegi PGS § 80 lg-s 2 sätestatud koolide ümberkorraldamise tunnusele.
12.Nagu vastustaja märkis, on kavandatavasse 1.–6. klassi õppetöö uude koolihoonesse üleviimise otsustamisse kaasatud seadusjärgseid kooli organeid ning arvestatud nende arvamusega. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid alust kahelda vastustaja väites, et õppetöö osaliselt uude koolihoonesse üleviimise kohta otsuse tegemisel viiakse läbi kaebajaidki kaasav eraldi menetlus. Sellise menetluse vajalikkust on menetlusosalistele selgitanud nii ringkonnakohus kui ka halduskohus (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2017 määrus nr 3-17-381, p-d 14–16). Samas tuleb silmas pidada, et tegemist on munitsipaalkooliga, mille suhtes toimuvate muudatuste üle on kaebajate otsustusõigus piiratud. Praeguste asjaolude pinnalt ei riku vaidlustatud õigusaktid PS §-ga 14 tagatud kaebajate põhiõigust menetlusele ja heale haldusele.
13.Samuti ei nähtu ringkonnakohtule, kuidas on kooli õppetöö osalise üleviimise tagajärjel ohustatud kaebajate või nende laste PS §-ga 37 tagatud põhiõigus haridusele. Kavandatav uus õppehoone paikneb 1.–6. klassi õpilaste senisest koolihoonest vähem kui kilomeetri kaugusel ja asukohast tulenevalt on nende hoonete puhul liikluskorralduse ja –ohutuse alased kaalutlused sarnased. Põhiharidus on kaebajatele või nende lastele kooli õppetöö osalise üleviimise tagajärjel jätkuvalt kättesaadav ja vastustajal lasub PS § 37 lg-te 1 ja 2 ning PGS § 7(8)
3-17-581 7 lg 2 järgi kohustus tagada neile ühetaoliselt põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimalus munitsipaalkoolis. Kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Lapsevanemate otsustavast sõnast laste hariduse valikul ei tulene õigust omandada haridust lapsevanemale ja lapsele kõige meelepärasemas koolihoones.
14.Kaebajad on möönnud, et võiksid halduskohtu põhjendustega nõustuda, kui vastustaja oleks otsustanud Gustav Adolfi Gümnaasiumi laiendamise eraldi haldusaktiga või kavatseks seda teha. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et haldusakti andmiseks, millega otsustatakse viia 1.–6. klassi õpilaste õppetöö üle uude koolihoonesse, peab esmalt olema antud sellisele hoonele kasutusluba. Enne kasutusloa saamist oleks otsuse tegemine alles ehitamisjärgus olevasse hoonesse õppetöö suunamise kohta ennatlik. Vastustaja on kinnitanud, et teeb sellise otsuse pärast seda, kui hoonele on väljastatud kasutusluba. Sellega seoses on kaebajad põhjendamatult väitnud, et neile pole selgitatud abinõusid oma õiguste tõhusaks kaitseks. Ringkonnakohus ja halduskohus on korduvalt juhtinud kaebajate tähelepanu mh sellele, et neil on vajadusel võimalik oma nimetatud õigusi tõhusalt kaitsta kavandatavale õppehoonele võimaliku kasutusloa väljastamise pinnalt (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.04.2017 määrus nr 3-17-381, p 13).
15.Kuna eeltoodust tulenevalt ei osutu kaebajate õiguste kaitse praeguses haldusasjas esialgset õiguskaitset kohaldamata senises ega võimalikes tulevastes kohtumenetlustes oluliselt raskendatuks, puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus ja taotlus tuleb mh kooli õppekorralduse tõrgeteta toimimisele suunatud avaliku huviga arvestades jätta rahuldamata (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Kaebajad on samas põhjendatult leidnud, et kuna kaebuse tagastamise määrus pole veel jõustunud, ei saanud halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust jätta läbi vaatamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus nr 3-16-318, p 19; 04.08.2016 määrus nr 3-16-771, p 12).
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus koos taotlusega esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.03.2017 määrust tuleb muuta osas, milles halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.